Rattaga uusi kumme testimas

Eelseisvale võistlusele mõeldes pidin ostma rattale ka uued kummid.

Valikus olid tavalised mustriga või naelkummid. Peale jäid mustriga kummid.

Põhjused:

  • Naelkumm kaalub ca 1 kg (norm. naelkumm) - tavaline mustrikumm kaalub 500g kanti (kahe kummi pealt 1kg kokku hoitud)
  • Naelkummi kasutegur on kõige suurem jäisel pinnasel, kõige halvem aga siledal teel (väga suur veeretakistus)
  • Pehmes lumes või porisegusel maastikul töötavad mõlemad kummid võrdselt.
  • Mustriga kummi kasutusaeg on oluliselt laiem kui naelkummil

Continental Edge ProTectionJa minu valikuks sai Continental Edge ProTection.

Nõmme 5km rada (see kolme tõusu ja laskumisega) oli täna suhteliselt lumine/porine, kuid kuna olid plusskraadid, siis jäised kohad olid vaid üksikud.

Selle Edge ProTection kummiga võtsin kõik tõusud rahulikult vändates, ratas kusagil ringi käima ei hakanud. Võin öelda isegi, et pidamine oli ülihea. Ratas oli justkui kleebitud maa külge, ei ühtgi alt äramineku tunnet.

Bergson Winter ChallengeMuidugi on selle kummi veeretakistus kõval maal oluliselt kehvem võrreldes minu senise kummiga (Ritchey SpeedMax Alpha Omega). Kuid Bergson Winter Challenge võistlusele sileda kummiga ikka ei lähe ... (seda iseloomustab kasvõi juuresolev foto antud võistlusest)

Reklaami koht: kummid ostsin Eestis tegutsevast veebipoest www.et-bike.ee - tellimisest kättesaamiseni läks 2-3 päeva. Olen nende teenindusega väga rahul.

Jooks 40km

Joosta 40km - see on imelihtne.

Nagu kõlas kunagi üks minu esimene eestikeelne elektroonika raamat "Raadio - see on imelihtne".

40 km jooksu õpetus (minu tänasel näitel :-):

0-10 km - jooksed ennast soojaks, lihased hakkavad käima, käed ei külmeta jne: aeg 55 minutit.

11-20 km - soe on sees, nüüd on paras aeg tempot tõsta - samm on kerge, nii et panengi juurde: aeg 53 minutit.

21-30 km - hea minek sees, nüüd hoia tempot - nibin-nabin õnnestubki: aeg 54 minutit.

31-40 km - väsimusel ei tohi lasta võimust võtta, kohe on kodu ukse ees - hoia-hoia-hoia - aga siiski: aeg 59 minutit.

Ja tulebki kokku 40km ajaga 3:41.

PS! ilmselt oleks ka viimase 10 saanud parema aja hoida, kuid jook sai otsa 34km peal (1,5 oli seljakotiga kaasas).

Ratas 71, jooks 10

Peaaegu nagu multisport.

Kui 71km oli rattagas sõidetud, otsustas tagumine kumm puruks minna ja nii lisanduski rattasõidule 10km jooksu koduni. Kuid sedapuhku siis "jooksutasin" ratast ning kõige mugavamad jalanõud jooksmiseks on loomulikult plastiktallaga rattakingad :-)

Ilm oli suurepärane, sadas vihma ja oli ka muidu päris lägane...

Jooks 40km, peaaegu maraton

Kaja näpistas mind põsest ja ütles "noh, pekinägu" kui ma teatasin, et ma pole oma 74kg kehakaaluga üldse rahul Bergsoni võistlusele mõeldes.

Nüüd siis peale tööd jooksukad selga, joogisüsteem seljakotti ja 40km läbitud kergel jooksusammul nigu naksti,

Tegelikult päris nigu-naksti ikka ei läinud:

esimesed 10km - väga mõnus oli olla, alustasin rahuliku maratoni tempoga. Pirita teel puhus mere pealt mahe tuuleke ja kastis mind rõõmsalt üle kai visatud soolaste merelainetega. Et ma higistama ei hakkaks ometi... Jõudsin veidi üle Pirita.

