Käesoleva artikli eesmärk on vaadata üle Garmini kella navigeerimise varjatud võimalus mille abil saab luua rajale vahepunkte ja näha sportimise ajal kui palju järgmise punktini on veel minna.

JA SEE ON VÄGA COOL OMADUS

Näiteks matkadel tasub märkida mägede tipud, vaatamisväärsused või ka vee täiendamise kohad. Hiljem rajal liikudes on selge ülevaade kui palju maad on järgmise olulise vahepunktini. Ultravõistlusel tasub märkida joogipunktide asukohad, et oleks jooksu ajal kohe selge kui palju on minna. Taliharja Vanakurja võistlusel olid jällegi seibide kogumise kontrollpunktid ja igati hea oli kellal omada ekraanikuva mis näitas kui palju maad on järgmise punktini. Kuigi võistlustel on need punktid hästi näha ja tähistatud, on jooksu ajal igavuse peletamiseks hea numbreid ja oma edenemist jälgida.

Sissejuhatuseks küll. Lõviosa käesolevast artiklist moodustavad aga olulised mõisted: failiformaadid, jooned, punktid, rakendused, sünkroniseerimine. See info lihtsalt lõpupoole neile keda huvitavad detailid.

Alustangi kohe detailse juhendiga selle kohta, kuidas saab tracki koos vahepunktidega kella sisse ning mille kohta kell oskab kuvada vahedistantsi.

Juhend, kuidas vahepunktid kella saab

Kuidas saada kella sisse rada niisuguste punktidega, mille kohta kell kuvab navigeerimise ajal infot, et kui palju sinna vahepunkti on maad.

1. Tee valmis oma rada selles keskkonnas mis kõige rohkem meeldib. RideWithGps, Strava, Garmin jne. ja ekspordi see GPX-failina oma arvutisse.
2. Impordi oma track Plotaroute’i keskkonda. Kui tegid oma tracki juba siin, siis on kõik korras, midagi pole vaja importida.
3. Lisa Plotaroute keskkonnas oma trackile Directions / Notes
1. 
4. Lisa Directions’id oma rajale. NB! Oluline et valid ka igale punktile ikooni, ükskõik millise. Ilma ikoonita need punktid kella ei ilmu.
1. 
5. Salvesta oma track.
6. Downloadi oma track FIT-formaadis. Ainult FIT, mitte GPX ega TCX. Download lehel pane Directions ja Turn Warning nulli ja Total Course Pts jäta ka nii nagu on.
1. 
7. Ühenda kell juhtme abil arvutiga.
8. Kopeeri äsja Plotaroute’st eksporditud FIT-fail kella sisse “Garmin/New Files” kataloogi. Ükski teine sünkroniseerimise meetod ei võimalda neid vahepunkte kella sisse saada! Kui kedagi huvitab siis oskan veel tehnilisemaks minna ja seda selgitada.
9. Ühenda kell lahti.
10. Häälesta kella navigeerimise seadetes uus ekraanipilt ja pane sinna järgmised kolm välja:
1. Next Waypoint
2. Distance to Next
3. Time to Next
11. Käivita Trail Run (vm spordiala) ja vali Courses alt äsja kella sisse kopeeritud track.
12. Pane see käima ning siis leiad oma uuelt ekraanilt järgmise pildi. Mina kasutan kaardivaates näiteks selliseid väljasid, Total remaining ja Distantse to Next.
1. 
2. 

Detailid kõiksuguste mõistete kohta mis radade planeerimisega kaasas käivad.

Failiformaadid ja mida nende kohta on oluline teada?

GPX

GPX on avatud formaat, mis kirjeldab GPS punktide ja trackidega seotud infot. Seda on võimalik notepadiga lugeda ja vajadusel muuta. Tegemist on väga mahuka failiga kui näiteks salvestada 10 tunnine võistlus või matkamine. See on kõige tavalisem formaat, mida erinevad keskkonnad pakuvad tracki üles või alla laadimiseks.

FIT

FIT on kaasaegne Garmini välja töötatud formaat, mis pakib info kenasti kokku ning failid on väikesed ja võtavad vähe ruumi. Seda aga enam notepadiga muuta ei saa. Paljud keskkonnad toetavad seda vormingut ning see on eelistatud ja kaasaegne meetod.

TCX

TCX on samuti Garmini vorming, samuti kokkupakitud info ja võtab vähe ruumi aga kasutuses vanemates seadmetes. Seega tänapaeval seda praktiliselt enam tarvis ei lähe.

Radade planeerimisega seotud mõisteid on palju!

Kui alljärgnev pisut segane tundub, siis nii ongi, pole välja töötatud ühtseid mõisteid ning sama asja tähistatakse mitmel erineval viisil. Laias laastus on vajalik aru saada, et joon viib punktist A punkti B ning punkt võib asuda rajal või suvalises kohas.

Alljärgnevast loetelust on kõige olulisem arus saada kahest kontseptsioonist:

1. mis on tracki ja route’i erinevus ning
2. mis on waypointi ja course-direction pointi erinevus.

1. Jooned ja rajad

Track

Track on kaardil olev joon, mis tekib väljas liikumise järel. Panen kella käima, teen jooksutiiru ja tulemuseks on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud väikestest punktidest koosnev rada ehk track. Seda nimetatakse ka osades programmides Activity (näiteks Garmin Explore).

Tracki mõistet kasutatakse ka planeerimisel. Näiteks Garmini kell kasutab navigeerimiseks tracke. Seega, kui vastavas programmis ise valmis teha kaardil joon mille järgi navigeerida, siis see on ka track. Kui inimene navigeerib tracki järgi kuid eksib teelt, siis kuvab kell sellekohase teate ja on inimese enda teha õigele rajale tagasi minna. Seega track ei muutu kunagi navigeerimise käigus.

Track võib läbida maastiku ükskõik millisel viisil, kasvõi otse üle mere, läbi maja, üle aia jne.

Route

Nüüd läheb veidi keerulisemaks. Route on rada, mille käigus kaardirakendus leiab ise parima tee punktist A punkti B ja siis juhatab GPS-i kasutaja mööda seda kohale ja kuvab ka TBT info. TBT on Turn-By-Turn. Ehk siis kell kuvab iga pöörde juures info noolega “keera paremale, keera vasakule”.

Kuidas route erineb trackist? Route on sisuliselt kaks punkti (Waypoint/POI), kus ühest punktist teise liikumise joon arvutatakse välja automaatselt. Ja kui inimene eksib rajalt, valib ise teise tee, siis kell arvutab vastavalt sellele teekonna ümber. 

