Maratonile kõva eesmärk

Nüüd järgmise tabeliga olen endale väga kõva eesmärgi püstitanud.

1 km

5 km

10 km

15 km

20 km

25 km

30 km

35 km

40 km

42 km

04:00

0:20

0:40

1:00

1:20

1:40

2:00

2:20

2:40

2:48

04:10

0:20

0:41

1:02

1:23

1:44

2:05

2:25

2:46

2:55

04:20

0:21

0:43

1:05

1:26

1:48

2:10

2:31

2:53

3:02

04:30

0:22

0:45

1:07

1:30

1:52

2:15

2:37

3:00

3:09

04:40

0:23

0:46

1:10

1:33

1:56

2:20

2:43

3:06

3:16

04:50

0:24

0:48

1:12

1:36

2:00

2:25

2:49

3:13

3:23

05:00

0:25

0:50

1:15

1:40

2:05

2:30

2:55

3:20

3:30

05:10

0:25

0:51

1:17

1:43

2:09

2:35

3:00

3:26

3:37

05:20

0:26

0:53

1:20

1:46

2:13

2:40

3:06

3:33

3:44

05:30

0:27

0:55

1:22

1:50

2:17

2:45

3:12

3:40

3:51

05:40

0:28

0:56

1:25

1:53

2:21

2:50

3:18

3:46

3:58

05:50

0:29

0:58

1:27

1:56

2:25

2:55

3:24

3:53

4:05

06:00

0:30

1:00

1:30

2:00

2:30

3:00

3:30

4:00

4:12

 Eelmine ametlik maraton oli minu jaoks Helsinkis paar aastat tagasi. Seal oli eesmärk alla 4 tunni teha - mis ka õnnestus - 3:50 või midagi sinnakanti.

Käesoleva - Tallinna Maratoni eesmärk on 3:30 ja 3:40 vahele - üle ootuste saavutus aga oleks alla 3:30.

 

Joonistasin endale ka ideaalnumbrini jõudmist võimaldava plaani - et milline kilomeetrivahemik millise tempoga tuleks joosta:

5 km

10 km

15 km

20 km

25 km

30 km

35 km

40 km

42 km

Finis

04:40

04:40

04:50

05:00

05:00

05:00

05:10

05:20

05:20

3:29:00

 

Tea kas peaks spikri jooksule kaasa võtma :-)

Veel SQL 2005 eksamitest ja sertifikaatidest

Täna higistasin üle 3 tunni eksamiruumis - aga tehtud sain järjekordse SQL 2005 eksami:

70-443: PRO: Designing a Database Server Infrastructure by Using Microsoft SQL Server 2005

Seoses sellega on mul saavutatud koos eelmiste SQL 2005 eksamitega sertifikaat:

MCITP: Database Administrator 

Microsoft Certified IT Professional: Database Administrator.

Aga eksamist enesest.
Eksami jooksul kuvatakse sulle 6 situatsiooni. Kusjuures enne järgmise situatiooni saamist pead eelmise lõpetama ja küsimustes tagasi liikuda saab ainult ühe situatsiooni piires.
Situatsioon on olukorra kirjeldus - see on väljaprinditult 4 x A4 ingliskeelne ettevõtte kirjeldus - hetke olukord, probleemid, tehnilised nõuded, ärivajadused, turvanõuded, arhitektuuri joonised jne. Sa pead selle läbi lugema, aru saama ning siis vastama 10-12 küsimusele. Küsimused on kolme tüüpi: ainult ühe õige vastusega, mitme õige vastusevalikuga (vastuste arv ette öeldud), mitme õige vastusega (õigete vastuste arv teadmata).

Ja nii edenes see eksam - mõne küsimuse peale kulub rohkem aega, kuna pead situatsioonist selle õige koha üles leidma. Ja nii kuus ettevõtet oma täiesti erinevate olukordade, probleemide ja muredega.

Eksamiruumi sisenesin kolmveerand 9 paiku ja väljusin alles kell 12 - nii et ausalt öeldes selle pingutuse peale oli lõpus kõht juba päris tühi :-) Ja oh seda õnne kui peale "End exam" nupu vajutust kuvatakse sulle CONGRATULATION.

Punktiarvestus: 1000 on maksimaalne ning tavaline on, et 700 punktiga saab läbi. Ma olen oma 820 punktiga ülirahul.

Xdream ja Tallinna maraton

Kui ma esmaspäeval avastasin veebist, et vähem kui kahe nädala pärast toimub Tallinna Maraton - otsustasin et vähemalt üks ametlik maraton aastas tuleb ikka joosta.

Hakkasin siis teisipäeval treeningutega pihta :-)

Vanad jooksumehed ütlevad kindlasti, et maratoniks valmistutakse ikka mitu kuud jne.

Käesoleva nädalavahetuse öist Xdreami käsitlen samuti treeninguna maratonile.

