Minu Elusam Elu 2019

Aasta on piisavalt pikk aeg, et väiksemad tegevused unustusse vajuksid ja samas liiga lühike millegi suure korda saatmiseks.Uku Masing kirjeldab oma õpetuses, et inspiratsiooni andmine on äärmiselt vajalik elusama elu elamiseks. Temast inspireerituna olen sõnastanud oma elufilosoofia: “Elades elusamat elu”. Elusam elu on looming mille kunstnikuks olen mina ise. Elades Elusamat EluEmotsioonid teevad minust inimese ning nagu iga hea asjaga, on need sõltuvust tekitavad. Minu sees elab üks ebanormaalne “Ise Loom”. Ja seetõttu peab ikka mu kallis abikaasa aeg-ajalt tõdema, et “kas juba jälle on täiskuuaeg?”. Kuid paljudel teistel kordadel saab Kaja öelda: “aga nüüd kadestab mind terve maailm!”.Kuigi mu “Ise Loom” kaldub aeg-ajalt äärmustesse, elan ma elusamat elu ning usun, et just see on andnud mulle võimekuse erakordseid asju luua ja inimesed kes minu lähedal, saavad tõstetud troonile. Erakordsed tegevused 2019Ultra Caballo Blanco ja Mehhiko Copper CanyonMatk Mehhiko kõige sügavamasse džunglisse, Copper Canyonisse, kus elavad Tarahumara indiaanlased. Läbi uskumatu teekonna Batopilasest Uriquesse raamatu “Jooksjana sündinud” ainetel, kus juhiseks on vaid raamatust loetud kohanimed ja rajakirjeldused. On suur au joosta koos indiaanlastega nende suurimal rahvuslikul pühal 80km pikkusel ultrajooksul Ultra Caballo Blanco. Kõik päevad olid täis kordumatuid emotsioone ja erakordseid kohtumisi Tarahumarade rahvuskangelaste ja legendidega nagu Arnulfo, Mama Tita kuid ka ameeriklane Ted Barefoot ning teisedˇkuulsused raamatust “Jooksjana sündinud”.Me oleksime terve selle aja justkui raamatu fantaasiamaailmas elanud, kuid kõik oli päris, tegelik, käega katsutav.Kaja sünnipäev ning igatsuse narratiivKaja on kõige olulisem inimene minu elus ning ma mõtlen ta peale iga päev tuhat korda. Mõni ime siis et skulptuur mehest ja tema süleluses olevast naisest, mis pealegi kandis nime “Igatsus”, käivitas pika sündmuste ahela ja jõudis meie koduhoovi just Kaja sünnipäevaks. Erinevalt kõikidest ülejäänud asjadest on sellel tegevusel kaugeleulatuv mõju, olles justkui verstapost veelgi elusama elu elamiseks.Erakordsed saavutused 2019Maratonijooksu isiklik rekord 2:492015 aastast pärineb minu varasem maratoni rekord 2:53, mida pidasin ka oma jooksuvõimekuse laeks. 2019 aasta kevadel sättisin endale kaugeleulatuvaid eesmärke ning sõnastasin aasta 2020 peaeesmärgi “UTMB 2020 jooksu lõpetan esikümnes”. Ambitsioonika UTMB teekonna esimese vahe-eesmärgina tuli purustada klaaslagi oma neli aastat tagasi joostud maratonilt. Kuigi passis on kirjas 1972, tunnen end kui 27 ning 2019 lõpus jooksin uue maratoni rekordi 2:49 ja saavutasin üldarvestuses Vana-Aasta maratonil 3. koha.Poodiumi saavutused 2019Maratonijooksu isikliku rekordi kõrval kahvatuvad kõik teised sportlikud saavutused. Kuid sellegipoolest tuleb ka need medalikohad üles lugeda.Taliharja Vanakuri 1. koht, 101km 2019 aasta jaanuari alguses 101km pikkune jooksuvõistlus toimus ekstreemsetes tingimustes. Lund oli maastikul 30-50 cm ning külmakraade –10. Kui esimeses pooles lükkasime ühiselt teiste tugevate jooksjatega kordamööda paksus lumes jälge siis teine pool oli üksinduses jooksmine üha kasvava eduga. Ruhnu maraton 1. koht ajaga 3:00Kevadel joostud maratoni tegi raskeks puuduv konkurents. Kuidas motiveerida ennast terve raja vältel hoidma ühtlast 4:15 tempot? Ja teine koht on alles 40 minuti kaugusel.Emumäe jooks 1. kohtSee lühike 10km pikkune, tehniline ja päris mitme tõusumeetriga jooks päädis üldarvestuses teise koha ning oma vanuseklassi 1. kohaga. Esimesele kohale ei saanud lähedalegi ja kolmanda koha jooksjal polnud jälle minu vastu mingeid šansse. Maastikumaraton 25km 1. kohtIgasügisese Maastikumaratoni põhidistants on muidugi 42km, kuid minu treeningplaan nägi ette lühemat kuid intensiivsemat jooksu, seetõttu osalesin pooldistantsil ja startisin sealt koos President Kersti Kaljulaidiga. Džentelmen minus soovis küll meie esileedi saatjaks olla aga õnneks tal olid omad ja ma sain sobivama tempo valida.Vihmane ilm muutis raja läbimise parajaks väljakutseks. Laudteel kurvi võtmiseks tuli hoog korralikult maha pidurdada ning maastiku libedad puujuurikad ja sügav muda tegid sellest klassikalise maastikujooksu.Tartu Seiklushundi Rogain 1. koht, 62km/6hKevadine maastikujooks koos tiimikaaslaste Rait Pallo ja Timmo Tammemäega. Tegemist 6h rogainiga, kus valdavalt Timmo orienteerumisega tegime rajal puhta töö ja lõpetasime lausa 9 min enne kontrollaega. Selle päevaga olime väga rahul.Joogivarusid täiendasime võistluse käigus kraavidest. Enne kraavini jõudmist tuli kork varakult maha keerata ning kraavi läbides pudeliga läbi vee tõmmata. Eesti on puhas, siin võib peaaegu igalt poolt juua.Näärilaks 1. kohtSeiklusvõistlus, kus tuleb joosta, sõita rattaga, orienteeruda ning lahendada lõbusaid ülesandeid. Ilm tõi selleks päevaks miinuskraadid, kiilasjää ja külma tuule. igasugustele viperustele vaatamata, näiteks kaotasime SI-pulga metsa, tulime koos Timmo Tammemäega nippi-nappi esimeseks. Teisel kohal olnud Tiit Pekk ja Erik Aibast hingasid meile 10 sekundi kauguselt kuklasse.Expedition Estonia 2. koht, 159kmSee võistlus koosneb tavaliselt kolmest alast: jooks-ratas-kajak. Sel aastal tuli aga tormise ilma tõttu kajakietapp merel ära jätta. Jooksuetapi lõpetasin paari kaardivea tõttu koos kolmanda koha mehe Tauno Riibakuga ning temaga tegime sisuliselt ka sõbraliku koostöö rattaetapil kuni lõpuni. XT rogain 2. koht, 42km/4hKoos tiimikaaslase