Eestist sõidab Tšehhi poole tiim Ekstreem Adventure koosseisus: Leivo Sepp, Reigo Luurmees, Toomas Marrandi ja Viivi-Anne Soots.

http://www.adventurerace.cz/index.php?lang=en

Plaan on siis läbida seiklusspordivõistlus Czech Adventure race 2010.

Alad:

• Ratas: 300km + kogutõus 3500 m
• Rulluisk/trekking: 125km + kogutõus 2200 m
• Kanuu/trekking: 60km
• Ujumine
• Kaljuronimine
• Köieülesanded – tõusmine/laskumine
• Kanjoneering

Teepikkused võivad muutuda vastavalt sellele, kuidas keegi oma raja planeerib. Näiteks mõni tiim otsustab rulluiskudega teha 20km tiiru, teine aga läheb joostes 5km otse.

Start antakse järgmisel kolmapäeval 18.08 kell 10:00.

Peame pöialt!

Ekstreem Adventure saavutas Xteami sarja arvestuses segatiimide seas 2. koha.

Palju õnne Kaja!

Eilsel seiklusel saavutasime võrdselt punkte 3. kohaga, kuid finišeerusime neist 1,5 min hiljem seega viimasel etapil olime segatiimide arvestuses 4. kohal.

Meie teekonnad.

Jooks – 12 km ja 51 väärtuspunkti.

Ratas – 34 km ja 54 väärtuspunkti.

Kohtumiseni 30. oktoobril.

Võistkond Ekstreem Adventure Team koosseisus Leivo Sepp, Margus Marrandi (Maku), Elo Saue (ruotsi äss). www.xdream.ee

Seekordne Xdreami etapp toimus Lüllemäel, Karulas. Samas piirkonnas toimus 2 aastat tagasi rogaini MM kus me Kajaga osalesime ja 19. koha saavutasime.

Rattaralli

Selle etapi kohta on kindlasti igaühel oma tore nägemus. Kõigepealt pandi minema nagu oleks tegemist vähemalt Tartu Rattaralliga ja kui siis mõne hetke pärast taas võistluskeskusse jõuti, oli mõne hoog juba veidi raugenud ja hakati rahulikumalt uurima.

Meie sõitsime korraldajate lubatud ~40km täis. Erinevalt ISC naistest, kes ALATI sõidavad selliste ülesannete korral teistest vähem – seekord siis 26km. Nad ilmselt on liiga laisad et rohkem sõita. Tugevad aga – nagu ISC mehed ja Kadarbiku ‘porgandi’ tiim seevastu tegid 65km pikkuse otsa.

Olime selle geniaalse etapiga jäänud peaaegu tagumisse poolde.

Jalgsi valik

Kuna jooks ja orienteerumine tavalise kaardi järgi on suure Maku üks tugevamaid külgi, siis hakkas meie enesetunne paranema. Kuna ratta-ala oli paksult rattaid täis siis tegelikult arvasime, et oleme ühest viimastest tiimidest – kuigi lõviosa moodustasid seal B-raja rattad.

1. kanuu

Kanuu oli juba ette vaadatud, et mingit ülevedamist-jooksmist-ujumist sel korral ei toimu. Hiljem selgus et 2. kanuu ajal oli väike Maku (suure Maku väikevend) ikkagi ujumas käinud, kuni Twisteri Andres (Minn) ja Sven teda teisel pool poolsaart ootasid.

Kanuu eelviimases punktis kohtusime Randy tiimiga ning saime teada, et Kadarbiku Porgandid tõmbavad meile jõudsalt järgi. See lisas meile võistlusvaimu, kuna siiani arvasime et enamik tiime on läinud.

Eraldi ratas

Maku – 15C, Elo – 15B, Leivo – 15A.

Laevade pommitamine

Vahuri Inglid ütlesid selle mängu kohta male ja mõned teised arvasid jällegi et nüüd on ära lahendanud sudoku.

Koridor-orienteerumine

Algul jooksime mööda teed kuni lint lõppes, sest Elo teadis et lint on sinna selleks tõmmatud et hullud seiklussportlased lindi taga ühte väga väärtuslikku taime ära ei tallaks.

Siin jõudsid meile järele Kadarbikud ja Randy’d ning ca pool jooksust tegime sõbralikult koos. Olekski koos lõpetanud kuid meie Makul oli toss väljas. Õigemini oli tossust jalg väljas, altpoolt. Installeerisime mõningase koguse hõbedase teibiga tossutalla endisele kohale. Ja Makul oli jälle toss sees.

Hiljem oli Maku nagu vandersell, kuna enne tõukeka etappi vahetas ta katkise tossu terve vastu.

Ratas

Sõit viis tagasi läbi paari punkti järve äärde. Õnneks aga pidime seekord ise orienteeruma ning seetõttu oli ratta teises punktis koos ISC-ga ja kanuusse jõudsime 5 minutit enne Porgandit.