10-20 km - tempo püsis täiesti muutumatuna, enesetunne suurepärane. Pirita-Viimsi-Randvere.

20-30 km - mida lähemale 30-le, seda rohkem oli juba jalgades tunda nende pakkudeks muutumist - aga teletorn möödus siiski märkamatult. Juurdlesin selle üle, kas mu tempo on langenud või mitte. Ilmselt siiski oli, kuid rütm oli sama. Randvere-Mähe-Muuga-Teletorn-Pirita Rinka. Aeg 2:56.

30-35 km - sellel lõigul olid kõige "vingemad" tõusud. Nimelt see Lükati silla tõus. Võtsin joostes, kuid tempo oli ilmselgelt langenud. Jalad olid juba päris väsinud.

35-40 km - Pirita tee kuni koduni. Pirita teel mõõtsin ka oma kilomeetri kiirust (seal on mõnes kohas km-d asfaldile kirjutatud), masendav - 7:10 - 7:15 min/km. Jooksin justkui kellegi teise jalgadega. Kuid mis peamine, ei ühtki kõnnisammu kogu tee peale.

Niisiis: 40km ja lõplik aeg 4:04. Võrdluseks siinkohal, et Helsinki maratoni aeg oli 3:52.

Ahjaa, läksin kodust välja - kaalusin 74,1 kg tagasi jõudes kaalusin 72,2 kg.

Jooks 22

Niisiis Käärikul sedapuhku, Minni juures.

Bergsoni mehed (Randy, Rain, Minn, Tanel, Leivo) tegid ühe pikema jooksutreeningu mööda Tartu Maratoni suusaradasid.

Samuti sai meelde tuletatud köiel tõusmist šumaride abil, mis on kindlasti üks elemente seal võistlusel.

You can climb Eiffel Tower

Just nii ütles mulle täna lõunalauas üks töökaaslane. Kui ma aga vastu küsisin, et "Is it allowed?" - said nad aru mida ma mõtlesin ning meil oli tükk aega väga lõbus. Nemad pidasid silmas treppidest minekut. Prantslased naersid kogu südamest ja kirjeldasid juba seda kuidas nad loevad homsest päevalehest, et "Estonian guy climbed Tour Eiffel".

Eiffel Tower - Tour Eiffel

Tegelikult muidugi pole lubatud Eiffeli tornis iseseisvalt ronida. Seal patrullivad isegi automaatidega sõdurid ümber torni - üks käsi kogu aeg pidemel (justkui kohe tulistaks).

Eiffeli torn - Tour Eiffel

Kuid milline tohutu arhitektuuriline saavutus see on, fantastiline. Eiffeli torn on nii suur ja võimas, et vallandab inimeses erinevaid spontaanseid ilminguid. Näiteks seal torni all tekkisid aeg-ajalt mingid iseeneslikud plaksutamised, mõned grupid laulsid, paljud niisama naersid. Inimesed ei osanud oma fotokaid kuskile õieti suunata, et kogu seda võimsust peale saaks.

Torn on avatud 23:00-ni ning tipupilet maksab 11 EUR-i. Ja igal täistunnil torn vilgub 10 minutit. Väga ilus, alumisel pildil on seda vilku peale jäänud.

NB! Mulle on millegipärast alati tundunud piltidelt, et Eiffeli torn on pikali (või midagi sinnakanti) - nüüd siis kontrollisin üle - ikka püsti on :-) Kuid torni profiil on täpselt selline millega kujutatakse paberil kaugemal kitsamaks muutuvat tänavat.

NB! Teate mida see torn meenutas - Ruhnu saare tuletorni. Ruhnu saare tuletorn on teadupärast tehtud Prantsusmaalt toodud materjalidest.

Triumfi kaar - Arc de Triomphe

Asub ühe suure-suure munakivi väljaku keskel ning omakorda kaare keskel lehvib võimsalt Prantsuse lipp. Triumfikaare ümber kulgeb 6-9 realine ringliiklus ilma igasuguse teemärgistuseta. Igal aastal antakse siit ka start Pariisi maratonile.

