Aconcagual on hooaeg alanud

Aconcagua mäe ronimise kõrghooaeg on 15.detsember kuni 31.jaanuar. Tegemist on siis nende südasuvega.
Ka lapsed lähevad neil kooli alles märtsis ning meie mõistes talve hakul hakkab kooli vaheaeg.

Täpselt 3 nädalat ja 1 päev on jäänud selle hetkeni kui me siin pakase käes lennukile astume, selleks et juba järgmisel päeval oma ninad kuumal Argentiina päikesel lasta ära põletada.

Selle aasta esimesed tegijad on juba Aconcagua tipus ära käinud - see juhtus küll juba 27. novembril kui üks tšehh ning kaks kanadalast kell 14:35 tippu jõudsid.

Vanakal: 1h ülesalla 15kg seljakotiga

Käisin lastega kelgutamas - õigemini nemad kelgutasiud ja mina kõmpisin ülesalla. Seljas oli mingi 15 kg seljakott.

Tore on aga see, et peale poolt tundi käimist nägin Kaja seal vanakal - tema oli samuti tulnud lastega kelgutama, kuid nagu ta kahetsusväärselt märkis - seljakoti koju jätnud.
Läks tema siis lastega edasi lumelauda proovima, mille ta oli supermarketist omandanud.

Mina ikka kõmpisin.

Siis äkki näen - Airi tuleb - ka seljakott seljas ning saapad jalas - ja juba me kõnnimegi kahekesi üles-alla.
Siis tuli Kaja tagasi ja me kõmpisime natuke kolmekesi.

Ühesõnaga tore päev toredateks kohtumisteks.

Aconcagua ja Argentiina asjad

Argentiina rahad: pesod ja centavod
1 Euro = 4 pesot -> 4 EEK = 1 peso (ARS)
st kõik pesodes olevad hinnad tuleb neljaga korrutada siis saab hinna eesti kroonides.
USA dollarites kirjutatud hinnad tähistatakse U$S 10 ja argentiina pesode puhul $ 10.

Aconcagua normaal-marsruudi kirjeldus.
Veel olulist logistilist infot
Valuutakonverter: http://www.xe.com/ucc/
Bussid Mendozast Puente del Incasse
Bussid Buenos Airesest Mendozasse
Oluline info: http://www.turismouspallata.com/ http://www.elrapidoint.com.ar/

Veel üks Aconcagua veebileht.

3 päevane Aconcagua ilmateade
Baaslaagris on päeval -5 kraadi, puhub tuul kiirusega 30 m/s, windchill (tegelik külmatunne) -12 kraadi.
Mäe keskpaiga 1. ja 2. vahelaagri piirkonnas on päeval külma -14 kraadi (öösel -20), puhub tuul kiirusega 45 m/s, windchill -28 kraadi päeval.
Tipuilm on käesoleval nädalal selge, päeval -20 kraadi ning koos 55-60 m/s puhuva tuulega loob tegeliku külmatunde -42 kraadi.

Arvuta ise windchill.
Ja kalkuleeri erinevate mõõtühikute vahel.

Talvemaraton 4h11m

Talvemaratonile kogunes jooksjaid 7 inimest, mõned jooksid 1 tiiru, 2-3 tiiru, kuidas keegi ennast hästi tundis.

Mina täitsin oma päevaeesmärgi täiega, läbisin täispika maratoni - 42 km - koguajaga 4:11. Nii et peaaegu eile õhtul püstitatud eesmärk, kus oli mul märgitud ajaks 4:10.

Olen ülirahul, korraldus oli suurepärane, ajavõtmine toimis väga hästi. Kokku puhkasin joogipunktides 18 min. Kui esimesed ringid sujusid keskmiselt ajaga 31 min siis alates 5 ringist (ehk peale 30 km) olid ringiajad ligi 40 min - mis sisaldavad ka 4-5 minutiseid joogipause.

Seiklussportlastele Xdream 2004

Estonian Extreme Event sari jätkab järgmisel aastal uue nime all ja samuti lisandub sarjale neljas etapp. Praegune etappide kava, mis paraku on aldis muutustele, on järgnev:

  • I etapp 23. aprill Kose/Harjumaa
  • II etapp 11. juuni Haanja/Võrumaa
  • III etapp 13. august Nõva/Läänemaa
  • IV etapp 24. september Viljandi

See on esialgne teave korraldajatelt. Need kuupäevad tuleb siis igal-juhul ära broneerida.
Kui sa märkad aega ka väikese küsitluse vastamiseks siis korraldajad paluvad seda teha siin: http://www.xdream.ee/kysitlus.php

Kellele  aga möödunud  hooaeg  juba  kauge  minevikuna  tundub,  siis meelde tuletada  aitab ehk kolmandast  etapist valminud lühifilm. (Varuge kannatust faili avamisel, selle suurus on 43 Mb): http://www.xdream.ee/EXE3.mov Vaatamiseks on vajalik Apple QuickTime Player http://www.apple.com/quicktime/download/

Lisaks loe veel siit: http://www.ekstreem.ee/04/seiklussport/ ja igasuguste võistluste tulemusi näeb sellelt lehelt: http://www.ekstreem.ee/sport

Salapärased teed Puhatu soos

Eesti üks suuremaid soid - Puhatu soo - sai läbi käidud.
Äärmiselt huvitav ja põnev kogemus. Kuna tänavune aasta on üldse märjem olnud - oli seal tavapärasega võrreldes hulga rohkem vett. Meie alustasime oma matkaga Gorodenko külast Narva jõe ääres - sealt suundusime ligi 8 km põhjapoole ja seejärel läksime lääne suunas üle raba.
Suuri veealasid nimetatakse sealkandis märedeks ja rabasaari kriivadeks. Puhatu soos elab ka 10% Eestimaa kotkastest.

