Kajaki ettevalmistamine suveks

Mai esimesed kaks nädalat on möödunud kiires tempos, seda nii töö- kui ka eraeluliselt.

Lisaks jooksutreeningutele on kujunenud oluliseks märksõnaks kajak.

Suurepärane  6,5 meetri pikkune alus nimega “Lendav Hollandlane” on meid välja viinud nii nädalavahetustel kui ka lihtsalt peale tööd Tallinna lahele.

Kuid iga sõit on olnud omamoodi emotsioonikas.

Tallinna lahe väiksed sutsakad

See on meie peamine õhtune sõidukoht. Kulub vähe aega transpordi peale ning saab kohe veele. Tallinna laht pakub alati huvitavaid väljakutseid. Näiteks väga harva juhtub seda, et õhtusel ajal on keset lahte peegelsile vesi ning kõrvu kostab vaid Vaikus.

Kajak Lendav Hollandlane Tallinna lahel

Ja üksik purjekas liibumas vastu päikest.

See Tallinna laht on tüüne

Kuid on ka elavamaid hetki olnud. Pirita kandis tulevad rõõmsad optimistid vee peale ringe sõitma ning Tallinna lahel sõitvad suured laevad tekitavad lainemägesid.

lainet ootamasOptimistid tiirutamas

 

Preedi, Vana-Vorsti ja Põltsamaa jõgi 24km

Peale Tartu Jooksumaratoni oli just hea ja sobilik minna kajakiga mõnele väiksemale jõele ning sedapuhku siis Endla looduskaitseala piirimaile. 12 km ülesvoolu ning seejärel sama tee 12 km allavoolu tagasi.

Kiituseks peab ütlema, et vähe on järel kohti, kus vanad maastikud hingavad. Siin oli seda tunda. Ja õhtuoode Tammemäe künkal.

Preedi, Vana-Vorsti ja Põltsamaa jõgiPiknik Tammemäe künkal

 

Elva- ja Emajõgi 33km.

Tartu Kevadjooks 14. mail 2016, jooksin ajaga 37:12 ning olin M40 vanuseklassis 4. koht. Keha tasakaalustamiseks läksime väikesele tiirule Elva- ja Emajõele. 33km rahulikku kajakisõitu allavoolu.

 

Tiir ümber Naissaare 50km

DSCF9206Pühapäev oli mõlemal vaba, ilm ilus ja esialgse plaani osas, et sõidame Naissaarele pannkoogi pikniku pidama, muutus sõidu käigus sujuvalt väljakutseks teha tiir ümber Naissaare. Olen seda varasemalt üksi teinud ning teada on et sellest saab üks päris pikk ots.

50km puhas sõiduaeg tuli 6h 50min ning sellele lisandus kaks puhkepeatust Naissaarel a’ 30 min.

Naissaare piknikupeatus

Naissaare ring

Kahe nädala statistika

Mai esimene nädal:

  • 16 treeningtundi
  • 100km jooksu
  • 65km kajakisõitu

Mai teine nädal

  • 20 treeningtundi
  • 56 km jooksu
  • 114 km kajakisõitu
  • 30km rulluisku

Treeninglaagrid ja võistlused aprill 2016

Naljakuu on tänaseks seljatatud ning loodetavasti saab nüüd ka tõsisemalt sporti teha. Aga aprill tõi näo laia naeru täis ning tegemisi jagus mitme erineva kandi pealt.

Spordilaagrid, ratas

Nädalane Itaalia Toscana veinipiirkonna sportlik ja mägine rattalaager oli tõeline puhkus koos heade sõpradega. Distantsid polnud just pikad, varieerudes 50-80km, kuid tõusumeetreid tuli seevastu kuue sõidupäeva kohta 7500m.

Sõpradega Itaalias Toscanas

Aprill oli aga asjad nii kavalalt sättinud, et pärast Itaaliat väntasin kaks nädalat ratast Hispaania Hawaii Expressi kevadlaagris. Lisaks rattaga sõidetud 1200 kilomeetrile ja 12000 tõusumeetrile suutsid jalad kahe nädala peale kokku koguda ka 80 jooksukilomeetrit.