Näiteks: olgu route Mustamäe lõpust minek Telliskivisse. Suure tõenäosusega joonistatakse seejärel joon mööda Sõpruse puiesteed. Kui ma nüüd aga hakkan minema hoopis mööda Mustamäe teed, siis kell saab õige pea sellest aru ja kuvab seejärel info kuidas mööda Mustamäe teed Telliskivisse saab. Route võib vabalt navigeerimise käigus muutuda.

Route joon saab olla ainult radadel, teedel, tänavatel. See joon ei saa minna näiteks üle mere või läbi aia kus navigeerimisinfo puudub, välja arvatud juhul kui on määratud navigeerimiseks sirgjoon.

Course

Course on põhimõtteliselt sama asi mis track. Tegemist on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud punktidest, mis võimaldab kasutajal navigeerida mööda joont.

Activity

Activity on kaardil olev joon, mis tekib väljas liikumise järel. Panen kella käima, teen jooksutiiru ja tulemuseks on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud väikestest punktidest koosnev rada ehk Activity.

2. Punktid ja asukohad

Waypoint ehk POI

Tegemist on kaardile suvalisse kohta pandud punktiga, tähistamaks seda asukohta. Waypointil on alati nimi ja võib olla ka teemakohane ikoon. Waypoint võib asuda joone peal (näiliselt), selle lähedal või lihtsalt täiesti suvalises kohas.

Kella abil saab alustada navigeerimist sellesse punkti, mille tulemusena kell otsustab jooksvalt kuidas sinna kõige parem on läheneda. Vaata ka eelmist mõistet Route.

TBT ehk Turn-By-Turn

TBT on info mida kell kuvab kasutajale pöördekohtades. Tüüpiliselt on nendeks kohtadeks ristumine teise tee või rajaga.

Course point

See mõiste on kasutusel Garmini veebikeskkonnas raja planeerimisel. See võimaldab lisada rajale punkte ja tähistada neid vastavalt soovile – jook, söök, esmaabi jne. See on põhimõtteliselt punktitüüp, mis võimaldab kasutajal navigeerimise ajal näha kui palju sinna on minna. Seda tüüpi punkt saab asuda ainult rajal, seda pole võimalik kaardil suvalisse kohta paigutada.

Direction point / Cuesheet

Direction point tähistab sisuliselt sama asja mis Course point, kuid on kasutusel näiteks Plotaroute keskkonnas. Cuesheet, ka sama asi, on kasutusel RideWithGps keskkonnas.

See on punkt, mis saab asuda vaid rajal ning mis võimaldab navigeerimise ajal näha kui palju on sinna maad. Seda tüüpi punkt saab asuda ainult rajal, suvalisse kohta pole võimalik seda kaardil paigutada.

Teatud mööndustega võib öelda, et Direction point (Plotaroute), Course point (Garmini keskkonnad), Cuesheet (RidewithGPS), TBT (keskkondade ülene) on kõik samad asjad.

Rakendused radade tegemiseks ja miks neid nii palju peab olema?

Garmin Basecamp

Basecamp (BC) kasutan üsna aktiivselt, kuna tegemist on offlines töötava rakendusega.

Selle abil panen kella ja ka teistesse GPS seadmetesse kaarte sisse.

Väga kiire sisse-välja suumimine ja hea lihtne organiseerida suurt hulka tracke.

Samuti võimaldab see teha igasuguseid operatsioone: liita tracke, eraldada neid mingist punktist, joonistada uusi tracke. Samuti võimaldab see konverteerimist trackide ja routide vahel.

Plotaroute

Minu lemmik-lahendus, kuna võimaldab luua tracke millel asuvad Direction pointid ja need võimaldavad kellas navigeerimise ajal näha kui palju on maad järgmise punktini.

Alljärgneval pildil on näha üks track La Palmal, kuhu olen peale kandnud ilusa väljavaatega kohad, tipu, joogipunkti.

Radade enda loomine pole selles keskkonnas just kõige mugavam.

Strava

Strava, minu lemmikrakendus selleks, et vaadata ülemaailmset Heatmapi. Kasutan seda planeerimisel palju, kuna annab üheselt info selle kohta kust inimesed liiguvad. Seda kasutavad miljonid inimesed üle maailma nii joostes, matkates, suusatades kui rattaga sõites ning kõik see info kokku on väga väärtuslik.

Raja planeerimiseks olen seda kasutanud, kuid viimasel ajal pigem mitte.

RideWithGps

RideWithGps on minu hinnangul parim lahendus radade planeerimiseks. Parim tähendab just selles mõttes, et raja loomine on ülimalt mugav, kiire ja ergonoomiline.

Raja loomise lõpetan tavaliselt Plotaroutis selleks, et lisada sinna ka Direction pointid kui on tarvis. Raja enda loomiseks on RideWithGps oluliselt mugavam kui Plotaroute, Teen tavaliselt raja RideWithGps-s, ekspordin selle GPX failina ning seejärel impordin Plotaroute keskkonda. 

Radade kella sisse panek

Garmin Express

Garmin Express on töölauarakendus ja kell peab olema juhtmega arvuti küljes, selleks et see sünkroniseerida Garmini keskkonnaga.

Garmin Connect

Garmin Connect on mobiilirakendus, mis sünkroniseerib kella Garmini keskkonnaga üle Bluetoothi.

WiFi sünkroniseerimine

WiFi sünkroniseerimine on põhimõtteliselt sama tulemusega kui kui seda teha kas juhtme abil arvuti vahendusel või Bluetoothi kaudu telefoniga.

Failide kopeerimine

Failide kopeerimine on võimalik ka otse Garmini kella sisse “New Files” kataloogi. See on sisuliselt käesoleva lahenduse võtmesõna ja ainuke moodus saavutada sellist tulemust, mis võimaldab navigeerimise ajal näha maad järgmisse vahepunkti.

Kui kell ühendada juhtme abil arvutiga siis exploreris tekib tähtavale kell koos sisuga ning track mida soovime kella panna tuleb kopeerida Garmin nimelise kataloogi all “New Files” kataloogi.

Kokkuvõtteks

Kellade kaardivõimekuse kasvamisega on muutunud mõisted ja vajadused trackide tegemisel ning maailm pole veel sellele ühel viisil järgi jõudnud. Seetõttu tuleb siis aastal 2020 teha käsitööd, et saada omale kella maksimaalselt mõnus track vahepunktidega, kus on ka enamat infot peal kui ainult punktid A ja B ning joon nende vahel.

