Leivo: seiklus, sport ja head sõbrad

... ja robootika

Mõned pildid Münchenist

09 mai 2006 Leivo (10)

Kui Tallinnas muutub mõttetuks autoga tööleminek, siis Saksamaal on väga levinud jalgrattad.

Tuleb mees kodunt välja, ülikonnaga, istub ratta peale ja sõidab sellega rongijaama. Seal lukustab ratta tavaliselt hoidlasse, kui sinna ei mahu siis mõne aia või iseenda (ratta) külge. Sõidab rongi-metrooga tööle, linnas ootab teda järgmine ratas millega edasi sõita. Ning rattad pole nagu meil - mukitud ja läikivad käikude-sarvede-pudelihoidjatega isendid. vaid tavalised meestekad, naistekad, pakiraamide, pakikorvide jms. Samuti panevad need ülikondadega sõitvad mehed oma parema püksisääre soki sisse, et see keti vahele ei jääks.

Nägin kesklinnas pilti, kuidas valge ülikonnaga mees sõitis mingi naisteratta tüüpi isendiga ja ühes käes hoidis äsja poest ostetud suurt triikimislauda.

Nii et mehed ülikondadega - paljud teist saavad sellega hakkama, et poest peale tööd valge ülikonnaga (üks säär soki vahel) naisele triikimislaud tuua ?

Ja nii ongi.

Rattaparkla

Samuti on seal soositud ka väikeautode omamine - st. seal on märgitud eraldi parkla Smart-tüüpi autodele. Ruumi on ju vähe :-)

Smartide parkla

Sildid :

Kommentaarid (10) -

  • Ivar

    09.05.2006 18:47:31 | Vasta

    See näitab midagi sealsete inimeste keskkonnateadlikkuse ja arengutaseme kohta. Meil on veel varakapitalism. Oluline on mulje jätmine, mitte see, mis reaalselt on. Loodetavasti jõuame kunagi ka sinnani, et olulisem on sisu mitte vorm.

  • Leivo

    09.05.2006 19:58:05 | Vasta

    Ja seesama valge ülikonnaga mees - üsna kindel, et tal on kodus must mersu või bemari. Kuid selleks et teise linna sõita, mitte peale tööd poest triikimislaua toomiseks.

  • Tanel

    09.05.2006 20:17:41 | Vasta

    Meil pargitaks raudselt must bemari diagonaalis neile kahele smardikohale Tong

  • Ritsikas

    09.05.2006 21:37:14 | Vasta

    No maastikurattaga on tegelt mitmel põhjusel halb linnas sõita:
    1) liigsed käigud (mida peab hooldama ja mida on liiga palju- kokkuvõttes kaotab töökindlus ja lihtsus)
    2) väikesed rattad, siledamaid ja kitsamaid kumme on saada (a la nokian city runner 1,5)
    3) väga vale istumisasend (ebamugav linnasõiduks)
    4) olematud porikad ja LE kohased tuled/reflektorid (võimalik siiski panna)
    5) tänavate/rattateede olukorrast ja liikluskultuurist ma parem ei räägi - samas "rattamaades" on jälle vastupidi. Seal sõidetakse rattateele sattunud jalakäiast praktiliselt üle ja lastakse ohtralt rattakella.
    PS naisterattaga on väga mugav sõita, saad liigse "hargutamiseta" maha hüpata. Samas matkasõiduks/lapsevedamiseks ta ei sobi, sest kuhugi pole kinnitada lapseistet, pudelikorve, kotte jms.

  • Tanel

    09.05.2006 21:46:35 | Vasta

    Mul on hübriid ka, kuid tööle käin ma sellegipoolest MTB-ga - lisaks üldisele teede seisukorrale jäävad mu trajektoorile ka teeremondid. Lisaks veel shortcutid otse läbi raudteeäärsete kuumaastike. Tuled-reflektorid on mul seljakotis, külge riputan vaid pimedas - muidu ununeb kuskil ratast köietades mõni vidin külge ja pannakse pihta.

  • Oliver

    09.05.2006 22:50:17 | Vasta

    A Leivo, kui sa juba sealkandis oled, siis äkki uurid vähe, et mis sealsed meestekate/naistekate järelturu hinnad on ja kuidas seal neid rattaid ostetakse ja müüakse? Ma oleks nõus omale ühe "citycruiseri" soetama, kui ma ei peaks selle eest tuhandeid kroone välja käima. Minupärast võib ta vana ja kulunud kuid töökorras olla ning mõnedsajad kroonid maksta. Päeval just mõtlesin, et meil on ju praktilselt mägedeta linn, sellesmõttes, et tööle ja koju liikumiseks pole praktiliselt isegi vaja suurtest mägedest üles ega alla litsuda. Kui saaks juba mõned tuhanded inimesed igapäev regulaarselt rattaga linna tööle liikuma, siis saaks ka vast juba natukene kõvemat häält hakata tegema rattaparklate ja rattateede kohapealt. Praegu vist on neid hulljulgeid veel liialt vähe kes äärelinnast keskele julgeks tööle minna.

  • Kaja

    10.05.2006 00:26:41 | Vasta

    Meil on tegelikult ju selline olukord olnud... Küll mitte linnades, aga maal.

