Tartu Rattamaraton 2005

Tartu Rattamaraton järjekorranumbriga 8.

Taaskord pidi tõdema, et tegemist on Väga Kiire Rajaga. Igal vabal hetkel kui oli aega spidomeetrit vaadata, siis alla 40 km/h see naljalt ei näidanud. Kiirusi iseloomustab kasvõi seegi, et maksimum tuli mul 67km/h. Ilm oli suurepärane, kiirused super.

Kui Tartu poole bussiga sõitsime (EMT-i ja Elioni inimesed), siis tekkis küsimus et kes on EMT kõige kiirem rattur. Kõik viitasid minule. Kuna ma aga teadsin, et Tarmo Uba on kõvasti trenni teinud (ja mina mitte), polnud ma selles enam täiesti kindel. Kuid tagasisõites võisin tõdeda, et olen jah EMT Kiireim Jalgrattur. Nimelt 10 km enne lõppu möödusin Tarmost ja sain temast minuti jagu parem aja.

Lõpuprotokollis: koht 543, aeg 2h 17min.

Eelmise aasta tulemus: koht 506 ja aeg 2:16.

 

SEB Sügisjooks - tehtud 1:44

Kokku oli jooksjaid üldse sel aastal täiesti rekordiline summa - üle 7000. Samuti oli ilm jälle tavakohaselt super.

Esiteks olen ma väga uhke oma 9-aastase Kreete üle, kes jooksis 10km ajaga kusagile 1:40 kanti ning samuti Laura üle, kes jooksis 4 km ajaga 38 min selle aasta Tallinna Sügisjooksu.

Väga tublid olete!

Kuna minu enda treening oli täpselt nii nagu oli - st vaevalt nädal aega enne võistlust tuletasin jooksmist meelde, toimus kogu raja läbimine nö. "vana rasva" pealt. Esimese ringi jooksin koos Peeter Vennikasega, kes on Eesti parim ultramaratonide jooksja. See on selline mees, kelle pikimad jooksudistantsid on 250 km. Jooksime tempot 4:30 - 4:50 min/km - ajasime juttu ja arutlesime selle üle, miks Keenia meestel jooksmine nii hästi välja tuleb jms.

Kuid peale esimest tiiru otsustas ta tempot tõsta ja nii ma jäin edasi oma tempoga tiksuma. Kõige kehvem kilomeetri aeg oli mul kusagil 14-15 km kandis - ca 5:30 ja isegi 5:40, kuid lõpus tõstsin ka mina tempot ning viimasel kilomeetril läksin ka päris paljudest mööda.

Lõpptulemusega olen väga rahul !

Koht 262 ja lõpetajaid kokku 430.

Ajad on siin ära toodud: http://srv.jalajalg.ee/sj2004/t2005.php

Väänas lainetega möllamas

Tuul oli metsik - kaldal olla ei olnud võimalik - tuul peksis jube valusalt liivaterasid vastu paljast nahka. Samuti olid tormiga kõik riietuskabinid pikali lennutatud ja need hulpisid seal poolest-saati meres. Nagu juba väike New Orleansi Katrina orkaan :-)

Lained olid vägevamast vägevamad. Koos lastega hullasime ja möllasime üsna kalda ääres. Lainete suurus ja jõud oli ikka metsik. Käskisin lastel hoida kogu aeg enda lähedusse, õnneks kedagi päästa polnud vaja - kuigi peale ühte lainet oli Kreete näost valge ja teatas, et "mind tabas ootamatult metsikult tugev laine mis paiskas mu täiesti vastu põhja, ma tahtsin sind appi hüüda, kuid avastasin et ainult vesi tuleb suhu..." Seepeale ta püüdis ennast kähku taas jalule saada ning pead pinnale tõsta.

Igatahes nentis ta veel mitu korda "uskumatu kui tugev võib ikka laine jõud olla, ma ei saanud mitte midagi teha - laine lihtsalt paiskas mind sinna-tänna nagu ise tahtis".

Pikali olev riietuskabiin

Kreete ja Laura mere ääres

Väga raske on sellises "keevas" vees head pilti tabada. Vähe sellest, et pildistatavad on igal järgmisel hetkel jumal teab kus, on ka fotograafi elu kuumaks köetud....

Valmistumine Xdream ja Tallinna Sügisjooks

Nädala pärast ju xDream ning kuu aja pärast Tallinna Sügisjooks. Vaja valmistuda.

Täna siis Pirital 2 ringi, esimen ring 32 min, teine ring 31 min. Tubli olen, kiidan ennast.

Kreetega koos käisime jooksmas, tema tegi minu kahe ringi jooksul kokku ühe ringi - ka väga tubli. Tema plaanib joosta kuu aja pärast Tallinna Sügisjooksul 10 km.