Oluline moment on siinkohal see, et need Direction pointid kaovad tavapärase sünkroniseerimise käigus ära, seetõttu tuleb just FIT-failina neid kopeerida.

Ja kuigi kella välja nimetus on ”Next Waypoint”, siis tegelikkuses see punkt ei ole Waypoint, vaid on hoopis rajal asuv üksik spetsiaalne nimetust omav trackingu punkt.

See omadus töötab arusaadavalt kõikide Garmini kelladega mis omavad kaardivõimekust. Lisaks toimib see ka nende kelladega, mis oskavad ilma kaardita lihtsalt joont kuvada. Näiteks mudel 935.

Käesoleva artikli eesmärk on vaadata üle Garmini kella navigeerimise varjatud võimalus mille abil saab luua rajale vahepunkte ja näha sportimise ajal kui palju järgmise punktini on veel minna.

JA SEE ON VÄGA COOL OMADUS

Näiteks matkadel tasub märkida mägede tipud, vaatamisväärsused või ka vee täiendamise kohad. Hiljem rajal liikudes on selge ülevaade kui palju maad on järgmise olulise vahepunktini. Ultravõistlusel tasub märkida joogipunktide asukohad, et oleks jooksu ajal kohe selge kui palju on minna. Taliharja Vanakurja võistlusel olid jällegi seibide kogumise kontrollpunktid ja igati hea oli kellal omada ekraanikuva mis näitas kui palju maad on järgmise punktini. Kuigi võistlustel on need punktid hästi näha ja tähistatud, on jooksu ajal igavuse peletamiseks hea numbreid ja oma edenemist jälgida.

Sissejuhatuseks küll. Lõviosa käesolevast artiklist moodustavad aga olulised mõisted: failiformaadid, jooned, punktid, rakendused, sünkroniseerimine. See info lihtsalt lõpupoole neile keda huvitavad detailid.

Alustangi kohe detailse juhendiga selle kohta, kuidas saab tracki koos vahepunktidega kella sisse ning mille kohta kell oskab kuvada vahedistantsi.

Juhend, kuidas vahepunktid kella saab

Kuidas saada kella sisse rada niisuguste punktidega, mille kohta kell kuvab navigeerimise ajal infot, et kui palju sinna vahepunkti on maad.

1. Tee valmis oma rada selles keskkonnas mis kõige rohkem meeldib. RideWithGps, Strava, Garmin jne. ja ekspordi see GPX-failina oma arvutisse.
2. Impordi oma track Plotaroute’i keskkonda. Kui tegid oma tracki juba siin, siis on kõik korras, midagi pole vaja importida.
3. Lisa Plotaroute keskkonnas oma trackile Directions / Notes
1. 
4. Lisa Directions’id oma rajale. NB! Oluline et valid ka igale punktile ikooni, ükskõik millise. Ilma ikoonita need punktid kella ei ilmu.
1. 
5. Salvesta oma track.
6. Downloadi oma track FIT-formaadis. Ainult FIT, mitte GPX ega TCX. Download lehel pane Directions ja Turn Warning nulli ja Total Course Pts jäta ka nii nagu on.
1. 
7. Ühenda kell juhtme abil arvutiga.
8. Kopeeri äsja Plotaroute’st eksporditud FIT-fail kella sisse “Garmin/New Files” kataloogi. Ükski teine sünkroniseerimise meetod ei võimalda neid vahepunkte kella sisse saada! Kui kedagi huvitab siis oskan veel tehnilisemaks minna ja seda selgitada.
9. Ühenda kell lahti.
10. Häälesta kella navigeerimise seadetes uus ekraanipilt ja pane sinna järgmised kolm välja:
1. Next Waypoint
2. Distance to Next
3. Time to Next
11. Käivita Trail Run (vm spordiala) ja vali Courses alt äsja kella sisse kopeeritud track.
12. Pane see käima ning siis leiad oma uuelt ekraanilt järgmise pildi. Mina kasutan kaardivaates näiteks selliseid väljasid, Total remaining ja Distantse to Next.
1. 
2. 

Detailid kõiksuguste mõistete kohta mis radade planeerimisega kaasas käivad.

Failiformaadid ja mida nende kohta on oluline teada?

GPX

GPX on avatud formaat, mis kirjeldab GPS punktide ja trackidega seotud infot. Seda on võimalik notepadiga lugeda ja vajadusel muuta. Tegemist on väga mahuka failiga kui näiteks salvestada 10 tunnine võistlus või matkamine. See on kõige tavalisem formaat, mida erinevad keskkonnad pakuvad tracki üles või alla laadimiseks.

FIT

FIT on kaasaegne Garmini välja töötatud formaat, mis pakib info kenasti kokku ning failid on väikesed ja võtavad vähe ruumi. Seda aga enam notepadiga muuta ei saa. Paljud keskkonnad toetavad seda vormingut ning see on eelistatud ja kaasaegne meetod.

TCX

TCX on samuti Garmini vorming, samuti kokkupakitud info ja võtab vähe ruumi aga kasutuses vanemates seadmetes. Seega tänapaeval seda praktiliselt enam tarvis ei lähe.

Radade planeerimisega seotud mõisteid on palju!

Kui alljärgnev pisut segane tundub, siis nii ongi, pole välja töötatud ühtseid mõisteid ning sama asja tähistatakse mitmel erineval viisil. Laias laastus on vajalik aru saada, et joon viib punktist A punkti B ning punkt võib asuda rajal või suvalises kohas.

Alljärgnevast loetelust on kõige olulisem arus saada kahest kontseptsioonist:

1. mis on tracki ja route’i erinevus ning
2. mis on waypointi ja course-direction pointi erinevus.

1. Jooned ja rajad

Track

Track on kaardil olev joon, mis tekib väljas liikumise järel. Panen kella käima, teen jooksutiiru ja tulemuseks on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud väikestest punktidest koosnev rada ehk track. Seda nimetatakse ka osades programmides Activity (näiteks Garmin Explore).

Tracki mõistet kasutatakse ka planeerimisel. Näiteks Garmini kell kasutab navigeerimiseks tracke. Seega, kui vastavas programmis ise valmis teha kaardil joon mille järgi navigeerida, siis see on ka track. Kui inimene navigeerib tracki järgi kuid eksib teelt, siis kuvab kell sellekohase teate ja on inimese enda teha õigele rajale tagasi minna. Seega track ei muutu kunagi navigeerimise käigus.