Timmo Tammemäega olime esikoha konkurentsis kolmekordsetele orienteerumise maailmameistrite Rain ja Silver Eensaarega.Saku Trailrun 2. koht, 16km Juba nimigi ütleb, et tegemist on maastikujooksuga. Kuigi sellel jooksul puuduvad tõusumeetrid, on see ometi tavalisele jooksjale raske konarlike juurikate, pehme ja ebatasase pinnase tõttu, kus võtmesõna on tugev jala pöia töö kiire tempo hoidmiseks. Seekord oli Alar Abram minust veidi kiirem.Xdream Adventure Race kevad 2. kohtFüüsiliselt olime kindlasti esikoha väärilised, kuid korraldajate poolt oli rajal üks köieülesanne, mille edukas läbimine sõltus osaliselt kolmandast osapoolest ning seetõttu jäime 3 sekundiga teiseks. Me olime kõikidel etappidel kiireimad ning oleks küll esimese koha võinud saada.Xdream Adventure Race sügis, 2. kohtSellele Xdreamile läksime natuke ebatraditsioonilise tiimina koos Timmo Tammemäe ja Tauno Riibakuga. Oli tõmbamist ja kõike.Meie tavapärane tiimikaaslane Rait Pallo oli samal ajal Euroopas suurematel võistlustel.Pääsküla rabamaraton 3. koht, 21,1 kmPoolmaraton ajaga 1:22 oli ühe tavalise mahunädala tugeva pingutusega jooks. Nii võistlusnädala kui ka sellele eelneva nädala kilometraaž oli 160-170 km/nädal, mis polnud lihtsalt lonkimine vaid korralik treening. Seda poolmaratoni loen enda jaoks päris õnnestunud jooksuks.UltrajooksudBlack Canyon Ultra 100km/1500m+, US, ArizonaBlack Canyon Ultra on väga populaarne jooks ning suure osalejate hulgaga mis teeb kohe ka konkurentsi tugevaks. Profiil on peamiselt mäest alla seega väga oluline komponent on kiiruslik vastupidavus.Ultra Caballo Blanco 80km/3200m+, 56. koht, MehhikoSee on maailma klassika. Stardis on kaugelt üle tuhande Tarahumara, see on nende kõige suurem rahvuspüha. Sellele võidujooksule tullakse kokku üle kogu Copper Canyoni. Minu jaoks oli siin ainult üks eesmärk, joosta koos legendaarsete Tarahumara indiaanlastega.Ushuaia by UTMB 130km/4600m+, 13. koht, ArgentiinaUshuaia on maailmalõpu jooks, sest siit edasi väljuvad laevad vaid lõunapoolusele. Jooks ise oli Eestis novembri-laadse ilmaga. Kogu võistluse vältel sadas vihma ja lund, maapind oli pehme, soine ja vajus läbi. Ainuke erinevus Eestiga olid suured mitmetuhande meetri kõrgused mäed.Rogain MM 107km/6500m+, Hispaania, 7. kohtTiimikaaslane Sander Mirme oli suurepärane ning luges perfektselt mitmed kribukohad kaardil välja mille jaoks mul oleks luupi olnud tarvis.Kui täitsa ausalt öelda siis mulle meeldib joosta küll maastikul aga rogaini MM-l sattusime liiga palju okasroosikeste põõsastesse ning see oli päriselt ebameeldiv. Hispaania mägedes kasvavadki ainult teravaokkalised põõsad.Schlegeis 3000 Skyrace 33km/1400m+, AustriaLühike, ekstreemne, kiire, väljakutsuv, ohtlik – kõikide nende sõnadega iseloomustan seda Skyrace’i. Päev enne võistlust sadas mägedes maha paks lumi ning põhjustas sellega enamikule rajale väga ekstreemsed olud. Igati nauditav jooks ning selliseid tehnilisi jookse teen kindlasti edaspidigi.UTMR, Ultra Tour Monte Rosa 81km/5000m+, Šveits/ItaaliaUltra Tour Monte Rosa, mõeldud algse variandina 170km ja 12000m+, kuid ilmaolud läksid erakordselt ektreemseks mägedes ning korraldajad olid lausa sunnitud võistluse poole peal katkestama. Sellele vaatamata saime läbida pool ringist ning arvestatava osa tõusumeetreid.Muud võistlused ja tegemisedTallinn Ironman 11:19 (täispikk)See oli teist korda läbida täispikk Ironman võistlus, parandasin küll oma aega ca pool tundi aga ilma korraliku ujumisoskuseta ikka head tulemust pole võimalik teha. Järgmine kord astun täispika Ironmani stardijoonele kui ujumine selge ning üldtulemuse alla 10-e tunni teen.Otepää Ironman 5:06 (poolpikk)Paraja pikkusega triatlon, kus igal alal jõuab korralikult ennast tühjaks tõmmata. Veel võistluse keskel lootsin teha alla 5-e tunni kuid viimane rattaots oli tugevas vastutuules ning see sõi mulle nii vajalikud minutid.Kõrvemaa triatlon 1:17See mõnus väikene ja lühike külavõistlus mulle meeldis, kuigi ujumise etapp on jätkuvalt surmanuhtlus minu jaoks. Rattas suutsin välja vajutada oma selle aasta parimad vatid ning tõsta FTP taset. Jooks oli lihtsalt lühike laktaadipurakas.Xdream Adventure Race suvi, 5. kohtXdream pole ainult füüsiline surumine, vaid seiklusvõistlusele omaselt peab seal mõnikord ka õnne olema. Seekord jäime viiendaks, ega rohkem polegi midagi öelda. Füüsise taha meie tiimil tulemus ei jää.Winter Xdream, M 3. koht, üldarvestuses 5. kohtOlime tiimis koos Timmo Tammemäe ja Sander Linnusega ning sisuliselt jooksime esimese koha väärilise tulemuse välja. Kuid oh seda õnnetust kui finišis selgus et meil on üks SI-pulga märge puudu. punkti läbisime, kõik oli kombes, kuid langesime naksti viiendaks.Kajak Tallinn-Helsingi 81kmTore on vahest niisama sõpradega välja minna ning Tallinnast Helsingisse aerutada. Aitäh mõnusale seltskonnale.Viljandi Järvejooks, 46min, vanuseklassi 9. kohtVäga rahvarohke ning sellega seoses ka tugeva konkurentsiga jooks ka esiotsa inimestele. Mõnus tuttav rada!Kõrvemaa Kevadjooks, vanuseklassi 6. kohtSee on üks korralik laktaadiläve jooks. Alguses on hea minek ja alles keset rada mõistad kui palju on ees veel mägesid ja siis surud hambad ristis.Statistika emotsioonStatistika on mõõdetav emotsioon mis näitab, et ma tegelen jätkuvalt meeldivate asjadega. Activity Distance km Ascending m Time HH:mm Running 4 876 66 280 488:38 Cycling 2 989 8 721 114:20 Kayaking 425 - 50:00 Hiking 230 5 771 55:51 Skiing 77 399 17:28 Swimming 29 - 12:21 Other 60 1 068 51:00 Total 8 686 82 239 789:38