Enda eesmärk on Sügisjooks alla 1:30 joosta. Hmm, vähemalt eesmärk on tugev. 2004 aasta aeg oli 1:32 ja selle ajaga olin 132-l kohal 322 lõpetanu seas. 2003 aastal olin ajaga 1:43 kohal 173, lõpetas 226.

Issi, Sina võiksid olla meie president

Vestlesime lastega globaliseerumisest. Õigemini maailmakorraldusest.

Maailmas on palju riike ja riigi rikkus seisneb selles, et tema inimestel on seal hea ja turvaline elada. Riigi heaolu sõltub riigi juhtimisest ja väga suurel määral tema majandusest - kuidas on korraldatud tollisüsteem, kas on tollimaksud, kvoodid jne.

Selgitasin tollimaksude mõtet. Kui hiinast tulevad pluusid mis maksavad 5kr tükk, siis kehtestatakse Eesti riigi poolt igale pluusile tollimaks 5kr - mis teeb pluusi müügihinnaks 10 kr. Samas aga Eestis toodetakse pluuse mis maksavad 8 kr siis pole ju mõtet Hiinast pluuse tuua, kuna Eesti pluusid on odavamad. Ja selle tulemusena on ka eestlastel pluusivabrikus tööd, saadakse palka ja elada ning neid 8 krooniseid pluuse osta.

Kui aga tollimaksu poleks siis maksaksid hiina pluusid meil siin 5 kr ja oleksid seetõttu odavamad kui eesti pluusid. Sellest tulenevalt ostaksid inimesed 5 kr hiina pluuse ja eesti pluuside tööstus sureks välja ja lõpptulemusena poleks inimestel tööd ning nad ei saaks ka neid 5 kr pluuse osta.

Seejärel lükkasin eelkirjeldatu ümber.

Tollimaksud tuleks kõikjalt maailmast ära kaotada. Nimelt. Inimesed saaksid osta siin Eestis 5 krooniseid pluuse, eesti pluusivabrikutehas pannakse kinni ja samad inimesed hakkavad siin tootma midagi muud, mida on siin, Eestis, odavam toota. Näiteks toole. Ja siis Eesti toodaks toole ja ekspordiks neid hiinasse ja saaks selle eest raha. Tulemus on kasulik mõlemale poolele - eestlane saab ikka palka aga tal on võimalik osta odavamaid pluuse (st. tal jääb rohkem raha üle teiste asjade jaoks) ja hiinlastel täpselt samamoodi. Nemad saaksid osta odavamaid toole ja ka neil jääks rohkem raha üle midagi muud osta.

Lõpptulemusena nimetatakse seda ka globaliseerumiseks ning kasu saaksid kõik maailmariigid, kuna igal pool toodetakse just seda, mida on selles riigis kõige odavam ja kasulikum toota. Lisaks oleks kõigil vabadus osta poest teistes riikides toodetud asju mis on odavama kui neid oleks enda riigis toodetud.

Miks Nigeerias on nälgivad aafriklased ?
Aga just sellesama riigijuhtimise pärast. Seal rakendatakse igasugusele impordile väga kõrgeid tollimakse, mis välistab igasuguse toodete sissetoomise, kuna need maksaksid seal riigis lihtsalt mõttetult palju. Samuti on seal väga suure bürokraatiaga võimustruktuur - st. valitsus on väga pirakas ja vajab väga palju raha inimestele palkade maksmiseks. Igasugune rahaline välisabi mida riik saab, läheb peaasjalikult sellesama juhtimisaparaadi elus hoidmiseks, mitte reaalsete abivajajate aitamiseks. Tollidega tahetakse seal kaitsta just seda mida ma eelpool kirjeldasin, et inimestel oleks oma riigis tööd, kuid kõrgetele tollimaksudele vaatamata see nii pole.
Kuna valitsus on kehtestanud sellise süsteemi, et kõik mida talumehed toodavad, see võetakse neil lihtsalt käest ära ning jagatakse riiklikult ja võrdselt kõikidele abivajajatele. See süsteem aga pole ennast aga üldse õigustanud, selle tagajärjel on inimestel kadunud huvi maaharimise vastu (kuigi seal on väga head põllumaad) ja kolinud linnadesse, kus nad elavad kohutavas vaesuses. Ja nii ongi tekkinud väga vaene riik koos suure hulga nälgivate aafriklastega.

Kõike seda ülaltoodut kuulates teatas Kreete, "issi, Sina võiksid olla meie president, siis oleks terve maailm palju parem".

Eks me siis selle peale arutasime, et mis on ühed peamised riigifunktsioonid: tervishoid, haridus ja turvalisus/heaolu. Targad ja terved inimesed turvalises ühiskonnas on suutelised looma rikka ning kõrge heaoluga riigi. Kuid kõige selle jaoks ongi vaja valitsust, kes hoolitseks kõikide nende asjade eest - keegi peab organiseerima et arstiabi toimiks, koolides saaks käia, tänaval oleks julge liikuda jne. Ja seepärast ei sõltugi riigi heaolu ühest õigesti mõtlevast presidendist, kuna ta lihtsalt ei jõuaks kõike seda üksi teha.