Track võib läbida maastiku ükskõik millisel viisil, kasvõi otse üle mere, läbi maja, üle aia jne.

Route

Nüüd läheb veidi keerulisemaks. Route on rada, mille käigus kaardirakendus leiab ise parima tee punktist A punkti B ja siis juhatab GPS-i kasutaja mööda seda kohale ja kuvab ka TBT info. TBT on Turn-By-Turn. Ehk siis kell kuvab iga pöörde juures info noolega “keera paremale, keera vasakule”.

Kuidas route erineb trackist? Route on sisuliselt kaks punkti (Waypoint/POI), kus ühest punktist teise liikumise joon arvutatakse välja automaatselt. Ja kui inimene eksib rajalt, valib ise teise tee, siis kell arvutab vastavalt sellele teekonna ümber. 

Näiteks: olgu route Mustamäe lõpust minek Telliskivisse. Suure tõenäosusega joonistatakse seejärel joon mööda Sõpruse puiesteed. Kui ma nüüd aga hakkan minema hoopis mööda Mustamäe teed, siis kell saab õige pea sellest aru ja kuvab seejärel info kuidas mööda Mustamäe teed Telliskivisse saab. Route võib vabalt navigeerimise käigus muutuda.

Route joon saab olla ainult radadel, teedel, tänavatel. See joon ei saa minna näiteks üle mere või läbi aia kus navigeerimisinfo puudub, välja arvatud juhul kui on määratud navigeerimiseks sirgjoon.

Course

Course on põhimõtteliselt sama asi mis track. Tegemist on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud punktidest, mis võimaldab kasutajal navigeerida mööda joont.

Activity

Activity on kaardil olev joon, mis tekib väljas liikumise järel. Panen kella käima, teen jooksutiiru ja tulemuseks on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud väikestest punktidest koosnev rada ehk Activity.

2. Punktid ja asukohad

Waypoint ehk POI

Tegemist on kaardile suvalisse kohta pandud punktiga, tähistamaks seda asukohta. Waypointil on alati nimi ja võib olla ka teemakohane ikoon. Waypoint võib asuda joone peal (näiliselt), selle lähedal või lihtsalt täiesti suvalises kohas.

Kella abil saab alustada navigeerimist sellesse punkti, mille tulemusena kell otsustab jooksvalt kuidas sinna kõige parem on läheneda. Vaata ka eelmist mõistet Route.

TBT ehk Turn-By-Turn

TBT on info mida kell kuvab kasutajale pöördekohtades. Tüüpiliselt on nendeks kohtadeks ristumine teise tee või rajaga.

Course point

See mõiste on kasutusel Garmini veebikeskkonnas raja planeerimisel. See võimaldab lisada rajale punkte ja tähistada neid vastavalt soovile – jook, söök, esmaabi jne. See on põhimõtteliselt punktitüüp, mis võimaldab kasutajal navigeerimise ajal näha kui palju sinna on minna. Seda tüüpi punkt saab asuda ainult rajal, seda pole võimalik kaardil suvalisse kohta paigutada.

Direction point / Cuesheet

Direction point tähistab sisuliselt sama asja mis Course point, kuid on kasutusel näiteks Plotaroute keskkonnas. Cuesheet, ka sama asi, on kasutusel RideWithGps keskkonnas.

See on punkt, mis saab asuda vaid rajal ning mis võimaldab navigeerimise ajal näha kui palju on sinna maad. Seda tüüpi punkt saab asuda ainult rajal, suvalisse kohta pole võimalik seda kaardil paigutada.

Teatud mööndustega võib öelda, et Direction point (Plotaroute), Course point (Garmini keskkonnad), Cuesheet (RidewithGPS), TBT (keskkondade ülene) on kõik samad asjad.

Rakendused radade tegemiseks ja miks neid nii palju peab olema?

Garmin Basecamp

Basecamp (BC) kasutan üsna aktiivselt, kuna tegemist on offlines töötava rakendusega.

Selle abil panen kella ja ka teistesse GPS seadmetesse kaarte sisse.

Väga kiire sisse-välja suumimine ja hea lihtne organiseerida suurt hulka tracke.

Samuti võimaldab see teha igasuguseid operatsioone: liita tracke, eraldada neid mingist punktist, joonistada uusi tracke. Samuti võimaldab see konverteerimist trackide ja routide vahel.

Plotaroute

Minu lemmik-lahendus, kuna võimaldab luua tracke millel asuvad Direction pointid ja need võimaldavad kellas navigeerimise ajal näha kui palju on maad järgmise punktini.

Alljärgneval pildil on näha üks track La Palmal, kuhu olen peale kandnud ilusa väljavaatega kohad, tipu, joogipunkti.

Radade enda loomine pole selles keskkonnas just kõige mugavam.

Strava

Strava, minu lemmikrakendus selleks, et vaadata ülemaailmset Heatmapi. Kasutan seda planeerimisel palju, kuna annab üheselt info selle kohta kust inimesed liiguvad. Seda kasutavad miljonid inimesed üle maailma nii joostes, matkates, suusatades kui rattaga sõites ning kõik see info kokku on väga väärtuslik.

Raja planeerimiseks olen seda kasutanud, kuid viimasel ajal pigem mitte.

RideWithGps

RideWithGps on minu hinnangul parim lahendus radade planeerimiseks. Parim tähendab just selles mõttes, et raja loomine on ülimalt mugav, kiire ja ergonoomiline.

Raja loomise lõpetan tavaliselt Plotaroutis selleks, et lisada sinna ka Direction pointid kui on tarvis. Raja enda loomiseks on RideWithGps oluliselt mugavam kui Plotaroute, Teen tavaliselt raja RideWithGps-s, ekspordin selle GPX failina ning seejärel impordin Plotaroute keskkonda. 

Radade kella sisse panek

Garmin Express

Garmin Express on töölauarakendus ja kell peab olema juhtmega arvuti küljes, selleks et see sünkroniseerida Garmini keskkonnaga.

Garmin Connect

Garmin Connect on mobiilirakendus, mis sünkroniseerib kella Garmini keskkonnaga üle Bluetoothi.

WiFi sünkroniseerimine

WiFi sünkroniseerimine on põhimõtteliselt sama tulemusega kui kui seda teha kas juhtme abil arvuti vahendusel või Bluetoothi kaudu telefoniga.