Ratta kevadlaager Hispaanias

Xdream Narvas 2. koht

Laagrist kodumaale saabudes ootas nädalavahetusel ees seiklusspordivõistlus Xdream asukohaga Narva ühes kõigi võistlejate lemmiku Kreenholmi saare ning muljetavaldavate tootmishoonetega. Koos Rait Pallo ning Timmo Tammemäega saavutasime A-rajal 5 tundi kestnud sportliku soorituse tulemusena 2. koha. Täiesti selge on see, et 1. koht ei jäänud mitte meie füüsilise võimekuse taha, vaid siin oli selge annus seiklust, mis lihtsalt tuli „läbi hammustada“.

Xdream Narva poodium

Eesti parimad robootikud

Siinkohal on paslik teha väike kõrvalepõige spordimaailmast, sest Xdreami poodiumil ma oma tiimiliikmete kõrval ei seisa. Põhjus väga lihtne, nimelt toimus samal ajal Jõhvis üle-Eestiline koolidevaheline jõukatsumine selles, kes kõige paremini roboteid oskab ehitada ning programmeerida. 5 aastat olen õpetanud põhikooli ja gümnaasiumi noortele just nimelt robootikat, programmeerimist ja ehituskunsti ning Jõhvis tõid mu noored koju karika „Eesti Parim Robootikakool“. Kuna kahes kohas korraga poodiumil seista ei saanud, valisin oma robootikanoored.

Eesti Parim Robootikakool 2016

Hawaii Express Gran Fondo 155km

30. aprillil, päev enne Viljandi Järvejooksu, toimus tore Hawaii korraldatud rattasõit nimega Gran Fondo, mille käigus sõideti Tartust Tõrva kaudu Viljandisse, kokku 155 km. Kuna ma ei tahtnud enne Viljandi järvejooksu ennast liiga kaua ajaliselt väsitada, valisin grupi, kes rutem kohale jõuab. Seega keskmine kiirus 35km/h ning sõit ajaliselt 4h30min. Viljandi lõputõus Kõrgemäe tänaval ristiti Kramp Fondoks ning selle võtsin samuti pigem rahulikult järgmise päeva jooksuvõistlust arvestades. Nii rahulikult, et Priit Salumäe pidas hiljem vajalikuks ära märkida: „Leivo, isegi Tanel Padar oli sinust 3 sekundit kiirem, mis tegid seal tõusul?“

Hawaii Express Gran Fondo Tartu Viljandi 155km

Viljandi Järvejooksu M40 5. koht

Järvejooksul saime kokku Viivi, Kait Vahteri ja Indrek Mummiga, kellega koos sai tehtud 3km soojendusjooks, venitused ning jooksuharjutused. Lõpetasime ilusti 12 min enne starti. Kuna me startisime esimesest grupist, polnud ka alasse sisenemisega kiiret, numbrid 1..100 ehk eliit saab kõige kauem viivitada. See on päris suur eelis, piki stardikoridori saab viimased kiirendused teha, et lihased käigus hoida ning maksimaalselt stardiks valmis olla.

Viljandi järvejooks 2016

Start

Olen startinud varasemalt tagumistest gruppidest ning siis on ikka paras rüselemine, kuid esimesest grupist oli päris hea kohe ilma rüsinata väravast välja saada. Juba teadlikult ei hakanud stardist Mukunga tempos jooksma, vaid valisin endale hulga sobivama, sellise 3:30 km/min. Teine kilomeeter, nagu jooksjad teavad, läheb ülesmäge ning seal kus paljud peavad otstarbekaks kõndida, jooksime meie 4:00 min/km. Majade vahelt läbi ning mõnus pikk sirge kergelt mäest alla.

Neljandal kilomeetril maastikule jõudes tabas mind aga esimene viperus, nimelt ühe jooksja tuules olles ei märganud maas lebavat kivi ning libastusin oma vasaku jala hüppeliigese väga tugevasse väändesse. Spontaanne valukarjatus, kuid ilusti otse jalga maha pannes tundsin, et joosta saan. Teist sellist väänet poleks ma vist välja kannatanud, seetõttu olin edaspidi rajal pigem tähelepanelik.

Muda või ringi?