Eilne neljapäevak läks aia taha... Jooksin poole tee pealt metsast otse tagasi ning panin ennast vabaklassi kirja. Läskin selle asemel hiljem ja tegin ühe 14 km jooksuotsa - proovisin oma soovitavat maratoni tempot.
5 min/km on minu soovitav tempo - siis tuleb lõpuajaks 3:30 kanti. Kuigi jah, esimesed 10km suutsin hoida seda tempot, kuid viimased 4 km tulid kõik kuidagi 4:45 ajaga.

Kuidas me oleks peaaegu kinni püüdnud Ruhnu KARU

Jaanipäeva otsustasime vastu võtta justnimelt Ruhnus. Seal olen veetnud oma elu esimese poolaasta, mil mu ema seal elas ja hobust pidas.

Nüüd siis teist korda Ruhnus, et ühineda üleüldise ja suure Ruhnu Karu taga ajamisega, mis pidi aset leidma jaanipäeva järgsel hommikul kell 6:00. Kogu saare rahvas võtab kätest kinni ja nõnda tõmmatakse ühe raksuga saar pikkupidi läbi.

Kõik kohad olid Ruhnu Karu jälgi täis ja nii oli päris tegu, et aru saada kuhu poole mõmm viimati läinud oli.

Noh nii päris ei läinud.

Pigem püüdsid nad meid kinni. Nüüd oleme siis kõik punetamas ja igal võimalikul juhul kratsime ennast igalt poolt.

Sääsed loomulikult.

Kaja, Kati ja oma lastega veetsime igatahes ühe super-laheda nädalavahetuse. Pikemalt kirjutab meie käigust loomulikult meie sündinud teeneline kirjanikutalendiga inimene.

Jõudsime Ruhnu saarele

Transport

Ruhnul käib oma bussiliin - nr. 5 - millega saab sõita vähemalt Metsakooli peatusesse.

Metsakooli peatus Ruhnu saarel

Lisaks oli seal väga omapäraseid mälestusi erinevast ajastust pärit liiklusvahenditest.

Buldooser Ruhnu saarel

Autobuss Ruhnu saarel

 

 

 

 

 

 

Tuletõrjeauto Ruhnu saarelKraana Ruhnu saarel

 

 

 

 

 

 

Kopp liivakarjäärisSõjaväetehnika Ruhnu saarel

Milano - suurte kontrastide linn

Tavatsetakse öelda, et Milano kui moepealinn. Ja kui lugeda http://trip.ee lugusid, siis Milano pole just eriti kõrgelt hinnatud turismilinnana.

Minule aga jäis silma see, et tegemist on tõeliselt suuri kontraste omava linnaga.

Kuigi Milanos on palju suurte moekuulsuste poode, mis võiks viidata sellele, et seal on ilusad, rikkad, puhtad jne -võrdes inimesed ja tänavad.

Inimesed - suhteliselt keskmine riietuskultuur - muidugi jalutab siin inimesi kes on tavapäraselt paremini (või erilisemalt) riides, kuid millises linnas neid poleks ?

Kuid linn ise - no ütleme nii et on näha et siin "elatakse". Selles mõttes, et tänavad jätavad musta mulje, kõik majade seinad kesklinnas on graffitit täis joonistatud, majade enda seisukord on ka "kuidas juhtub".

Näiteks järgmisel pildil hakatakse sulgema Armani poodi - kui turvakardinad on eest ära - siis avaneb pilgule köitev ja päikese käes särav-puhas vaateaken. Kuid õhtul - turvakardinate alla lastes - muutuvad kõik poed ühesugusteks graffitiga kaunistatud tavalisteks (kui mitte öelda räpasteks) majadeks.

Armani kauplust suletakse

Teine huvitav kontrast mis silma hakkas - trammiliiklus. Tõeliselt suur vahe millise trammiga sõita. Ma seisin ühe ristmiku peal ja tegin seal kaks pilti trammidest. Üks neist täielikult tehnika viimane sõna ja nii kaasaegne kui võimalik - ülivoolujooneline nagu mõni magnetpatjadel liikuv ülehelikiiruse rong Shanghais.

Uus ja moodne tramm Milanos

Kuid teine tramm täpselt sealsamas rismikul - no minule jäi mulje et tegemist on vähemalt sada aastat vana trammiga - see oli siis hobutrammide aegu. Kuid selle vahega et hobune oli eest ära võetud ja elektrisarv katusele pandud. Tramm ise aga nägi välja ja kolises täpselt nii nagu 100 aastat tagasi. Külje peal rippus vana kulunud nöör, millest tõmmatakse vajadusel elektrisarv alla.

Vana tramm Milanos

Ausalt, ma pakun et Eestis pole muuseumis ka selliseid tramme. Või kui keegi mäletab, siis umbes 20 aastat tagasi sõitsid meil mingid ürgvanad puhastus-trammid ringi - no seda meenutasid.