Minu Elusam Elu 2019

Aasta on piisavalt pikk aeg, et väiksemad tegevused unustusse vajuksid ja samas liiga lühike millegi suure korda saatmiseks.Uku Masing kirjeldab oma õpetuses, et inspiratsiooni andmine on äärmiselt vajalik elusama elu elamiseks. Temast inspireerituna olen sõnastanud oma elufilosoofia: “Elades elusamat elu”. Elusam elu on looming mille kunstnikuks olen mina ise. Elades Elusamat EluEmotsioonid teevad minust inimese ning nagu iga hea asjaga, on need sõltuvust tekitavad. Minu sees elab üks ebanormaalne “Ise Loom”. Ja seetõttu peab ikka mu kallis abikaasa aeg-ajalt tõdema, et “kas juba jälle on täiskuuaeg?”. Kuid paljudel teistel kordadel saab Kaja öelda: “aga nüüd kadestab mind terve maailm!”.Kuigi mu “Ise Loom” kaldub aeg-ajalt äärmustesse, elan ma elusamat elu ning usun, et just see on andnud mulle võimekuse erakordseid asju luua ja inimesed kes minu lähedal, saavad tõstetud troonile. Erakordsed tegevused 2019Ultra Caballo Blanco ja Mehhiko Copper CanyonMatk Mehhiko kõige sügavamasse džunglisse, Copper Canyonisse, kus elavad Tarahumara indiaanlased. Läbi uskumatu teekonna Batopilasest Uriquesse raamatu “Jooksjana sündinud” ainetel, kus juhiseks on vaid raamatust loetud kohanimed ja rajakirjeldused. On suur au joosta koos indiaanlastega nende suurimal rahvuslikul pühal 80km pikkusel ultrajooksul Ultra Caballo Blanco. Kõik päevad olid täis kordumatuid emotsioone ja erakordseid kohtumisi Tarahumarade rahvuskangelaste ja legendidega nagu Arnulfo, Mama Tita kuid ka ameeriklane Ted Barefoot ning teisedˇkuulsused raamatust “Jooksjana sündinud”.Me oleksime terve selle aja justkui raamatu fantaasiamaailmas elanud, kuid kõik oli päris, tegelik, käega katsutav.Kaja sünnipäev ning igatsuse narratiivKaja on kõige olulisem inimene minu elus ning ma mõtlen ta peale iga päev tuhat korda. Mõni ime siis et skulptuur mehest ja tema süleluses olevast naisest, mis pealegi kandis nime “Igatsus”, käivitas pika sündmuste ahela ja jõudis meie koduhoovi just Kaja sünnipäevaks. Erinevalt kõikidest ülejäänud asjadest on sellel tegevusel kaugeleulatuv mõju, olles justkui verstapost veelgi elusama elu elamiseks.Erakordsed saavutused 2019Maratonijooksu isiklik rekord 2:492015 aastast pärineb minu varasem maratoni rekord 2:53, mida pidasin ka oma jooksuvõimekuse laeks. 2019 aasta kevadel sättisin endale kaugeleulatuvaid eesmärke ning sõnastasin aasta 2020 peaeesmärgi “UTMB 2020 jooksu lõpetan esikümnes”. Ambitsioonika UTMB teekonna esimese vahe-eesmärgina tuli purustada klaaslagi oma neli aastat tagasi joostud maratonilt. Kuigi passis on kirjas 1972, tunnen end kui 27 ning 2019 lõpus jooksin uue maratoni rekordi 2:49 ja saavutasin üldarvestuses Vana-Aasta maratonil 3. koha.Poodiumi saavutused 2019Maratonijooksu isikliku rekordi kõrval kahvatuvad kõik teised sportlikud saavutused. Kuid sellegipoolest tuleb ka need medalikohad üles lugeda.Taliharja Vanakuri 1. koht, 101km 2019 aasta jaanuari alguses 101km pikkune jooksuvõistlus toimus ekstreemsetes tingimustes. Lund oli maastikul 30-50 cm ning külmakraade –10. Kui esimeses pooles lükkasime ühiselt teiste tugevate jooksjatega kordamööda paksus lumes jälge siis teine pool oli üksinduses jooksmine üha kasvava eduga. Ruhnu maraton 1. koht ajaga 3:00Kevadel joostud maratoni tegi raskeks puuduv konkurents. Kuidas motiveerida ennast terve raja vältel hoidma ühtlast 4:15 tempot? Ja teine koht on alles 40 minuti kaugusel.Emumäe jooks 1. kohtSee lühike 10km pikkune, tehniline ja päris mitme tõusumeetriga jooks päädis üldarvestuses teise koha ning oma vanuseklassi 1. kohaga. Esimesele kohale ei saanud lähedalegi ja kolmanda koha jooksjal polnud jälle minu vastu mingeid šansse. Maastikumaraton 25km 1. kohtIgasügisese Maastikumaratoni põhidistants on muidugi 42km, kuid minu treeningplaan nägi ette lühemat kuid intensiivsemat jooksu, seetõttu osalesin pooldistantsil ja startisin sealt koos President Kersti Kaljulaidiga. Džentelmen minus soovis küll meie esileedi saatjaks olla aga õnneks tal olid omad ja ma sain sobivama tempo valida.Vihmane ilm muutis raja läbimise parajaks väljakutseks. Laudteel kurvi võtmiseks tuli hoog korralikult maha pidurdada ning maastiku libedad puujuurikad ja sügav muda tegid sellest klassikalise maastikujooksu.Tartu Seiklushundi Rogain 1. koht, 62km/6hKevadine maastikujooks koos tiimikaaslaste Rait Pallo ja Timmo Tammemäega. Tegemist 6h rogainiga, kus valdavalt Timmo orienteerumisega tegime rajal puhta töö ja lõpetasime lausa 9 min enne kontrollaega. Selle päevaga olime väga rahul.Joogivarusid täiendasime võistluse käigus kraavidest. Enne kraavini jõudmist tuli kork varakult maha keerata ning kraavi läbides pudeliga läbi vee tõmmata. Eesti on puhas, siin võib peaaegu igalt poolt juua.Näärilaks 1. kohtSeiklusvõistlus, kus tuleb joosta, sõita rattaga, orienteeruda ning lahendada lõbusaid ülesandeid. Ilm tõi selleks päevaks miinuskraadid, kiilasjää ja külma tuule. igasugustele viperustele vaatamata, näiteks kaotasime SI-pulga metsa, tulime koos Timmo Tammemäega nippi-nappi esimeseks. Teisel kohal olnud Tiit Pekk ja Erik Aibast hingasid meile 10 sekundi kauguselt kuklasse.Expedition Estonia 2. koht, 159kmSee võistlus koosneb tavaliselt kolmest alast: jooks-ratas-kajak. Sel aastal tuli aga tormise ilma tõttu kajakietapp merel ära jätta. Jooksuetapi lõpetasin paari kaardivea tõttu koos kolmanda koha mehe Tauno Riibakuga ning temaga tegime sisuliselt ka sõbraliku koostöö rattaetapil kuni lõpuni. XT rogain 2. koht, 42km/4hKoos tiimikaaslase