Olen alati jooksnud otse läbi Orika soo ja ei teagi milline see ring välja näeb. Seega valik lihtne – ikka kohe mutta. Hiljem Indreku ja Kait’ga arutades (nemad jooksid seekord ringi), oli kommentaar väga ühene – ükskõik mis tingimused on – nad ei jookse enam kunagi ringi. Väidetavalt on kaotus 20 sek, kuid ma ütlen et seekord oli rohkem. Nimelt vahetult enne pöörangut jooksid Kait ja Indrek minust mööda ja läksid otse. Mina keerasin mutta. Kuid siis selgus tegelik õudusunenägu mida ma pelgan kõige rohkem jooksuvõistlusel. Nimelt erinevate asjaolude tõttu läks põhi alt. Seal muda-metsas oli ka raja ainuke turvaline koht oma tegevus ära teha. Hüppasin kolm meetrit raja kõrvale ning 20 sekundiga oligi kükitatud ja taas jooksurajal. Selle ajaga möödus minust tiimikaaslane Rait Pallo, keda ma kuni lõpuni enam kinni püüda ei suutnud. Kait ja Indrek aga jäid sõltumata minu 20sek peatusest ikkagi tahapoole.

Orika soo ja muda on isegi koos orgaanilise peatusega kiirem kui ringi jooksmine.

Järve tagumine kallas

Äkitselt jooksis minust mööda punaste patside lehvides üks tütarlaps. Vau. Mõni aeg hiljem kuulsin kuidas rahvas hüüdis „Olga, pane-pane, oled teine naine“. Selge, jooksin niisiis koos Olga Andrejeva’ga. Ta jooksis suurepärase tempoga ja üllatuslikult liikus ka väga hästi mäest alla. Kui ülesminekuks on vaja jõudu, siis konarlikul maastikul kiiresti mäest alla jooksmine nõuab head tasakaalu ning keha valitsemise oskust.

Lisaks Olgale, oli meie kolmeses pundis ka lätlane Janis. Järve tagumises osas tundus tempo väga hea, seega ei hakanud neist mööda suruma.

Viimane laskumine ja finiš

Enne viimast laskumist aga sättisin ennast meie grupikese ette, kuna tundsin et suudan allamäge neist kiiremini joosta ja ei tahtnud kinni jääda.

Viimased kilomeetrid Viljandisse sisenemisel dikteerisin tempot ja jooksime kõik oma võimekuse piiril. Minu järel kohe Olga ja siis Janis. Korra oli Olga isegi mu kõrval, andsin talle viisakalt möödumiseruumi, kui ta peaks soovima. Kuid enne staadionile sisenemist kiirendasin veelkord, et mitte jääda sisekurvi lõksu ning siis lasin lõpuks ka looma välja. Viimased 150m vältel tõstsin tempo 2:40 peale ning sellega tagasin endale puhta finiši viimase kolme kilomeetri kaaslaste ees.

Viljandi järvejooks 2016 Finiši spurt

Lõplikud tulemused

Viljandi Järvejooks tempo ja pulssAjaga 44:22 olin eelmise aastaga võrreldes 4 sekundit aeglasem. Kuid koha mõttes olin sel aastal ligi 20 kohta kõrgemal. Üldarvestuses 61. koht ja M40 5. koht (2015 aasta üldarvestuses 80. koht ja M40 11. koht). Oleksid las jääda ennustajatele, et “kui oleks ikka 3 nädalase rattalaagri asemel korralikult jooksutrenni teinud…” või et “kui poleks vahetult enne järvejooksu rattaga Tartust Viljandisse 155 km sõitnud …” et “mis tulemus kõik siis oleks võinud olla” jne.

Pühapäeva õhtu merel

Koos Kajaga Tallinna lahel peale järvejooksu. Kajakisõit on väga kasulik vaheldus ülakehale. Töötavad nii käed, õlad, kõht kui ka selg, jalad saavad aga puhata.

Kajakiga Tallinna lahel

Tartu Maraton joostes

Emotsioonid on üleval.

Tartu Maratoni mittetoimumine lume puudusel otsustati mõned nädalad varem ning kohe samal ajal tekkis mõte minna seda läbima jalgsi. 21.veebruar 2016.

Tänud mitmekordsetele maailmameistritele, vendadele Silver ja Rain, kellega koos oli hea tempot teha. Ja aitäh meie support-tiimile Kaja, kes 31km ja 46km ootas banaanide ja pastasalatiga. Maratoni rada oli lumega kaetud ning seda sadas päeva jooksul juurdegi – ausalt öeldes oli suusatajatel päris raske – ei libisenud ja ei pidanud Naeratus 

Jooksjatele seevastu rada sobis ning esimese pundiga lõpetasime 63km pikkuse jooksu vahemikku 6h20m-6h30m. Ja me polnud ainukesed jooksjad – tegelikult oli 16 inimest lausa kohal Kaido Vetevoog’i eestvedamisel. Siin ka kokkuvõtlik artikkel marathon100 lehel.

