Ameerikas reiside vaatamisväärsuste nimekirja kuulub tüüpiliselt Arizona osariigis asuv maailmakuulus Grand Canyon. Selle servalt avanevad hunnitud vaated ning jalutuskäik rajal, mis lõpuks kanjoni põhja Colorado jõe äärde viib, on igati asjakohane.

Turiste tervitavad kõikjal sildid stiilis “ärge te mingil juhul kaaluge mõtet kanjoni põhja minna, see on nii sügaval, et sealt ei suuda te enam iseseisvalt üles tagasi ronida.” Ja siis tugevamad jalutavad näiteks punkti Skeleton Point, mis viitab naljaga pooleks justkui sellele, et sealt edasi minnes jääb inimesest alles vaid skelett.

Kogu inimkonna eksisteerimise aja on meid paelunud ikka kõrgused, kaugused, sügavused ja muidugi mõista võiduajamised. Näiteks Grand Canyoni põhja jooksid kaks meest tunni ajaga juba 120 aastat tagasi. Kaua väljatulekuks aega läks, see pole teada.

Rim to Rim to Rim (R2R2R)

31. jaanuar 2020 tegin seikluse Suures Kanjonis ja jooksin kaks korda selle põhja. Alustasin lõunakaldalt South Rim 2200m pealt, jooksin alla Colorado jõe äärde kust tõusin edasi kanjoni vastasküljel asuva North Rim kaldale 2600m, et seejärel ots ringi keerata ja kogu teekond teistpidi tagasi teha. Seega läbisin kanjoni põhja kaks korda ja tõusin üles mõlema kalda servale.

Kogudistants on 66km ning tõusumeetreid rohkem kui 3400m+. Aega kulus selleks koos puhkuste ja pildistamistega 9:29.

Ettevalmistused seikluseks

Looduses määrab meie tegevuse edukuse alati ilm. Üks mu sõber näiteks kulutas novembris R2R2R seikluse peale 24 tundi tänu külmale ja tugevale lumetormile. Suvel seevastu tõusevad kanjoni põhjas temperatuurid eluohtlikult üle 40 kraadi, seega tingimused on igal ajal keerulised. Rusikareegel on, et kanjoni serva ja põhja temperatuuride vahe on päeval 15-20 kraadi.

Väga vajalik on tunda iseenda võimekust, et oleks ajaliselt selge kui palju süüa ja juua kaasa võtta. On oluline vahe kas liikuda rajal 10 või 20 tundi. Talvisel perioodil on kanjoni põhjas “vesi kinni keeratud” seega veevarusid sisuliselt täiendada ei saa. Hiljem selgus, et rajal on üks oja ületus ning see vesi oli väga maitsev ja olulise tähtsusega.

Milline rada valida? Põhja pool on üks rada, North Kaibab trail, kuid lõunaküljel on kaks, Bright Angel ja South Kaibab trail. Määravaks sai valiku juures asjaolu, et South Kaibab on rohkem päikesele avatud ning seal on pigem vähe lund.

Kommunikatsioon. Levi seal pole ja kui tarvis peaks olema siis kuidas välismaailmaga kommunikeeruda? Mina kasutan selleks otstarbeks Garmin inReachi, mille abil jõuab minu asukoht kaardile ja internetti ning võimaldab sõnumeid vahetada. Kuna mu satelliidi sõnumite kuumaht on 40tk ja iga seda ületav sõnum maksab, on see teenus avatud ainult lähedastele.

Laskumine külma ja pimedasse tundmatusse

Kell 5 hommikul näitas autotemperatuur –8 kraadi, taevas sirasid tähed ja puudeladvas rippus väike kuusirp. Kott selga, lamp pähe ning esimesed 3,5km joostes mööda maanteed South Kaibab trailhead-i, et jõuda laskumisele viiva matkaraja algusesse.

Külm. Väga külm. Valisin riietuse pigem õhema kuna all tõotas päevaks +16 kraadi sooja. Seega selga läks lühikeste käistega õhuke spordisärk, käised ja peale jooksujakk.

Algas laskumine lumisel ja jäisel rajal. Kuna päeval trambivad seal üles-alla ka ponid, siis ohtlikku kiilasjääd ei esinenud. Jooksen ja mõtlen kuidas üks suur asi algabki mitmest väikesest sammust. Serpentiinid vahelduvad nagu ka see pime, püstloodne, kõhe ja aimatav kuristik, mis haigutab kord paremal ja siis vasakul.

1800m kõrgusel lõppes lumi ning edasine rada oli lihtsalt kivine kuhu oli toestamiseks laotud iga 1,5m järel ristipidine kivirida.

Kõige hullem aga mis juhtuda võib, on kukkumine laskumisel.

Aga siis see juhtus, kukkumine

Olin jooksnud 4km kui korraga jalg takerdus ühe astme taha ning suure hooga sukeldusin pea ees kuskile kaugusse. Tegelikkuses järgmisesse astmesse.

Pikali. Rajal. Proovin, hingata saan, vaatan kella, pulss on ka olemas. Järelikult elus, uhh, hea seegi.

Tõusin püsti. Ei suutnud tasakaalu hoida ja istusin esimesele kivile mis tundus täiesti soe, kuigi temperatuur võis olla –4.

Istusin igaviku. Katsusin end läbi. Põlv marraskil, käsi valus, rind valus ja lõug ka natuke. Otsustasin et olen terve ja liigun edasi. Tõusen, astun kaks sammu ja uuesti kivile. Pea oli segi, pöörane tasakaaluhäire, püsti seista ei saa.

Istun teise igaviku ja kõik kivid tundusid millegipärast soojad. Kell näitas pulsiks 54, seega peaksin olema päris taastunud juba. Ootasin kuni pea sai jooksmiseks täiesti klaariks sest kõndimine pole minu tegevus.

Hiljem selgus, et vaid 2 minutit istusin, nüüd siis tean, ühe igaviku pikkus on 1 minut.

Öiste matkajatega Colorado jõgi

Ületasin pimeduses nähtamatu kuid seevastu hästi kuuldava jõe. Saatsin satelliidi kaudu sõnumi, et olen omadega põhjas ja liigun edasi.

Ja siis tulid mulle ootamatult vastu kolm seljakottide ning punaste lampidega matkajat. Kuidas, mida need inimesed öösel siin kottpimedas kanjonis teevad, matkavad? Et nagu päriselt või?

Selgus saabus kohe. Jõe ääres asuvas väikeses külakeses Phantom Ranger Station saavad mitmepäevased kanjonimatkajad ööbida. Ja nad lihtsalt hakkasid juba enne päikesetõusu ülespoole astuma, et ikka õhtuks kanjonist välja jõuda. Küla oli varajaselt elus, majad valgustatud ja pealampidega inimesed sebisid ringi.

Kilomeetrid kõhedas kanjonis

Rada hakkab vaikselt kohiseva oja kõrval ülespoole tõusma ja aegajalt kuulen oma sammude ja veerevate kivide kummalist kaja. Tajun vaevumärgatava taevatriibu järgi, et jooksen kitsas kuid väga kõrgete kaljuseinte vahelises tunnelilaadses kanjonis.

Eks tagasi jõudes valges nägin selle koha täielikku võlu ja ikoonilisust. Tekkis tunne nagu oleksin sattunud filmimaailma ning sellised kinolinal nähtud võrratud kanjonid ongi päriselt olemas. Telefonikaamerasse mina seda ilu aga püüda ei suutnud.

Tõus 2500m kõrguse North Rim peale

22km pikkune tõus on täis unustamatuid vaateid.

Päikesetõus süütas ereda punakas-kollase leegiga põlema ümberkaudsed mäetipud. Kanjon muutus laiemaks ja rada kandis mind läbi rohelise looduse ikka edasi, põhja suunas. Teadsin, et lõpus pean järsemal nõlval nagunii kõndima, seega siin hoidsin ühtlaselt head jooksurütmi millega võimalikult kaugele jõuaks.

Külm kalju võttis taas raja enda hoolde ning kõrgustest avanev vaade muutus iga sammuga üha avaramaks. Püüdsin palju kordi ette aimata kuhu viib rada, sest ees valendas vaid puhas püstloodne kalju ja kus see rada seal olla saab? Aga ometi sai, seinale oli rajatud meetrilaiune käigutee, mis serpentiinina üles ja edasi viis.

Pool pilku ette suunatud ja teine pool üle kuristikuserva ekslemas. See on veider tunne kuidas maailm liigub jooksjaga kaasa mitmel erineval kiirusel. Käega katsutav kaljusein möödub minuga võrdsel kiirusel, kuristik seevastu on hoo maha võtnud ning minu teine külg liigub aegluubis läbi tühjuse.

1800m ja taas lumel

Varjulisemad kohad tõid rajale väikesed lumeviirud. Ponidega siin praegusel aastaajal ei käida ja ka inimesi liigub harva, seetõttu esinesid siin palju keerukamad lume ja libedaolud kui kanjoni lõunaküljel.

Alates 2200m kõrguselt oligi ülespoole vaid järjest pakseneva lumega rada ning kohati oli edasiliikumine täitsa sumpamine. Vana indiaanlasest jäljekütt minus ütles, et viimased jäljed lumel on 2 päeva vanused ja lõkkekohad enam ammugi ei suitsenud.

North Rim 2525m

Lõpuks üleval. Esimene pool tehtud ajaga 4:45.

Sumpan paksus lumes, leian istumiskoha ja teen pilti. Päike paistab ja kuigi on mõned miinuskraadid rändab jooksujakk kotti, pakin ära pealambi, vahetan ette taskusse uue joogipudeli ja chillin natuke veel.

Ükskõik millise pikkusega rada, olgu selleks siis poolmaraton, maraton või pikem ultrajooks, on õige tempo valik selline kui poole peal tunned nagu poleks veel jooksma hakanudki. Kui seal aga väsimust tunned, midagi valutab või miski hõõrub, siis on kindel et teine poolt kujuneb ainult üheks kannatuste rajaks.

Ma olen värskust täis, jalad on mõnusad ning tahavad hakata juba taas alla jooksma. Ega ma neid siis kinni hoia, andku aga minna.

Tagasitee jõe äärde on pikem

Kuigi rada viib allamäge ning joostes mööduvad kilomeetrid kiirelt, on ometi see teekond uskumatult pikk. Ilm muutub üha soojemaks, käärin käised alla ning jooki läheb rohkem kui ma arvasin. Esimese poole tegin plaanikohaselt poole liitri veega. Tagasiteel vajasin vett aga 2x rohkem ning päästjaks osutus üks oja kust sain pudeli täita.

Kahe tunniga viimane tõus

Läbisin taas rohelised aasad, tunnelkanjoni, küla ja jõudsin teist korda jõe äärde. 60km on juba jalgades, kui tekkis idee proovida, et kas saan siit kanjoni põhjast kahe tunniga välja.

Jalad olid küll väheke tössud aga vedasid siiski mu kenasti üles. Tagasijooks samuti ajaga 4:45.

Emotsionaalne lõpp

Ülev ja ühtlasi õnnelik meeleolu valitses lõpuks tagasi South Rim peale jõudes. Kui keegi oleks Eesti hümni mänginud siis oleks pisar ka silma tulnud. Muidugi olen palju pikemaid ja raskemaid mägiseid jooksuvõistlusi läbinud, kuid käesolev seiklus oli emotsionaalselt täiesti teisest klassist.

Tänu inReachile ja satelliitsidele, said paljud sõbrad reaalajas mu liikumist jälgida ja arvutiekraani vahendusel kaasa elada. Kajal oli võimalus mulle ka inReachi peale sõnumeid saata ning nende üle oli mul eriti hea meel.

ITRA ehk siis International Trail Running Association missioon on edendada kogu maailmas trail runningut kui spordiala. https://itra.run/ 

Käesolevas artiklis võrdlen kõiki Eesti, Läti ja Leedu jooksjaid, kes omavad ITRA rankingu punkte.

Oluline on siinkohal vahet teha 1) jooksja enda rankingul, mis väljendab tema kiirust ja 2) võistluse kategoorial, mis väljendab võistluse raskusastet.

ITRA kategooria punktid võistlustele

ITRA on jaganud jooksuvõistlused raskuse alusel 7 kategooriatesse. See on seotud nii kilomeetrite, tõusumeetrite kui ka eeldatava lõpetamise ajaga kõrge rankinguga (830) jooksja poolt.

Iga jooksu lõpetaja saab vastava arvu ITRA punkte, kui ta on lõpetanud selle jooksu ettenähtud ajaraamides. Näiteks 100 miili jooksud tüüpiliselt 6-e punktilised jooksud.

Mida nende punktidega teha?

Need punktid on päris mitmetel võistlustel seatud osalemise eeltingimuseks. Näiteks kui on soov UTMB võistlusel osaleda, siis peab jooksja omama minimaalselt 10 punkti, mis on saadud kahe võistlusega. Näiteks kaks 5 punktilist või üks 4 ja teine 6-e punktine võistlus on vajalikud.

ITRA kategooriatega võistlusi ja kui palju ühegi eest punkte saab, seda näeb siit: https://itra.run/page/290/Calendar.html

ITRA rankingu punktid jooksjatele

Ametlikult inglise keeles ITRA Performance Index, kuid ma kasutan siin ja edaspidi lihtsuse mõttes ITRA ranking.

ITRA on välja töötanud algoritmi mille alusel saavad võistlejad üle maailma ennast üksteisega võrrelda, ilma et peaks kohe hakkama võidu jooksma.

See number on väljendatud skaalal 0 kuni 1000. See arvutatakse päris mitme komponendi alusel, nagu näiteks lõpetajate arv, koht, aeg, teiste jooksjate ranking jne. Seda matemaatilist poolt võib uurida ITRA enda lehelt. Hetkel lihtsalt eeldame, et see arvutamine on aus, läbipaistev ja õiglane.

https://itra.run/page/269/FAQ_scores_and_Performance_index.html

Eesti-Läti-Leedu ITRA rankinguga jooksjate hulk

Kõik jooksjad, kes on osalenud ITRA sertifitseeritud võistlusel ja selle ka ajalimiidi sees lõpetanud, saavad endale ITRA rankingu.