Failide kopeerimine

Failide kopeerimine on võimalik ka otse Garmini kella sisse “New Files” kataloogi. See on sisuliselt käesoleva lahenduse võtmesõna ja ainuke moodus saavutada sellist tulemust, mis võimaldab navigeerimise ajal näha maad järgmisse vahepunkti.

Kui kell ühendada juhtme abil arvutiga siis exploreris tekib tähtavale kell koos sisuga ning track mida soovime kella panna tuleb kopeerida Garmin nimelise kataloogi all “New Files” kataloogi.

Kokkuvõtteks

Kellade kaardivõimekuse kasvamisega on muutunud mõisted ja vajadused trackide tegemisel ning maailm pole veel sellele ühel viisil järgi jõudnud. Seetõttu tuleb siis aastal 2020 teha käsitööd, et saada omale kella maksimaalselt mõnus track vahepunktidega, kus on ka enamat infot peal kui ainult punktid A ja B ning joon nende vahel.

Oluline moment on siinkohal see, et need Direction pointid kaovad tavapärase sünkroniseerimise käigus ära, seetõttu tuleb just FIT-failina neid kopeerida.

Ja kuigi kella välja nimetus on ”Next Waypoint”, siis tegelikkuses see punkt ei ole Waypoint, vaid on hoopis rajal asuv üksik spetsiaalne nimetust omav trackingu punkt.

See omadus töötab arusaadavalt kõikide Garmini kelladega mis omavad kaardivõimekust. Lisaks toimib see ka nende kelladega, mis oskavad ilma kaardita lihtsalt joont kuvada. Näiteks mudel 935.

Kas ja mille poolest on suurema ekraaniga Garmini Fenix 6X Pro Solar parem võrreldes FR945-ga?

Tegin võrdleva analüüsi Garmini super kerge ja funktsionaalse kella FR945 ja tippmudeli Fenix 6X Pro Solar põhjal. Info esitus on ilmselgelt kallutatud Fenix 6 poole.

Nende kellade funktsionaalsus on pealtnäha sama, kuid erinevused tulevad välja nüanssides ning sõltuvalt inimese vajadustest osutuvad need tavaliselt määravaks.

Peamised erinevused nende kellade vahel on seotud

• aku kestuse ja
• kaardi navigeerimisega.

Muudest omadustest tasub ära märkimist Fenixi kiirem protsessor, mis avaldub eelkõige kaartide kasutamiskiiruses võrreldes FR945-ga. Teiseks võimaldab Fenixi suurem mälumaht kella rohkem kaarte laadida.

Aku kestus

Siin pole pikka juttu, laias laastus 945 aku kestuse mõõtühik on tund ja Fenix6 Solari aku mõõtühik on päev. Fenixi juures olev Solar tähendab, et selle kella klaas on päikesepaneel ning kell kasutab õues olles ka päikeseenergiat.

Kõige parema ülevaate annab siiski kokkuvõtlik tabel.

NB! Ametlikud numbrid on ideaalnumbrid ja tegelikkuses võib arvestada 20% väiksemaga. Miks nii? Aga nimelt iga kord nuppu vajutades ja kilomeetri vaheaega kuvades süttib ekraani valgustus, see kulutab omakorda akut. Trail runningu ajal kasutan ka kaardivaadet ning see kasutab kohe jõudsalt akut. Näiteks 945 puhul võin oma praktikast öelda, et puhtalt kaardivaates joostes kestab kella aku 10-12h.

Seega ideaaljuhul saaks 945-ga läbida UTMB võistluse, kuid liiga kindel ei tasu olla. Seevast Fenix 6-ga võib rahulikult igasuguse tempoga UTMB-le minna ilma et peaks vahepeal kella laadima.

Jätkuvalt ei soovita ma kasutada Ultratrac mode’i, kuna see annab väga halva kogemuse.

Expedition mode

Eraldi tasub äramärkimist Fenix 6-e Expedition mode. Selle käigus lülitab kell GPS-i sisse vaid kord tunnis (valikus on 15min - 90min) et GPS koodinaadid kätte saada ja peale päikeseloojangut näitab lihtsalt kellaaega. Ekspedition mode käimapanekul on vaikimisi ekraanivaade kellaaeg ning terve ekspeditsiooni vältel pole tarvis mõelda sellele kas kell (trackimine/GPS) on käima pandud või mitte. Kell käib kogu aeg ning salvestab tracki kaheksa nädalat ilma vahepealse laadimiseta.

Expedition mode’s on kellal kolm ekraani: kellaaeg, distants ja kaart.

Kaardid ja navigeerimine

Ekraani suuruse erinevus on selgelt 6X Polari kasuks.

• FR945 ekraan 30,4 mm ja 240x240 pixelit, kella kaal 52g (rihmaga).
• Fenix 6X Pro ekraan 35,56 mm ja 280x280 pixelit. kella kaal 82g (rihmaga).

Tundub et mõned millimeetrid siit ja sealt, kuid tulemuseks on silmaga haaratavalt suur vahe ja Fenix 6X Pro ekraanile mahub “rohkem kaarti” peale.

Teine oluline erinevus seisneb Fenix 6X olevates kaartide visualisatsioonides (Map theme). See võimaldab vastavalt oludele valida samast kaardist teistsuguse vaate, näiteks Marine, mis toob selgelt esile veekogud ja ülejäänud info muutub ebaoluliseks. Teise näitena Dark Mode, mida on hea kasutada pimedal ajal, sest siis joonistuvad kaardil kontrastid paremini välja lihtsustades sellega navigeerimist.

Alljärgnevalt siis Fenix 6X Pro Solar pildid kõikidest visualisatsioonidest. Lihtsuse mõttes kasutasin vaid kahte kaarti, Garmini enda ja OFM full kaart.

Garmini kelladesse sobivate OSM (OpenStreetMap) kaartide test on siin: http://leivo.ekstreem.ee/post/Garmini-kellade-tasuta-kaardivalik

Selleks et pildid oleksid võrreldavad FR945 kella kaartide testiga on kaardifragmendid täpselt samadest kohtadest: Eesti, Munamäe jalam ning Alpid, Les Houches küla lähedane piirkond.

Kaardiosa kokkuvõte

Suuremal ekraanil tuleb üha selgemalt esile Garmini enda kaardi paremus näiteks OFM kaardi ees. Eriti heaks teeb Garmini enda kaardi kasutamise ka High Contrast theme, kuna see muudab metsa valgeks ning tulemuseks on ainult teedevõrgustikuga väga kenasti loetav kaart.