Tartu Maraton joostes 21.veebruar 2016

See nädal aga tuli taas selline pool-puhkenädal. Nii esmaspäeval kui ka teisipäeval pidin asendama treeningud töötegemisega. Elu lihtsalt teeb oma korrektuurid.

  • Nädala treeningtunnid kokku: 12h30m.
  • Jooksukilomeetreid 123km.
  • TSS (Training Stress Score): 643

Teisipäevane lõigutrenn 2x (4km + 1km).

Esimene 4km lõik keskmise tempoga 3:56. See oli Järvevana teel ning õige pisut allatuult, enesetunne hea, vahel väike puhkus ning järgneva 1km lõigu tempo 3:44.

Teine 4km lõik oli Järvevana tee tagasi, seega vastu tuult ning keskmine tempo 4:06. Puhkusekilomeeter ning viimase 1km lõigu peal vajutasin tempoks 3:39. Selle oleks pidanud tegelikult oluliselt kiiremini jooksma, kuna tee viis kergelt mäest alla.

Laupäevane lõigutrenn 8x400m.

Tegin elus esimest korda kahte asja – nimelt läksin sisehalli ainult selleks et joosta ning siis ladusin seal ringi peal lõike. Isegi päris OK oli. Naeratus

400m jooksmine oli minu jaoks uus ja piisavalt lühike et see ainult päkkadel joosta – tulemus aga avaldas olulist mõju säärelihastele. Algselt planeeritud 12 korra asemel tegingi ainult 8 kordust, kuna tundsin et muidu teen lihastele liiga. Uute asjadega tuleb tagasihoidlikult alustada.

Esimene lõik oli kiirem: 1:11 (tempo 2:58), kuid teised läksid kõik enam-vähem ühte aega 1:18 (tempo 3:15).

See viimane tempo 3:15 on märgilise tähendusega, nimelt maratoni olümpianormi täitmiseks tuleb 42km selle tempoga joosta. Mul on siiralt kahju, et Tiidrek Nurmel jäi Sevilla maratonil Rio olümpianorm täitmata. Aga tasemevahe on ikka pöörane, Tiidreku sõnul on näiteks tempo 3:30 tema “kiiremate aeglaste treeningjooksude tempo”.

Siia toon näitena juurde Tõnu Lillelaid, kes tegi eelmisel nädalal 15km tempokrossi, mille keskmine kiirus oli 3.29. Minu 10km võistlusjooksu aeg ei küüni sinna, kus teistel on lihtsalt treeningtempo.

Pilk üle Soomaa suurvee

Käesoleva nädala algus oli erakordselt tihe ning ootust täis. Ootust selle suhtes, et kes saab valituks projektis SEB Tallinna Maraton 2016 alla kolme tunni. Viimasesse ringi olid jäänud 4 meest, kelle vahel toimus siis veebihääletus. http://marathon100.com/

Minu eesmärk on joosta sügisel SEB Maraton ajaga 2:45.

See tundub mulle täiesti pöörane eesmärk, kuid hullud asjad ongi lahedad.

Ausalt öeldes hoidsin ma pöialt Lauri Pihlakule, tema ajalised näitajad olid kõige paljulubavamad – ehk tema pealt oleks näinud ilusat arengut.

Aga siinkohal on sobilik aeg öelda SUUR AITÄH kõikidele sõpradele-tuttavatele. Veebihääletuse tulemusena kogusin 309 häält, kui suure eduga ma võitsin, selle kohta mul infot kahjuks pole.

Nüüd järgmise sammuna teeme vereanalüüsi ning siis uurivad arstid meie sportlikku võimekust kliiniliselt ning alles seejärel otsustatakse – kas ikka oleme sobivad kandidaadid projektis jätkama.

Selle nädala treeningud, 1-7 veebruar 2016.

Treeningtunde kokku 14h, jooksu 109km.

Ainukesed sisetreeningud olid esmaspäevane ÜKE ja teisipäevane jooga. Ja selle nädala märksõnaks olid tuharalihased. Nii korralikult pole ammu õnnestunud ÜKE-s harjutusi teha, et ka neljapäeval olid veel tuharalihased valusad.