Timmo Tammemäega olime esikoha konkurentsis kolmekordsetele orienteerumise maailmameistrite Rain ja Silver Eensaarega.Saku Trailrun 2. koht, 16km Juba nimigi ütleb, et tegemist on maastikujooksuga. Kuigi sellel jooksul puuduvad tõusumeetrid, on see ometi tavalisele jooksjale raske konarlike juurikate, pehme ja ebatasase pinnase tõttu, kus võtmesõna on tugev jala pöia töö kiire tempo hoidmiseks. Seekord oli Alar Abram minust veidi kiirem.Xdream Adventure Race kevad 2. kohtFüüsiliselt olime kindlasti esikoha väärilised, kuid korraldajate poolt oli rajal üks köieülesanne, mille edukas läbimine sõltus osaliselt kolmandast osapoolest ning seetõttu jäime 3 sekundiga teiseks. Me olime kõikidel etappidel kiireimad ning oleks küll esimese koha võinud saada.Xdream Adventure Race sügis, 2. kohtSellele Xdreamile läksime natuke ebatraditsioonilise tiimina koos Timmo Tammemäe ja Tauno Riibakuga. Oli tõmbamist ja kõike.Meie tavapärane tiimikaaslane Rait Pallo oli samal ajal Euroopas suurematel võistlustel.Pääsküla rabamaraton 3. koht, 21,1 kmPoolmaraton ajaga 1:22 oli ühe tavalise mahunädala tugeva pingutusega jooks. Nii võistlusnädala kui ka sellele eelneva nädala kilometraaž oli 160-170 km/nädal, mis polnud lihtsalt lonkimine vaid korralik treening. Seda poolmaratoni loen enda jaoks päris õnnestunud jooksuks.UltrajooksudBlack Canyon Ultra 100km/1500m+, US, ArizonaBlack Canyon Ultra on väga populaarne jooks ning suure osalejate hulgaga mis teeb kohe ka konkurentsi tugevaks. Profiil on peamiselt mäest alla seega väga oluline komponent on kiiruslik vastupidavus.Ultra Caballo Blanco 80km/3200m+, 56. koht, MehhikoSee on maailma klassika. Stardis on kaugelt üle tuhande Tarahumara, see on nende kõige suurem rahvuspüha. Sellele võidujooksule tullakse kokku üle kogu Copper Canyoni. Minu jaoks oli siin ainult üks eesmärk, joosta koos legendaarsete Tarahumara indiaanlastega.Ushuaia by UTMB 130km/4600m+, 13. koht, ArgentiinaUshuaia on maailmalõpu jooks, sest siit edasi väljuvad laevad vaid lõunapoolusele. Jooks ise oli Eestis novembri-laadse ilmaga. Kogu võistluse vältel sadas vihma ja lund, maapind oli pehme, soine ja vajus läbi. Ainuke erinevus Eestiga olid suured mitmetuhande meetri kõrgused mäed.Rogain MM 107km/6500m+, Hispaania, 7. kohtTiimikaaslane Sander Mirme oli suurepärane ning luges perfektselt mitmed kribukohad kaardil välja mille jaoks mul oleks luupi olnud tarvis.Kui täitsa ausalt öelda siis mulle meeldib joosta küll maastikul aga rogaini MM-l sattusime liiga palju okasroosikeste põõsastesse ning see oli päriselt ebameeldiv. Hispaania mägedes kasvavadki ainult teravaokkalised põõsad.Schlegeis 3000 Skyrace 33km/1400m+, AustriaLühike, ekstreemne, kiire, väljakutsuv, ohtlik – kõikide nende sõnadega iseloomustan seda Skyrace’i. Päev enne võistlust sadas mägedes maha paks lumi ning põhjustas sellega enamikule rajale väga ekstreemsed olud. Igati nauditav jooks ning selliseid tehnilisi jookse teen kindlasti edaspidigi.UTMR, Ultra Tour Monte Rosa 81km/5000m+, Šveits/ItaaliaUltra Tour Monte Rosa, mõeldud algse variandina 170km ja 12000m+, kuid ilmaolud läksid erakordselt ektreemseks mägedes ning korraldajad olid lausa sunnitud võistluse poole peal katkestama. Sellele vaatamata saime läbida pool ringist ning arvestatava osa tõusumeetreid.Muud võistlused ja tegemisedTallinn Ironman 11:19 (täispikk)See oli teist korda läbida täispikk Ironman võistlus, parandasin küll oma aega ca pool tundi aga ilma korraliku ujumisoskuseta ikka head tulemust pole võimalik teha. Järgmine kord astun täispika Ironmani stardijoonele kui ujumine selge ning üldtulemuse alla 10-e tunni teen.Otepää Ironman 5:06 (poolpikk)Paraja pikkusega triatlon, kus igal alal jõuab korralikult ennast tühjaks tõmmata. Veel võistluse keskel lootsin teha alla 5-e tunni kuid viimane rattaots oli tugevas vastutuules ning see sõi mulle nii vajalikud minutid.Kõrvemaa triatlon 1:17See mõnus väikene ja lühike külavõistlus mulle meeldis, kuigi ujumise etapp on jätkuvalt surmanuhtlus minu jaoks. Rattas suutsin välja vajutada oma selle aasta parimad vatid ning tõsta FTP taset. Jooks oli lihtsalt lühike laktaadipurakas.Xdream Adventure Race suvi, 5. kohtXdream pole ainult füüsiline surumine, vaid seiklusvõistlusele omaselt peab seal mõnikord ka õnne olema. Seekord jäime viiendaks, ega rohkem polegi midagi öelda. Füüsise taha meie tiimil tulemus ei jää.Winter Xdream, M 3. koht, üldarvestuses 5. kohtOlime tiimis koos Timmo Tammemäe ja Sander Linnusega ning sisuliselt jooksime esimese koha väärilise tulemuse välja. Kuid oh seda õnnetust kui finišis selgus et meil on üks SI-pulga märge puudu. punkti läbisime, kõik oli kombes, kuid langesime naksti viiendaks.Kajak Tallinn-Helsingi 81kmTore on vahest niisama sõpradega välja minna ning Tallinnast Helsingisse aerutada. Aitäh mõnusale seltskonnale.Viljandi Järvejooks, 46min, vanuseklassi 9. kohtVäga rahvarohke ning sellega seoses ka tugeva konkurentsiga jooks ka esiotsa inimestele. Mõnus tuttav rada!Kõrvemaa Kevadjooks, vanuseklassi 6. kohtSee on üks korralik laktaadiläve jooks. Alguses on hea minek ja alles keset rada mõistad kui palju on ees veel mägesid ja siis surud hambad ristis.Statistika emotsioonStatistika on mõõdetav emotsioon mis näitab, et ma tegelen jätkuvalt meeldivate asjadega. Activity Distance km Ascending m Time HH:mm Running 4 876 66 280 488:38 Cycling 2 989 8 721 114:20 Kayaking 425 - 50:00 Hiking 230 5 771 55:51 Skiing 77 399 17:28 Swimming 29 - 12:21 Other 60 1 068 51:00 Total 8 686 82 239 789:38