Kui aga tarvis rohkem maastiku lugeda siis tasub ümber lülitada OFM kaardile, kuna see sisaldab ka kõrgusjooni ja hulgaliselt lisadetaile.

Minu vajadused kella funktsioonide osas tänu ultraspordile ja trail runningule on seotud pika akukestusega ning hea navigatsioonivõimekusega. Sellest lähtuvalt on Fenix 6X Pro Solar see valik, millega mind edaspidi ringi iikumas näeb.

Eesti, Munamäe jalam

Alpid, Les Houches küla lähedal

Kas ja mille poolest on suurema ekraaniga Garmini Fenix 6X Pro Solar parem võrreldes FR945-ga?

Tegin võrdleva analüüsi Garmini super kerge ja funktsionaalse kella FR945 ja tippmudeli Fenix 6X Pro Solar põhjal. Info esitus on ilmselgelt kallutatud Fenix 6 poole.

Nende kellade funktsionaalsus on pealtnäha sama, kuid erinevused tulevad välja nüanssides ning sõltuvalt inimese vajadustest osutuvad need tavaliselt määravaks.

Peamised erinevused nende kellade vahel on seotud

• aku kestuse ja
• kaardi navigeerimisega.

Muudest omadustest tasub ära märkimist Fenixi kiirem protsessor, mis avaldub eelkõige kaartide kasutamiskiiruses võrreldes FR945-ga. Teiseks võimaldab Fenixi suurem mälumaht kella rohkem kaarte laadida.

Aku kestus

Siin pole pikka juttu, laias laastus 945 aku kestuse mõõtühik on tund ja Fenix6 Solari aku mõõtühik on päev. Fenixi juures olev Solar tähendab, et selle kella klaas on päikesepaneel ning kell kasutab õues olles ka päikeseenergiat.

Kõige parema ülevaate annab siiski kokkuvõtlik tabel.

NB! Ametlikud numbrid on ideaalnumbrid ja tegelikkuses võib arvestada 20% väiksemaga. Miks nii? Aga nimelt iga kord nuppu vajutades ja kilomeetri vaheaega kuvades süttib ekraani valgustus, see kulutab omakorda akut. Trail runningu ajal kasutan ka kaardivaadet ning see kasutab kohe jõudsalt akut. Näiteks 945 puhul võin oma praktikast öelda, et puhtalt kaardivaates joostes kestab kella aku 10-12h.

Seega ideaaljuhul saaks 945-ga läbida UTMB võistluse, kuid liiga kindel ei tasu olla. Seevast Fenix 6-ga võib rahulikult igasuguse tempoga UTMB-le minna ilma et peaks vahepeal kella laadima.

Jätkuvalt ei soovita ma kasutada Ultratrac mode’i, kuna see annab väga halva kogemuse.

Expedition mode

Eraldi tasub äramärkimist Fenix 6-e Expedition mode. Selle käigus lülitab kell GPS-i sisse vaid kord tunnis (valikus on 15min - 90min) et GPS koodinaadid kätte saada ja peale päikeseloojangut näitab lihtsalt kellaaega. Ekspedition mode käimapanekul on vaikimisi ekraanivaade kellaaeg ning terve ekspeditsiooni vältel pole tarvis mõelda sellele kas kell (trackimine/GPS) on käima pandud või mitte. Kell käib kogu aeg ning salvestab tracki kaheksa nädalat ilma vahepealse laadimiseta.

Expedition mode’s on kellal kolm ekraani: kellaaeg, distants ja kaart.

Kaardid ja navigeerimine

Ekraani suuruse erinevus on selgelt 6X Polari kasuks.

• FR945 ekraan 30,4 mm ja 240x240 pixelit, kella kaal 52g (rihmaga).
• Fenix 6X Pro ekraan 35,56 mm ja 280x280 pixelit. kella kaal 82g (rihmaga).

Tundub et mõned millimeetrid siit ja sealt, kuid tulemuseks on silmaga haaratavalt suur vahe ja Fenix 6X Pro ekraanile mahub “rohkem kaarti” peale.

Teine oluline erinevus seisneb Fenix 6X olevates kaartide visualisatsioonides (Map theme). See võimaldab vastavalt oludele valida samast kaardist teistsuguse vaate, näiteks Marine, mis toob selgelt esile veekogud ja ülejäänud info muutub ebaoluliseks. Teise näitena Dark Mode, mida on hea kasutada pimedal ajal, sest siis joonistuvad kaardil kontrastid paremini välja lihtsustades sellega navigeerimist.

Alljärgnevalt siis Fenix 6X Pro Solar pildid kõikidest visualisatsioonidest. Lihtsuse mõttes kasutasin vaid kahte kaarti, Garmini enda ja OFM full kaart.

Garmini kelladesse sobivate OSM (OpenStreetMap) kaartide test on siin: http://leivo.ekstreem.ee/post/Garmini-kellade-tasuta-kaardivalik

Selleks et pildid oleksid võrreldavad FR945 kella kaartide testiga on kaardifragmendid täpselt samadest kohtadest: Eesti, Munamäe jalam ning Alpid, Les Houches küla lähedane piirkond.

Kaardiosa kokkuvõte

Suuremal ekraanil tuleb üha selgemalt esile Garmini enda kaardi paremus näiteks OFM kaardi ees. Eriti heaks teeb Garmini enda kaardi kasutamise ka High Contrast theme, kuna see muudab metsa valgeks ning tulemuseks on ainult teedevõrgustikuga väga kenasti loetav kaart.

Kui aga tarvis rohkem maastiku lugeda siis tasub ümber lülitada OFM kaardile, kuna see sisaldab ka kõrgusjooni ja hulgaliselt lisadetaile.

Minu vajadused kella funktsioonide osas tänu ultraspordile ja trail runningule on seotud pika akukestusega ning hea navigatsioonivõimekusega. Sellest lähtuvalt on Fenix 6X Pro Solar see valik, millega mind edaspidi ringi iikumas näeb.

Eesti, Munamäe jalam

Alpid, Les Houches küla lähedal

Testisin Garmin FR 945 kellaga erinevaid OSM (OpenStreetMap) kaarte ning alljärgnev on suurepärane ülevaade selle kohta, et milline on kõige otstarbekam kaart kella väikest ekraani silmas pidades.

OSM kaardid on vabatahtlike inimeste poolt igapäevaselt täiendatavad kaardid. Kuna maailma eri piirkondades on inimeste aktiivsus erinev, siis sellest sõltub ka kaartide täpsus. Näiteks Kesk-Euroopas ja Alpides on kaardid väga täpsed, kuid Mehhiko raskesti ligipääsetavates piirkondades seevastu üsna puudulik.