VO2max 60Nädala lõpetasin pika jooksuotsaga, 32km keskmise tempoga 4:39. Keskmist kiirust tõstis kindlasti jooksu keskel tehtud kiirem 3km lõik tempoga 4:05. keskmist aeglustas aga selgelt Tabasalu pangapealne, mis on ikka lausjää all. Pöörane kui raske on jalgu maast lahti saada. LaSportiva Crossoverid kaaluvad 426g (1), samal ajal minu lemmikud Saucony Kinvara 6 kaaluvad 244g (1).

race predictorSelle nädala lõpetuseks üllatas Garmini kell mind uue numbriga ning pakkus välja, et Running VO2max 60 ning prognoositav maratoni aeg 2:43:12. Kell arvab juba minu vormist päris hästi. Tehnoloogia on tore ja mulle meeldib nende vidinatega mängida.

 

Kajak jäi seekord katuseleKäisime Taaviga Soomaa suurveel, kuid ürituseks see jäigi, isegi kajak jäi katusele. Nagu omavahel arutasime, et “kuivakad täitsid oma ülesannet hästi, jäid täiesti kuivaks”. Vähemalt kajak “Valged Aerud” sai korra üle kesk-Eesti käia.

Oleme mõlemad kogenud suurvett Soomaal ja tänavune oli siiski väga tagasihoidlik. Looduse rütmi järgi peavad siiski ka tänavu nii loomad kui inimesed käima.

Soomaa üleujutus

Reedel sadas nii ilus valge ja paks lumi maha, et ma ei suutnud vastu panna kiusatusele rattaga välja minna. 2,5 tundi mööda lumiseid metsateid oli kihvt.

Rattaga lumistel metsateedel

Õhus on tunda kevadet

Kuigi täna on alles 31. jaanuar ning peaks rääkima südatalvest, tahaksin küll rääkida juba kevadest. Reede hommik (29.01) oli see päev, tavapärane hommikune 6km jooks tööle, kuid õhus oli kõik teisiti. Ninasõõrmeisse jooksis karge hommikuhõng ning tööle jõudes olin täis värskust ja kevaderõõmu. Jagasin seda tunnet kolleegidega ning oh rõõmu – oli ka teisi kes seda hommikut tundsid.

Postkastis oli juba ootamas kiri sõbralt “see päev mil algab kevad. see on igal aastal. 2016 oli see tänane hommik! Palju õnne! T.

Tore kui Su ümber on inimesi kes märkavad ümbritsevat ja ei rutta nina maas tööle.

Käesoleva nädala pikkus tuli praktiliselt 15 tundi. Jooksu kokku 91km, mida on veidi vähem võrreldes eelmise nädalaga. Jooksukilometraaži peamine mõjutaja oli pühapäevane matk loodusesse koos sõpradega. Kõrvemaal tegime matkasuuskadega 16km pikkuse ringi.

image
Foto: Assar Jõepera

Kolmapäevane keskmise pikkusega jooksu keskel oli ca 10km puhast vesi-jääd. Kitsarööpa tee algusest kuni Hiiu-Õismäe kergliiklustee lõpuni. Tänane pingutus jäisel rajal joosta toob tagasi edaspidi. Tegemist on väga arendava treeninguga nii jalgade tasakaalu arendamise kui ka kogu keha hõlmava pingutusega.

Ärge peljake minna jooksma rasketes tingimustest – lumes, jääs, liivas – see arendab teid oluliselt mitmekülgsemaks ja tugevamaks.

Neljapäevase jooksu keskel võtsin taas sisse mõned lõigud, seekord siis 5x1000 tempoga 3:50.

Jooksmine on lahe

Ainuüksi jooks, ratas ja ÜKE täitsid mu spordinädala 13 tunniga. Ma olen tõesti siiralt imestunud, kust kõik mu sõbrad võtavad aega, et suusatamas käia? Mul lihtsalt ei jää selleks aega.

Nädala jooksukilomeetreid kokku 112 km.