Selleks ongi vaja valitsust, ministeeriumeid ja kõiki neid ametnikke. Näiteks üks ametnik peab hoolitsema selle eest et kõikjal linnas oleks parke ja laste mänguväljakuid. Sest kui selle eest ei hoolitseks keegi, vaid kõikjale ehitataks ainult majad, teed ja parkimisplatsid, poleks vanematel oma lapsi kuskile õues saata. Selle tulemusena oleks lastel halb olla - vanematel halb olla - neil ei lähek töö juures hästi - firmal läheks tervikuna halvasti ja üldse kogu selle ahela tulemusena oleks kogu riigil halvem olla. Ja kõik sellest et ühel väikesel ametnikul on töö tegemata !

Seejärel jõudsime ülikoolideni - et seal võib näiteks haldusjuhtimist või majandust õppida - see annab meile teadmise sellest kuidas oleks õige riiki juhtida. Ja siis küsis Kreete äkitselt huvitava küsimuse: "issi, kas seda õpetatakse ülikoolis, mida Sa mulle räägid" - ütlesin "jah".

Seepeale tundis ta ennast väga targana - et tema teab nüüd asju mida alles ülikoolis õpetatakse !

Leedumaa ilu ja iseärasused

Leedumaa on ikka suur riik ja sealne rahvas armastab uhkust ja ilu.

Leedu on ilus maa, mulle meeldib.

Mõned tehtud pildid asuvad siin: http://www.ekstreem.ee/pildialbumid/05%20Leedumaal/ 
Ja lisaks kirjutas Kaja meie tegemistest mõnusa jutu valmis http://kaja.ekstreem.ee/?ID=683&s=com :-)

Nagu me arutledes jõudsime selleni, et kui eestlane midagi ehitab või parandab (teid/tänavaid?), siis ta teeb seda selleks, et siin täna veel kuidagi sõita saaks - homme on järgmine valitsus ja las siis muretsevad nemad.
Leedulane aga - tema teeb kõik tänased asjad hulga suurejoonelisemad ja suuremad kui hetkel vaja läheb - ka teed ja tänavad, selle tulemusena on kogu nende riik ilus ja äärmiselt nauditav.

Mulle meeldib öelda Leedumaa rikkused, sest tegemist on rikka maaga - peamiselt just ilu-rikkus, külluslikkus. See on ikka inimeste mõtlemises sees ning tõenäoliselt on ka nende inimesed hulga rikkalikumad kui keskmine eestlane.

Lätimaast pole midagi rääkida - see on umbes nagu Poola, kust tahaks kiiresti läbi saada. Sealne suhtumine - "ehitame suure maantee otse läbi kesklinna, küllap see siis elavdab ka meie linnaelu" - no way!! Tehke ikka suured maanteed läbi kõikide kesklinnade ja valgusfooride ja raudteede, siis kõik hakkavad teid armastama ja teie äri hakkab õitsema, öäkk. Igatahes Läti ei ole üldse ilus maa, tegemist on justkui läbisõiduhooviga. Eesti on palju-palju ilusam ja sõbralikum.

Nelja päevaga tutvustasime lastele Leedumaa suuremaid rikkusi: Palanga, Merevaigumuuseum, Neringa poolsaar ja laulev liiv, Düünid, Trakai kindlus.
Lastele meeldis kohutavalt kogu see reis.
Leedumaal koos lastega

Leedumaa väärtused

Merevaik, Neringa poolsaar, Trakai kindlus.

Teisejärgulised on Palanga rand, Ristimägi vms...

Ja jaanipäeva nimetatakse seal maal Jonines (St John's day). Ning täpselt samamoodi nagu eestlased, otsivad nemadki jaaniöösel sõnajala õit (inglise keeles: fern blossom; leedu keeles: paparčio žiedas), mis toob õnne.

Muuseas, xDreamil ma nägin öösel sõnajalaõit, kuid nii kiire oli võistluse ajal et ei saanud noppida...

Tegelikult on käesoleva loo point selles: kas kellelgi on Leedumaal kohta/tuttavat/sõpra, kuhu soovitaks jaanitulele minna ?
Või veel õigem oleks küsida: kas tead Palangas mõnda head hostelit ?

Valged Aerud

Nii, lõpuks ometi on Valged Aerud auto katusel :-)

Homme kui tööasjad Pärnus korda aetud - merele - lõpuks ometi. Tuletame Kajaga meelde, kuidas selline väike alus ennast merel üleval peab.

Tõenäoliselt kuskil Valgeranna kandis läheme peale ja kuna me üksi oleme siis kaugele avamerele minema ei hakka.