Väge huvitava mälestuse jätsid seal vana-aja teed. Need olid kasutusel 40-ndatel aastatel vene sõjaväe poolt kui mindi Sinimägesid vallutama.

Üks nendest teedest oli selline 3-st pikipalgist laotud tee üle suure märe - kuid mis peamine - selle tee leiab üles vaid see, kes teab et seal tee on. Kuna näha pole midagi - kogu tee on vee all - veetase tee peal oli stabiilselt põlveni või veidi alla. Ilma selle teeta võid aga mõnes kohas ka kaelani vette sattuda.
Teine tee selle eest oli aga palju vägevam - see oli juba ristipalkidest laotud 1-1,5 m laiune talvetee. Kuid ka sellest teest on võimalik seda märkamata üle jalutada - nagu ka meiega juhtus. See talvetee viis ühe salajõeni, mis eraldab Puhatu sood Mustaraba soost. Üle selle jõe minek oli taas omaette katsumus - kuna seal jões oli see tee väga ajuti säilinud, mille tulemusena osad inimesed ka üle vöö sisse käisid.

Väga tore on omada teavet selliste "saladuste" kohta - nagu need salajased teed seal soos. Pole üldse oluline et ma seda teavet saan kasutada vaid seal kohal olles.

Marsruut - esimene päev 11 km ja teine 19 km.

Tänane treening !

Mõned päevad on treeningu osas täitsa vahele jäänud - kuid täna sai tehtud trenn mis trenn.

Läksin piritale jooksma - jätan auto tavaliselt Pirita Selveri juurde ja jooksen seda ringraja ringi. Juba lapsepõlvest tean, et see on 6km pikk - kuna siis käisin igal suvel rinkat vaatamas ja nendes rinka-teatmikes oli loomulikult lisaks sellele infole, et Lembit Teesalu sõidab numbriga 1 ja Luule Tull numbriga 4 kirjas ka ringraja pikkus.
Igaks juhuks sõitsin siseringi üks päev ka jalgrattaga läbi ning sain samuti täpselt 6km.

Täna siis läksin mõttega vähemalt 3 ringi joosta. Ilm sombune, õhk +6kraadi, peaaegu tuuletu.
1. ring - see on nagu soojenduseks - pole nagu õiget tempot ja igasugused röhatused jm väljuvad gaasid annavad endast märku. Ühesõnaga - organism läks alles käima.
2-3. ring - need lähevad väga ladusalt ja mõnusa tempoga - peas keerlevad mõtted isegi sellest "aga äkki jookseks ajaviiteks isegi maratoni ära" - kiire arvutus ütleb et 7 ringi peaks jooksma. 2. ringil panin ka pealambi põlema, et autojuhtidele hästi nähtav oleksin. 3. ringil nägin pimedas metsas mingit gruppi kepikõndijaid - paistis et nad harjutasid seda toredat ala ühe vanema vuntsidega onkli juhendamisel.
4. ring - tempo hakkab juba natuke langema ja 4 ringi lõpus on tõsine sisemine võitlus, et rajalt mitte ära tulla - sain võitu ja läksin veel ühele ringile. Kepikõndijad olid kadunud ja autode kiirused olid ringrajal tunduvalt suuremad kui enne.
5. ring - tempo juba üsna tönts, säärelihased ja puusad hakkavad tunda andma. Ringi lõpuks valdab mind selline väsimus, et enamate ringide jooksmisele ei mõtle vaid keeran rahuloleva tundega auto poole. Olin väsinud - midagi ei märganud enam - väga pime oli ka juba.

Sisemine rahulolu endaga - lihtsalt tööpäeva lõpuks 30km joosta on päris normaalne treening - aega kulus 2:50.

Leidsin pulpulaatori :-)

Oktoobrikuu ajakirjas "Mobile - Communications International" tagakaanel oli firma Evistel reklaam - ja tema reklaamil ilutseb pesuehtne töötav pulpulaator :-)

Mis asi aga on pulpulaator ?

Vene sõjaväes oli rividrill, kui komandant kõige ees teatas reameestele, et "meile saabus lattu 10 uut ämbrit, öelge nüüd teie mida nendega võiks teha?" - "vett kanda, mulda tassida, pesu pesemiseks"  vastasid järjest mehed, kuni üks mees ütles lihtsalt "ma võin nendest pulpulaatorid teha". Kuna komandant polnud enne sellist sõna kuulnud, siis andiski ta kõik 10 ämbrit sellele reamehele ja käskis järgmise hommiku rivistusel pulpulaatorid ette näidata.
Järgmisel hommikul siis näitaski auguliseks tehtud ämbreid. Komandant karjuma, et "miks need augud on?" - "näe, paned vee sisse, aga see tuleb bull-bull-bull välja - ongi pulpulaator" ütles reamees - komandant muidugi maruvihane et ämbrid lihtsalt ära lõhutud ja käseb need prügimäele visata. Järgmisel päeval tuli nende juurde suur kapten ringkäigule ja vaatab kuidas neil kord on jnejne. Satub siis ka prügimäest mööda minema, näeb seal neid äravistud ämbreid ja küsib siis maruvihaselt "kes see lollakas 10 tutikat pulpulaatorit ära on visanud?"...