Mõned mõisted alustuseks.

OSM kaardipõhi on see, kuhu lisatakse majad, teed, märgitakse teede klassid jne. Siia panustavad kommuunid üle maailma ühiselt.

OSM kaardipõhi pole aga Garmini seadmetele otseselt loetav, seega peab spetsiaalse kaarditarkvara abil genereerima failid, millest saaks aru nii Basecamp (Garmini arvutisse installeeritav kaarditarkvara) kui ka kellad jms. GPS seadmed. Nende failide genereerimisega tegelevad üksikisikud või ka inimeste grupid üle maailma täpselt nii nagu nad ise heaks arvavad. Lisaks on võimalus kaardifailide genereerimise käigus tõsta objekte/teid esile või vastupidi neid ära jätta/üldistada. Näiteks maanteeratta jaoks sobiliku kaardi jaoks tuuakse esile asfaltkattega teed ja metsateed on kehvasti loetavad, see lihtsustab väikselt ekraanilt info lugemist. Samad inimesed teevad kaarte ka maastikurtta jaoks ning nendel kaartidel on jällegi kõik metsateed kontrastselt välja toodud.

Siit lingilt leiab kogu loetelu inimeste ja tiimide kohta kes genereerivad Garmin GPS-de jaoks sobivaid faile. https://wiki.openstreetmap.org/wiki/OSM_Map_On_Garmin/Download

Nagu näha on neid seal lehel tohutu hulk grupeerituna maailmajagude kaupa. Osadel kaartidel töötab routing, ehk et GPS seade oskab mööda juhatada punktist A punkti B. Osadel kaartidel on kõrgusjooned, osadel pole. On ka lihtsalt kõrgusjoonte kaarte kus puudub igasugune muu info, neid kasutatakse tavaliste kaartide juures lisakihina.

Loen käesolevaga sissejuhatuse tehtuks. Pikemat ja detailsemat lugemist on internetis palju.

Seda, kuidas kaardid tehniliselt kella sisse saab, on põhjalikult seletatud tüüpiliselt iga kaarditiimi enda poolt. Seega siin piirdun ma vaid tulemuse kirjeldamisega.

Testi eesmärk

Minu eesmärk oli leida Garmin FR945 kella jaoks mõnusalt loetav kaart, mida oleks hea kasutada peamiselt just matkamist ja trail runningut silmas pidades, kuid ka maatee- ja maastikuratta kasutuseks. Seega metsarajad, seal asuvad objektid, kõrgusjooned jpm on oluline info, samas kiirteed ja suured maanteed võivad olla tagasihoidlikult tähistatud.

Kuna ma olen nende OSM kaartidega palju aastaid tegelenud siis võtsin oma pikaaegse kogemuse põhjal valikusse vaid väikse osa.

Testis osalevad kaardid

1. Garmin.Openstreetmap.nl http://garmin.openstreetmap.nl/. Nimetan neid edaspidi lühidalt OSM (kuigi OSM on tegelikult selle baaskaardi üldine nimetaja). Neil on omakorda kolm erinevat kaarti: OSM generic, OSM generic new ja OFM Lite. Ehk siis viimane kaart on lihtsalt OSM-i lehelt alla laetav OFM kaardi lite versioon.

2. OpenFietsMap http://www.openfietsmap.nl/downloads/europe. Edaspidi OFM full

3. Frikart.no http://www.frikart.no/garmin/velgkart.html. Edaspidi lihtsalt Frikart.

4. Garmini enda vaikimisi kaart kellas (põhineb samuti OSM baaskaardil) https://buy.garmin.com/en-GB/GB/p/155338/. Edaspidi lihtsalt Garmin.

5. Velomap https://www.velomap.org/. Edaspidi Velomap. Neil on omakorda kaks kaarti: Velomap race ja Velomap velo. Race kaardil on rohkem üldistusi tehtud.

6. OpenMTB map https://openmtbmap.org/. Edaspidi MTB. Siin on samuti kaks peamist kaarti, MTB classic ja MTB hiking. Mõlema kaardi nimi ütleb ilusti ära otstarbe.

Testisin kahte asukohta, Eesti Suure Munamäe jalam ja Alpides Les Houches küla lähedal olevat piirkonda. Alljärgnevalt siis kõnekad pildid koos minu kommentaariga ning selle põhjal saab igaüks ise otsustada millist tüüpi kaardid talle kõige paremini sobiksid.

Mõlemal kaardil on näha punane tracki joon, Eestis on tegemist Haanja 20 tippu ja Alpides UTMB raja fragmendiga.

Kokkuvõte

Kui oleks vaja ühte ja universaalset kaarti, siis minu soovitus on OFM full, kui aga spetsiifilisemaks minna siis tulevad mängu detailid ja piirkonnad. Näiteks Norra ja Rootsi osas soovitan vaadata Frikart kaarte, Eesti-Läti-Leedu on päris hea OSM generic new kaartidel kuid ka Garmini enda vaikimisi kaasatuleval kaardil.

Alpides on OFM Full üsna hea kaart, kuid samuti sobib sinna MTB hiking versioon. Tasuks veel edaspidi katsetamist ka Garmini enda kaart, kuhu peale lisada läbipaistev kõrgusjoonte vahekiht.

Eesti, Munamäe jalam

Alpid, Les Houches küla lähedane piirkond

Testisin Garmin FR 945 kellaga erinevaid OSM (OpenStreetMap) kaarte ning alljärgnev on suurepärane ülevaade selle kohta, et milline on kõige otstarbekam kaart kella väikest ekraani silmas pidades.

OSM kaardid on vabatahtlike inimeste poolt igapäevaselt täiendatavad kaardid. Kuna maailma eri piirkondades on inimeste aktiivsus erinev, siis sellest sõltub ka kaartide täpsus. Näiteks Kesk-Euroopas ja Alpides on kaardid väga täpsed, kuid Mehhiko raskesti ligipääsetavates piirkondades seevastu üsna puudulik.

Mõned mõisted alustuseks.

OSM kaardipõhi on see, kuhu lisatakse majad, teed, märgitakse teede klassid jne. Siia panustavad kommuunid üle maailma ühiselt.

