Leivo: seiklus, sport ja head sõbrad

Kasutan kella Garmin Forerunner 935 ning viimase update’ga tuli kella GPS-le ka GALILEO satelliitide tugi.

Püstitame siis kohe olulise küsmuse: milline staelliitvõrgustik annab täpseima tulemuse?

Kas täpseim on GPS, GPS+GLONASS või GPS+GALILEO?

Hästi lühidalt taustast. Ümber maakera tiirleb suur hulk satelliite, mis tagavad meie GPS-seadmete toimimise – spordikellad, trackerid, telefonid (näit. automaatne parkimine), auto navigatsiooniseadmed, sõjatööstuse masinad, droonid jne. Seega, suur enamus meid ümbritsevast tehnikast kasutab ühel või teisel viisl GPS-i andmeid (mis saabuvad satelliitidelt), et määrata oma asukoht meie planeedil.

Kuna iga riik tahab oma julgeolekut tagada, siis seetõttu on loodud lisaks tavapärasele GPS-satelliit võrgustikule (US omanduses, 31 satelliiti) ka GLONASS (venemaa omanduses, 24 satelliiti) ja GALILEO (EU omanduses, 14 satelliiti). Ka Hiina töötab välja enda oma, aga sellel ma siinkohal ei peatu.

Asukohas Eesti/Tallinn, on samaaegselt nähtavad 5-10 GPS, 6-9 GLONASS ja vaid 2-6 GALILEO satelliiti. Kuna need tiirlevad pidevalt siis seetõttu varieerub ka hetkel nähtavate satelliitide arv.

Jooksurajal ja rattasõidul olen siiani katsetanud GPS või GPS+GLONASS. Meie piirkonnas (Eesti), pole mul kunagi õnnestunud GLONASS-i satelliitidega saavutada suuremat täpsust kui lihtsalt GPS-ga.

Seega, lülitades sisse GLONASS-i, hakkab kell rohkem akut sööma ja päris sagedasti täpsus sootuks väheneb. Seda kinnitavad ka paljud tavakasutajad erinevates foorumites.

Seetõttu olen kasutanud siiani vaid GPS-i ning see on suurepärase tulemuse taganud. Aga uus, GALILEO, mida selle kohta öelda?

Kuna jooksu- ja rattaträkid on siiani väga head olnud, pole näinud põhjust GALILEO’d sisse lülitada. Küll aga on suhteliselt kehva kvaliteediga olnud avavee ujumine. Seetõttu siis tegin katse, ujusin Trapi järveaugus kolm ringi, iga ring erineva GPS seadistusega ja tulemus on alljärgnev.

• Sinine joon: GPS, joone pikkus 961m
• Punane joon: GPS+GLONASS, joone pikkus 1,3km
• Roheline joon: GPS+GALILEO, joone pikkus 898m

Selle pildi alusel võib öelda, et tingimustes kus kell on satelliitidele väga hüplikult näha, toimib kõige paremini GALILEO seadistus.

Kasutan kella Garmin Forerunner 935 ning viimase update’ga tuli kella GPS-le ka GALILEO satelliitide tugi.

Püstitame siis kohe olulise küsmuse: milline staelliitvõrgustik annab täpseima tulemuse?

Kas täpseim on GPS, GPS+GLONASS või GPS+GALILEO?

Hästi lühidalt taustast. Ümber maakera tiirleb suur hulk satelliite, mis tagavad meie GPS-seadmete toimimise – spordikellad, trackerid, telefonid (näit. automaatne parkimine), auto navigatsiooniseadmed, sõjatööstuse masinad, droonid jne. Seega, suur enamus meid ümbritsevast tehnikast kasutab ühel või teisel viisl GPS-i andmeid (mis saabuvad satelliitidelt), et määrata oma asukoht meie planeedil.

Kuna iga riik tahab oma julgeolekut tagada, siis seetõttu on loodud lisaks tavapärasele GPS-satelliit võrgustikule (US omanduses, 31 satelliiti) ka GLONASS (venemaa omanduses, 24 satelliiti) ja GALILEO (EU omanduses, 14 satelliiti). Ka Hiina töötab välja enda oma, aga sellel ma siinkohal ei peatu.

Asukohas Eesti/Tallinn, on samaaegselt nähtavad 5-10 GPS, 6-9 GLONASS ja vaid 2-6 GALILEO satelliiti. Kuna need tiirlevad pidevalt siis seetõttu varieerub ka hetkel nähtavate satelliitide arv.

Jooksurajal ja rattasõidul olen siiani katsetanud GPS või GPS+GLONASS. Meie piirkonnas (Eesti), pole mul kunagi õnnestunud GLONASS-i satelliitidega saavutada suuremat täpsust kui lihtsalt GPS-ga.

Seega, lülitades sisse GLONASS-i, hakkab kell rohkem akut sööma ja päris sagedasti täpsus sootuks väheneb. Seda kinnitavad ka paljud tavakasutajad erinevates foorumites.

Seetõttu olen kasutanud siiani vaid GPS-i ning see on suurepärase tulemuse taganud. Aga uus, GALILEO, mida selle kohta öelda?

Kuna jooksu- ja rattaträkid on siiani väga head olnud, pole näinud põhjust GALILEO’d sisse lülitada. Küll aga on suhteliselt kehva kvaliteediga olnud avavee ujumine. Seetõttu siis tegin katse, ujusin Trapi järveaugus kolm ringi, iga ring erineva GPS seadistusega ja tulemus on alljärgnev.