Alljärgnev tulpdiagramm näitab koguseliselt kui palju on igas riigis selliseid jooksjaid. Siit nähtub selgelt, et Läti on huvitaval kombel teistest riikidest kaugel-kaugel ees. Oleks siis, et Lätis on paremad tingimused treenimiseks vms. aga ei ole, täitsa võrreldav maastik Eestiga. 

Kindlasti õnnestub seda numbrit ka Eestis suurendada, kui võistluste korraldajad sertifitseeriksid rohkem oma võistluseid ITRA juures. Tegemist on lihtsa, tasulise (kuid odava) teenusega. Vastukaaluks saavad jooksjad aru kui raskel võistlusel nad osalesid ja kus asuvad nad üldisel maailma skaalal.

Sooline jaotus riikide lõikes näitab, et Lätis on ka naisi suhteliselt rohkem selle spordialaga tegelemas kui Eestis ja Leedus.

ITRA rankinguga jooksjate hulk sünniaasta alusel

Alljärgnevalt olen jaganud ITRA rankingu kolme kategooriasse:

1. kuni 400 punktiga jooksjad – võistluse läbijad
2. jooksjad vahemikus 400-600 – keskpäraselt tugevad
3. üle 600 punktiga jooksjad – tugevad tegijad

Üks oluline erinevus mis alljärgnevalt tulpdiagrammilt paistab, on seotud jooksjate vanuselise jaotusega. Lätis ja Leedus on enamik jooksjaid sünniaastaga vahemikus 1985-1989 (31-35 aastased). Eestis on enamik jooksjaid vahemikus 1975-1979 (41-45 aastased). Seega eestlastest jooksjad on ca 10 aastat vanemad.

Eesti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab eestlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1977 a. peal, seega Eesti keskpärane trail runner on 43 aastane.

Läti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab lätlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Läti keskpärane trail runner on 38 aastane.

Võrreldes aga Eestiga, on näha et kollased punktid, ehk siis väga tugevad jooksjad, on Lätis keskmiselt 10 aastat nooremad kui Eestis.

Leedu ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab leedukate jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Leedu keskpärane trail runner on 38 aastane, sama nagu Lätis.

TOP20 ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnevad graafikud iseloomustavad iga riigi kohta eraldi TOP20 mees- ja naisjooksjat. ITRA punktide jaotuse olen teinud riigiti erineva, et joonistuks paremini välja just TOP20 jaotus selle riigi sees.

Eesti TOP20 ITRA mehed

Eesti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Eestis üle 700.

Tänasel hetkel saab Eesti TOP20 nimekirja ka alla 600 punktiga jooksja.

Eesti TOP20 ITRA naised

Eesti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et üks jooksja Eestis on üle 600-700 vahel, mis on naiste arvestuses väga kõva tase. Enamik TOP20 naisjooksjaid on vahemikus 500-600 ning ütleks et pigem nooremad ja vanemad jooksjad on pigem alla 500 rankinguga.

Läti TOP20 ITRA mehed

Läti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Lätis üle 800, mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

On näha, et TOP20 sisse saamiseks peab ranking olema Lätis üle 700. Erinevalt Eestist, kus sai ka alla 600 punktiga TOP20 nimekirja.

Lisaks on siit näha, et Läti TOP20 meesjooksja vanus on võrreldes Eesti jooksjaga 10 aastat noorem.

Läti TOP20 ITRA naised

Läti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Lätis on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s palju rohkem kui Eestis. Kui Eestis on selliseid naisi ainult üks, siis Lätis on ca pooled TOP20 naistest üle 600.

Leedu TOP20 ITRA mehed

Leedu TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Leedus üle 800 (sama nagu Lätis), mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

Tase TOP20-s on natuke nõrgem kui Lätis sest nimekirja õnnestub saada ka alla 700 punktiga, mis Lätis aga enam võimalik pole.

Leedu TOP20 ITRA naised

Leedu TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Leedus on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s sarnaselt Eestile ainult üks. Kuid keskmine tase on siiski Eestiga võrreldes kõrgem, ehk TOP20 nimekirja saamiseks peab omama üle 500 punktilist rankingut. Eestis saab ka naiste TOP20 nimekirja alla 500 punktiga.

Kes on riigiti TOP5 ITRA rankinguga jooksjad?

Alljärgnevalt on nimeliselt välja toodud iga riigi TOP5 mees- ja naisjooksjat.

Tabelis on oluline väli nagu “Previous ITRA index”. Kuna ranking on libisev number mida arvutatakse igal aastal üle, siis previous number annab hinnangu, kas antud jooksja on oma tulemusi pidevalt parandamas või vastupidi. Vastupidine võib ka seda tähendada, et viimasest ITRA jooksust on möödas üle aasta ning siis hakkab matemaatilise algoritmi alusel see number vähenema.

Eesti TOP5 mehed

Tabelist on näha, et esimese koha omaniku Ranno Erala number väheneb, kuna tema väga kõvast Vasaloppeti jooksu 6. koha tulemusest on juba üle aasta möödas.

Või mina ise, Eesti nimekirjas olen küll teisel kohal, kuid Lätis asuksin oma rankinguga alles 16. kohal ning mainekatel ITRA kategooria võistlustel pole veel TOP10 hulka jõudnud. Taiharja Vanakuri, mis sel aastal oli ka ITRA-kategooria võistlus, seal saavutasin küll 1. koha, kuid tegemist polnud rahvusvahelises mastaabis võistlusega.

Eesti TOP5 naised

Sarnaselt Rannole, on esikoha omanik Eve Talts jooksnud kaks korda Vasaloppetil ning viimane kord väga kõrge 4. koha saavutanud.

Läti TOP5 mehed

Sellest tabelist tasub esile tõsta Andris Ronimoiss, kes on võitnud MIUT (Madeira) ultrajooksu ning UTMB ccc võistlusel 6. kohale jõudnud. Samuti Romans Evarts, kes 2018 aastal lõpetas UTMB põhivõistluse ülikõrge 6. kohaga.

Lisaks tasub märkimist, et viiendal kohal asuv Janis Kums on lätlane, kes jäi Taliharja Vanakurjal 2020 minu järel teiseks.

Läti TOP5 naised

Leedu TOP5 mehed

Siin tuleb ära märkida esikoha mees Gedimina Grinius kes on üle maailma väga aktiivne ja paljudel mainekatel ultratel võidu võtnud. 

Leedu TOP5 naised

Kokkuvõtteks

Lätis ja Leedus on esikoha mehed rahuvusvaheliselt väga aktiivsed, osalenud paljudel erinevatel võistlustel ja saavutanud neil ka TOP5 kohti. Eesti jooksjad seevastu alles otsivad oma kohta.

Kindlasti leiab ka Eestist väga kõvasid jooksjaid, kes võiksid endale üle 800 rankingu joosta, kuid täna on nad kõik alles asfaldil ja pole sealt veel maastikule taibanud tulla.

Seega, keskmist ITRA rankingu taset saaks tõsta sellega, kui Eestis oleks rohkem vastavaid maastikujookse. Kuid kõrges mängus kaasalöömiseks peab peale tulema noori, kes on huvitatud maastikujooksust. Kiire pilk tabelitele näitab, et nii Lätis kui Leedus on kõva ITRA rankinguga jooksjad 10 aastat eestlastest nooremad.

Ja lõpetuseks pilt maailma kõige kõvemate ITRA rankinguga jooksjatest.

ITRA ehk siis International Trail Running Association missioon on edendada kogu maailmas trail runningut kui spordiala. https://itra.run/ 

Käesolevas artiklis võrdlen kõiki Eesti, Läti ja Leedu jooksjaid, kes omavad ITRA rankingu punkte.

Oluline on siinkohal vahet teha 1) jooksja enda rankingul, mis väljendab tema kiirust ja 2) võistluse kategoorial, mis väljendab võistluse raskusastet.

ITRA kategooria punktid võistlustele

ITRA on jaganud jooksuvõistlused raskuse alusel 7 kategooriatesse. See on seotud nii kilomeetrite, tõusumeetrite kui ka eeldatava lõpetamise ajaga kõrge rankinguga (830) jooksja poolt.

Iga jooksu lõpetaja saab vastava arvu ITRA punkte, kui ta on lõpetanud selle jooksu ettenähtud ajaraamides. Näiteks 100 miili jooksud tüüpiliselt 6-e punktilised jooksud.

Mida nende punktidega teha?

Need punktid on päris mitmetel võistlustel seatud osalemise eeltingimuseks. Näiteks kui on soov UTMB võistlusel osaleda, siis peab jooksja omama minimaalselt 10 punkti, mis on saadud kahe võistlusega. Näiteks kaks 5 punktilist või üks 4 ja teine 6-e punktine võistlus on vajalikud.

ITRA kategooriatega võistlusi ja kui palju ühegi eest punkte saab, seda näeb siit: https://itra.run/page/290/Calendar.html

ITRA rankingu punktid jooksjatele

Ametlikult inglise keeles ITRA Performance Index, kuid ma kasutan siin ja edaspidi lihtsuse mõttes ITRA ranking.

ITRA on välja töötanud algoritmi mille alusel saavad võistlejad üle maailma ennast üksteisega võrrelda, ilma et peaks kohe hakkama võidu jooksma.

See number on väljendatud skaalal 0 kuni 1000. See arvutatakse päris mitme komponendi alusel, nagu näiteks lõpetajate arv, koht, aeg, teiste jooksjate ranking jne. Seda matemaatilist poolt võib uurida ITRA enda lehelt. Hetkel lihtsalt eeldame, et see arvutamine on aus, läbipaistev ja õiglane.

https://itra.run/page/269/FAQ_scores_and_Performance_index.html

Eesti-Läti-Leedu ITRA rankinguga jooksjate hulk

Kõik jooksjad, kes on osalenud ITRA sertifitseeritud võistlusel ja selle ka ajalimiidi sees lõpetanud, saavad endale ITRA rankingu.

Alljärgnev tulpdiagramm näitab koguseliselt kui palju on igas riigis selliseid jooksjaid. Siit nähtub selgelt, et Läti on huvitaval kombel teistest riikidest kaugel-kaugel ees. Oleks siis, et Lätis on paremad tingimused treenimiseks vms. aga ei ole, täitsa võrreldav maastik Eestiga. 

Kindlasti õnnestub seda numbrit ka Eestis suurendada, kui võistluste korraldajad sertifitseeriksid rohkem oma võistluseid ITRA juures. Tegemist on lihtsa, tasulise (kuid odava) teenusega. Vastukaaluks saavad jooksjad aru kui raskel võistlusel nad osalesid ja kus asuvad nad üldisel maailma skaalal.

Sooline jaotus riikide lõikes näitab, et Lätis on ka naisi suhteliselt rohkem selle spordialaga tegelemas kui Eestis ja Leedus.

ITRA rankinguga jooksjate hulk sünniaasta alusel

Alljärgnevalt olen jaganud ITRA rankingu kolme kategooriasse:

1. kuni 400 punktiga jooksjad – võistluse läbijad
2. jooksjad vahemikus 400-600 – keskpäraselt tugevad
3. üle 600 punktiga jooksjad – tugevad tegijad

Üks oluline erinevus mis alljärgnevalt tulpdiagrammilt paistab, on seotud jooksjate vanuselise jaotusega. Lätis ja Leedus on enamik jooksjaid sünniaastaga vahemikus 1985-1989 (31-35 aastased). Eestis on enamik jooksjaid vahemikus 1975-1979 (41-45 aastased). Seega eestlastest jooksjad on ca 10 aastat vanemad.

Eesti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab eestlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1977 a. peal, seega Eesti keskpärane trail runner on 43 aastane.

Läti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab lätlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Läti keskpärane trail runner on 38 aastane.

Võrreldes aga Eestiga, on näha et kollased punktid, ehk siis väga tugevad jooksjad, on Lätis keskmiselt 10 aastat nooremad kui Eestis.

Leedu ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab leedukate jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Leedu keskpärane trail runner on 38 aastane, sama nagu Lätis.

TOP20 ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnevad graafikud iseloomustavad iga riigi kohta eraldi TOP20 mees- ja naisjooksjat. ITRA punktide jaotuse olen teinud riigiti erineva, et joonistuks paremini välja just TOP20 jaotus selle riigi sees.

Eesti TOP20 ITRA mehed

Eesti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Eestis üle 700.

Tänasel hetkel saab Eesti TOP20 nimekirja ka alla 600 punktiga jooksja.

Eesti TOP20 ITRA naised

Eesti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et üks jooksja Eestis on üle 600-700 vahel, mis on naiste arvestuses väga kõva tase. Enamik TOP20 naisjooksjaid on vahemikus 500-600 ning ütleks et pigem nooremad ja vanemad jooksjad on pigem alla 500 rankinguga.

Läti TOP20 ITRA mehed

Läti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Lätis üle 800, mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

On näha, et TOP20 sisse saamiseks peab ranking olema Lätis üle 700. Erinevalt Eestist, kus sai ka alla 600 punktiga TOP20 nimekirja.

Lisaks on siit näha, et Läti TOP20 meesjooksja vanus on võrreldes Eesti jooksjaga 10 aastat noorem.

Läti TOP20 ITRA naised

Läti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Lätis on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s palju rohkem kui Eestis. Kui Eestis on selliseid naisi ainult üks, siis Lätis on ca pooled TOP20 naistest üle 600.

Leedu TOP20 ITRA mehed

Leedu TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Leedus üle 800 (sama nagu Lätis), mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

Tase TOP20-s on natuke nõrgem kui Lätis sest nimekirja õnnestub saada ka alla 700 punktiga, mis Lätis aga enam võimalik pole.

Leedu TOP20 ITRA naised

Leedu TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Leedus on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s sarnaselt Eestile ainult üks. Kuid keskmine tase on siiski Eestiga võrreldes kõrgem, ehk TOP20 nimekirja saamiseks peab omama üle 500 punktilist rankingut. Eestis saab ka naiste TOP20 nimekirja alla 500 punktiga.

