Esmaspäev
Laura lebab selili täiesti liikumatult. Käte küljes on aparaadid, juhtmed ja voolikud. Liigutab vaid veidike sõrmi. Räägib sosinal, pidev peavalu. Mähkmed.
Teisipäev
Asend ja olukord on endine - juhtmed jms. Räägib häälega, pea on kergelt ühele poole viltu, iga liigutus peaga vallandab valu. Tunnistab, et näeb kõiki asju kahekordselt. Pea parem pool pole justkui töökorras. Mähkmed. Soovib lilli ja pehmet banaani. Lugesin ajaveebist ette kõik head soovid.
Kolmapäev
Käed liiguvad juba niipalju ja koordineeritult, et võttis kätte terve võileiva ning sõi selle iseseisvalt ära. Nüüd kasutatakse juba siibrit.
Neljapäev
Õnnestub keerata pead paar sentimeetrit ühele ja teisele poole. Juhtmeid ja voolikuid on vähemaks võetud.
Reede
Suudab iseseisvalt ennast külili keerata. See käib nii, et tõmbad seliliolekus jalad krõnksu ning laseb siis ühele küljele kukkuda, selle tulemusel keerabki keha külje peale.
Laupäev
Laura oli öösel otsustanud voodist väljuda, ta tahtis nimelt proovida püsti seista. Põrand aga oli liiga kaugel, pea väga pehme ja nii ta kukkus voodi alla pikali. Selle peale sai ta uue - piiretega voodi. Pead suutis keerata ühelt küljelt teisele käte abiga umbes 40 minutiga.
Pühapäev
Väga häiritud sellest, et pea peab kogu aeg ühes asendis - otse üles olema. Vahepeal siiski lubatakse külili keerata - see valmistab talle head meelt ning ta saab sellega iseseisvalt suurepäraselt toime. Peavalu puudub täielikult.
Esmaspäev
Söömise ajaks upitatakse Laura istukile ning ta saab ise taldrikust harjunud moel süüa. Loomulikult peab tema kõrval olema ja teda hoidma. Esimest korda jalgadel - aitasin tal tualetis käia. Parem jalg tegi natuke vinta-vänta ja lahti temast ei tohtinud lasta - aga ta juba liikus.
Nii et küll ta rullitab järgmisel suvel jälle ja ronib ka kõrgete kaljude otsa.