Ultrajooks Omaani eepilistes vadides

Tulikuuma Omaani ultrajooks on mägine, 137km ja 7800 (!) tõusumeetriga. Raskusi võimendab 1600-2300m kõrguse hõredam õhk. See jooks on eepiline, tehniline ja raske. Võibolla liigagi, kui ligi pooled katkestavad või ei suuda 44-tunnises ajalimiidis püsida. Eesti ultrajooksjatest lõpetasid edukalt Leivo Sepp (29:15) vanuseklassi 4. koht ning üldarvestuses 21. koht ja Martin Sokk (42:24). https://omanbyutmb.com/ Start: otse sotsiaalmeediasseStart on õhtul kell 19:30. On kottpime, kuid temperatuur endiselt 28 kraadi. Kuna see on esimene ultrajooks Omaanis, on 419 registreerunu seas üle 70 vaimustunud omaanlase, kes ilmselt arvavad, et neil on kodukoha selge eelis. Etteruttavalt võib öelda, et neist lõpetab kuus, aga praegu on stardikoridori kaks esimest rida täis eufoorilisi ja plaksutavaid selfi- ja grupivideote tegijaid. Veel minut enne starti on neil telefonid käes, Facebooki trükitakse imekiirelt sõnumeid ja pannakse laike. Alles kolmandas ja neljandas reas seisavad keskendunud ja emotsioonitute nägudega tõelised jooksjad. Start läheb nagu „Maleva“ filmis, kus vanem Lembitu annab käsu rünnakule asuda ning kõvemad kärbsed jõuavad saja meetri kaugusele, enne kui hingeldades kokku kukuvad. Esimese tõusu saabudes on eufooria kui peoga pühitud.21+8 km. Kus mu kepid on?Esimesed 21 kilomeetrit on ühtlane kerge tõus ning suurematele maastikuautodele läbitaval teel saab liikuda tempoga 5-6 min/km. Selle poolmaratoniga lõpeb aga Omaani jooks selle sõna otseses tähenduses. Järgmise kaheksa kilomeetri käigus tuleb koguda tuhat meetrit kõrgust ja jõuda mägede piirkonda.See on raske astumine ning kirun end igal sammul otsuse eest keppe mitte kaasa võtta. Nii paremalt kui vasakult minnakse minust keppide klõbinal mööda nagu postist. Mina püüan käsi põlvedele toetades teekonda pisutki kergemaks teha.65 km. Suur vadivaikus võtab hingetuksVadi on kuiv jõesäng. Juhendis mainitakse vadisid iga rajalõigu kohta, kuid ega ma sellest suurt pidada ei oska. Eestlase mõttemaailmas seostub vadi kujutlusega Emajõe kuivanud sängist. Vadid on aga tekkinud kaljupinna lõhenemisel ning kaljud on mitmekordse maja suurused. Väiksemad vadid on nagu järskude servadega kaljujõed, kuhu on igas suuruses kivirünkaid lohakalt laiali heidetud. Suured aga… võrdlus suure vadi tunnetamiseks on ehk USA-s asuv Suur Kanjon ja selle väiksemad vennad. Rohkem meenutas see siiski Prantsusmaal asuvat Gorges du Verdon piirkonna kanjonit (aga siis ilma veeta), kuid sellest võrdlusest saavad aru need kes seal käinud.Mööda vadide kivirünta-punta-äntat tulebki edasi liikuda. See näeb välja pigem hüppamisena ühelt kivilt teisele ning jooksmiseks on seda raske nimetada. Sellise tegevuse nimi on coastaleering ja Eestis saab seda harjutada ranna ääres, näiteks Paldiski panga all. Tee seda pimedas. Pealambiga.Kui pimedas muudkui laskud, rada muutub üha järsemaks ning ootamatult hakkab su enda hääl ja hingeldamine kõhedusttekitavalt kajama, on üsna selge et oled laskumas ühe korraliku vadi põhja. Mõistan seda esimest korda siis, kui lõpuks ühe sellise põhjas olen. Aga tähtis pole mitte see, et oled vadi põhjas, vaid et teiselt poolt tuleb hakata välja tõusma.Taevakuma taustal saad aru, et tontlikus vadivaikuses ja vadikuumuses on süüdi kahel pool kõrguvad vähemalt poole kilomeetri kõrgused järsud kaljuseinad. Iga kukkuv kivi, kepiklõbin, ohe ja sõrmenips kajab mitmekordsena tagasi. Õhk seisab ja muutud hetkega läbimärjaks. Hakkan aduma, mida korraldajad mõtlesid kirjeldusega “deep vadi”. Mõnes suuremas vadis viib rada läbi kalju sisse rajatud mahajäetud küladest. Sürrealistlik vaatepilt meenutab Star Warsi filmi liivakoobastes elanud kõrbetegelasi. Külast välja viiv ainuke tee on paar tundi turnimist nõudev kaljuseinale rajatud kitserada. Mida edasi, seda harvem tuleb meelde, et keppidest võiks kasu olla. Allatulekul ja sirgel neid vaja pole ja ülesminekud on turnimised, kus igal sammul tuleb kätega kaljust haarata. Üks vadi on lausa nii järsk, et kohustuslik on kanda kiivrit ja ronimisvööd ning liikuda kaljudele kinnitatud terastrossil püsijulgestusega.105 km. Naine – mäest allajooksu meisterEnne viimasele 1700m pikkusele tõusule minekut on rajal 10km pikkune lõik, mille käigus tuleb kõrgust kaotada 1000m. See on pärast algust ainuke koht, kus on võimalik joosta, mitte hüpata kivilt kivile. Allamäge rada kulgeb taas Land Cruiseritele sobilikul mägiteel, anna ainult tuld ja mine. Ent Eesti lauskmaal mäejooksu meistriks ei õpi. See saab selgeks, kui tagant tuleb Omaani mees, möödub kergel sammul ja saan ainult vaadata, kuidas ta selg vaikselt eemaldub. Muidugi, tema on kohalik ja terve elu mägedes jooksnud. Kuid siis tuleb üks naine. Mitte omaan, vaid hispaanlanna. Ta möödub, nagu oleksime seisvad postid. Serpentiin on mitme kilomeetri jagu jälgitav ja kadedalt vaatan, kuidas ta kõiki omapäi tiksuma jätab. Kui minu tempo on ca 10min/km ja temal 7-8, saavutab ta selle lõiguga vähemalt kakskümmend minutit edu. 117 km. Kaljuronimise baaskursus Kell on lakanud mingi tehnilise viperuse tõttu töötamast ja mul on ajaarvestuseks kaks indikaatorit: päike tõuseb 6:30 ja loojub 17:30. Selle järgi pean teel oldud aja üle arvestust.Kui päike loojub, tuleb taas lamp pähe panna, et hakata viimase mäe otsa rühkima. Aga see pole rühkimine. Pole ka turnimine, on kaljuronimine. Püstloodsel seinal. Kõrgust tuleb võtta 1200m. Kogu rada on tähistatud hästijälgitavate roheliste helkuritega ja ohualad punastega. Siin lõigul on neid saatanlikke punaseid silmi ohtrasti ning käe või jala valesse kohta panek võib lõppeda musta kuristikuga. Minust umbes 15 minutit eespool on tüdruk, kelle lambituld näen vilksamisi kõrgel oma pea kohal. Aegajalt kostab klõbisev heli - kas ta tõesti kasutab keppe? Ei tea, aga igatahes hakkan temast mõtlema kui tüdrukust jalgrattal. Kui jälle tulevälgatust näen, on see ikka tüdruk jalgrattal. 122 km. Viirastusega topeltmägiRajakirjeldusest tean, et 2000m kõrgusel on lamemaa ja seejärel viimane künkake raadiomastiga. Tee hakkabki uuesti tõusma ja tüdruk rattaga on vilksamisi alati kuskil kõrgemal. Kui rada hakkab laskuma, olen küll veidi imestunud, et kuidas ma mastist seda märkamata mööda sain, kuid igal juhul rõõmustan, et ees on kodutee. Siis selgub tõde. Ees on üüratu must mägi, mille koonuselise külje peal rühib ülespoole neli tulukest. Ja sinna on veel pikk tee.Kellaga või päevavalgel tõustes oleksin juba esimese künka otsa jõudes teadnud, et midagi on veel, aga pimedas kaob ajataju ning kõrgustunnetus pole lauskmaainimesel samuti välja arenenud. 134 km. Võiduajamine Kui ränk tõus läbi, toimub viimane 1700m laskumist taas kõige tüüpilisemal Omaani mägirajal: kivilt kivile, piki vadit või lihtsalt ilusal liigendatud kaljupinnal. Kolm kilomeetrit enne finišit hakkab mulle kuklasse hingama üks hispaanlane. Oleme temaga rajal palju koos olnud ning tean, et allajooksul on ta minust parem.Nüüd! Sportlik tahe, viha ja otsus, et kuigi viimase 3km peale on 400m laskumist, ei anna ma oma kohta käest. Panen lambi täisvõimsusele ning vajutan gaasi põhja. Jätan igasuguse kolgerdamise ning mõtlemise, kuhu panna kaljul jalg, nii et oleks ikka kindel ja ei libise. Jalad ise leiavad täiskiirusel kohad, kus maad puutuda. Iga kivi, lõhe, nukk ja auk sobib, tossumuster haakub ideaalselt ja tasakaal on super. Mu keha oleks nagu 134 kilomeetrit oodanud, millal lõpuks joosta saab. Kus need ressursid küll varem olid? Kus? Peas!Hispaanlane loobub kohe, kui saab aru, milline käik mul nüüd sees on. Mina aga jään endale kindlaks ning enne finišit hoogu alla ei lase. 137 km. Finiš. Kerge sihvaka sammuga sisenen lõpukoridori, et elegantse ja energilise pargijooksu rütmis üle finišijoone tulla. Ajaga 29 tundi 15 minutit jõuan oma vanuseklassis neljandale kohale, üldarvestuses olen 21. Eesti lauskmaatreeningutega saavutasin sel võistlusel maksimumi. Parema tulemuse saamiseks peaksin käima mägedes treeninglaagris ning TOP 5 hulka jõudmiseks mägedes elama. Ent mulle meeldib tehniline ja raske rada. Ma olen selles hea!Viide ametlikele tulemustele: https://omanbyutmb.livetrail.run/classement.php?course=137km&cat=scratch EnesetunneTerve võistluse vältel tundsin ennast suurepäraselt. Riided olid mugavad, jalanõud Salomon S-Lab Sense 6 SG küll veidi õhukese tallaga kuid enne võistlust tutikana karbist võetuna väga hea mustri ja pidamisega ning see osutus siin võistlusel kiire allajooksu kriitiliseks eduteguriks. Süüa sain kõike mida hing ihkas ja pakuti, riisi, muna, nuudlisuppi, kartuliputru, arbuusi, banaani, batoone ja geele. Joogiks puhas vesi. EpiloogOman by UTMB oli üks eepiline, tehniline ja raske jooks, kus ligi pooled osalejad katkestasid või ei suutnud lihtsalt ajalimiidis püsida. Kõige kuumem aeg on päeval kell 14, sõltuvalt kõrgusest võib temperatuur jõuda 28-30 kraadini. Jahedamaks hakkab minema alles peale südaööd. Vadides on vadikuumus ning üleval mägedes puhub tuul ning võib kõle ja külm olla (5-6 kraadi).Võistelda sai enamjaolt lühikeste riietega, kuid teisel öösel oli 2300m peal tuuline ning sooja hoidmiseks kasutasin pikkade käistega middle-layerit. Muul ajal kõik lühikestes. Edaspidi tuleb keppidega teha. Omaanis poleks neid küll mitmel tõusul kasutada saanud, kuid küllalt oli kohti kus neist suur abi olnuks. Mis on UTMB sari?https://utmbmontblanc.com/en/UTMB ehk Ultra Trail Mont Blanc on maailma populaarseim ultrajooks, mis toimub ümber Mont Blanci mäe. Sinna pääsemiseks peavad võistlejad läbima kvalifikatsiooni ja seejärel toimub loosimine, kuna kvalifitseerunuid on 5-6 korda rohkem kui kohti.Nüüd on UTMB otsustanud kasutada oma kaubamärki maailmas laiemalt. Esimene ultrajooks selles sarjas on Oman by UTMB, 2019. aastal on tulemas Ushuaia by UTMB Lõuna-Ameerikas ning 2020 aastal lisandub Gaoligong by UTMB Hiinas.Vahetult enne startiEestlastest startisid Martin Sokk, Erik Jõgi, Alvar Lumberg, Leivo Sepp.