Kes on riigiti TOP5 ITRA rankinguga jooksjad?

Alljärgnevalt on nimeliselt välja toodud iga riigi TOP5 mees- ja naisjooksjat.

Tabelis on oluline väli nagu “Previous ITRA index”. Kuna ranking on libisev number mida arvutatakse igal aastal üle, siis previous number annab hinnangu, kas antud jooksja on oma tulemusi pidevalt parandamas või vastupidi. Vastupidine võib ka seda tähendada, et viimasest ITRA jooksust on möödas üle aasta ning siis hakkab matemaatilise algoritmi alusel see number vähenema.

Eesti TOP5 mehed

Tabelist on näha, et esimese koha omaniku Ranno Erala number väheneb, kuna tema väga kõvast Vasaloppeti jooksu 6. koha tulemusest on juba üle aasta möödas.

Või mina ise, Eesti nimekirjas olen küll teisel kohal, kuid Lätis asuksin oma rankinguga alles 16. kohal ning mainekatel ITRA kategooria võistlustel pole veel TOP10 hulka jõudnud. Taiharja Vanakuri, mis sel aastal oli ka ITRA-kategooria võistlus, seal saavutasin küll 1. koha, kuid tegemist polnud rahvusvahelises mastaabis võistlusega.

Eesti TOP5 naised

Sarnaselt Rannole, on esikoha omanik Eve Talts jooksnud kaks korda Vasaloppetil ning viimane kord väga kõrge 4. koha saavutanud.

Läti TOP5 mehed

Sellest tabelist tasub esile tõsta Andris Ronimoiss, kes on võitnud MIUT (Madeira) ultrajooksu ning UTMB ccc võistlusel 6. kohale jõudnud. Samuti Romans Evarts, kes 2018 aastal lõpetas UTMB põhivõistluse ülikõrge 6. kohaga.

Lisaks tasub märkimist, et viiendal kohal asuv Janis Kums on lätlane, kes jäi Taliharja Vanakurjal 2020 minu järel teiseks.

Läti TOP5 naised

Leedu TOP5 mehed

Siin tuleb ära märkida esikoha mees Gedimina Grinius kes on üle maailma väga aktiivne ja paljudel mainekatel ultratel võidu võtnud. 

Leedu TOP5 naised

Kokkuvõtteks

Lätis ja Leedus on esikoha mehed rahuvusvaheliselt väga aktiivsed, osalenud paljudel erinevatel võistlustel ja saavutanud neil ka TOP5 kohti. Eesti jooksjad seevastu alles otsivad oma kohta.

Kindlasti leiab ka Eestist väga kõvasid jooksjaid, kes võiksid endale üle 800 rankingu joosta, kuid täna on nad kõik alles asfaldil ja pole sealt veel maastikule taibanud tulla.

Seega, keskmist ITRA rankingu taset saaks tõsta sellega, kui Eestis oleks rohkem vastavaid maastikujookse. Kuid kõrges mängus kaasalöömiseks peab peale tulema noori, kes on huvitatud maastikujooksust. Kiire pilk tabelitele näitab, et nii Lätis kui Leedus on kõva ITRA rankinguga jooksjad 10 aastat eestlastest nooremad.

Ja lõpetuseks pilt maailma kõige kõvemate ITRA rankinguga jooksjatest.

ITRA ehk siis International Trail Running Association missioon on edendada kogu maailmas trail runningut kui spordiala. https://itra.run/ 

Käesolevas artiklis võrdlen kõiki Eesti, Läti ja Leedu jooksjaid, kes omavad ITRA rankingu punkte.

Oluline on siinkohal vahet teha 1) jooksja enda rankingul, mis väljendab tema kiirust ja 2) võistluse kategoorial, mis väljendab võistluse raskusastet.

ITRA kategooria punktid võistlustele

ITRA on jaganud jooksuvõistlused raskuse alusel 7 kategooriatesse. See on seotud nii kilomeetrite, tõusumeetrite kui ka eeldatava lõpetamise ajaga kõrge rankinguga (830) jooksja poolt.

Iga jooksu lõpetaja saab vastava arvu ITRA punkte, kui ta on lõpetanud selle jooksu ettenähtud ajaraamides. Näiteks 100 miili jooksud tüüpiliselt 6-e punktilised jooksud.

Mida nende punktidega teha?

Need punktid on päris mitmetel võistlustel seatud osalemise eeltingimuseks. Näiteks kui on soov UTMB võistlusel osaleda, siis peab jooksja omama minimaalselt 10 punkti, mis on saadud kahe võistlusega. Näiteks kaks 5 punktilist või üks 4 ja teine 6-e punktine võistlus on vajalikud.

ITRA kategooriatega võistlusi ja kui palju ühegi eest punkte saab, seda näeb siit: https://itra.run/page/290/Calendar.html

ITRA rankingu punktid jooksjatele

Ametlikult inglise keeles ITRA Performance Index, kuid ma kasutan siin ja edaspidi lihtsuse mõttes ITRA ranking.

ITRA on välja töötanud algoritmi mille alusel saavad võistlejad üle maailma ennast üksteisega võrrelda, ilma et peaks kohe hakkama võidu jooksma.

See number on väljendatud skaalal 0 kuni 1000. See arvutatakse päris mitme komponendi alusel, nagu näiteks lõpetajate arv, koht, aeg, teiste jooksjate ranking jne. Seda matemaatilist poolt võib uurida ITRA enda lehelt. Hetkel lihtsalt eeldame, et see arvutamine on aus, läbipaistev ja õiglane.

https://itra.run/page/269/FAQ_scores_and_Performance_index.html

Eesti-Läti-Leedu ITRA rankinguga jooksjate hulk

Kõik jooksjad, kes on osalenud ITRA sertifitseeritud võistlusel ja selle ka ajalimiidi sees lõpetanud, saavad endale ITRA rankingu.

Alljärgnev tulpdiagramm näitab koguseliselt kui palju on igas riigis selliseid jooksjaid. Siit nähtub selgelt, et Läti on huvitaval kombel teistest riikidest kaugel-kaugel ees. Oleks siis, et Lätis on paremad tingimused treenimiseks vms. aga ei ole, täitsa võrreldav maastik Eestiga. 

Kindlasti õnnestub seda numbrit ka Eestis suurendada, kui võistluste korraldajad sertifitseeriksid rohkem oma võistluseid ITRA juures. Tegemist on lihtsa, tasulise (kuid odava) teenusega. Vastukaaluks saavad jooksjad aru kui raskel võistlusel nad osalesid ja kus asuvad nad üldisel maailma skaalal.

Sooline jaotus riikide lõikes näitab, et Lätis on ka naisi suhteliselt rohkem selle spordialaga tegelemas kui Eestis ja Leedus.

ITRA rankinguga jooksjate hulk sünniaasta alusel

Alljärgnevalt olen jaganud ITRA rankingu kolme kategooriasse:

1. kuni 400 punktiga jooksjad – võistluse läbijad
2. jooksjad vahemikus 400-600 – keskpäraselt tugevad
3. üle 600 punktiga jooksjad – tugevad tegijad

Üks oluline erinevus mis alljärgnevalt tulpdiagrammilt paistab, on seotud jooksjate vanuselise jaotusega. Lätis ja Leedus on enamik jooksjaid sünniaastaga vahemikus 1985-1989 (31-35 aastased). Eestis on enamik jooksjaid vahemikus 1975-1979 (41-45 aastased). Seega eestlastest jooksjad on ca 10 aastat vanemad.

Eesti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab eestlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1977 a. peal, seega Eesti keskpärane trail runner on 43 aastane.

Läti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab lätlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Läti keskpärane trail runner on 38 aastane.

Võrreldes aga Eestiga, on näha et kollased punktid, ehk siis väga tugevad jooksjad, on Lätis keskmiselt 10 aastat nooremad kui Eestis.

Leedu ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab leedukate jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Leedu keskpärane trail runner on 38 aastane, sama nagu Lätis.

TOP20 ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnevad graafikud iseloomustavad iga riigi kohta eraldi TOP20 mees- ja naisjooksjat. ITRA punktide jaotuse olen teinud riigiti erineva, et joonistuks paremini välja just TOP20 jaotus selle riigi sees.

Eesti TOP20 ITRA mehed

Eesti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Eestis üle 700.

Tänasel hetkel saab Eesti TOP20 nimekirja ka alla 600 punktiga jooksja.

Eesti TOP20 ITRA naised

Eesti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et üks jooksja Eestis on üle 600-700 vahel, mis on naiste arvestuses väga kõva tase. Enamik TOP20 naisjooksjaid on vahemikus 500-600 ning ütleks et pigem nooremad ja vanemad jooksjad on pigem alla 500 rankinguga.

Läti TOP20 ITRA mehed

Läti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Lätis üle 800, mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

On näha, et TOP20 sisse saamiseks peab ranking olema Lätis üle 700. Erinevalt Eestist, kus sai ka alla 600 punktiga TOP20 nimekirja.

Lisaks on siit näha, et Läti TOP20 meesjooksja vanus on võrreldes Eesti jooksjaga 10 aastat noorem.

Läti TOP20 ITRA naised

Läti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Lätis on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s palju rohkem kui Eestis. Kui Eestis on selliseid naisi ainult üks, siis Lätis on ca pooled TOP20 naistest üle 600.

Leedu TOP20 ITRA mehed

Leedu TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Leedus üle 800 (sama nagu Lätis), mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

Tase TOP20-s on natuke nõrgem kui Lätis sest nimekirja õnnestub saada ka alla 700 punktiga, mis Lätis aga enam võimalik pole.

Leedu TOP20 ITRA naised

Leedu TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Leedus on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s sarnaselt Eestile ainult üks. Kuid keskmine tase on siiski Eestiga võrreldes kõrgem, ehk TOP20 nimekirja saamiseks peab omama üle 500 punktilist rankingut. Eestis saab ka naiste TOP20 nimekirja alla 500 punktiga.

Kes on riigiti TOP5 ITRA rankinguga jooksjad?

Alljärgnevalt on nimeliselt välja toodud iga riigi TOP5 mees- ja naisjooksjat.

Tabelis on oluline väli nagu “Previous ITRA index”. Kuna ranking on libisev number mida arvutatakse igal aastal üle, siis previous number annab hinnangu, kas antud jooksja on oma tulemusi pidevalt parandamas või vastupidi. Vastupidine võib ka seda tähendada, et viimasest ITRA jooksust on möödas üle aasta ning siis hakkab matemaatilise algoritmi alusel see number vähenema.

Eesti TOP5 mehed

Tabelist on näha, et esimese koha omaniku Ranno Erala number väheneb, kuna tema väga kõvast Vasaloppeti jooksu 6. koha tulemusest on juba üle aasta möödas.

Või mina ise, Eesti nimekirjas olen küll teisel kohal, kuid Lätis asuksin oma rankinguga alles 16. kohal ning mainekatel ITRA kategooria võistlustel pole veel TOP10 hulka jõudnud. Taiharja Vanakuri, mis sel aastal oli ka ITRA-kategooria võistlus, seal saavutasin küll 1. koha, kuid tegemist polnud rahvusvahelises mastaabis võistlusega.

Eesti TOP5 naised

Sarnaselt Rannole, on esikoha omanik Eve Talts jooksnud kaks korda Vasaloppetil ning viimane kord väga kõrge 4. koha saavutanud.

Läti TOP5 mehed

Sellest tabelist tasub esile tõsta Andris Ronimoiss, kes on võitnud MIUT (Madeira) ultrajooksu ning UTMB ccc võistlusel 6. kohale jõudnud. Samuti Romans Evarts, kes 2018 aastal lõpetas UTMB põhivõistluse ülikõrge 6. kohaga.

Lisaks tasub märkimist, et viiendal kohal asuv Janis Kums on lätlane, kes jäi Taliharja Vanakurjal 2020 minu järel teiseks.

Läti TOP5 naised

Leedu TOP5 mehed

Siin tuleb ära märkida esikoha mees Gedimina Grinius kes on üle maailma väga aktiivne ja paljudel mainekatel ultratel võidu võtnud. 

Leedu TOP5 naised

Kokkuvõtteks

Lätis ja Leedus on esikoha mehed rahuvusvaheliselt väga aktiivsed, osalenud paljudel erinevatel võistlustel ja saavutanud neil ka TOP5 kohti. Eesti jooksjad seevastu alles otsivad oma kohta.

Kindlasti leiab ka Eestist väga kõvasid jooksjaid, kes võiksid endale üle 800 rankingu joosta, kuid täna on nad kõik alles asfaldil ja pole sealt veel maastikule taibanud tulla.

Seega, keskmist ITRA rankingu taset saaks tõsta sellega, kui Eestis oleks rohkem vastavaid maastikujookse. Kuid kõrges mängus kaasalöömiseks peab peale tulema noori, kes on huvitatud maastikujooksust. Kiire pilk tabelitele näitab, et nii Lätis kui Leedus on kõva ITRA rankinguga jooksjad 10 aastat eestlastest nooremad.

Ja lõpetuseks pilt maailma kõige kõvemate ITRA rankinguga jooksjatest.

ITRA ehk siis International Trail Running Association missioon on edendada kogu maailmas trail runningut kui spordiala. https://itra.run/ 

Käesolevas artiklis võrdlen kõiki Eesti, Läti ja Leedu jooksjaid, kes omavad ITRA rankingu punkte.

Oluline on siinkohal vahet teha 1) jooksja enda rankingul, mis väljendab tema kiirust ja 2) võistluse kategoorial, mis väljendab võistluse raskusastet.

ITRA kategooria punktid võistlustele

ITRA on jaganud jooksuvõistlused raskuse alusel 7 kategooriatesse. See on seotud nii kilomeetrite, tõusumeetrite kui ka eeldatava lõpetamise ajaga kõrge rankinguga (830) jooksja poolt.

Iga jooksu lõpetaja saab vastava arvu ITRA punkte, kui ta on lõpetanud selle jooksu ettenähtud ajaraamides. Näiteks 100 miili jooksud tüüpiliselt 6-e punktilised jooksud.

Mida nende punktidega teha?

