SEB poolmaraton on ettevalmistus selle aasta põhisündmuseks – Amsterdami maratoniks 18. oktoobril 2015.
Seekordne poolmaraton 13. september 2015 oli jooksmise mõttes hea harjutus. Ja tulemuseks M40 klassis teine koht ajaga 1:20:58. Keskmine tempo 3:50.
Eesmärk oli selgelt alla 1:20 joosta, sellega oleks saanud ka muide M40 esikoha. Pean eelkõige nüüd ise endale mikri nina alla pistma ja küsima “mees, mis juhtus?” Sest keha ütleb, et 1:18 on õiglane aeg. Ja ma teen mida keha ütleb!
Kuna tuul oli üsna pööriseline siis tuli pidevalt ennast korrigeerida eesjooksja suhtes, et maksimaalselt tuulevarju saada. Ja pole vaja rusikatega vastu rinda taguda, et “ise jooksin” – ikka tuleb kasutada võimalusel eesjooksja pakutavat tuulevarju. Muidugi on ütlemata tore kui finišis seda meeles peetakse. Näiteks Kaspar Loog tuli ütles aitäh, et hea oli joosta minu tuules. Palun väga, iga kell jookse terviseks kui aga tempo sobib.
Olles jooksnud nüüd kaks poolmaratoni ja mõlemad sisuliselt sama ajaga, katsun teha siinkohal analüüsi. Narva poolmaraton vs SEB poolmaraton.
JOOKSUTEMPO
Mõlemad poolmaratonid jooksin täpselt sama keskmise tempoga 3:50.
TÕUSUMEETRID
Narva jooksul tõusumeetreid 61 m. SEB-l tõusumeetreid 45 m.
Tõusumeetrite kohaselt pidanuks Tallinnas kiirem aeg tulema.
ILM JA TEMPERATUUR
Narvas päikesepaiste ja +25 kraadi. SEB-l samuti päikesepaiste kuid temp +20.
Ilm soosis, et Tallinnas kiirem aeg joosta.
KADENTS
See on minu lemmikteema mille pärast ma alati iseendalt “võtta” saan. Narvas keskmine kadents 179, Tallinnas 181.
Narvas: stardist kuni 7km-ni langes kadents 186-st kuni 180-ni. 8 km kuni 18 km langes 178 –> 174 ning viimased km-d 171-172 (NB! seal olid ka tõusud).
SEB: stardist kuni 9km-ni langes kadents sujuvalt 191 pealt 180-ni. 10 km kuni lõpuni 178 –> 176.
Seega võrreldes Narvaga suutsin hoida paremat/tihedamat kadentsi.
PULSS
Kõige silmatorkavam fakt on aga pulsierinevus. Narva keskmine pulss oli 168 kuid Tallinnas 174. See on väga suur vahe.
Minu laktaadilävi on 172-173, mõõdetuna 2015 aasta alguses. Profid jooksevad poolmaratoni laktaadilävel või sellest veidi üle.
Narva: kuni 20 km-ni oli pulss alla laktaadiläve, ehk siis 171. Viimasel km-l pingutasin ja kiirendasin, seega 20. km-i pulss oli 174 ning finišis 178.
Tallinn: juba kolmandal km-l oli pulss 173, seega laktaadilävel ja sealt edasi ainult tõusis. 7 – 20 km jooksin keskmise pulsiga 176. Viimane km oli ülesmäge, pulss 178 ning viimasel allamäge sirgel tõstsin tempo 3:20 peale seega pulss finišis 184.
Pulssi vaadates on kaks mõtet: 1) kas ma olen proff ja suudan joosta nii pikalt üle laktaadiläve? 2) minu laktaadilävi on tõusnud?
Ilmselt on punkt 2 õige, et LT on tõusnud, kuid ka enesetunde kohaselt pingutasin päris palju.
EELNEV PUHKUS
Narva. nädal enne poolikut: avastasin et 5 päeva polnud midagi teinud. Tuleb meelde, mul oli veidi kõrini saanud jooksmisest. Aga pühapäeval, nädal enne Narva poolikut oli Xdream, seega 7h tundi tugevat pingutust.
Jooksu nädal: 3,5 tundi jookse. Sealhulgas ka 4+1 km lõike.
Tallinn. nädal enne poolikut: 15h sporti. Kuid oluline on spordi iseloom, laupäeval Xdream 6:30 ja pühapäeval kajakimaraton 2:30. Seega 9tundi väga tugeva pingutusega pelgalt nädal enne poolikut.
Jooksu nädalal: 5h sporti. ainult kerged jooksud, ratast ja kajakit.
Seega, ettevalmistava aja osas plusspunktid Narvale, seal oli nädal varem tõeline puhkus. Ettevalmistusaeg muidu suhteliselt sarnane – ka. nädal varasem Xdream.
HOMMIKUPULSID
Enne Narvat oli mu hommikune pulss tavapärane. Ka Xdream ei mõjutanud seda märkimisväärselt.
Kuid ka 2 päeva enne SEB jooksu oli hommikune pulss 8 lööki tavapärasest kõrgem, mis omakorda viitab võimalikule ülekoormusele.
Xdream enne SEB jooksu oli oluliselt intensiivsem (tasuks Xdreami 1. koht) ning ilmselt mu keha ei suutnud seekord nädalaga välja puhata.