• Sinine joon: GPS, joone pikkus 961m
• Punane joon: GPS+GLONASS, joone pikkus 1,3km
• Roheline joon: GPS+GALILEO, joone pikkus 898m

Selle pildi alusel võib öelda, et tingimustes kus kell on satelliitidele väga hüplikult näha, toimib kõige paremini GALILEO seadistus.

Tuul oli metsik - kaldal olla ei olnud võimalik - tuul peksis jube valusalt liivaterasid vastu paljast nahka. Samuti olid tormiga kõik riietuskabinid pikali lennutatud ja need hulpisid seal poolest-saati meres. Nagu juba väike New Orleansi Katrina orkaan :-)

Lained olid vägevamast vägevamad. Koos lastega hullasime ja möllasime üsna kalda ääres. Lainete suurus ja jõud oli ikka metsik. Käskisin lastel hoida kogu aeg enda lähedusse, õnneks kedagi päästa polnud vaja - kuigi peale ühte lainet oli Kreete näost valge ja teatas, et "mind tabas ootamatult metsikult tugev laine mis paiskas mu täiesti vastu põhja, ma tahtsin sind appi hüüda, kuid avastasin et ainult vesi tuleb suhu..." Seepeale ta püüdis ennast kähku taas jalule saada ning pead pinnale tõsta.

Igatahes nentis ta veel mitu korda "uskumatu kui tugev võib ikka laine jõud olla, ma ei saanud mitte midagi teha - laine lihtsalt paiskas mind sinna-tänna nagu ise tahtis".

Väga raske on sellises "keevas" vees head pilti tabada. Vähe sellest, et pildistatavad on igal järgmisel hetkel jumal teab kus, on ka fotograafi elu kuumaks köetud....

Tuul oli metsik - kaldal olla ei olnud võimalik - tuul peksis jube valusalt liivaterasid vastu paljast nahka. Samuti olid tormiga kõik riietuskabinid pikali lennutatud ja need hulpisid seal poolest-saati meres. Nagu juba väike New Orleansi Katrina orkaan :-)

Lained olid vägevamast vägevamad. Koos lastega hullasime ja möllasime üsna kalda ääres. Lainete suurus ja jõud oli ikka metsik. Käskisin lastel hoida kogu aeg enda lähedusse, õnneks kedagi päästa polnud vaja - kuigi peale ühte lainet oli Kreete näost valge ja teatas, et "mind tabas ootamatult metsikult tugev laine mis paiskas mu täiesti vastu põhja, ma tahtsin sind appi hüüda, kuid avastasin et ainult vesi tuleb suhu..." Seepeale ta püüdis ennast kähku taas jalule saada ning pead pinnale tõsta.

Igatahes nentis ta veel mitu korda "uskumatu kui tugev võib ikka laine jõud olla, ma ei saanud mitte midagi teha - laine lihtsalt paiskas mind sinna-tänna nagu ise tahtis".

Väga raske on sellises "keevas" vees head pilti tabada. Vähe sellest, et pildistatavad on igal järgmisel hetkel jumal teab kus, on ka fotograafi elu kuumaks köetud....

Tuul oli metsik - kaldal olla ei olnud võimalik - tuul peksis jube valusalt liivaterasid vastu paljast nahka. Samuti olid tormiga kõik riietuskabinid pikali lennutatud ja need hulpisid seal poolest-saati meres. Nagu juba väike New Orleansi Katrina orkaan :-)

Lained olid vägevamast vägevamad. Koos lastega hullasime ja möllasime üsna kalda ääres. Lainete suurus ja jõud oli ikka metsik. Käskisin lastel hoida kogu aeg enda lähedusse, õnneks kedagi päästa polnud vaja - kuigi peale ühte lainet oli Kreete näost valge ja teatas, et "mind tabas ootamatult metsikult tugev laine mis paiskas mu täiesti vastu põhja, ma tahtsin sind appi hüüda, kuid avastasin et ainult vesi tuleb suhu..." Seepeale ta püüdis ennast kähku taas jalule saada ning pead pinnale tõsta.

Igatahes nentis ta veel mitu korda "uskumatu kui tugev võib ikka laine jõud olla, ma ei saanud mitte midagi teha - laine lihtsalt paiskas mind sinna-tänna nagu ise tahtis".

Väga raske on sellises "keevas" vees head pilti tabada. Vähe sellest, et pildistatavad on igal järgmisel hetkel jumal teab kus, on ka fotograafi elu kuumaks köetud....

Tuul oli metsik - kaldal olla ei olnud võimalik - tuul peksis jube valusalt liivaterasid vastu paljast nahka. Samuti olid tormiga kõik riietuskabinid pikali lennutatud ja need hulpisid seal poolest-saati meres. Nagu juba väike New Orleansi Katrina orkaan :-)

Lained olid vägevamast vägevamad. Koos lastega hullasime ja möllasime üsna kalda ääres. Lainete suurus ja jõud oli ikka metsik. Käskisin lastel hoida kogu aeg enda lähedusse, õnneks kedagi päästa polnud vaja - kuigi peale ühte lainet oli Kreete näost valge ja teatas, et "mind tabas ootamatult metsikult tugev laine mis paiskas mu täiesti vastu põhja, ma tahtsin sind appi hüüda, kuid avastasin et ainult vesi tuleb suhu..." Seepeale ta püüdis ennast kähku taas jalule saada ning pead pinnale tõsta.

Igatahes nentis ta veel mitu korda "uskumatu kui tugev võib ikka laine jõud olla, ma ei saanud mitte midagi teha - laine lihtsalt paiskas mind sinna-tänna nagu ise tahtis".

Väga raske on sellises "keevas" vees head pilti tabada. Vähe sellest, et pildistatavad on igal järgmisel hetkel jumal teab kus, on ka fotograafi elu kuumaks köetud....