Need punktid on päris mitmetel võistlustel seatud osalemise eeltingimuseks. Näiteks kui on soov UTMB võistlusel osaleda, siis peab jooksja omama minimaalselt 10 punkti, mis on saadud kahe võistlusega. Näiteks kaks 5 punktilist või üks 4 ja teine 6-e punktine võistlus on vajalikud.

ITRA kategooriatega võistlusi ja kui palju ühegi eest punkte saab, seda näeb siit: https://itra.run/page/290/Calendar.html

ITRA rankingu punktid jooksjatele

Ametlikult inglise keeles ITRA Performance Index, kuid ma kasutan siin ja edaspidi lihtsuse mõttes ITRA ranking.

ITRA on välja töötanud algoritmi mille alusel saavad võistlejad üle maailma ennast üksteisega võrrelda, ilma et peaks kohe hakkama võidu jooksma.

See number on väljendatud skaalal 0 kuni 1000. See arvutatakse päris mitme komponendi alusel, nagu näiteks lõpetajate arv, koht, aeg, teiste jooksjate ranking jne. Seda matemaatilist poolt võib uurida ITRA enda lehelt. Hetkel lihtsalt eeldame, et see arvutamine on aus, läbipaistev ja õiglane.

https://itra.run/page/269/FAQ_scores_and_Performance_index.html

Eesti-Läti-Leedu ITRA rankinguga jooksjate hulk

Kõik jooksjad, kes on osalenud ITRA sertifitseeritud võistlusel ja selle ka ajalimiidi sees lõpetanud, saavad endale ITRA rankingu.

Alljärgnev tulpdiagramm näitab koguseliselt kui palju on igas riigis selliseid jooksjaid. Siit nähtub selgelt, et Läti on huvitaval kombel teistest riikidest kaugel-kaugel ees. Oleks siis, et Lätis on paremad tingimused treenimiseks vms. aga ei ole, täitsa võrreldav maastik Eestiga. 

Kindlasti õnnestub seda numbrit ka Eestis suurendada, kui võistluste korraldajad sertifitseeriksid rohkem oma võistluseid ITRA juures. Tegemist on lihtsa, tasulise (kuid odava) teenusega. Vastukaaluks saavad jooksjad aru kui raskel võistlusel nad osalesid ja kus asuvad nad üldisel maailma skaalal.

Sooline jaotus riikide lõikes näitab, et Lätis on ka naisi suhteliselt rohkem selle spordialaga tegelemas kui Eestis ja Leedus.

ITRA rankinguga jooksjate hulk sünniaasta alusel

Alljärgnevalt olen jaganud ITRA rankingu kolme kategooriasse:

1. kuni 400 punktiga jooksjad – võistluse läbijad
2. jooksjad vahemikus 400-600 – keskpäraselt tugevad
3. üle 600 punktiga jooksjad – tugevad tegijad

Üks oluline erinevus mis alljärgnevalt tulpdiagrammilt paistab, on seotud jooksjate vanuselise jaotusega. Lätis ja Leedus on enamik jooksjaid sünniaastaga vahemikus 1985-1989 (31-35 aastased). Eestis on enamik jooksjaid vahemikus 1975-1979 (41-45 aastased). Seega eestlastest jooksjad on ca 10 aastat vanemad.

Eesti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab eestlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1977 a. peal, seega Eesti keskpärane trail runner on 43 aastane.

Läti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab lätlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Läti keskpärane trail runner on 38 aastane.

Võrreldes aga Eestiga, on näha et kollased punktid, ehk siis väga tugevad jooksjad, on Lätis keskmiselt 10 aastat nooremad kui Eestis.

Leedu ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab leedukate jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Leedu keskpärane trail runner on 38 aastane, sama nagu Lätis.

TOP20 ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnevad graafikud iseloomustavad iga riigi kohta eraldi TOP20 mees- ja naisjooksjat. ITRA punktide jaotuse olen teinud riigiti erineva, et joonistuks paremini välja just TOP20 jaotus selle riigi sees.

Eesti TOP20 ITRA mehed

Eesti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Eestis üle 700.

Tänasel hetkel saab Eesti TOP20 nimekirja ka alla 600 punktiga jooksja.

Eesti TOP20 ITRA naised

Eesti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et üks jooksja Eestis on üle 600-700 vahel, mis on naiste arvestuses väga kõva tase. Enamik TOP20 naisjooksjaid on vahemikus 500-600 ning ütleks et pigem nooremad ja vanemad jooksjad on pigem alla 500 rankinguga.

Läti TOP20 ITRA mehed

Läti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Lätis üle 800, mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

On näha, et TOP20 sisse saamiseks peab ranking olema Lätis üle 700. Erinevalt Eestist, kus sai ka alla 600 punktiga TOP20 nimekirja.

Lisaks on siit näha, et Läti TOP20 meesjooksja vanus on võrreldes Eesti jooksjaga 10 aastat noorem.

Läti TOP20 ITRA naised

Läti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Lätis on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s palju rohkem kui Eestis. Kui Eestis on selliseid naisi ainult üks, siis Lätis on ca pooled TOP20 naistest üle 600.

Leedu TOP20 ITRA mehed

Leedu TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Leedus üle 800 (sama nagu Lätis), mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

Tase TOP20-s on natuke nõrgem kui Lätis sest nimekirja õnnestub saada ka alla 700 punktiga, mis Lätis aga enam võimalik pole.

Leedu TOP20 ITRA naised

Leedu TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Leedus on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s sarnaselt Eestile ainult üks. Kuid keskmine tase on siiski Eestiga võrreldes kõrgem, ehk TOP20 nimekirja saamiseks peab omama üle 500 punktilist rankingut. Eestis saab ka naiste TOP20 nimekirja alla 500 punktiga.

Kes on riigiti TOP5 ITRA rankinguga jooksjad?

Alljärgnevalt on nimeliselt välja toodud iga riigi TOP5 mees- ja naisjooksjat.

Tabelis on oluline väli nagu “Previous ITRA index”. Kuna ranking on libisev number mida arvutatakse igal aastal üle, siis previous number annab hinnangu, kas antud jooksja on oma tulemusi pidevalt parandamas või vastupidi. Vastupidine võib ka seda tähendada, et viimasest ITRA jooksust on möödas üle aasta ning siis hakkab matemaatilise algoritmi alusel see number vähenema.

Eesti TOP5 mehed

Tabelist on näha, et esimese koha omaniku Ranno Erala number väheneb, kuna tema väga kõvast Vasaloppeti jooksu 6. koha tulemusest on juba üle aasta möödas.

Või mina ise, Eesti nimekirjas olen küll teisel kohal, kuid Lätis asuksin oma rankinguga alles 16. kohal ning mainekatel ITRA kategooria võistlustel pole veel TOP10 hulka jõudnud. Taiharja Vanakuri, mis sel aastal oli ka ITRA-kategooria võistlus, seal saavutasin küll 1. koha, kuid tegemist polnud rahvusvahelises mastaabis võistlusega.

Eesti TOP5 naised

Sarnaselt Rannole, on esikoha omanik Eve Talts jooksnud kaks korda Vasaloppetil ning viimane kord väga kõrge 4. koha saavutanud.

Läti TOP5 mehed

Sellest tabelist tasub esile tõsta Andris Ronimoiss, kes on võitnud MIUT (Madeira) ultrajooksu ning UTMB ccc võistlusel 6. kohale jõudnud. Samuti Romans Evarts, kes 2018 aastal lõpetas UTMB põhivõistluse ülikõrge 6. kohaga.

Lisaks tasub märkimist, et viiendal kohal asuv Janis Kums on lätlane, kes jäi Taliharja Vanakurjal 2020 minu järel teiseks.

Läti TOP5 naised

Leedu TOP5 mehed

Siin tuleb ära märkida esikoha mees Gedimina Grinius kes on üle maailma väga aktiivne ja paljudel mainekatel ultratel võidu võtnud. 

Leedu TOP5 naised

Kokkuvõtteks

Lätis ja Leedus on esikoha mehed rahuvusvaheliselt väga aktiivsed, osalenud paljudel erinevatel võistlustel ja saavutanud neil ka TOP5 kohti. Eesti jooksjad seevastu alles otsivad oma kohta.

Kindlasti leiab ka Eestist väga kõvasid jooksjaid, kes võiksid endale üle 800 rankingu joosta, kuid täna on nad kõik alles asfaldil ja pole sealt veel maastikule taibanud tulla.

Seega, keskmist ITRA rankingu taset saaks tõsta sellega, kui Eestis oleks rohkem vastavaid maastikujookse. Kuid kõrges mängus kaasalöömiseks peab peale tulema noori, kes on huvitatud maastikujooksust. Kiire pilk tabelitele näitab, et nii Lätis kui Leedus on kõva ITRA rankinguga jooksjad 10 aastat eestlastest nooremad.

Ja lõpetuseks pilt maailma kõige kõvemate ITRA rankinguga jooksjatest.

Taliharja Vanakuri toimub igal aastal päeval, kui pool talvevarudest on läbi, karu keerab külge ning hakkab teist käppa lutsutama.

Aastal 2020 toimus see võistlus väga heades ratta-ja jooksutingimustes, maa oli must, temperatuur vahemikus –2…0 kraadi, ilm tuuletu ja kuiv.

Ajaga 9 tundi 14 minutit saavutasin 101km pikkusel ultrajooksul tihedas töös lätlase ees esikoha.

https://wilderness.ee/et/taliharja-vanakuri-winter-ultra-endurance-race/ 

Start Korneti mäkke

Põhja-Läti Korneti külakeskuse eest antud stardist panin kohe täiega minema, et mitte Korneti mäel ratturite taha troppi jääda. Vaid Grišal õnnestus enne mind jõuda, seega starditaktika õnnestus. Koos minuga jõudis üles ka Hannes Veide, kes näidanud suurepäraseid tulemusi ultrajooksudel. Veidi veel ja meile jõudis järele ja möödus kergel sammul üks lätlane. Oli ragistamist üle mahalangenud puude ja ratturid alles kaugel taga. Stardist on möödunud 20 minutit kui jõudsime teele ning esimesed ratturid viuhti mööda lendasid. Kuid huvitav on ka see, et päris mitu ratturit finišeerus peale esimesi jooksjaid.

Hannes targa jooksjana võttis oma rütmi, mina seevastu püüdsin lätlase kinni ja jooksin mõned kilomeetrid koos temaga. Sain teada et tal plaanis terve rada, seega võidu saamiseks pean finišeeruma enne teda.

Kas lätlane on loll või tugev?

Liikusime koos lätlasega 4:20-4:30 min/km ja kuigi samm oli kerge, mõtlesin ometi kogu eesootava 101km pikkuse distantsi peale ja lasin tal kaheksandal kilomeetril vaikselt eest ära minna. Mul polnud aimugi kui kõva mehega on tegu ja mõtlesin, et kui ta on tõesti nii tugev nagu ta stardist minema läks siis pole mul väga palju võimalusi tema vastu. Teine variant oli, et ta lihtsalt kogenematusest vajutas kohe tempo peale mille peale tuleb kuskil kustumine ja see annab mulle võimaluse.

Igatahes ei teadnud ma sel hetkel kumba klassi ta kuulub.

Saime taas Hannesega kokku, kes tutvustas mulle et minust 16 aastat noorem lätlane Jānis Kūms on oma kodumaal tunnustatud ja väga kõva trail-runner. Hiljem kodus tema ITRA rankingut vaadates tõdesin, et ta on Läti neljas mees kellega võrreldes oleksin mina Lätis alles 44-ndal kohal. Seega tõesti üüratu vahe lätlase kasuks.

Pole kahtlustki, Janis on tugevate klassist.

Tuli koer ja tulid eestlased

Kõigepealt oli koer. Korneti koer. Lätis pontus. Tõeline ultra-koer, kes tegi kaasa kogu 101 km pikkuse raja ja lõpetas koos viienda jooksjaga.

Jõudis siis mulle järele see ultrakoer ning edasi läksime üheskoos. Üht kurjade ketis haukuvate koertega avatud taluõue läbides sättis Korneti koer ennast tihedalt minu ligidale viisil, et jääksin kogu aeg turvaliselt tema ja teiste koerte vahele. Nii sai ta valjult klähvivast piirkonnast minu abil kenasti läbi.

Lasin tempo veidike alla, et joosta koos sõprade Rait Pallo ja Kait Vahteriga. Nemad teevad pool maad, seega jõuvarusid pole tarvis säästa ja 4:40-4:50 min/km tempo oli ka mulle igati sobilik.

Seega alates 16-ndast kilomeetrist kuni kesklaagrini oli seis järgmine, lätlane kaugel ees, mina koos Raidu ja Kaiduga ning siis väga väikese vahega veel tugevaid eestlasi – Rogaini maailmameistrid Timmo Tammemäe ja Rain Seepõld ning ultramees Hannes Veide.

Põssa-põssa, kotsa-kotsa

Rada viis läbi filmi “Tõde ja Õigus” võttekoha ning liikudes üle mudapõllu tuletasime meelde kuidas Krõõt notsusid naabri rukkist koju kutsus, ikka “põssa-põssa ja kotsu-kotsu”. Taluväravas olid meid inimesed tervitamas ja meie omalt poolt tervitasime-põssatasime Krõõda sõnadega.

Väraval tervitajad said sellest lõbusast mängust hoo sisse ning edaspidi kutsuti lahke heleda Krõõda häälega kõiki mudapõllult tulevaid jooksjaid-rattureid spordi-notsusid ikka “põssa-põssa” ja “kotsu-kotsu”.

Lõpetan kesklaagris ja teen pool

Lätlase tempost polnud meil aimugi ja ka pikkadel sirgetel teda ei paistnud, seega oli alust arvata, et ta ikka üsna hea tempoga jätkab. Kuna ka meie kolme tempo polnud mingi lonkimine, hakkasin vahepeal veeretama mõtet, et tulen kesklaagris rajalt maha. Jagasin oma ideed ka sõpradega kes selle siiski maha laitsid. Ma aga ei saanud enam sellest rumalast idumõttest lahti ning kolmekesi koos kesklaagrisse jõudnult andsin sellest koheselt peakorraldaja Silverile teada, et lõpetan sealsamas. Stardist on möödunud vaevalt neli tundi.