OSM kaardipõhi pole aga Garmini seadmetele otseselt loetav, seega peab spetsiaalse kaarditarkvara abil genereerima failid, millest saaks aru nii Basecamp (Garmini arvutisse installeeritav kaarditarkvara) kui ka kellad jms. GPS seadmed. Nende failide genereerimisega tegelevad üksikisikud või ka inimeste grupid üle maailma täpselt nii nagu nad ise heaks arvavad. Lisaks on võimalus kaardifailide genereerimise käigus tõsta objekte/teid esile või vastupidi neid ära jätta/üldistada. Näiteks maanteeratta jaoks sobiliku kaardi jaoks tuuakse esile asfaltkattega teed ja metsateed on kehvasti loetavad, see lihtsustab väikselt ekraanilt info lugemist. Samad inimesed teevad kaarte ka maastikurtta jaoks ning nendel kaartidel on jällegi kõik metsateed kontrastselt välja toodud.

Siit lingilt leiab kogu loetelu inimeste ja tiimide kohta kes genereerivad Garmin GPS-de jaoks sobivaid faile. https://wiki.openstreetmap.org/wiki/OSM_Map_On_Garmin/Download

Nagu näha on neid seal lehel tohutu hulk grupeerituna maailmajagude kaupa. Osadel kaartidel töötab routing, ehk et GPS seade oskab mööda juhatada punktist A punkti B. Osadel kaartidel on kõrgusjooned, osadel pole. On ka lihtsalt kõrgusjoonte kaarte kus puudub igasugune muu info, neid kasutatakse tavaliste kaartide juures lisakihina.

Loen käesolevaga sissejuhatuse tehtuks. Pikemat ja detailsemat lugemist on internetis palju.

Seda, kuidas kaardid tehniliselt kella sisse saab, on põhjalikult seletatud tüüpiliselt iga kaarditiimi enda poolt. Seega siin piirdun ma vaid tulemuse kirjeldamisega.

Testi eesmärk

Minu eesmärk oli leida Garmin FR945 kella jaoks mõnusalt loetav kaart, mida oleks hea kasutada peamiselt just matkamist ja trail runningut silmas pidades, kuid ka maatee- ja maastikuratta kasutuseks. Seega metsarajad, seal asuvad objektid, kõrgusjooned jpm on oluline info, samas kiirteed ja suured maanteed võivad olla tagasihoidlikult tähistatud.

Kuna ma olen nende OSM kaartidega palju aastaid tegelenud siis võtsin oma pikaaegse kogemuse põhjal valikusse vaid väikse osa.

Testis osalevad kaardid

1. Garmin.Openstreetmap.nl http://garmin.openstreetmap.nl/. Nimetan neid edaspidi lühidalt OSM (kuigi OSM on tegelikult selle baaskaardi üldine nimetaja). Neil on omakorda kolm erinevat kaarti: OSM generic, OSM generic new ja OFM Lite. Ehk siis viimane kaart on lihtsalt OSM-i lehelt alla laetav OFM kaardi lite versioon.

2. OpenFietsMap http://www.openfietsmap.nl/downloads/europe. Edaspidi OFM full

3. Frikart.no http://www.frikart.no/garmin/velgkart.html. Edaspidi lihtsalt Frikart.

4. Garmini enda vaikimisi kaart kellas (põhineb samuti OSM baaskaardil) https://buy.garmin.com/en-GB/GB/p/155338/. Edaspidi lihtsalt Garmin.

5. Velomap https://www.velomap.org/. Edaspidi Velomap. Neil on omakorda kaks kaarti: Velomap race ja Velomap velo. Race kaardil on rohkem üldistusi tehtud.

6. OpenMTB map https://openmtbmap.org/. Edaspidi MTB. Siin on samuti kaks peamist kaarti, MTB classic ja MTB hiking. Mõlema kaardi nimi ütleb ilusti ära otstarbe.

Testisin kahte asukohta, Eesti Suure Munamäe jalam ja Alpides Les Houches küla lähedal olevat piirkonda. Alljärgnevalt siis kõnekad pildid koos minu kommentaariga ning selle põhjal saab igaüks ise otsustada millist tüüpi kaardid talle kõige paremini sobiksid.

Mõlemal kaardil on näha punane tracki joon, Eestis on tegemist Haanja 20 tippu ja Alpides UTMB raja fragmendiga.

Kokkuvõte

Kui oleks vaja ühte ja universaalset kaarti, siis minu soovitus on OFM full, kui aga spetsiifilisemaks minna siis tulevad mängu detailid ja piirkonnad. Näiteks Norra ja Rootsi osas soovitan vaadata Frikart kaarte, Eesti-Läti-Leedu on päris hea OSM generic new kaartidel kuid ka Garmini enda vaikimisi kaasatuleval kaardil.

Alpides on OFM Full üsna hea kaart, kuid samuti sobib sinna MTB hiking versioon. Tasuks veel edaspidi katsetamist ka Garmini enda kaart, kuhu peale lisada läbipaistev kõrgusjoonte vahekiht.

Eesti, Munamäe jalam

Alpid, Les Houches küla lähedane piirkond

Vasakpoolne on eriti tuntud mees - Microsofti juht Bill Gates. Minu ülemus - 9 juhtimisleveli kaugusel.

Kui tema saali astus, tõusis rahvas püsti ja aplodeeris talle mitu minutit. Vot see on tase. Sa ei pea midagi tegema, lihtsalt jalutad lavale ja seisad ning rahvas aplodeerib ohjeldamatult.

Vasakpoolne on eriti tuntud mees - Microsofti juht Bill Gates. Minu ülemus - 9 juhtimisleveli kaugusel.

Kui tema saali astus, tõusis rahvas püsti ja aplodeeris talle mitu minutit. Vot see on tase. Sa ei pea midagi tegema, lihtsalt jalutad lavale ja seisad ning rahvas aplodeerib ohjeldamatult.

Vasakpoolne on eriti tuntud mees - Microsofti juht Bill Gates. Minu ülemus - 9 juhtimisleveli kaugusel.

Kui tema saali astus, tõusis rahvas püsti ja aplodeeris talle mitu minutit. Vot see on tase. Sa ei pea midagi tegema, lihtsalt jalutad lavale ja seisad ning rahvas aplodeerib ohjeldamatult.

Vasakpoolne on eriti tuntud mees - Microsofti juht Bill Gates. Minu ülemus - 9 juhtimisleveli kaugusel.

Kui tema saali astus, tõusis rahvas püsti ja aplodeeris talle mitu minutit. Vot see on tase. Sa ei pea midagi tegema, lihtsalt jalutad lavale ja seisad ning rahvas aplodeerib ohjeldamatult.