Triumfi kaar - Arc de Triomphe

Pilte tehes märkasin, et mingid politseinikud muudkui seiravad mind ja jalutavad tasapisi konkreetselt minu suunas. Jätkasin rahulikult oma tegevust ning siis sättisin minekule. Tagasi vaadates märkasin, et motoroller mis seisis paraja koha peal ning millele oli hea fotokoat toetada, kandis silti POLICE. Siit ka nende politseinike huvi minu tegevuse vastu :-)

Avenue des Champs Elysees

Pariisi üks lõputu pikkusega peatänav mis mahutab maratoni stardi eel 35 000 inimest kes kõik siis Triumfikaare alt läbi jooksevad.

Avenue des Champs Elysees

Arc de Triopmhe - Champs Elysees

Microsoft France - Paris

Pariis-Pariis.

Microsoft France - Paris

Tulin kohale küll 1 päev varem, et täita ära oma üks unistustest - minna Eiffeli torni - kuid täna on juba teine päev Pariisis ja ma pole Eiffeli torni isegi mitte näinud veel.

Tegelikult oli asi selles, et eile (pühapäeval) oli siin võrdlemisi kehva ilm - tuuline ja vihmane, mistõttu kulutasin oma aja kasulikult Christmas-Shoppingut tehes.

Igatahes pakkus ka see palju rõõmu ja nüüd on minu jaoks olulised inimesed meeles peetud.

Microsoft France - Pariis

Microsoft France ehituse arhitektuuris on kasutatud väga palju peeglit, nii välises pildids kui ka sisemises interjööris.

Mulle isiklikult meeldib.

 

Põhja-Aafrika kõrgeim tipp - selle talve plaan

Põhja-Aafirka loodeosas asub  riik nimega Maroko, kus omakorda asub Atlase mäestik ja seal tipp nimega Jebel Toubkal 4167m.

Kohe-kohe jaanuaris kui Marokos on südatalv, on meil Kajaga plaan teha talvine tõus Jebel Toubkali tippu.

Maroko, Marrakesh ja Jebel Toubkal

Maroko keskel on ainulaadse arhitektuuriga linn Marrakesh, millest vaevalt 100km kaugusel see mägi Toubkal asubki.

Jebel Toubkal

Talv Marokos. Marrakeshis võib olla sooja vaid 8-13 kraadi (eelmine aasta), kuid võib olla ka 18-25 kraadi (paar aastat tagasi).

Mägedes on muidugi vastavalt külmem. Lumepiir algab Atlase mäestikus 2500 pealt.

Ajakava.
Meie saabume lennukiga 17.jaanuari hommikul Marrakeshi ning sealt edasi võtame suuna kohe Jebel Toubkali peale.
Kuni Imlili asulani saab autoga, siis sinnani ka esimese päevaga läheme.

Järgmisel päeval plaanime tõusta Imlilist 1650m kuni Neltner hütini 3207m, mis ongi ainuke vahepeatus enne Toubkali tippu. Kui ilm on hea ning enesetunne samuti korras, siis võib üritada kohe järgmisel päeval tippu minekut. Kui aga meie organismid vajavad kohanemist, siis aklimatiseerume seal Neltneri hütis kuni tunneme et oleme valmis tippu minema.

Varustus.
Toubkali talviseks tõusuks on vajalikud kassid ja kirka, samuti soojad riided ja korralikud saapad. Soovitatakse ka matkakeppe, aga me ilmselt neid ei võta ruumi ja kaalu kokkuhoiu mõttes. Atlase mäestikus võib esineda talvel ka torme, kuid üldjuhul on need lühikese kestusega.

Eelarve.
Lennukipiletid edasi-tagasi (Riia - London - Marrakesh) + transport kahe Londoni lennujaama (Stansted ja Luton) vahel = 2000kr.
Elamine - keskpärane hotell 100 dirhamit, päeva söök 60-80 dirhamit. See on kokku 250kr päev. Transport mäe juurde ja tagasi - ca 1000 kr. Muud suveniirid ja "fotomaksud" - ka 1000kr. Minimaalne eelarve koos lennupiletitega - 5500kr.