Lätlane kesklaagris?

What? Lätlane kesklaagris?!? Olime kindlad, et seda meest kohtame järgmine kord alles finišis.

Lisaks pidas Silver mulle kiire motivatsioonikõne, et “lätlase kustutad sa veel enne lõppu ära ning väga olulise treeningu saadki siis kui mõtled, et enam ei viitsi aga ikka sunnid ennast edasi minema. Et peab minema.” Aitäh Silver!

Füüsiline enesetunne oli suurepärane, seega ainuke takistus edasimineku otsuse suhtes asus mu enda peas.

Ja nii vähe oligi tarvis, et veenda mind jooksma ka teine 50 kilomeetrit. Kiire mulgipuder, coca-cola, hüüdsin Janisele, et liigume edasi ja läinud me olimegi, uuesti rajal.

Lambid põlema kuuvalges Lõuna-Eestis

Nüüd oli ka lätlase tempo normaliseerunud ja me jooksime ühtlaselt 5:10-5:30 tempovahemikus. Ajasime juttu ning ilmselt oli ta Silveri käest teada saanud, et ma olen eelmise aasta Taliharja võitja. Eks ma siis rääkisin talle nii mõnegi lumise loo, et ta mõistaks miks tookord 12 tundi kulus võitjal selle maa läbimiseks.

Seepeale tundis ta huvi, et kas minust üldse on kõvemaid mehi Eestis. Hmm, muidugi. Ütlesin talle et paar päris kõva ultrajooksjat on tagapool ja muidugi peakorraldaja Silver. Jäime korraks mõtlema et kui nad nii kõvad on, miks nad siis taga on? Äkki neil pole mootor veel soojaks läinud…

Igatahes täiskuu paistis ja joosta oli hea.

Poole liitri veega lõpuni ei jõudnud

Kohustuslik varustus nägi ette 1,5l vedeliku kaasavõtmise võimekust. Ma pakkisin selle peale kaks pooleliitrist pudelit lihtsalt tühjakspressituna kotti ning aktiivsesse kasutusse võtsin kolmandaga pool liitrit vett.

Esimeses joogipunktis 21-l kilomeetril oli mu veepudel alles täis. Mõniste kesklaagrisse jõudnult oli see pooltäis kuna hea tempo nõuab ka vedelikku. Pudel jäi siiski täitmata. Jõin vaid enne rajale minekut korraldajate poolt pakutud coca-colat.

Janisega koos joostes oli jätkuvalt väike pinge peal ning juba 70-ndal kilomeetril pigistasin oma pudelist viimasegi veepisara välja. Joogipunktini oli aga veel pikad-pikad seitse kilomeetrit ja see tuli siis ilma joogita läbida. Pole midagi, lohutasin ennast, ning meenutasin pikki kolme-tunniseid treeningjookse Kõrvemaal kus ka jooki kaasas polnud ja sain hakkama.

Lätlane on tugev laugetel, mina tõusudel

Janis on omal ajal kiire jooksja olnud, näiteks tema 10km aeg on 32 minutit ja poolmaraton 1:13. Seega lauged ja allamäge oskas ta kenasti tempot kruvida, kuid tõusud andsid mulle võimaluse järele võtta.

80km joostud ja tempo 5:50 ning üle 6 min/km olid nüüd juba üsna sagedased numbrid. Mõlemad olime üht-teist rajale jätnud.

Lõpetamise strateegia

15km enne lõppu tundsin kuidas enesetunne järjest paraneb. Hakkasin mõttes plaane pidama kuidas ilus ja tugev lõpp vormistada. Kaalusin, kas hakata 10km enne lõppu suruma, või 5, või 3 või hoopis viimasel 100 meetri peal spurt teha.

Igatahes see 100m spurt mulle ei meeldinud, kuna see oleks kõike muud kui ilus.

10km tundus samas liiga pikk eest ära minekuks seega otsustasin et võtan 4km enne lõppu geeli ning siis ca 3,5km enne lõppu hakkan vaikselt halgusid alla laduma ja viimased kolm panen ereda leegiga kui tarvis.

Viimased 10km

Hea oli olla, jooksime kõrvuti ning ma hakkasin vaikselt kuid märkamatult tempot kontrollima mis väljendus selles, et tõusudel tempot alla ei lasknud ja laugetel hoidsin kerge 5:20-5:30 min/km pinge peal.

Kilomeetrid möödusid, enam me omavahel ei rääkinud, mõlemal oli tegemist. Tempo oli selline nagu oleks puhanuna Mõniste kesklaagrist välja astunud.

4,5 km enne lõppu lõppes kaherealine tee ning algas single-track, tegin paar kiiremat sammu juhtpositsiooni võtmiseks. Isegi kui ma veel ei kavatse minna, tahtsin kontrollida tempot.

Koukisin välja geeli, pigistasin sisse ja olin oma lõpetamise plaanist nii sisse võetud, et maldasin vaid paar minutit geeli-süsivesikute energeetilist mõju oodata. Sekund-sekundi haaval hakkasin tempot peale kruvima ja 3 km enne lõppu teadsin, et nüüd võin juba igasuguse tempoga joosta kuigi lätlasest jooksusõpra ka nagu ei tahtnud kohe maha raputada.

Olin valmis mängima. Ikkagi nii kaua oleme koos jooksnud ja oma mängukaaslast ei tohi kohe mauhti maha jätta. Maastik muutus mägisemaks, jooksin kerge sammuga üles-alla, mõtlesin Omaani finiši peale kus ka oli tarvis 5km enne lõppu suruma hakata.

Ja siis ta jäi

Kahju küll, väga tugev ja kiire lätlane oli terve raja vältel.

Aga kui ta juba jäi siis ootama ka ei hakanud vaid vajutasin julgelt gaasipedaalile ning tõstsin tempo mugava 4:50 min/km peale ja nõnda lõpuni. 2 km enne lõppu kohtasin metsas Silverit, kes tuli sinna oma silmaga kaema, et kuidas siis lõpuheitlus välja näeb. Ekraanidelt jälgimisega sellest aru ei saanud kuna minu GPS-i punkt lähenes majale hoopis ujudes üle järve ning Janise punkt oli kuskil teisel pool maanteel.

Üldse põhjustasime me ekraani taga vaatlejatele tõelist peamurdmist ja palju ärevaid hetki. Meie punktid vahetasid pidevalt omavahel kohti ning hüplesid kaardil paremale ja vasakule.

101 km finiš 9:14

Viimase nelja kilomeetriga suutsin vahe lätlasega suurendada viiele minutile. Küllap töötas see kahte pidi, samal ajal kui mina panin juurde, võttis tema omakorda rahulikumalt. Seega Janise lõpuaeg 9:19.

Kolmanda koha omanik, Sander Mirme, kellega me koos 2019 suvel Rogaini MM-l 7-nda koha saavutasime, oli esimestest omakorda 50 minuti kaugusel.

Ja sedapuhku koosnes medal graveeritud seibidest, millest neli tuli hankida rajal olevatest kontrollpunktidest, ühe sai lõpetades ja veel ühe sai võitja.

Minu söögiplaan.

1. tund Martsipanibatoon Belnuga
2. tund Kirju Koer
3. tund Kahepoolne juustuga pehmik (võiku)
4. tund Kesklaagris väike mulgipuder ja coca (piisavalt vähe, et jaksaks koos lätlasega joosta)
5. tund Bounty
6. tund Kirju Koer
7. tund Bounty
Vahepeatuses ei söönud vorsti ega midagi muud.
8. tund Martsipanibatoon Belnuga
9. tund Sponser geel, viimase 4km jaoks.

Taliharja Vanakuri toimub igal aastal päeval, kui pool talvevarudest on läbi, karu keerab külge ning hakkab teist käppa lutsutama.

Aastal 2020 toimus see võistlus väga heades ratta-ja jooksutingimustes, maa oli must, temperatuur vahemikus –2…0 kraadi, ilm tuuletu ja kuiv.

Ajaga 9 tundi 14 minutit saavutasin 101km pikkusel ultrajooksul tihedas töös lätlase ees esikoha.

https://wilderness.ee/et/taliharja-vanakuri-winter-ultra-endurance-race/ 

Start Korneti mäkke

Põhja-Läti Korneti külakeskuse eest antud stardist panin kohe täiega minema, et mitte Korneti mäel ratturite taha troppi jääda. Vaid Grišal õnnestus enne mind jõuda, seega starditaktika õnnestus. Koos minuga jõudis üles ka Hannes Veide, kes näidanud suurepäraseid tulemusi ultrajooksudel. Veidi veel ja meile jõudis järele ja möödus kergel sammul üks lätlane. Oli ragistamist üle mahalangenud puude ja ratturid alles kaugel taga. Stardist on möödunud 20 minutit kui jõudsime teele ning esimesed ratturid viuhti mööda lendasid. Kuid huvitav on ka see, et päris mitu ratturit finišeerus peale esimesi jooksjaid.

Hannes targa jooksjana võttis oma rütmi, mina seevastu püüdsin lätlase kinni ja jooksin mõned kilomeetrid koos temaga. Sain teada et tal plaanis terve rada, seega võidu saamiseks pean finišeeruma enne teda.

Kas lätlane on loll või tugev?

Liikusime koos lätlasega 4:20-4:30 min/km ja kuigi samm oli kerge, mõtlesin ometi kogu eesootava 101km pikkuse distantsi peale ja lasin tal kaheksandal kilomeetril vaikselt eest ära minna. Mul polnud aimugi kui kõva mehega on tegu ja mõtlesin, et kui ta on tõesti nii tugev nagu ta stardist minema läks siis pole mul väga palju võimalusi tema vastu. Teine variant oli, et ta lihtsalt kogenematusest vajutas kohe tempo peale mille peale tuleb kuskil kustumine ja see annab mulle võimaluse.

Igatahes ei teadnud ma sel hetkel kumba klassi ta kuulub.

Saime taas Hannesega kokku, kes tutvustas mulle et minust 16 aastat noorem lätlane Jānis Kūms on oma kodumaal tunnustatud ja väga kõva trail-runner. Hiljem kodus tema ITRA rankingut vaadates tõdesin, et ta on Läti neljas mees kellega võrreldes oleksin mina Lätis alles 44-ndal kohal. Seega tõesti üüratu vahe lätlase kasuks.

Pole kahtlustki, Janis on tugevate klassist.

Tuli koer ja tulid eestlased

Kõigepealt oli koer. Korneti koer. Lätis pontus. Tõeline ultra-koer, kes tegi kaasa kogu 101 km pikkuse raja ja lõpetas koos viienda jooksjaga.

Jõudis siis mulle järele see ultrakoer ning edasi läksime üheskoos. Üht kurjade ketis haukuvate koertega avatud taluõue läbides sättis Korneti koer ennast tihedalt minu ligidale viisil, et jääksin kogu aeg turvaliselt tema ja teiste koerte vahele. Nii sai ta valjult klähvivast piirkonnast minu abil kenasti läbi.

Lasin tempo veidike alla, et joosta koos sõprade Rait Pallo ja Kait Vahteriga. Nemad teevad pool maad, seega jõuvarusid pole tarvis säästa ja 4:40-4:50 min/km tempo oli ka mulle igati sobilik.

Seega alates 16-ndast kilomeetrist kuni kesklaagrini oli seis järgmine, lätlane kaugel ees, mina koos Raidu ja Kaiduga ning siis väga väikese vahega veel tugevaid eestlasi – Rogaini maailmameistrid Timmo Tammemäe ja Rain Seepõld ning ultramees Hannes Veide.

Põssa-põssa, kotsa-kotsa

Rada viis läbi filmi “Tõde ja Õigus” võttekoha ning liikudes üle mudapõllu tuletasime meelde kuidas Krõõt notsusid naabri rukkist koju kutsus, ikka “põssa-põssa ja kotsu-kotsu”. Taluväravas olid meid inimesed tervitamas ja meie omalt poolt tervitasime-põssatasime Krõõda sõnadega.

Väraval tervitajad said sellest lõbusast mängust hoo sisse ning edaspidi kutsuti lahke heleda Krõõda häälega kõiki mudapõllult tulevaid jooksjaid-rattureid spordi-notsusid ikka “põssa-põssa” ja “kotsu-kotsu”.

Lõpetan kesklaagris ja teen pool

Lätlase tempost polnud meil aimugi ja ka pikkadel sirgetel teda ei paistnud, seega oli alust arvata, et ta ikka üsna hea tempoga jätkab. Kuna ka meie kolme tempo polnud mingi lonkimine, hakkasin vahepeal veeretama mõtet, et tulen kesklaagris rajalt maha. Jagasin oma ideed ka sõpradega kes selle siiski maha laitsid. Ma aga ei saanud enam sellest rumalast idumõttest lahti ning kolmekesi koos kesklaagrisse jõudnult andsin sellest koheselt peakorraldaja Silverile teada, et lõpetan sealsamas. Stardist on möödunud vaevalt neli tundi.

Lätlane kesklaagris?

What? Lätlane kesklaagris?!? Olime kindlad, et seda meest kohtame järgmine kord alles finišis.

Lisaks pidas Silver mulle kiire motivatsioonikõne, et “lätlase kustutad sa veel enne lõppu ära ning väga olulise treeningu saadki siis kui mõtled, et enam ei viitsi aga ikka sunnid ennast edasi minema. Et peab minema.” Aitäh Silver!

Füüsiline enesetunne oli suurepärane, seega ainuke takistus edasimineku otsuse suhtes asus mu enda peas.

Ja nii vähe oligi tarvis, et veenda mind jooksma ka teine 50 kilomeetrit. Kiire mulgipuder, coca-cola, hüüdsin Janisele, et liigume edasi ja läinud me olimegi, uuesti rajal.

Lambid põlema kuuvalges Lõuna-Eestis

Nüüd oli ka lätlase tempo normaliseerunud ja me jooksime ühtlaselt 5:10-5:30 tempovahemikus. Ajasime juttu ning ilmselt oli ta Silveri käest teada saanud, et ma olen eelmise aasta Taliharja võitja. Eks ma siis rääkisin talle nii mõnegi lumise loo, et ta mõistaks miks tookord 12 tundi kulus võitjal selle maa läbimiseks.