Milano kanali ääresMis muud toredat, jalutasin imetoredate kanalite ääres. ühel kanalil oli hulgaliselt suuri vee aluseid, mis funktsioneerisid kohvikute-restoranidena. Samuti oli seal kanalite ääres palju-palju musta värvi inimesi, kes müütasid tänavale maha laotatud riiete pealt igasugu turisti-kama.

Kaalumine keset linnaKella 21:00 paiku nad alles hakkasid ilmuma, kuna siis läheb ilm sedavõrd normaalseks, et saab ringi käia. Tuleb, pikka kasvu, mingi voodilinast tehtud kott üle õla, nägu selline nagu oleks kogu aeg pilves, samm selline pikk ja loivav. Või teine - rikkam must mees - tuleb ühekohalise auto-motika seguga kohale - tagumine kastikuubik laeni täis.

Ja keset linna oli üksik kaal koos ideaalse kaalu tabeliga. 50 sendi eest said ennast linnas kaaluda ja arvutada kas sinu kaal on normaalne või mitte.

Sellised olid minu ühe päeva kogemused Milanost. Iseeenesest toredad - kuid jah - olen nõus et turistina sinna tagasi ilmselt ei lähe.

Leedu kestvusspordi võistlus - 36-kas

No igatahes on nüüd näpp antud ja küllap see käsigi võetakse.

Igatahes Eestis toimunud 36h võistlus oli baltimaade sarjas esimene. Leedus toimub 14-16 juuli ning Lätis 15-17 september.

Leedumaale oleme kirjas siis tiimiga "Ekstreem.ee":

Ülaltoodud nimekirjast tuleb esile tõsta Andres, kes lõpetas erinevalt meist ka käesoleva aasta Eestis toimunud 36h.

Eestlastest on praegusel hetkel Leedu võistlusel kirjas loomulikult ISC (Heiti Hallikma, Randy Korb ja Rain Lond), Twister Adventure (Sven Liivand, Erki Erm, ...) ja mõtlejaid on mõni veelgi.

Suurim erinevus Eestiga seisneb selles, et võistlus on nelja-etapiline: Jooks, ratas, kanuu ja ujumine.

Pühapäevane ronimispäev

Kaja sebib polispasti ehitadaOlime plaaninud tänase päeva ronimise õppimisele kulutada. Tegelikult õigem oleks isegi öelda, et päästetööde tegemise õppimisele. Nimelt kui minna mägedesse, siis väikseses grupis peavad oskama kõik liikmed võrdselt köietööd teha ning oma kaaslasi päästa.

Meie ülesanne oli täna õppida toime tulema olukorraga, kus üks inimene laskub üle kaljuserva alla (ülaltjulgestusega), kuid köiepikkusest ei piisa et astanguni jõuda. See tähendab kokkuvõttes seda, et ülemine kaaslane peab olema suuteline ta üles tagasi tõmbama. Oletame et alumisel pole isiklikku ülesronimise varustust - või ta ei saa seda kasutada mingi saadud vigastuse tõttu. Viimane kirjeldus läheneb juba sellele, et ühtlasi õppisime ka jäälõhest (või väljapääsmatust kaljulõhest) inimese päästmist.

Kumm ripub pangaservaltKoht Paldiski.

Milleks saab veel auto tagavararatast kasutada ? Aga ikka selleks, et oleks midagi kaalukat üle kaljuserva alla visata :-)

Minu auto tagavara rattal oli see esimene kord üldse kui teda kasutati - ja siis veel millisel moel...

Peale mitmekordset kummiga harjutamist oli minu kord üle serva alla minna. Kuid oh häda - seal oli kaljunuki otsas oli siiski liiga väike sakk, mis pidanuks köit õiges kohas hoidma - ja nii me siis panimegi seal kola kokku ja läksime teada-tuntud kohta Türisalu pangale.

Seal kordasime üle kuidas teha polispast jne. Ning mina üle serva alla - mauh. No mitte just mauh :) - aga alla ikkagi.

Leivo Paldiski pangal

Ja läks napilt pool tundi kui ma juba pistsin oma nina taas üle serva - Kaja oli oma töö teinud ja mind 15 meetri sügavusest kaljulõhest või jääpraost oma jõuga välja tõmmanud. No ma paaril korral pisut aitasin. Siis käis Kaja alla ära ja mina tõmbasin ta üles.

Kaja ehitab polispasti

Muidugi vooris tänase ilusa ilma tõttu seal hulgaliselt turiste, kes kõik uudistasid meie tegevust ja ahhetasid seal serva peal seistes kui kaugel all inimest rippumas märkasid.

Trena: jooks 38 km Kõrvemaal

Laupäeval: Aegviidu - Paukjärve - Aegviidu - 38 km.

Täna mõõtsin kaardi pealt üle. Seepärast siis ongi jalad ikka veel kanged.

Aeg kokku 4:40. No vahepeal puhkasin ja täiendasin joogivarusid ning lõpus järsemad tõusud kõndisin. Ilm oli tulikuum, päike kõrvetas lagipähe - esimesed 2 tundi ei näinud kogu Kõrvemaal ühtegi hingelist.