    Mäletan nii hästi, kuidas minu eelkoolieas (autot meie perel siis polnud) sai rattaga sõidetud talust bussipeatusse. Ise läksime bussi peale ja sõidetud Tallinna, Loksale või Rakverre, ratas jäi ootama bussipeatuse varjualause taha. Tagasi tulles - kui Tallinna-kodust, siis lausa nädala pärast - sai ratas võetud ja koju sõidetud. Sadula ümber oli alati kilekott, et sadul vihma käes märjaks ei saaks. Ja mõnikord oli pakiraamile seotud padi: siis, kui tuli vedada mõnd väikest last, kes siis jalgu püüdlikult harkis hoidis, et need kodarate vahele ei jääks. Ja kõik sõitsid, püksisäär üles keeratud või Leivo kirjeldatud viisil soki vahel...

    Samuti mäletan, kuidas vanaemaga jalgratta peal 40-kilost suhkru- või tangukotti vedasime. Oli naistekas ja kott sai tõstetud raami kolmnurga peale ja seal nööriga kõvasti kinni tõmmatud. Pakiraamil oli muu todukraami kott ja lenksus kahel pool leiva-saia kotid kui kõige kergemad...

    Ja kui aus olla, siis need on nagu mingid nõuka-aja-sümbollikud mälestused. Millest nagu tahaks eemale pääseda. Ma ei tea, miks. Aga kuni see tunne pole üle läinud, siis minust vaba hingega eurooplase moodi rattasõitjat ei saa...

  • Tanel

    10.05.2006 11:10:01 | Vasta

    Oliver, Tartus pood nimega Rattaring, ma sealt endale odavaid pruugitud linnarattaid ostnud tükki kolm. Kõik on olnud väga head kuni äravarastamiseni.

  • Oliver

    10.05.2006 14:16:02 | Vasta

    Veider lugu selle varastamisega. Peale varastamist a) varas sõidab sellega ise, sest ühistranspordiga on tüütu b) varas müüb selle ratta maha kellegile kes tahab rattaga linnas sõita. Ratas küll vahetab omaniku aga tänavale peab ta sõitma ikka jääma. Kui nüüd oleks neid odavaid rattaid tänavatel juba omajagu palju, siis kaoks varastel ka mõte neid varastada, sest iga natukenegi rattaga liikumisest huvitatu saaks omale kasutatud ratta poest mõnesaja krooniga hankida ja miks ta peaks seda mingi päti käest ostma. Ma ei usu, et iga 100 või 50 krooni eest oleks nõus pätid rattaid lukust lahti kangutama.
    Kunagi kui kilekotte oli vähe saada, siis mul varastati isegi soomest toodud kilekott ära. Nüüd pole eriti kuulnud, et keegi kilekotte varastaks. Kusjuures mu kilekotivaras oli niipalju edev, et ega ta siis välismaa kilekotti ei saanud kodus kapis hoida vaid pidi ikka sellega linnapeale eputama minema.
    Nii nagu IT College kogub vahepeal kasuatud arvuteid ja jagab hiljem laiali, siis võiks sama asja teha ka vanade jalgratastega. Koguda mingi hulk neid kokku. Vaadata üle kas ja kuidas nad töötavad ning siis rahvale uuesti kasutusse anda. Rohkem ka nagu selline missiooni üritus, et rahva omaalgatuse raames linna rohelisemaks ja rattasõbralikumaks muuta vms.
    Samas jälle kui meil on ühistransport niivõrd odav, siis on raske ühistranspordi kasutajat rattasadulasse meelitada. Kui ma rääkisin sellest ideest teistele natukene maailma näinud inimestele, siis nende esimene argument oli see, et ratas on hea, kuna ühistransport on mujal nii kallis, kuigi toimib suurepäraselt. Rattast peaks tekkima veelgi odavam alternatiiv ühistranspordile. Praegu ma aga saaks vist 500 krooni eest ligi kolm kuud ühistranspordiga sõita ja ratta omamine ei anna nagu mingit erilist võitu. Lihtsalt ma ei peaks umbses ja haisvas trollis passima.

  • Leivo

    10.05.2006 19:28:57 | Vasta

    Rataste heategevusüritus oli tõesti täitsa olemas. Seda tegi mõned aastad tagasi üks Prussakovi nimeline rattaühing. Nad kogusid inimeste käest vanu jalgrattaid (just selliseid linnacruise tüüpi asju), putitasid need üles (Tallinna linnavalitsuselt saadud dotatsiooni abil) ja panid need avalikesse rattaparklatesse kasutamiseks välja.
    Õige pea aga juhtus see, et neid rattaid jäi üha vähemaks ja vähemaks. Tõenäoliselt oli neid inimesi küllaga, kes sellise korda tehtud ratta endale hea meelega koju viivad.
    -
    Nii et minu meelest on sellest kriitilisest massist veel palju-palju puudu, et neid niimoodi tarvitada. Muuseas, ka siin Saksamaal on kõik rattad lukustatud - kuigi vaid väga üksikud U-lukkude vms vingema asjaga.
    Kõige tüüpilisemad on siiski need tavalised peenikesed trosslukud, mis tihti kinnitavad ainult tagumise ratta raamiga ja kõik.
    Samuti on siin hulgaliselt maha jäetud rattaid - ratas aia külge lukustatud, võti või omanik ilmselt kadunud - ja nii see ratas seal roostetabki aastaid.

Lisa kommentaar

Loading