Seepeale tundis ta huvi, et kas minust üldse on kõvemaid mehi Eestis. Hmm, muidugi. Ütlesin talle et paar päris kõva ultrajooksjat on tagapool ja muidugi peakorraldaja Silver. Jäime korraks mõtlema et kui nad nii kõvad on, miks nad siis taga on? Äkki neil pole mootor veel soojaks läinud…

Igatahes täiskuu paistis ja joosta oli hea.

Poole liitri veega lõpuni ei jõudnud

Kohustuslik varustus nägi ette 1,5l vedeliku kaasavõtmise võimekust. Ma pakkisin selle peale kaks pooleliitrist pudelit lihtsalt tühjakspressituna kotti ning aktiivsesse kasutusse võtsin kolmandaga pool liitrit vett.

Esimeses joogipunktis 21-l kilomeetril oli mu veepudel alles täis. Mõniste kesklaagrisse jõudnult oli see pooltäis kuna hea tempo nõuab ka vedelikku. Pudel jäi siiski täitmata. Jõin vaid enne rajale minekut korraldajate poolt pakutud coca-colat.

Janisega koos joostes oli jätkuvalt väike pinge peal ning juba 70-ndal kilomeetril pigistasin oma pudelist viimasegi veepisara välja. Joogipunktini oli aga veel pikad-pikad seitse kilomeetrit ja see tuli siis ilma joogita läbida. Pole midagi, lohutasin ennast, ning meenutasin pikki kolme-tunniseid treeningjookse Kõrvemaal kus ka jooki kaasas polnud ja sain hakkama.

Lätlane on tugev laugetel, mina tõusudel

Janis on omal ajal kiire jooksja olnud, näiteks tema 10km aeg on 32 minutit ja poolmaraton 1:13. Seega lauged ja allamäge oskas ta kenasti tempot kruvida, kuid tõusud andsid mulle võimaluse järele võtta.

80km joostud ja tempo 5:50 ning üle 6 min/km olid nüüd juba üsna sagedased numbrid. Mõlemad olime üht-teist rajale jätnud.

Lõpetamise strateegia

15km enne lõppu tundsin kuidas enesetunne järjest paraneb. Hakkasin mõttes plaane pidama kuidas ilus ja tugev lõpp vormistada. Kaalusin, kas hakata 10km enne lõppu suruma, või 5, või 3 või hoopis viimasel 100 meetri peal spurt teha.

Igatahes see 100m spurt mulle ei meeldinud, kuna see oleks kõike muud kui ilus.

10km tundus samas liiga pikk eest ära minekuks seega otsustasin et võtan 4km enne lõppu geeli ning siis ca 3,5km enne lõppu hakkan vaikselt halgusid alla laduma ja viimased kolm panen ereda leegiga kui tarvis.

Viimased 10km

Hea oli olla, jooksime kõrvuti ning ma hakkasin vaikselt kuid märkamatult tempot kontrollima mis väljendus selles, et tõusudel tempot alla ei lasknud ja laugetel hoidsin kerge 5:20-5:30 min/km pinge peal.

Kilomeetrid möödusid, enam me omavahel ei rääkinud, mõlemal oli tegemist. Tempo oli selline nagu oleks puhanuna Mõniste kesklaagrist välja astunud.

4,5 km enne lõppu lõppes kaherealine tee ning algas single-track, tegin paar kiiremat sammu juhtpositsiooni võtmiseks. Isegi kui ma veel ei kavatse minna, tahtsin kontrollida tempot.

Koukisin välja geeli, pigistasin sisse ja olin oma lõpetamise plaanist nii sisse võetud, et maldasin vaid paar minutit geeli-süsivesikute energeetilist mõju oodata. Sekund-sekundi haaval hakkasin tempot peale kruvima ja 3 km enne lõppu teadsin, et nüüd võin juba igasuguse tempoga joosta kuigi lätlasest jooksusõpra ka nagu ei tahtnud kohe maha raputada.

Olin valmis mängima. Ikkagi nii kaua oleme koos jooksnud ja oma mängukaaslast ei tohi kohe mauhti maha jätta. Maastik muutus mägisemaks, jooksin kerge sammuga üles-alla, mõtlesin Omaani finiši peale kus ka oli tarvis 5km enne lõppu suruma hakata.

Ja siis ta jäi

Kahju küll, väga tugev ja kiire lätlane oli terve raja vältel.

Aga kui ta juba jäi siis ootama ka ei hakanud vaid vajutasin julgelt gaasipedaalile ning tõstsin tempo mugava 4:50 min/km peale ja nõnda lõpuni. 2 km enne lõppu kohtasin metsas Silverit, kes tuli sinna oma silmaga kaema, et kuidas siis lõpuheitlus välja näeb. Ekraanidelt jälgimisega sellest aru ei saanud kuna minu GPS-i punkt lähenes majale hoopis ujudes üle järve ning Janise punkt oli kuskil teisel pool maanteel.

Üldse põhjustasime me ekraani taga vaatlejatele tõelist peamurdmist ja palju ärevaid hetki. Meie punktid vahetasid pidevalt omavahel kohti ning hüplesid kaardil paremale ja vasakule.

101 km finiš 9:14

Viimase nelja kilomeetriga suutsin vahe lätlasega suurendada viiele minutile. Küllap töötas see kahte pidi, samal ajal kui mina panin juurde, võttis tema omakorda rahulikumalt. Seega Janise lõpuaeg 9:19.

Kolmanda koha omanik, Sander Mirme, kellega me koos 2019 suvel Rogaini MM-l 7-nda koha saavutasime, oli esimestest omakorda 50 minuti kaugusel.

Ja sedapuhku koosnes medal graveeritud seibidest, millest neli tuli hankida rajal olevatest kontrollpunktidest, ühe sai lõpetades ja veel ühe sai võitja.

Minu söögiplaan.

1. tund Martsipanibatoon Belnuga
2. tund Kirju Koer
3. tund Kahepoolne juustuga pehmik (võiku)
4. tund Kesklaagris väike mulgipuder ja coca (piisavalt vähe, et jaksaks koos lätlasega joosta)
5. tund Bounty
6. tund Kirju Koer
7. tund Bounty
Vahepeatuses ei söönud vorsti ega midagi muud.
8. tund Martsipanibatoon Belnuga
9. tund Sponser geel, viimase 4km jaoks.

Aasta on piisavalt pikk aeg, et väiksemad tegevused unustusse vajuksid ja samas liiga lühike millegi suure korda saatmiseks.

Uku Masing kirjeldab oma õpetuses, et inspiratsiooni andmine on äärmiselt vajalik elusama elu elamiseks. Temast inspireerituna olen sõnastanud oma elufilosoofia: “Elades elusamat elu”.

Elusam elu on looming mille kunstnikuks olen mina ise.

Elades Elusamat Elu

Emotsioonid teevad minust inimese ning nagu iga hea asjaga, on need sõltuvust tekitavad.

Minu sees elab üks ebanormaalne “Ise Loom”. Ja seetõttu peab ikka mu kallis abikaasa aeg-ajalt tõdema, et “kas juba jälle on täiskuuaeg?”. Kuid paljudel teistel kordadel saab Kaja öelda: “aga nüüd kadestab mind terve maailm!”.

Kuigi mu “Ise Loom” kaldub aeg-ajalt äärmustesse, elan ma elusamat elu ning usun, et just see on andnud mulle võimekuse erakordseid asju luua ja inimesed kes minu lähedal, saavad tõstetud troonile.

Erakordsed tegevused 2019

Ultra Caballo Blanco ja Mehhiko Copper Canyon

Matk Mehhiko kõige sügavamasse džunglisse, Copper Canyonisse, kus elavad Tarahumara indiaanlased. Läbi uskumatu teekonna Batopilasest Uriquesse raamatu “Jooksjana sündinud” ainetel, kus juhiseks on vaid raamatust loetud kohanimed ja rajakirjeldused.

On suur au joosta koos indiaanlastega nende suurimal rahvuslikul pühal 80km pikkusel ultrajooksul Ultra Caballo Blanco. Kõik päevad olid täis kordumatuid emotsioone ja erakordseid kohtumisi Tarahumarade rahvuskangelaste ja legendidega nagu Arnulfo, Mama Tita kuid ka ameeriklane Ted Barefoot ning teisedˇkuulsused raamatust “Jooksjana sündinud”.

Me oleksime terve selle aja justkui raamatu fantaasiamaailmas elanud, kuid kõik oli päris, tegelik, käega katsutav.

Kaja sünnipäev ning igatsuse narratiiv

Kaja on kõige olulisem inimene minu elus ning ma mõtlen ta peale iga päev tuhat korda. Mõni ime siis et skulptuur mehest ja tema süleluses olevast naisest, mis pealegi kandis nime “Igatsus”, käivitas pika sündmuste ahela ja jõudis meie koduhoovi just Kaja sünnipäevaks.

Erinevalt kõikidest ülejäänud asjadest on sellel tegevusel kaugeleulatuv mõju, olles justkui verstapost veelgi elusama elu elamiseks.

Erakordsed saavutused 2019

Maratonijooksu isiklik rekord 2:49

2015 aastast pärineb minu varasem maratoni rekord 2:53, mida pidasin ka oma jooksuvõimekuse laeks. 2019 aasta kevadel sättisin endale kaugeleulatuvaid eesmärke ning sõnastasin aasta 2020 peaeesmärgi “UTMB 2020 jooksu lõpetan esikümnes”.

Ambitsioonika UTMB teekonna esimese vahe-eesmärgina tuli purustada klaaslagi oma neli aastat tagasi joostud maratonilt.

Kuigi passis on kirjas 1972, tunnen end kui 27 ning 2019 lõpus jooksin uue maratoni rekordi 2:49 ja saavutasin üldarvestuses Vana-Aasta maratonil 3. koha.

Poodiumi saavutused 2019

Maratonijooksu isikliku rekordi kõrval kahvatuvad kõik teised sportlikud saavutused. Kuid sellegipoolest tuleb ka need medalikohad üles lugeda.

Taliharja Vanakuri 1. koht, 101km

2019 aasta jaanuari alguses 101km pikkune jooksuvõistlus toimus ekstreemsetes tingimustes. Lund oli maastikul 30-50 cm ning külmakraade –10. Kui esimeses pooles lükkasime ühiselt teiste tugevate jooksjatega kordamööda paksus lumes jälge siis teine pool oli üksinduses jooksmine üha kasvava eduga.

Ruhnu maraton 1. koht ajaga 3:00

Kevadel joostud maratoni tegi raskeks puuduv konkurents. Kuidas motiveerida ennast terve raja vältel hoidma ühtlast 4:15 tempot? Ja teine koht on alles 40 minuti kaugusel.

Emumäe jooks 1. koht

See lühike 10km pikkune, tehniline ja päris mitme tõusumeetriga jooks päädis üldarvestuses teise koha ning oma vanuseklassi 1. kohaga. Esimesele kohale ei saanud lähedalegi ja kolmanda koha jooksjal polnud jälle minu vastu mingeid šansse.

Maastikumaraton 25km 1. koht

Igasügisese Maastikumaratoni põhidistants on muidugi 42km, kuid minu treeningplaan nägi ette lühemat kuid intensiivsemat jooksu, seetõttu osalesin pooldistantsil ja startisin sealt koos President Kersti Kaljulaidiga. Džentelmen minus soovis küll meie esileedi saatjaks olla aga õnneks tal olid omad ja ma sain sobivama tempo valida.

Vihmane ilm muutis raja läbimise parajaks väljakutseks. Laudteel kurvi võtmiseks tuli hoog korralikult maha pidurdada ning maastiku libedad puujuurikad ja sügav muda tegid sellest klassikalise maastikujooksu.

Tartu Seiklushundi Rogain 1. koht, 62km/6h

Kevadine maastikujooks koos tiimikaaslaste Rait Pallo ja Timmo Tammemäega. Tegemist 6h rogainiga, kus valdavalt Timmo orienteerumisega tegime rajal puhta töö ja lõpetasime lausa 9 min enne kontrollaega. Selle päevaga olime väga rahul.

Joogivarusid täiendasime võistluse käigus kraavidest. Enne kraavini jõudmist tuli kork varakult maha keerata ning kraavi läbides pudeliga läbi vee tõmmata. Eesti on puhas, siin võib peaaegu igalt poolt juua.

Näärilaks 1. koht

Seiklusvõistlus, kus tuleb joosta, sõita rattaga, orienteeruda ning lahendada lõbusaid ülesandeid. Ilm tõi selleks päevaks miinuskraadid, kiilasjää ja külma tuule. igasugustele viperustele vaatamata, näiteks kaotasime SI-pulga metsa, tulime koos Timmo Tammemäega nippi-nappi esimeseks. Teisel kohal olnud Tiit Pekk ja Erik Aibast hingasid meile 10 sekundi kauguselt kuklasse.

Expedition Estonia 2. koht, 159km

See võistlus koosneb tavaliselt kolmest alast: jooks-ratas-kajak. Sel aastal tuli aga tormise ilma tõttu kajakietapp merel ära jätta. Jooksuetapi lõpetasin paari kaardivea tõttu koos kolmanda koha mehe Tauno Riibakuga ning temaga tegime sisuliselt ka sõbraliku koostöö rattaetapil kuni lõpuni.

XT rogain 2. koht, 42km/4h

Koos tiimikaaslase Timmo Tammemäega olime esikoha konkurentsis kolmekordsetele orienteerumise maailmameistrite Rain ja Silver Eensaarega.

Saku Trailrun 2. koht, 16km

Juba nimigi ütleb, et tegemist on maastikujooksuga. Kuigi sellel jooksul puuduvad tõusumeetrid, on see ometi tavalisele jooksjale raske konarlike juurikate, pehme ja ebatasase pinnase tõttu, kus võtmesõna on tugev jala pöia töö kiire tempo hoidmiseks. Seekord oli Alar Abram minust veidi kiirem.