Ultrajooks Omaani eepilistes vadides

Tulikuuma Omaani ultrajooks on mägine, 137km ja 7800 (!) tõusumeetriga. Raskusi võimendab 1600-2300m kõrguse hõredam õhk. See jooks on eepiline, tehniline ja raske. Võibolla liigagi, kui ligi pooled katkestavad või ei suuda 44-tunnises ajalimiidis püsida. Eesti ultrajooksjatest lõpetasid edukalt Leivo Sepp (29:15) vanuseklassi 4. koht ning üldarvestuses 21. koht ja Martin Sokk (42:24). https://omanbyutmb.com/ Start: otse sotsiaalmeediasseStart on õhtul kell 19:30. On kottpime, kuid temperatuur endiselt 28 kraadi. Kuna see on esimene ultrajooks Omaanis, on 419 registreerunu seas üle 70 vaimustunud omaanlase, kes ilmselt arvavad, et neil on kodukoha selge eelis. Etteruttavalt võib öelda, et neist lõpetab kuus, aga praegu on stardikoridori kaks esimest rida täis eufoorilisi ja plaksutavaid selfi- ja grupivideote tegijaid. Veel minut enne starti on neil telefonid käes, Facebooki trükitakse imekiirelt sõnumeid ja pannakse laike. Alles kolmandas ja neljandas reas seisavad keskendunud ja emotsioonitute nägudega tõelised jooksjad. Start läheb nagu „Maleva“ filmis, kus vanem Lembitu annab käsu rünnakule asuda ning kõvemad kärbsed jõuavad saja meetri kaugusele, enne kui hingeldades kokku kukuvad. Esimese tõusu saabudes on eufooria kui peoga pühitud.21+8 km. Kus mu kepid on?Esimesed 21 kilomeetrit on ühtlane kerge tõus ning suurematele maastikuautodele läbitaval teel saab liikuda tempoga 5-6 min/km. Selle poolmaratoniga lõpeb aga Omaani jooks selle sõna otseses tähenduses. Järgmise kaheksa kilomeetri käigus tuleb koguda tuhat meetrit kõrgust ja jõuda mägede piirkonda.See on raske astumine ning kirun end igal sammul otsuse eest keppe mitte kaasa võtta. Nii paremalt kui vasakult minnakse minust keppide klõbinal mööda nagu postist. Mina püüan käsi põlvedele toetades teekonda pisutki kergemaks teha.65 km. Suur vadivaikus võtab hingetuksVadi on kuiv jõesäng. Juhendis mainitakse vadisid iga rajalõigu kohta, kuid ega ma sellest suurt pidada ei oska. Eestlase mõttemaailmas seostub vadi kujutlusega Emajõe kuivanud sängist. Vadid on aga tekkinud kaljupinna lõhenemisel ning kaljud on mitmekordse maja suurused. Väiksemad vadid on nagu järskude servadega kaljujõed, kuhu on igas suuruses kivirünkaid lohakalt laiali heidetud. Suured aga… võrdlus suure vadi tunnetamiseks on ehk USA-s asuv Suur Kanjon ja selle väiksemad vennad. Rohkem meenutas see siiski Prantsusmaal asuvat Gorges du Verdon piirkonna kanjonit (aga siis ilma veeta), kuid sellest võrdlusest saavad aru need kes seal käinud.Mööda vadide kivirünta-punta-äntat tulebki edasi liikuda. See näeb välja pigem hüppamisena ühelt kivilt teisele ning jooksmiseks on seda raske nimetada. Sellise tegevuse nimi on coastaleering ja Eestis saab seda harjutada ranna ääres, näiteks Paldiski panga all. Tee seda pimedas. Pealambiga.Kui pimedas muudkui laskud, rada muutub üha järsemaks ning ootamatult hakkab su enda hääl ja hingeldamine kõhedusttekitavalt kajama, on üsna selge et oled laskumas ühe korraliku vadi põhja. Mõistan seda esimest korda siis, kui lõpuks ühe sellise põhjas olen. Aga tähtis pole mitte see, et oled vadi põhjas, vaid et teiselt poolt tuleb hakata välja tõusma.Taevakuma taustal saad aru, et tontlikus vadivaikuses ja vadikuumuses on süüdi kahel pool kõrguvad vähemalt poole kilomeetri kõrgused järsud kaljuseinad. Iga kukkuv kivi, kepiklõbin, ohe ja sõrmenips kajab mitmekordsena tagasi. Õhk seisab ja muutud hetkega läbimärjaks. Hakkan aduma, mida korraldajad mõtlesid kirjeldusega “deep vadi”. Mõnes suuremas vadis viib rada läbi kalju sisse rajatud mahajäetud küladest. Sürrealistlik vaatepilt meenutab Star Warsi filmi liivakoobastes elanud kõrbetegelasi. Külast välja viiv ainuke tee on paar tundi turnimist nõudev kaljuseinale rajatud kitserada. Mida edasi, seda harvem tuleb meelde, et keppidest võiks kasu olla. Allatulekul ja sirgel neid vaja pole ja ülesminekud on turnimised, kus igal sammul tuleb kätega kaljust haarata. Üks vadi on lausa nii järsk, et kohustuslik on kanda kiivrit ja ronimisvööd ning liikuda kaljudele kinnitatud terastrossil püsijulgestusega.105 km. Naine – mäest allajooksu meisterEnne viimasele 1700m pikkusele tõusule minekut on rajal 10km pikkune lõik, mille käigus tuleb kõrgust kaotada 1000m. See on pärast algust ainuke koht, kus on võimalik joosta, mitte hüpata kivilt kivile. Allamäge rada kulgeb taas Land Cruiseritele sobilikul mägiteel, anna ainult tuld ja mine. Ent Eesti lauskmaal mäejooksu meistriks ei õpi. See saab selgeks, kui tagant tuleb Omaani mees, möödub kergel sammul ja saan ainult vaadata, kuidas ta selg vaikselt eemaldub. Muidugi, tema on kohalik ja terve elu mägedes jooksnud. Kuid siis tuleb üks naine. Mitte omaan, vaid hispaanlanna. Ta möödub, nagu oleksime seisvad postid. Serpentiin on mitme kilomeetri jagu jälgitav ja kadedalt vaatan, kuidas ta kõiki omapäi tiksuma jätab. Kui minu tempo on ca 10min/km ja temal 7-8, saavutab ta selle lõiguga vähemalt kakskümmend minutit edu. 117 km. Kaljuronimise baaskursus Kell on lakanud mingi tehnilise viperuse tõttu töötamast ja mul on ajaarvestuseks kaks indikaatorit: päike tõuseb 6:30 ja loojub 17:30. Selle järgi pean teel oldud aja üle arvestust.Kui päike loojub, tuleb taas lamp pähe panna, et hakata viimase mäe otsa rühkima. Aga see pole rühkimine. Pole ka turnimine, on kaljuronimine. Püstloodsel seinal. Kõrgust tuleb võtta 1200m. Kogu rada on tähistatud hästijälgitavate roheliste helkuritega ja ohualad punastega. Siin lõigul on neid saatanlikke punaseid silmi ohtrasti ning käe või jala valesse kohta panek võib lõppeda musta kuristikuga. Minust umbes 15 minutit eespool on tüdruk, kelle lambituld näen vilksamisi kõrgel oma pea kohal. Aegajalt kostab klõbisev heli - kas ta tõesti kasutab keppe? Ei tea, aga igatahes hakkan temast mõtlema kui tüdrukust jalgrattal. Kui jälle tulevälgatust näen, on see ikka tüdruk jalgrattal. 122 km. Viirastusega topeltmägiRajakirjeldusest tean, et 2000m kõrgusel on lamemaa ja seejärel viimane künkake raadiomastiga. Tee hakkabki uuesti tõusma ja tüdruk rattaga on vilksamisi alati kuskil kõrgemal. Kui rada hakkab laskuma, olen küll veidi imestunud, et kuidas ma mastist seda märkamata mööda sain, kuid igal juhul rõõmustan, et ees on kodutee. Siis selgub tõde. Ees on üüratu must mägi, mille koonuselise külje peal rühib ülespoole neli tulukest. Ja sinna on veel pikk tee.Kellaga või päevavalgel tõustes oleksin juba esimese künka otsa jõudes teadnud, et midagi on veel, aga pimedas kaob ajataju ning kõrgustunnetus pole lauskmaainimesel samuti välja arenenud. 134 km. Võiduajamine Kui ränk tõus läbi, toimub viimane 1700m laskumist taas kõige tüüpilisemal Omaani mägirajal: kivilt kivile, piki vadit või lihtsalt ilusal liigendatud kaljupinnal. Kolm kilomeetrit enne finišit hakkab mulle kuklasse hingama üks hispaanlane. Oleme temaga rajal palju koos olnud ning tean, et allajooksul on ta minust parem.Nüüd! Sportlik tahe, viha ja otsus, et kuigi viimase 3km peale on 400m laskumist, ei anna ma oma kohta käest. Panen lambi täisvõimsusele ning vajutan gaasi põhja. Jätan igasuguse kolgerdamise ning mõtlemise, kuhu panna kaljul jalg, nii et oleks ikka kindel ja ei libise. Jalad ise leiavad täiskiirusel kohad, kus maad puutuda. Iga kivi, lõhe, nukk ja auk sobib, tossumuster haakub ideaalselt ja tasakaal on super. Mu keha oleks nagu 134 kilomeetrit oodanud, millal lõpuks joosta saab. Kus need ressursid küll varem olid? Kus? Peas!Hispaanlane loobub kohe, kui saab aru, milline käik mul nüüd sees on. Mina aga jään endale kindlaks ning enne finišit hoogu alla ei lase. 137 km. Finiš. Kerge sihvaka sammuga sisenen lõpukoridori, et elegantse ja energilise pargijooksu rütmis üle finišijoone tulla. Ajaga 29 tundi 15 minutit jõuan oma vanuseklassis neljandale kohale, üldarvestuses olen 21. Eesti lauskmaatreeningutega saavutasin sel võistlusel maksimumi. Parema tulemuse saamiseks peaksin käima mägedes treeninglaagris ning TOP 5 hulka jõudmiseks mägedes elama. Ent mulle meeldib tehniline ja raske rada. Ma olen selles hea!Viide ametlikele tulemustele: https://omanbyutmb.livetrail.run/classement.php?course=137km&cat=scratch EnesetunneTerve võistluse vältel tundsin ennast suurepäraselt. Riided olid mugavad, jalanõud Salomon S-Lab Sense 6 SG küll veidi õhukese tallaga kuid enne võistlust tutikana karbist võetuna väga hea mustri ja pidamisega ning see osutus siin võistlusel kiire allajooksu kriitiliseks eduteguriks. Süüa sain kõike mida hing ihkas ja pakuti, riisi, muna, nuudlisuppi, kartuliputru, arbuusi, banaani, batoone ja geele. Joogiks puhas vesi. EpiloogOman by UTMB oli üks eepiline, tehniline ja raske jooks, kus ligi pooled osalejad katkestasid või ei suutnud lihtsalt ajalimiidis püsida. Kõige kuumem aeg on päeval kell 14, sõltuvalt kõrgusest võib temperatuur jõuda 28-30 kraadini. Jahedamaks hakkab minema alles peale südaööd. Vadides on vadikuumus ning üleval mägedes puhub tuul ning võib kõle ja külm olla (5-6 kraadi).Võistelda sai enamjaolt lühikeste riietega, kuid teisel öösel oli 2300m peal tuuline ning sooja hoidmiseks kasutasin pikkade käistega middle-layerit. Muul ajal kõik lühikestes. Edaspidi tuleb keppidega teha. Omaanis poleks neid küll mitmel tõusul kasutada saanud, kuid küllalt oli kohti kus neist suur abi olnuks. Mis on UTMB sari?https://utmbmontblanc.com/en/UTMB ehk Ultra Trail Mont Blanc on maailma populaarseim ultrajooks, mis toimub ümber Mont Blanci mäe. Sinna pääsemiseks peavad võistlejad läbima kvalifikatsiooni ja seejärel toimub loosimine, kuna kvalifitseerunuid on 5-6 korda rohkem kui kohti.Nüüd on UTMB otsustanud kasutada oma kaubamärki maailmas laiemalt. Esimene ultrajooks selles sarjas on Oman by UTMB, 2019. aastal on tulemas Ushuaia by UTMB Lõuna-Ameerikas ning 2020 aastal lisandub Gaoligong by UTMB Hiinas.Vahetult enne startiEestlastest startisid Martin Sokk, Erik Jõgi, Alvar Lumberg, Leivo Sepp.

