Võhandu 100 - ehk Valged Aerud said 100km päeva

Perekond Sepp koosseisus Leivo ja Kaja elasid veel kolmapäeval täiesti rahumeelselt teadmisega, et lähevad pühapäeval toimuvale Jõelähtme rattamaratonile.

Kui aga neljapäeval selgus, et Võhandu ajab üle kallaste, on mul ütlemata hea meel et Kaja väga osavõtlikult minu ideest laupäeval Võhandu maratonile minna kinni hakkas.

http://www.vohandumaraton.ee/

Kõne Hilksile, kas saab? - saab, oli vastus. Nüüd veel tänud Rainile, kelle käest saime Kajale spetsiaalsed neopreenist aerukindad/katted ning Guidole, kelle käest saime sobiva neopreen põlle ja Ericule, kelle käest teise samasuguse saime.

Start laupäeva hommikul kell 7:00 - jää oli just järvelt läinud. Oleme koos Erki ja Sveniga kell 6:30 katuseräästa all lörtsi ja tuulevarjus. 6:45 pidime ikka välja tulema ja paadid merele lükkama (või siis Tamula järvele).

Leivo-Kaja Võhandu maratonil

2km peale starti hakkas laia kohevat lund sadama. Mõneks hetkeks taandub kuid hakkab siis taas uue hooga kuni kulmineerub kusagil 15km paiku meeletu tugevaks rahesajuks. Kuna tuul on vastu siis näol oli füüsiliselt valus ja raheterad polnud ka mingid väikesed tilud.

30km paiku tuli kajak ümber kanda ning sai topsiga maitsvat hernesuppi. Teine hernesupi koht oli 70km peal, kus oli võistlejatele ka soojapuhuriga telk mis aitas näppudel soojeneda.

Siinkohal siis tänud veel Hillarile, kes vastutulekiult organiseeris meie auto finišisse ja korraldusliku poole pealt olidki kõige paremad asjad hernesupp ning soe telk raja teises pooles.

Rajal on kaks lahedat kohta: Süvahavva oma tammi ja sellest tuleneva kärestikuga ja Reo autosild samasugusega. Vot selles teises oli meie ees üks kanuu, mis peale tammi läbimist ahkkas keerama ja nii ta siis ümber läkski. Õnneks oli tegemist proffidega, sest nad haarasid kohe ühe käega mõlast ja teisega kanuus ning õnn oli, et ka meie suutsime neist hulpivatest võistluskaaslastest mööda manööverdada.

Ümberkäöimisi oli päris palju olnud, miski 4 kanuud triivis lihtsalt ilma omaniketa allavoolu. ja samal olid jäänud müned omanikud ilma kanuust moel, et hiljem oli üks ühel, teine teisel kaldal - oh oleks neil ometi rohkem õnne olnud.

Finiš

Nagu alati, hakkas juba kaugel enne finišit (3-4 km) puhuma Peipsi tuul ja lained - loomulikult võistlejatele otse vastu. See oli kõva katsumus, mis nii mõnegi murdis ja pani kohta kaotama. Meile see aga meeldis ning oli tore oma jõud loodusjõudega vastakuti panna.

Peale maabumist hakkab muidugi väga kiirelt külm, kuid vaja oli veel üles otsida oma auto ja kajak sinna tassida - õnneks aga oli taas Hilks sealsamas ja ta aitas meile tassimise-abi organiseerida. Jõudu meil küll oli, kuid näpud olid jääkülmad, mistõttu oli tervete kätega soojadest abilistest palju kasu.

Lahe päev oli!

Ja siin Kaja meenutus.
Ja väga hea jutt kahelt kanuunaiselt.
Ning ekstreempargi foorum.

2007 aasta Võhandu Maratoni kohta meenutused Leivo ja Kaja.

Meie tulemus: segavõistkondade arvestuses tulime 6. kohale ja üldarvestuses olime 48. kohal (171 lõpetanu hulgast) ajaga 11h 44m.
http://www.vohandumaraton.ee/maraton/finish.php 

PS: vaatame siis, kes pühapäeval ja kui kaua Jõelähtme maratonil vastu peab...

Kommentaarid (2) -

  • kei

    20.04.2009 12:47:29 | Vasta

    tänud Smile lugesin su blogist, et läksid järgmine päev veel edasi võistlema.... vangutan pead ja limpsan oma katkiseid räbaldunud huuli: "Mehed on hullud..."

  • Leivo

    27.04.2009 01:44:32 | Vasta

    Olete tublid tüdrukud.

Lisa kommentaar

Loading