Xdream Adventure Race kevad 2. koht

Füüsiliselt olime kindlasti esikoha väärilised, kuid korraldajate poolt oli rajal üks köieülesanne, mille edukas läbimine sõltus osaliselt kolmandast osapoolest ning seetõttu jäime 3 sekundiga teiseks.

Me olime kõikidel etappidel kiireimad ning oleks küll esimese koha võinud saada.

Xdream Adventure Race sügis, 2. koht

Sellele Xdreamile läksime natuke ebatraditsioonilise tiimina koos Timmo Tammemäe ja Tauno Riibakuga. Oli tõmbamist ja kõike.

Meie tavapärane tiimikaaslane Rait Pallo oli samal ajal Euroopas suurematel võistlustel.

Pääsküla rabamaraton 3. koht, 21,1 km

Poolmaraton ajaga 1:22 oli ühe tavalise mahunädala tugeva pingutusega jooks. Nii võistlusnädala kui ka sellele eelneva nädala kilometraaž oli 160-170 km/nädal, mis polnud lihtsalt lonkimine vaid korralik treening. Seda poolmaratoni loen enda jaoks päris õnnestunud jooksuks.

Ultrajooksud

Black Canyon Ultra 100km/1500m+, US, Arizona

Black Canyon Ultra on väga populaarne jooks ning suure osalejate hulgaga mis teeb kohe ka konkurentsi tugevaks. Profiil on peamiselt mäest alla seega väga oluline komponent on kiiruslik vastupidavus.

Ultra Caballo Blanco 80km/3200m+, 56. koht, Mehhiko

See on maailma klassika. Stardis on kaugelt üle tuhande Tarahumara, see on nende kõige suurem rahvuspüha. Sellele võidujooksule tullakse kokku üle kogu Copper Canyoni. Minu jaoks oli siin ainult üks eesmärk, joosta koos legendaarsete Tarahumara indiaanlastega.

Ushuaia by UTMB 130km/4600m+, 13. koht, Argentiina

Ushuaia on maailmalõpu jooks, sest siit edasi väljuvad laevad vaid lõunapoolusele. Jooks ise oli Eestis novembri-laadse ilmaga. Kogu võistluse vältel sadas vihma ja lund, maapind oli pehme, soine ja vajus läbi. Ainuke erinevus Eestiga olid suured mitmetuhande meetri kõrgused mäed.

Rogain MM 107km/6500m+, Hispaania, 7. koht

Tiimikaaslane Sander Mirme oli suurepärane ning luges perfektselt mitmed kribukohad kaardil välja mille jaoks mul oleks luupi olnud tarvis.

Kui täitsa ausalt öelda siis mulle meeldib joosta küll maastikul aga rogaini MM-l sattusime liiga palju okasroosikeste põõsastesse ning see oli päriselt ebameeldiv. Hispaania mägedes kasvavadki ainult teravaokkalised põõsad.

Schlegeis 3000 Skyrace 33km/1400m+, Austria

Lühike, ekstreemne, kiire, väljakutsuv, ohtlik – kõikide nende sõnadega iseloomustan seda Skyrace’i. Päev enne võistlust sadas mägedes maha paks lumi ning põhjustas sellega enamikule rajale väga ekstreemsed olud. Igati nauditav jooks ning selliseid tehnilisi jookse teen kindlasti edaspidigi.

UTMR, Ultra Tour Monte Rosa 81km/5000m+, Šveits/Itaalia

Ultra Tour Monte Rosa, mõeldud algse variandina 170km ja 12000m+, kuid ilmaolud läksid erakordselt ektreemseks mägedes ning korraldajad olid lausa sunnitud võistluse poole peal katkestama. Sellele vaatamata saime läbida pool ringist ning arvestatava osa tõusumeetreid.

Muud võistlused ja tegemised

Tallinn Ironman 11:19 (täispikk)

See oli teist korda läbida täispikk Ironman võistlus, parandasin küll oma aega ca pool tundi aga ilma korraliku ujumisoskuseta ikka head tulemust pole võimalik teha. Järgmine kord astun täispika Ironmani stardijoonele kui ujumine selge ning üldtulemuse alla 10-e tunni teen.

Otepää Ironman 5:06 (poolpikk)

Paraja pikkusega triatlon, kus igal alal jõuab korralikult ennast tühjaks tõmmata. Veel võistluse keskel lootsin teha alla 5-e tunni kuid viimane rattaots oli tugevas vastutuules ning see sõi mulle nii vajalikud minutid.

Kõrvemaa triatlon 1:17

See mõnus väikene ja lühike külavõistlus mulle meeldis, kuigi ujumise etapp on jätkuvalt surmanuhtlus minu jaoks. Rattas suutsin välja vajutada oma selle aasta parimad vatid ning tõsta FTP taset. Jooks oli lihtsalt lühike laktaadipurakas.

Xdream Adventure Race suvi, 5. koht

Xdream pole ainult füüsiline surumine, vaid seiklusvõistlusele omaselt peab seal mõnikord ka õnne olema. Seekord jäime viiendaks, ega rohkem polegi midagi öelda. Füüsise taha meie tiimil tulemus ei jää.

Winter Xdream, M 3. koht, üldarvestuses 5. koht

Olime tiimis koos Timmo Tammemäe ja Sander Linnusega ning sisuliselt jooksime esimese koha väärilise tulemuse välja. Kuid oh seda õnnetust kui finišis selgus et meil on üks SI-pulga märge puudu. punkti läbisime, kõik oli kombes, kuid langesime naksti viiendaks.

Kajak Tallinn-Helsingi 81km

Tore on vahest niisama sõpradega välja minna ning Tallinnast Helsingisse aerutada. Aitäh mõnusale seltskonnale.

Viljandi Järvejooks, 46min, vanuseklassi 9. koht

Väga rahvarohke ning sellega seoses ka tugeva konkurentsiga jooks ka esiotsa inimestele. Mõnus tuttav rada!

Kõrvemaa Kevadjooks, vanuseklassi 6. koht

See on üks korralik laktaadiläve jooks. Alguses on hea minek ja alles keset rada mõistad kui palju on ees veel mägesid ja siis surud hambad ristis.

Statistika emotsioon

Statistika on mõõdetav emotsioon mis näitab, et ma tegelen jätkuvalt meeldivate asjadega.

Aasta on piisavalt pikk aeg, et väiksemad tegevused unustusse vajuksid ja samas liiga lühike millegi suure korda saatmiseks.

Uku Masing kirjeldab oma õpetuses, et inspiratsiooni andmine on äärmiselt vajalik elusama elu elamiseks. Temast inspireerituna olen sõnastanud oma elufilosoofia: “Elades elusamat elu”.

Elusam elu on looming mille kunstnikuks olen mina ise.

Elades Elusamat Elu

Emotsioonid teevad minust inimese ning nagu iga hea asjaga, on need sõltuvust tekitavad.

Minu sees elab üks ebanormaalne “Ise Loom”. Ja seetõttu peab ikka mu kallis abikaasa aeg-ajalt tõdema, et “kas juba jälle on täiskuuaeg?”. Kuid paljudel teistel kordadel saab Kaja öelda: “aga nüüd kadestab mind terve maailm!”.

Kuigi mu “Ise Loom” kaldub aeg-ajalt äärmustesse, elan ma elusamat elu ning usun, et just see on andnud mulle võimekuse erakordseid asju luua ja inimesed kes minu lähedal, saavad tõstetud troonile.

Erakordsed tegevused 2019

Ultra Caballo Blanco ja Mehhiko Copper Canyon

Matk Mehhiko kõige sügavamasse džunglisse, Copper Canyonisse, kus elavad Tarahumara indiaanlased. Läbi uskumatu teekonna Batopilasest Uriquesse raamatu “Jooksjana sündinud” ainetel, kus juhiseks on vaid raamatust loetud kohanimed ja rajakirjeldused.

On suur au joosta koos indiaanlastega nende suurimal rahvuslikul pühal 80km pikkusel ultrajooksul Ultra Caballo Blanco. Kõik päevad olid täis kordumatuid emotsioone ja erakordseid kohtumisi Tarahumarade rahvuskangelaste ja legendidega nagu Arnulfo, Mama Tita kuid ka ameeriklane Ted Barefoot ning teisedˇkuulsused raamatust “Jooksjana sündinud”.

Me oleksime terve selle aja justkui raamatu fantaasiamaailmas elanud, kuid kõik oli päris, tegelik, käega katsutav.

Kaja sünnipäev ning igatsuse narratiiv

Kaja on kõige olulisem inimene minu elus ning ma mõtlen ta peale iga päev tuhat korda. Mõni ime siis et skulptuur mehest ja tema süleluses olevast naisest, mis pealegi kandis nime “Igatsus”, käivitas pika sündmuste ahela ja jõudis meie koduhoovi just Kaja sünnipäevaks.

Erinevalt kõikidest ülejäänud asjadest on sellel tegevusel kaugeleulatuv mõju, olles justkui verstapost veelgi elusama elu elamiseks.

Erakordsed saavutused 2019

Maratonijooksu isiklik rekord 2:49

2015 aastast pärineb minu varasem maratoni rekord 2:53, mida pidasin ka oma jooksuvõimekuse laeks. 2019 aasta kevadel sättisin endale kaugeleulatuvaid eesmärke ning sõnastasin aasta 2020 peaeesmärgi “UTMB 2020 jooksu lõpetan esikümnes”.

Ambitsioonika UTMB teekonna esimese vahe-eesmärgina tuli purustada klaaslagi oma neli aastat tagasi joostud maratonilt.

Kuigi passis on kirjas 1972, tunnen end kui 27 ning 2019 lõpus jooksin uue maratoni rekordi 2:49 ja saavutasin üldarvestuses Vana-Aasta maratonil 3. koha.

Poodiumi saavutused 2019

Maratonijooksu isikliku rekordi kõrval kahvatuvad kõik teised sportlikud saavutused. Kuid sellegipoolest tuleb ka need medalikohad üles lugeda.

Taliharja Vanakuri 1. koht, 101km

2019 aasta jaanuari alguses 101km pikkune jooksuvõistlus toimus ekstreemsetes tingimustes. Lund oli maastikul 30-50 cm ning külmakraade –10. Kui esimeses pooles lükkasime ühiselt teiste tugevate jooksjatega kordamööda paksus lumes jälge siis teine pool oli üksinduses jooksmine üha kasvava eduga.

Ruhnu maraton 1. koht ajaga 3:00

Kevadel joostud maratoni tegi raskeks puuduv konkurents. Kuidas motiveerida ennast terve raja vältel hoidma ühtlast 4:15 tempot? Ja teine koht on alles 40 minuti kaugusel.

Emumäe jooks 1. koht

See lühike 10km pikkune, tehniline ja päris mitme tõusumeetriga jooks päädis üldarvestuses teise koha ning oma vanuseklassi 1. kohaga. Esimesele kohale ei saanud lähedalegi ja kolmanda koha jooksjal polnud jälle minu vastu mingeid šansse.

Maastikumaraton 25km 1. koht

Igasügisese Maastikumaratoni põhidistants on muidugi 42km, kuid minu treeningplaan nägi ette lühemat kuid intensiivsemat jooksu, seetõttu osalesin pooldistantsil ja startisin sealt koos President Kersti Kaljulaidiga. Džentelmen minus soovis küll meie esileedi saatjaks olla aga õnneks tal olid omad ja ma sain sobivama tempo valida.

Vihmane ilm muutis raja läbimise parajaks väljakutseks. Laudteel kurvi võtmiseks tuli hoog korralikult maha pidurdada ning maastiku libedad puujuurikad ja sügav muda tegid sellest klassikalise maastikujooksu.

Tartu Seiklushundi Rogain 1. koht, 62km/6h

Kevadine maastikujooks koos tiimikaaslaste Rait Pallo ja Timmo Tammemäega. Tegemist 6h rogainiga, kus valdavalt Timmo orienteerumisega tegime rajal puhta töö ja lõpetasime lausa 9 min enne kontrollaega. Selle päevaga olime väga rahul.

Joogivarusid täiendasime võistluse käigus kraavidest. Enne kraavini jõudmist tuli kork varakult maha keerata ning kraavi läbides pudeliga läbi vee tõmmata. Eesti on puhas, siin võib peaaegu igalt poolt juua.

Näärilaks 1. koht

Seiklusvõistlus, kus tuleb joosta, sõita rattaga, orienteeruda ning lahendada lõbusaid ülesandeid. Ilm tõi selleks päevaks miinuskraadid, kiilasjää ja külma tuule. igasugustele viperustele vaatamata, näiteks kaotasime SI-pulga metsa, tulime koos Timmo Tammemäega nippi-nappi esimeseks. Teisel kohal olnud Tiit Pekk ja Erik Aibast hingasid meile 10 sekundi kauguselt kuklasse.

Expedition Estonia 2. koht, 159km

See võistlus koosneb tavaliselt kolmest alast: jooks-ratas-kajak. Sel aastal tuli aga tormise ilma tõttu kajakietapp merel ära jätta. Jooksuetapi lõpetasin paari kaardivea tõttu koos kolmanda koha mehe Tauno Riibakuga ning temaga tegime sisuliselt ka sõbraliku koostöö rattaetapil kuni lõpuni.

XT rogain 2. koht, 42km/4h

Koos tiimikaaslase Timmo Tammemäega olime esikoha konkurentsis kolmekordsetele orienteerumise maailmameistrite Rain ja Silver Eensaarega.

Saku Trailrun 2. koht, 16km

Juba nimigi ütleb, et tegemist on maastikujooksuga. Kuigi sellel jooksul puuduvad tõusumeetrid, on see ometi tavalisele jooksjale raske konarlike juurikate, pehme ja ebatasase pinnase tõttu, kus võtmesõna on tugev jala pöia töö kiire tempo hoidmiseks. Seekord oli Alar Abram minust veidi kiirem.

Xdream Adventure Race kevad 2. koht

Füüsiliselt olime kindlasti esikoha väärilised, kuid korraldajate poolt oli rajal üks köieülesanne, mille edukas läbimine sõltus osaliselt kolmandast osapoolest ning seetõttu jäime 3 sekundiga teiseks.