Varustust ligi 26 kg - selge ülekaal

Kerge pilguheit kaasavõetavale varustusele: Metallikola kokku 9 kg. ·         38 karabiini ·         25 ekspressi ·         8 kaljunaela + Haamer (ei võta kaasa) ·         240cm slingid x 2 ·         160cm sling x 1 ·         120cm slingid x 7 ·         60cm slingid x 9 ·         Slingiredelid x 2 ·         Jalasling ·         Camalot x 7 ·         Tricam x 2 ·         Suured klemmid x 8 ·         Keskmised klemmid x 6 ·         Väikesed klemmid x 5 ·         Klemmi konks ·         Petzl Stop ·         Šumar x 2 ·         Kaheksa x 2 ·         Shell ·         Camp Lift x 2 ·         Tibloc x 2 ·         Minitraxion ·         Rullik ·         Kiiver x 2 ·         Talgikotid x 2 ·         Haaravad x 4 ·         Vöösüsteemid x 2 ·         55m köis 8,1 mm ·         15m köis 6mm Siia lisandub meid osaliselt juba USA-s eesootav varustus (ebay.com teened), kuid alpinismi poodi tuleb ikkagi lisaks minna. Muide, USA-s maksavad asjad ühikuliselt sama palju kui euroopas. Näiteks kui USA hind on $50 - siis euroopas maksab samuti 50, ainult et EUR-i. PARTNER

Varustust ligi 26 kg - selge ülekaal

Kerge pilguheit kaasavõetavale varustusele: Metallikola kokku 9 kg. ·         38 karabiini ·         25 ekspressi ·         8 kaljunaela + Haamer (ei võta kaasa) ·         240cm slingid x 2 ·         160cm sling x 1 ·         120cm slingid x 7 ·         60cm slingid x 9 ·         Slingiredelid x 2 ·         Jalasling ·         Camalot x 7 ·         Tricam x 2 ·         Suured klemmid x 8 ·         Keskmised klemmid x 6 ·         Väikesed klemmid x 5 ·         Klemmi konks ·         Petzl Stop ·         Šumar x 2 ·         Kaheksa x 2 ·         Shell ·         Camp Lift x 2 ·         Tibloc x 2 ·         Minitraxion ·         Rullik ·         Kiiver x 2 ·         Talgikotid x 2 ·         Haaravad x 4 ·         Vöösüsteemid x 2 ·         55m köis 8,1 mm ·         15m köis 6mm Siia lisandub meid osaliselt juba USA-s eesootav varustus (ebay.com teened), kuid alpinismi poodi tuleb ikkagi lisaks minna. Muide, USA-s maksavad asjad ühikuliselt sama palju kui euroopas. Näiteks kui USA hind on $50 - siis euroopas maksab samuti 50, ainult et EUR-i. PARTNER

Juba täna, Aafrikasse - Atlase mäestik ootab !

On jäänud vaid mõned loetud tunnid - noh tegelikult veel hulgaliselt loetud tunde, sest vaja ära magada, siis tööl käia ning seejärel - otse teele Aafrika ja Atlase mäestiku poole: http://leivo.ekstreem.ee/?ID=1640&s=com  Põhja Aafrika kõrgeim tipp asub Atlase mäestikus (Maroko), nimega Jebel Toubkal - 4167m. Sooja on seal praegu lähemate päevade ilmaennustuse kohaselt 22-24C !!

Juba täna, Aafrikasse - Atlase mäestik ootab !

On jäänud vaid mõned loetud tunnid - noh tegelikult veel hulgaliselt loetud tunde, sest vaja ära magada, siis tööl käia ning seejärel - otse teele Aafrika ja Atlase mäestiku poole: http://leivo.ekstreem.ee/?ID=1640&s=com  Põhja Aafrika kõrgeim tipp asub Atlase mäestikus (Maroko), nimega Jebel Toubkal - 4167m. Sooja on seal praegu lähemate päevade ilmaennustuse kohaselt 22-24C !!

Põhja-Aafrika kõrgeim tipp - selle talve plaan

Põhja-Aafirka loodeosas asub  riik nimega Maroko, kus omakorda asub Atlase mäestik ja seal tipp nimega Jebel Toubkal 4167m. Kohe-kohe jaanuaris kui Marokos on südatalv, on meil Kajaga plaan teha talvine tõus Jebel Toubkali tippu. Maroko keskel on ainulaadse arhitektuuriga linn Marrakesh, millest vaevalt 100km kaugusel see mägi Toubkal asubki. Talv Marokos. Marrakeshis võib olla sooja vaid 8-13 kraadi (eelmine aasta), kuid võib olla ka 18-25 kraadi (paar aastat tagasi). Mägedes on muidugi vastavalt külmem. Lumepiir algab Atlase mäestikus 2500 pealt. Ajakava.Meie saabume lennukiga 17.jaanuari hommikul Marrakeshi ning sealt edasi võtame suuna kohe Jebel Toubkali peale. Kuni Imlili asulani saab autoga, siis sinnani ka esimese päevaga läheme. Järgmisel päeval plaanime tõusta Imlilist 1650m kuni Neltner hütini 3207m, mis ongi ainuke vahepeatus enne Toubkali tippu. Kui ilm on hea ning enesetunne samuti korras, siis võib üritada kohe järgmisel päeval tippu minekut. Kui aga meie organismid vajavad kohanemist, siis aklimatiseerume seal Neltneri hütis kuni tunneme et oleme valmis tippu minema. Varustus.Toubkali talviseks tõusuks on vajalikud kassid ja kirka, samuti soojad riided ja korralikud saapad. Soovitatakse ka matkakeppe, aga me ilmselt neid ei võta ruumi ja kaalu kokkuhoiu mõttes. Atlase mäestikus võib esineda talvel ka torme, kuid üldjuhul on need lühikese kestusega. Eelarve.Lennukipiletid edasi-tagasi (Riia - London - Marrakesh) + transport kahe Londoni lennujaama (Stansted ja Luton) vahel = 2000kr.Elamine - keskpärane hotell 100 dirhamit, päeva söök 60-80 dirhamit. See on kokku 250kr päev. Transport mäe juurde ja tagasi - ca 1000 kr. Muud suveniirid ja "fotomaksud" - ka 1000kr. Minimaalne eelarve koos lennupiletitega - 5500kr.

Põhja-Aafrika kõrgeim tipp - selle talve plaan

Põhja-Aafirka loodeosas asub  riik nimega Maroko, kus omakorda asub Atlase mäestik ja seal tipp nimega Jebel Toubkal 4167m. Kohe-kohe jaanuaris kui Marokos on südatalv, on meil Kajaga plaan teha talvine tõus Jebel Toubkali tippu. Maroko keskel on ainulaadse arhitektuuriga linn Marrakesh, millest vaevalt 100km kaugusel see mägi Toubkal asubki. Talv Marokos. Marrakeshis võib olla sooja vaid 8-13 kraadi (eelmine aasta), kuid võib olla ka 18-25 kraadi (paar aastat tagasi). Mägedes on muidugi vastavalt külmem. Lumepiir algab Atlase mäestikus 2500 pealt. Ajakava.Meie saabume lennukiga 17.jaanuari hommikul Marrakeshi ning sealt edasi võtame suuna kohe Jebel Toubkali peale. Kuni Imlili asulani saab autoga, siis sinnani ka esimese päevaga läheme. Järgmisel päeval plaanime tõusta Imlilist 1650m kuni Neltner hütini 3207m, mis ongi ainuke vahepeatus enne Toubkali tippu. Kui ilm on hea ning enesetunne samuti korras, siis võib üritada kohe järgmisel päeval tippu minekut. Kui aga meie organismid vajavad kohanemist, siis aklimatiseerume seal Neltneri hütis kuni tunneme et oleme valmis tippu minema. Varustus.Toubkali talviseks tõusuks on vajalikud kassid ja kirka, samuti soojad riided ja korralikud saapad. Soovitatakse ka matkakeppe, aga me ilmselt neid ei võta ruumi ja kaalu kokkuhoiu mõttes. Atlase mäestikus võib esineda talvel ka torme, kuid üldjuhul on need lühikese kestusega. Eelarve.Lennukipiletid edasi-tagasi (Riia - London - Marrakesh) + transport kahe Londoni lennujaama (Stansted ja Luton) vahel = 2000kr.Elamine - keskpärane hotell 100 dirhamit, päeva söök 60-80 dirhamit. See on kokku 250kr päev. Transport mäe juurde ja tagasi - ca 1000 kr. Muud suveniirid ja "fotomaksud" - ka 1000kr. Minimaalne eelarve koos lennupiletitega - 5500kr.