2. kanuu

See oli üks lahe etapp. Tihedas udus polnud isegi mõla otsa näha, rääkimata kaasvõistlejatest. Seega pideva teineteise nimede hüüdmisega kontrollisime kas on ikka oma tiimiliikmed kanuus.

Nii mõneski kohas saime tänud Randyde kanuule punktile päris hästi peale. Kuid kahjuks olime ka ise teistele tiimidele ja eriti tagantpoolt tulevale ohtlikule Kadarbikule nähtavad.

Seetõttu siis nemad ei võtnudki seda taktikat, et oleks poolsaarest kanuu üle vedanud. Sest praktika näitas, et sellega kaotas nii mõnegi väärtusliku minuti.

ISC ees, Kiirrong teisena ja Ekstreem-Kadarbik kohe järel kanuud lõpetamas.

Ratas

Nagu juba alguses kokku leppisime – siis Lüllemäe = Linn.

Seega nüüd oili vaja vaid ratastega linna tagasi kütta. Kadarbik koos Männikumäe meestega tegi kõva tempsi. Meie olime veidi rahulikumad – aga mitte liiga. Sest kui nad ikkagi eemalduma hakkasid, arvasid mu kallid tiimikaaslased, et võtame nad kinni (ma muidugi oma võhiklikkuses ei saanud aru, miks me nad üldse eest ära lasime).

Küsisin kas jaksu on ja et kui palju ma ees võin juurde panna. Selgus, et sirge peal võib panna küll aga tõusudel pidi nats tagasihoidlikum olema. Igatahes kui me siis ühel hetkel neil sabas olime ei suutnud nad oma üllatust variata ja suurte silmadega Viivi küsis et kuidas te siia saite.

Puulehtede mõistatamine

Agronoom Maku - nagu me omavahel rääkisime, taandas ennast puulehtede mõistatusest, kuna eelmine kord klotsidega saime 5 trahviringi.

Elo nimetas kiirelt kõik puud ja nii saime tõukekatele 15 sekundit peale Kadarbikku.

Tõukeratas, Kick-bike

Edasi-tagasi tõukeka tiir kohalikus linnas. Vot see on üks ala, kus mina pole veel leidnud head moodust teineteise aitamiseks. Lükata ei saa, tõmmata mõne pika kummiga ? jälle kahtlane värk. Nii me siis suundusime viimasele jooksule juba 2 minutit peale Kadarbikku.

Jooks-ronimine-jooks

Elo ütles, et “ma lootsingi, et lõpus ei pea hakkama rapsima”. Seega võtsime pisut rahulikuma tempoga viimast jooksukat.

Kui ronimistorniga mäe otsa hakkasime minema, siis seal metsas oli nagu värav – Elo ja mina saime veel enne hullunud nägudega metsast välja hüppavat ISCi tiimi metsa sisse lipata aga Maku andis neile viisakalt teed. See oli hetk, kus nad ajasid taga Suusa Jüngreid ning edestasid viimased finišis suisa alla minuti.

Mäkke ronides tulid vastu Kiirrong koos Porganditega, ka nemad olid otsustanud et viimastel kilomeetritel tuleb ikka omavaheline koht paika panna. Ähkisid ja puhkisid nad kõik seal ja polnud mõistlik nende teele tee jääda.

Lõpp

Suurepärase võistluse tulemusena saime segatiimie arvestuses 2. koha ning üldarvestuses 9. koha.

Rajal olime 9h 24min.

Kaja: Xdreami öine etapp Karulas- Oh meid kavalpäid!

Martti: Xdream Lüllemäel 31.07.2010-01.08.2010

Viljar: Öine xDream Karulas

Soosambla: Xdreami öine etapp Lüllemäel

Inglid: sihitult sihitud sihid

Küll oli raske end kell 6:00 üles ajada, kuid kell 6:15 rattasadulas Vabaduse Väljaku poole haigutada oli juba päris hea tunne.

Tegemist siis Hawaii Expressi initsiatiivil algatatud hommikuse paaritunnise maanteeratta sõiduga, kus liigutakse läbi inim- ja autotühja Tallinna paar tundi. Seekord oli kohal ligi 30 ratturit.

Sedapuhku tuli 2 tunni jooksul kokku ca 50km. Lõpetuseks aga vallutati vanalinnas üks kohvik, kus siis hommikune saiake ja kohv ning lobaloba oma koha täitsid.

Alljärgnev tänane liikumisgraafik.

Selle aasta esimesel uisumaratonil süvenes minus teadmine, et on olemas isesõitvad uisud.

Millest muidu siis nii nõrk koht vanade uiskudega Lillepi uisumaratonil - ajaga 1:35 jõuab vaid viimasesse kolmandikku.

Esmaspäeva õhtul oli uisutrenn plaanis Sakus-Kurtna vahel ning tõestuseks mulle endale, et on jah isesõitvad uisud olemas.