Me olime kõikidel etappidel kiireimad ning oleks küll esimese koha võinud saada.

Xdream Adventure Race sügis, 2. koht

Sellele Xdreamile läksime natuke ebatraditsioonilise tiimina koos Timmo Tammemäe ja Tauno Riibakuga. Oli tõmbamist ja kõike.

Meie tavapärane tiimikaaslane Rait Pallo oli samal ajal Euroopas suurematel võistlustel.

Pääsküla rabamaraton 3. koht, 21,1 km

Poolmaraton ajaga 1:22 oli ühe tavalise mahunädala tugeva pingutusega jooks. Nii võistlusnädala kui ka sellele eelneva nädala kilometraaž oli 160-170 km/nädal, mis polnud lihtsalt lonkimine vaid korralik treening. Seda poolmaratoni loen enda jaoks päris õnnestunud jooksuks.

Ultrajooksud

Black Canyon Ultra 100km/1500m+, US, Arizona

Black Canyon Ultra on väga populaarne jooks ning suure osalejate hulgaga mis teeb kohe ka konkurentsi tugevaks. Profiil on peamiselt mäest alla seega väga oluline komponent on kiiruslik vastupidavus.

Ultra Caballo Blanco 80km/3200m+, 56. koht, Mehhiko

See on maailma klassika. Stardis on kaugelt üle tuhande Tarahumara, see on nende kõige suurem rahvuspüha. Sellele võidujooksule tullakse kokku üle kogu Copper Canyoni. Minu jaoks oli siin ainult üks eesmärk, joosta koos legendaarsete Tarahumara indiaanlastega.

Ushuaia by UTMB 130km/4600m+, 13. koht, Argentiina

Ushuaia on maailmalõpu jooks, sest siit edasi väljuvad laevad vaid lõunapoolusele. Jooks ise oli Eestis novembri-laadse ilmaga. Kogu võistluse vältel sadas vihma ja lund, maapind oli pehme, soine ja vajus läbi. Ainuke erinevus Eestiga olid suured mitmetuhande meetri kõrgused mäed.

Rogain MM 107km/6500m+, Hispaania, 7. koht

Tiimikaaslane Sander Mirme oli suurepärane ning luges perfektselt mitmed kribukohad kaardil välja mille jaoks mul oleks luupi olnud tarvis.

Kui täitsa ausalt öelda siis mulle meeldib joosta küll maastikul aga rogaini MM-l sattusime liiga palju okasroosikeste põõsastesse ning see oli päriselt ebameeldiv. Hispaania mägedes kasvavadki ainult teravaokkalised põõsad.

Schlegeis 3000 Skyrace 33km/1400m+, Austria

Lühike, ekstreemne, kiire, väljakutsuv, ohtlik – kõikide nende sõnadega iseloomustan seda Skyrace’i. Päev enne võistlust sadas mägedes maha paks lumi ning põhjustas sellega enamikule rajale väga ekstreemsed olud. Igati nauditav jooks ning selliseid tehnilisi jookse teen kindlasti edaspidigi.

UTMR, Ultra Tour Monte Rosa 81km/5000m+, Šveits/Itaalia

Ultra Tour Monte Rosa, mõeldud algse variandina 170km ja 12000m+, kuid ilmaolud läksid erakordselt ektreemseks mägedes ning korraldajad olid lausa sunnitud võistluse poole peal katkestama. Sellele vaatamata saime läbida pool ringist ning arvestatava osa tõusumeetreid.

Muud võistlused ja tegemised

Tallinn Ironman 11:19 (täispikk)

See oli teist korda läbida täispikk Ironman võistlus, parandasin küll oma aega ca pool tundi aga ilma korraliku ujumisoskuseta ikka head tulemust pole võimalik teha. Järgmine kord astun täispika Ironmani stardijoonele kui ujumine selge ning üldtulemuse alla 10-e tunni teen.

Otepää Ironman 5:06 (poolpikk)

Paraja pikkusega triatlon, kus igal alal jõuab korralikult ennast tühjaks tõmmata. Veel võistluse keskel lootsin teha alla 5-e tunni kuid viimane rattaots oli tugevas vastutuules ning see sõi mulle nii vajalikud minutid.

Kõrvemaa triatlon 1:17

See mõnus väikene ja lühike külavõistlus mulle meeldis, kuigi ujumise etapp on jätkuvalt surmanuhtlus minu jaoks. Rattas suutsin välja vajutada oma selle aasta parimad vatid ning tõsta FTP taset. Jooks oli lihtsalt lühike laktaadipurakas.

Xdream Adventure Race suvi, 5. koht

Xdream pole ainult füüsiline surumine, vaid seiklusvõistlusele omaselt peab seal mõnikord ka õnne olema. Seekord jäime viiendaks, ega rohkem polegi midagi öelda. Füüsise taha meie tiimil tulemus ei jää.

Winter Xdream, M 3. koht, üldarvestuses 5. koht

Olime tiimis koos Timmo Tammemäe ja Sander Linnusega ning sisuliselt jooksime esimese koha väärilise tulemuse välja. Kuid oh seda õnnetust kui finišis selgus et meil on üks SI-pulga märge puudu. punkti läbisime, kõik oli kombes, kuid langesime naksti viiendaks.

Kajak Tallinn-Helsingi 81km

Tore on vahest niisama sõpradega välja minna ning Tallinnast Helsingisse aerutada. Aitäh mõnusale seltskonnale.

Viljandi Järvejooks, 46min, vanuseklassi 9. koht

Väga rahvarohke ning sellega seoses ka tugeva konkurentsiga jooks ka esiotsa inimestele. Mõnus tuttav rada!

Kõrvemaa Kevadjooks, vanuseklassi 6. koht

See on üks korralik laktaadiläve jooks. Alguses on hea minek ja alles keset rada mõistad kui palju on ees veel mägesid ja siis surud hambad ristis.

Statistika emotsioon

Statistika on mõõdetav emotsioon mis näitab, et ma tegelen jätkuvalt meeldivate asjadega.

Sain nende Hokade omanikuks peale Viljandi järvejooksu 1. mail ning nüüd, juuni alguses kuu aega hiljem on tossutaldadesse kogunenud üle 400km.

Siin on tossu esmamuljed: http://leivo.ekstreem.ee/post/naturaalne-jooksukogemus-hoka-one-one-evo-carbon-rocket

Kirjeldan alustuseks, mida tossud on pidanud kuu aja jooksul läbi elama ning seejärel annan hinnangu nende kulumisele.

Treeningkilomeetrid

Igapäevased treeningud nende tossudega kulgevad asfaldil. Tööle ja tagasi, nii iga päev. Mustamäe tänavad, ümberkaudsed kergliiklusteed ja sekka Trummi spordirajad.

Jooksutreeningutel teen nii pikemaid kui lühemaid lõike, tempojookse, pikki otsi, kuid lõviosa treeningutest möödub siiski madala tempoga (5 min/km) baasvastupidavuse tsoonis ja kilomeetrite kogumises. Lühikeste lõikude kiire tempo kuni aeglaste taastavate jooksudeni varieerub vahemikus 2:30 – 5:30 min/km. Madala tempoga pole vahet mis tossuga jooksed, kuid mida kiirem seda olulisem on jala ning tossu koostöö nii õige maandumise kui äratõuke osas. Evo Carbon Rocket töötas ka ülikiirete lõikude korral eeskujulikult. Ei tekkinud libastumise olukordi või lihtsalt tossust tingitud ebaõiget maandumist. Näiteks kui tossu pealne on veidi lödi ja tald vetrub mõnest kohast rohkem, võib ülikiirete lõikude jooksmisel tulemuseks olla hoopis tossust tingitud jalavigastus.

Mõned hommikud sadas vihma, siis olin märg nii mina kui ka tossud. Hea, et tööl on kuivatuskapp, kogu varustus kappi ja õhtuks kuivad tossud taas jalas.

Seega täitsa tavaline ja keskpärane tossude kasutus.

Võistlused

Võistluste osas tooksin välja kaks olulisemat: Ruhnu maraton ja Emumäe jooks.

Võitsin Ruhnu maratoni 3-e tunniga maastikul mis keerutas saare käbiteedel, liivas, jupikesel heinamaal ning kuivanud mudaga traktorijäljes. Toss oli küll viimane asi mis mul jooksu ajal meelde tuli, seega kui ei seganud, oli järelikult kõik hästi. Ruhnu on minu enda jaoks olulise märgilise tähendusega, nimelt jooksin seal maratoni teise poole minuti võrra kiiremini kui esimese poole. Seega tempo püsis erakordselt ühtlane ja teisel ringil lihtsalt lisasin veidike kiirust.

Tagasivaade Ruhnu maratonile: http://leivo.ekstreem.ee/post/Ruhnu-maraton-kabiteedel 

Emumäe 10km pikkune jooks seevastu oli hoopis teisest klassist. Mäletasin ammusest asjast, et enamus rajast kulgeb mööda igavaid teid. Seega otsustasin kodus, et mingit mustriga jalanõud sinna tarvis ei lähe. Kohapeal selgus aga, et rada on muudetud trailrun ehk mägijooksule vastavaks ning lisaks sadas mõnus pahmakas vihma. Vihm muutis teerajad mudaseks, uhtus puude juurikad libedaks ning heinamaa lõigud olid lihtsalt suured liuväljad ilma pidamiseta. Lõpetasin jooksu oma vanuseklassi esimesena ning üldarvestuses teise kohaga. On ilmselge, et see toss oma sileda tallaga oli kõige halvem valik niisuguse raja ja ilma korral. Kuid praktika näitas ja tõestas taaskord, et eduka jooksu tegemiseks on eelkõige oluline roll jooksjal, kes suudab ka sellises olukorras sileda tallaga tulemuse teha. Tossud täitsid oma rolli kenasti ja ei hakanud märja ning muda peale jalas ujuma, vaid püsisid kenasti tihkelt ümber ja võimaldasid mul keskenduda jooksmisele.

Kulumise ülevaade

Kõige selle peale on tossud suurepäraselt vastu pidanud. Peamised tossu kulumist väljendavad omadused, mida mina jälgin, on järgmised:

1. Talla mustri kulumine.

a. Talla kulumise näide Salomon SLAB 6SG varal. Selle väga agressiivse mustriga tossu võib peale 400km võistlemist juba praktiliselt kulunuks kuulutada. Uuena on need superhea pidamisega mägiultra võistlustossud, kuid 400km järel on nende tald praktiliselt sile. Olen selliseid mitu paari läbi jooksnud.

b. Evo Carbon Rocket on mõeldud maratoni võistlustossuks, seega selle tald on väga madala mustriga ja niisamagi praktiliselt sile. Sellise talla kulumist tuleb hinnata servade ja külgede vajumise järgi. Mina ei suutnud praktiliselt sellist ära vajumist või kulumist täna tuvastada. Tossu nina otsas on muster õige veidi kulunud. Seega tald on heas korras.

2. Pealiskate, kas murdekohad on näha.

a. Sõltuvalt tossust on pealiskatted tihedama või hõredama võrguga ning jäigemast või pehmemast materjalist. Mõnel tossul ilmnevad esimesed murdekohad 400km peal kuid 1000km juures on juba enamikel murdekohad või suisa katkine pealis.

b. Evo Carbon Rocketi pealisvõrk on tihe (see mulle meeldib, hoiab peenema liiva/tolmu eemale) ja keskmiselt pehme. Täna pole neil ka lähemal uurimisel võimalik murdekohtasid tuvastada. Seega suurepärane tulemus.

3. Suure varba juurde augu tekkimine.

a. Mul on 5-6 paari Saucony Kinvara tossusid läbi joostud ning need on võrdlusena omal kohal, kuna on olnud pikalt mu asfaldi lemmikud nii trennis kui maratonijooksus. Ühel Kinvaral oli näiteks 400km peal auk varbas, teine Kinvara aga lagunes alles 1500km peal.

b. Evo Carbon Rocketil täna suure varba kohal augu alget näha pole. Pean ausalt ütlema, et alguses seda pealismaterjali vaadates arvasin, et 400-500km peal hakkab see auk tekkima.

4. Sisetallaga seotud küsimused.

a. Sisetalla probleem olen kohanud vaid kahel korral ning see minu jaoks pigem tagasihoidlik. Esimene tõsisem probleem on olnud Hoka Speedgoat esimese mudeliga mitu aastat tagasi, kus sisetald hakkas hõõruma ning pidin seda kääridega parajaks lõikama. Teine sisetalla mure on olnud Nike’i võistlustossu Lunaracer 3-ga, kus ühe võistluse käigus ronis sisetald kanna tagant välja. Tookord lõpetasingi sellise lipa-lopa sisetallaga kuna võistlus oli piisavalt lühike ja ei hakanud rajal oma tossusid sättima.

b. Evo Carbon Rocketil, nagu ka enamike teiste tossudega, ühtegi sisetalla muret pole esinenud.

5. Kannataguse katki hõõrdumine.

a. Seda kannataguse polstri katkihõõrumist põhjustab kukekannus ja mõnel inimesel on need suuremad, teisel väiksemad. Mina olen päris mitmel tossul suutnud kanna taha polstrisse augud joosta. Viimane näide on talvised Salomoni Spikecross 3 naelikud, kus mõlema tossu kanna sisse tulid augud peale 200km jooksmist.

b. Evo Carbon Rocketitel on täna kand ilus ja terve.

Kokkuvõtteks

Tossud näevad superkenad välja, on kiired, hoiavad kenasti ümber jala ning 400km järel sisulised kulumismärgid puuduvad.

Hoka One One ja Evo Carbon Rocketid on jätkuvalt mu lemmikud ning igapäevane treening toimub ikka nendega.

Stravast saab jälgida milliste tossudega ja kui palju ma jooksen: https://www.strava.com/athletes/6963316

Hea tagasiside selle tossu kohta erineval tasemel jooksjatelt leidub siin: https://www.roadtrailrun.com/2019/02/hoka-one-one-carbon-rocket-multi-tester.html