Kui ma peaks kõige selle juures veel suusatamas ka käima – no-mai-tea.

imageLa Sportiva saatis käesoleval nädalal oma praaktossude asemel mulle lõpuks uued jalanõud, TÄNAN! Crossoverid on tõesti head asjad praeguste ilmadega, kaitsevad ülevalt sissetungiva lumesodi eest, tald on piisavalt krobe ning tugevad ja toekad on ka (suurem treeningefekt). Nendega tegin ka selle aasta esimese lõigutrenni, alustasin tagasihoidlikult, 4x1000m, lõikude tempo 3:54. Aga eks lõikudega tulebki oodata, mahu tõstmise ajal ei tasu samaaegselt ka kiiruseid tõsta.

Laupäeval kordasin pooleli jäänud ja ebakvaliteetset rattatrenni, ning selle tulemust vaadates ütles Karmen Reinpõld, et “ma vaatan, et peaksime vist tõstma Sinu FTP-d”.

No way! Naeratus

Mul niigi raske, FTP tõstmine tähendab seda, et sama trenn on järgmine kord oluliselt raskem. Sest kõik käib võimsusanduri järgi ning viilida pole võimalik. Alljärgnev pilt iseloomustab laupäevast ratast. Peale soojendust 15 min tavalise kadentsiga hoida võimsust FTP lähedal, siis 15 min jooksul 10 võrra kõrgema kadentsiga ning lõpetuseks 15 min jooksul 10 võrra madalama kadentsiga. Võimsus tuleb iga kord samaks jätta. Peale vaadates tundub lihtsam kui selle ära tegemine.

rattatrenn võimsusanduriga

Ülejäänud aeg kulus laupäeval Reaalkoolis robootikatunni ettevalmistamiseks. Ja nagu sõber Taavi ütleb, siis “sotsiaalne vastutustunne teeb meist inimese”. http://www.robootika.com

Ja pühapäevase pika jooksu pühendasin kõikidele tublidele jooksjatele. Täpselt 31,5 km jooksu kulus selle jaoks et alljärgnev GPS-art valmis saaks.

Tehke jooksmine enda jaoks lahendaks, pole vaja iga päeva ühte ja sama ringi nühkida Naeratus

Jooksja

2016 aasta nädal 2

Käesolev nädal tuli päris tore ja vaheldusrikas. Siia mahtus nii jooksmist, tööle ja koju suusatamist, jalgratta võimsustrenn pukil ning nädala lõpetuseks fätiga sõit + joostes Winter Xdream ja 4. koht. Kogu maht 15 h.

Nädala jooksu tuli küll planeeritust vähem, vaid 62 km, kuid sinna hulka loen kaks jooksu kvaliteetjooksudeks. Teisipäeval 16 km koju, väga libe ning seetõttu suurepärane treening kogu kehaga jooksmiseks. See tähendab et kogu aeg on vaja pingutada ka külje-seljalihaseid et tasakaalus püsida.

Teine kvaliteetjooks oli kolmapäevane 21km. Kui olin Herne tänavalt Viadukti teele keeranud, nägin ees ühte tüüpi jooksmas – no siin ikka jooksjad trenni teevad. Võidusõitja pole lihtne olla – kui ees on jooksja - siis ma kohe pean talle järele jõudma. Aga oh imet, pole just sage nähtus, et peab 4:30-ga jooksma et mööduda. Paistis et tal oli ka jooksmisega tegelenud, sest Järvevana teel püsis ta kenasti sabas isegi 4:20 tempoga. Merko maja juurest keerasin aga ma Järve suusaradadele, et jooksmine mitte liiga lihtne ei tunduks. Tema jätkas mööda tänavaid Järve Selveri suunal.

Läbi Järve metsa, Liiva raudteejaam ning sealt edasi üle Pärnu mnt. ning Kitsarööpa teele.  Sadas värsket lund ning vaatamata libedale teele suutsin enda jaoks mõistlikku tempot hoida. Ees olid sellised 2-3 minuti värskused jooksja jäljed. Jõudsin Hiiu-Õismäe kergliiklusteele – ei rohkem jälgi kui ikka needsamad, järjest värskemaks muutuvad jäljed. Nüüd juba sellised 1 minuti jäljed.

Vajutasin siis veidi juurde ja ennäe, jõudsingi paari kilomeetri pärast sellele samale jooksjale järele kellega koos linnast alustasime. Lasin tempo alla ning tegime paar sõna juttu. Selgus et ta tegeleb triatloni maailmas ja käib ka aeg-ajalt joostes tööl. On tore näha teisi pööraseid tüüpe.

Tubli, kiidan heaks!