Matterhorn - 4478m

Parim aeg juuli lõpp-august (eelistatum). Esmavallutus: Edward Whymper July 14, 1865 http://www.zermatt.ch/   Kõige tüüpilisem Matterhornile minek toimub Šveitsi poolel asuvast väikesest Zermati linnakesest. Hörnli ribi pealt 95% tõusudest. Äärmiselt ohtlik.   Zermatti sisse autoga sõita ei saa, vaid see tuleb 5-6 km kaugusele tasulisse parklasse jätta. Kohale saab takso, bussi või rongiga, kusjuures kogu varustus tuleb siis samuti kaasa võtta.   Zermatist (1603m) käivad tõstukid päris kõrgele (Schwarzsee 2584m), kuid sellele vaatamata tuleb baaslaagri e. Hörnli hütini (3260m) veel hulk maad jalgsi käia. Muidugi võib ka kogu tee jalgsi minna, kuid see on juba siis kahepäevane rännak. Poole tiputee peal on ka teine hütt - Solvay (4003m).   Matterhornile tõusmine on väga tõsine ettevõtmine. Ettevalmistus peab olema väga hea. Peamiselt on Matterhornil tegemist tõsise kaljumarsruudiga, kuid tipu lähedal on ka lume- ja jääolud sellised, et kaasas peavad olema kassid ning kirka.   Tegemist ON karmi mäega ning kui ikka ronida ei oska, pole mõtet sinna minna. Ma olen näinud kuidas keset ööd lendavad helikopterid mööda mäge ning korjavad sealt prozektorite valguses ära eksinud inimesi. Inimesed, kes on jõudnud kohani kust ei pääse enam ei üles ega alla. Kuid arvesta et Šveitsis maksab sinu äratoomine helikopteri ikka väga korraliku hinna. Hiljem maksad aasta otsa oma ühte helikopteri reisi kinni.   Üles minnakse 4-5 tunniga, sama palju aega arvesta kindlasti ka allatulekuks. Kohalikud giidid kasutavad ronimisel suhet 1:1. See tähendab seda, et ühe giidi kohta on üks ronija. Sellega vähendatakse riske ning on suurem tõenäosus inimestel tippu jõuda. Meie seda ei kasuta, kuna privaatse giidi hind on 10 000 kr.    Meie plaan. Läheme mäele juba sellise eelarvestusega, et võib olla peab jääma mäele ööseks. Hea kui jõuame Solvay hütti, kuid kunagi ei tea milliseks muutub äkitselt ilm. Varustus: Tehniline Riided Vöösüsteem rinnasidemega Enesejulgestusotsad Šumar Haarav Kaheksa Karabiinid 3tk Sling Repsakas Kaljuklambrid 2-3 tk Jääpuurid 2tk Köis 50 m (laskumisteks) Köis 15 m (köies käimiseks) Kiiver Pealamp Kassid Kirka   Saapad, kõva tallaga LaSportiva Nepal Extreme Seljakott – 40 L Kindad ronimiseks Pealiskindad + soojad kindad Kerge ja õhuke magamiskott Halti püksid Soe pesu Fliis Windstopper Ilmastikukindel jope GoreTex Tuulekindel müts Päikeseprillid Vett 2 liitrit Termokile Bahillid Elektroonika ja seadmed Söök, arstiabi Nonin, hapnikusisalduse mõõtja Kompass Kõrgusemõõtja (kell) Binokkel (väike) Mobiil / raadiosaatja? Fotokas Esmaabi Söök: kotletiga võileivad, õuna, kurki Energiabatoonid (kaerapätsikesed) Nuga Victorinox Päikesekreem WC-paber   Aklimatiseerumine. Kõrval asuvad üle 4000-sed tipud: Breithorn, Pollux, Rimpfischhorn ja veidi madalam, kuid hea kaljumarsruudiga Riffelhorn. Samuti tuleks harjutamise mõttes tõusta Matterhornil Solvay hütini ja tagasi.   Hommik. Giidid ja grupid väljuvad Hörnli hütist kell 3:30 - 4:00. Tasub nendega koos minna, kuigi on väga pime.   Ööbimine. Kas väljas, seina peal või poole mäe peal asuvas Solvay hütis. Muidugi oleks hütis ööbimine tore, kuid pole mingit garantiid äraeksimise kohta. Kuna Matterhorni näol on tegemist vertikaalse seinaga, on väljas ööbimine äärmiselt keeruline. Selleks tuleb kaljude külge jaam teha ning siis seal rippudes rahulikult unne suigatada.   Igaks juhuks: Air Zermatt Ambulance service & Heliport:  Tel +41 27 966 86 86 Telephone Hörnlihütte: +41 27 967 2769   Lisaks tasub osta helikopteri kindlustus – 300 kr. Hädavajadusel on võimalik siis päästeteenust kasutada ilma, et oma järgmise aasta palga sinna alla paneks.   Järgmised 2 nädalat oleme Kajaga seal.

Matterhorn - 4478m

Parim aeg juuli lõpp-august (eelistatum). Esmavallutus: Edward Whymper July 14, 1865 http://www.zermatt.ch/   Kõige tüüpilisem Matterhornile minek toimub Šveitsi poolel asuvast väikesest Zermati linnakesest. Hörnli ribi pealt 95% tõusudest. Äärmiselt ohtlik.   Zermatti sisse autoga sõita ei saa, vaid see tuleb 5-6 km kaugusele tasulisse parklasse jätta. Kohale saab takso, bussi või rongiga, kusjuures kogu varustus tuleb siis samuti kaasa võtta.   Zermatist (1603m) käivad tõstukid päris kõrgele (Schwarzsee 2584m), kuid sellele vaatamata tuleb baaslaagri e. Hörnli hütini (3260m) veel hulk maad jalgsi käia. Muidugi võib ka kogu tee jalgsi minna, kuid see on juba siis kahepäevane rännak. Poole tiputee peal on ka teine hütt - Solvay (4003m).   Matterhornile tõusmine on väga tõsine ettevõtmine. Ettevalmistus peab olema väga hea. Peamiselt on Matterhornil tegemist tõsise kaljumarsruudiga, kuid tipu lähedal on ka lume- ja jääolud sellised, et kaasas peavad olema kassid ning kirka.   Tegemist ON karmi mäega ning kui ikka ronida ei oska, pole mõtet sinna minna. Ma olen näinud kuidas keset ööd lendavad helikopterid mööda mäge ning korjavad sealt prozektorite valguses ära eksinud inimesi. Inimesed, kes on jõudnud kohani kust ei pääse enam ei üles ega alla. Kuid arvesta et Šveitsis maksab sinu äratoomine helikopteri ikka väga korraliku hinna. Hiljem maksad aasta otsa oma ühte helikopteri reisi kinni.   Üles minnakse 4-5 tunniga, sama palju aega arvesta kindlasti ka allatulekuks. Kohalikud giidid kasutavad ronimisel suhet 1:1. See tähendab seda, et ühe giidi kohta on üks ronija. Sellega vähendatakse riske ning on suurem tõenäosus inimestel tippu jõuda. Meie seda ei kasuta, kuna privaatse giidi hind on 10 000 kr.    Meie plaan. Läheme mäele juba sellise eelarvestusega, et võib olla peab jääma mäele ööseks. Hea kui jõuame Solvay hütti, kuid kunagi ei tea milliseks muutub äkitselt ilm. Varustus: Tehniline Riided Vöösüsteem rinnasidemega Enesejulgestusotsad Šumar Haarav Kaheksa Karabiinid 3tk Sling Repsakas Kaljuklambrid 2-3 tk Jääpuurid 2tk Köis 50 m (laskumisteks) Köis 15 m (köies käimiseks) Kiiver Pealamp Kassid Kirka   Saapad, kõva tallaga LaSportiva Nepal Extreme Seljakott – 40 L Kindad ronimiseks Pealiskindad + soojad kindad Kerge ja õhuke magamiskott Halti püksid Soe pesu Fliis Windstopper Ilmastikukindel jope GoreTex Tuulekindel müts Päikeseprillid Vett 2 liitrit Termokile Bahillid Elektroonika ja seadmed Söök, arstiabi Nonin, hapnikusisalduse mõõtja Kompass Kõrgusemõõtja (kell) Binokkel (väike) Mobiil / raadiosaatja? Fotokas Esmaabi Söök: kotletiga võileivad, õuna, kurki Energiabatoonid (kaerapätsikesed) Nuga Victorinox Päikesekreem WC-paber   Aklimatiseerumine. Kõrval asuvad üle 4000-sed tipud: Breithorn, Pollux, Rimpfischhorn ja veidi madalam, kuid hea kaljumarsruudiga Riffelhorn. Samuti tuleks harjutamise mõttes tõusta Matterhornil Solvay hütini ja tagasi.   Hommik. Giidid ja grupid väljuvad Hörnli hütist kell 3:30 - 4:00. Tasub nendega koos minna, kuigi on väga pime.   Ööbimine. Kas väljas, seina peal või poole mäe peal asuvas Solvay hütis. Muidugi oleks hütis ööbimine tore, kuid pole mingit garantiid äraeksimise kohta. Kuna Matterhorni näol on tegemist vertikaalse seinaga, on väljas ööbimine äärmiselt keeruline. Selleks tuleb kaljude külge jaam teha ning siis seal rippudes rahulikult unne suigatada.   Igaks juhuks: Air Zermatt Ambulance service & Heliport:  Tel +41 27 966 86 86 Telephone Hörnlihütte: +41 27 967 2769   Lisaks tasub osta helikopteri kindlustus – 300 kr. Hädavajadusel on võimalik siis päästeteenust kasutada ilma, et oma järgmise aasta palga sinna alla paneks.   Järgmised 2 nädalat oleme Kajaga seal.