Leivo talvine jooks

Winter Xdream ja nibin-nabin 4. koht

Winter Xdream 2016, 17. jaanuaril üllatas tõeliselt mahuka lumekogusega.

Et kui nädal enne võistlust oli veel juhendist lugeda eeldatav võitja aeg siis võistluspäevaks oli see kadunud Naeratus

Selle võistluse vorm on selline, et tuleb etteantud aja (4h) jooksul võtta maksimaalselt palju punkte. Ja veel paar nädalat tagasi olid rajameistrid kindlad, et kõik punktid võetakse ära. Mis aga tegelikkus oli – võtmata ei jäänud mitte 1-2 punkti, vaid ikka hulgi. http://www.xdream.ee/tul/16_wx_saku/web/results.htm

Meie tiim ACE/Salomon: Timmo Tammemäe, Rait Pallo ja Leivo Sepp, panustas seekord fät-rataste ja jooksu peale. Lund oli maastikul sedavõrd palju, et sisuliselt sai ka fättidega sõita ainult teedel, seega ma ütleks kokkuvõttes et suurt vahet polnud, kas meil olid fätid või oleksime tavaratastega tulnud. Tavarattaid oleks olnud kergem läbi metsa vedada.

Raske / kerge?

Võib öelda et pigem raske. Ratastega oli küll kerge sõita, välja arvata see, et Hawaiist saadud rendifät oli S-suurusega ning see tähendas minu meelest ainult seda, et sadulatoru oli äärmiselt lühike ning põlved käisid nagu lasterattaga sõites kõhu alla kokku. Kuid jooksuotsad olid pigem rasked – põlvini lumerajad, kus jala hüppeliiges sai korralikku treeningu. Iga samm on libastumine, iga samm on tasakaaluhoidmine, iga samm vajus sisse, regulaarselt tuli mööduda kaasvõistlejatest – mis tähendas automaatselt lisakoormust paksus ilma jäljeta lumes kiirendamist ja möödumist.

See on nagu kunagine Poola üherealine teedevõrgustik. Kohalikud Fiatid ja rekkad liikusid seal ilusti ühes reas ja äärmiselt optimaalse kütusekuluga. Ning siis eralduvad sellest hallist massist mõned tüübid, kelle jaoks kütusekulu pole oluline ja kes igal võimalikul juhul vajutavad gaasi põhja.

Winter Xdream 2016 Leivo Sepp

Foto: Meelis Toom

Suusatades tööle

Tänaseks (14. jaanuar 2016) on Tallinnas nii palju lund maha sadanud, et otsustasin tööle minna suusatades.

Kuna eilse suure tuisuga jooksin sama marsruudi töölt koju (20 km), oli enam kui kindel, et ega vahepealse ööga midagi sellega ei juhtu. Juhtumise all pean silmas, et keegi valab koorma liiva või killustikku kusagile tee peale või hoopis on tee asfaldini puhtaks roogitud.

Äratus oli sätitud 6:30 peale, kuna oli arvata, et ega liikumise tempo just kiirusrekordeid püstitama ei hakka.

Suusatamine BWCKui oli esimese kilomeetri läbinud ajaga 6:43, mõtlesin et nii jätkates ma küll tööle ei jõua. Aga see oli vaid algus, järgmised kolm kilomeetrit olid praktiliselt kõik üle 8 min. Teate, see oli koht kus mõtlesin et keeran koju tagasi, sest ma tõesti ei plaaninud tööle jõudmiseks 3-e tundi. Värske 30cm paksune lumi polnud just ideaalne tingimus tööle jõudmiseks.

Jõudsin aga Hiiu-Õismäe kergliiklusteele ning seal olid trakatsid maa just kenasti puhtaks lükanud, nii et uisusammuga Hiiu suund oli täitsa hea minekuga.

Kitsarööpa tee oli samuti suurepärases seisus, Vana Pärnu mnt-l oli kitsas kõnnitee, seal siis paaris ja vahelduv, Järve mets oli taas hea suusarada. Järvevana teel oli peaaegu OK, see oli ka ainuke koht kuhu kogu trassi peal oli pisut kildu pandud aga see oli juba lume sees.

Tipa-tapa jalakäijate tunnelist läbi, Veerenni paaristõukega. Herne tänav ning sealt juba viimane lõik Rävala 5-e ette “Veerpalu vahelduvaga”.

Kokku siis hommikune suusk 20 km ning pisut üle kahe tunni.