Piisas vaid sellest, et seisin uiskude peal, kui need panid ise jalad liikuma ja tõstsid kogu aeg tempot.

Rajal ei saanud ma teiste tuules sõita, uisud tahtsid kogu aeg mööda minna. Ootasin siis meie kiireimat uisutajat Tanelit järgi, ta võttis mulle tuulde ja küsimuse “kas võib juurde panna” peale vastas Tanel, et “ma sõidan niigi maksimumiga, pane kui tahad”. Piisas mul vaid sentimeeter madalamale vajuda ja paar rahulikku pikka tõuget teha kui polnud enam kedagi tuules.

Pean vist sõpradega sõitma minnes ikka vanad 100-sed uisud võtma.

Esimesel sõidul olin vanast harjumusest paelad liiga tugevalt kinni tõmmanud ühel uisul ja siis tekkis jalatallale peale ca 1h uisutamist „ärasuremise“ tunne.

Muus osas olen saanud just selle mida ma ootasin carbon-saapalt ja vingetelt ratastelt. Iga liigutus mida ma jalaga teen, kantakse üle ratastele ja läbi selle edasiviivaks jõuks.

Minu esialgne soov oli osta Bonti Z-d, mis on imeilusad valget värvi carbon-saapad, kuid parema jala saabas oli väga tuntavalt ühe kondi peal, mistõttu pidin valima veidi nõrgema - Apache-mudeli. Olulisem on see, et saabas ideaalselt istuks.

Uisu kooslus: Apache saapad, S-frame7, G4 110 rattad, Jesa Swiss laagrid.

Juhendis on öeldud, et need uisud ei ole hüppamiseks, treppidel ja eskalaatoritel sõitmiseks ning samuti pole need ette nähtud üle autode hüppamiseks.

Tegime viimase trenni ja ettevalmistuse järgmiseks reisiks Lasnamäe Spordihallis.

Ilmselt esmakordselt toimus sellel seinal vähemalt kaks kaljutehnilist elementi:

• hauling (koti vinnamine jaama)
• portaledge (nn. telk millega ööbitakse vertikaalsel kaljuseinal)

Kuna aega jäi spordihallis napiks, siis koos Fly-ga panin portaledge üles kodus.

Ulmekirjanik ja teadlane Isaac Asimov on kirjutanud raamatud mis sisaldavad ühel või teisel moel sõna Asum. Galaktikate tuleviku osas mängivad teadus, matemaatika, psühhoajalugu ja robotid äärmiselt olulist rolli.

Siinkohal panen kirja reeglid, millest lähtuvalt peavad olema loodud kõik robotid (Isaac Asimov).

1. Robot ei tohi kunagi teha viga inimesele või oma tegevusetusega lubama, et viga saab inimene.

2. Robot peab kuuletuma inimesele, välja arvatud juhul kui see läheb vastuollu Esimese Reegliga.

3. Robot peab tagama enda eksistentsi, kuid seda tingimustes et oleksid täidetud Esimene ja Teine Reegel.

Seega, robotid võivad omavahel võidelda ning sellisel juhul on nende esmane ülesanne ellu jääda ja ainuke võimalus selle realiseerimiseks on hävitada teine robot.

 

Segavõistkondade arvestuses saavutasime Kajaga 3. koha.

Jooksime ca 2 tundi ning ratast 3 tundi.

Kogusime 120 pukti rajalt (jooks 57 ja ratas 63) ning 5 lisaülesandepunkti.

http://xteam.eeTaevaskojas.

Laheda formaadiga poolepäevane võistlus.

Tiim: Ekstreem Adventure (Kaja ja Leivo Sepp)

• Kaja: X-T Taevaskojas- tulipalav ilm ja palju päikest
• Marika: XT-seiklus Mammastes keset krõbedat suvekuumust
  

Olen juba mõnda aega suurepärase Sony HDR-XR350 omanik ja seega punast nuppu vajutades genereeritakse mulle FullHD video.

Editeerimiseks kasutan Sony Vegas tarkvara, see on ka igati OK.

Video salvestatakse kaamerasse AVCHD kapslis MP4 formaadis mis on spetsiaalselt välja töötatud kaasaskantavaid videokaameraid silmas pidades. Antud kaamera võimaldab vabalt kuni 24Mbps videosalvestust resolutsiooniga 1920x1080, seega tegemist on Blu-ray kvaliteediga.

Kui siia juurde lisada ka optiline pildistabilisaator (ja GPS), on tegemist suisa super-kaameraga, mis omadustelt vastab juba profi-tasemele.

-------------

Kõik oleks OK, kui ma peale klipi lõikamist sooviksin seda säilitada samuti AVCHD formaadis.

Minul aga on selge soov säilitada seda WMV formaadis ja põhjused on väga lihtsad:

• Windows Media Video võimaldab striimimist (muutub äärmiselt oluliseks, kui on rohkem kasutajaid)
• kasutan homeserverit, mis striimib WMV vormingut
• kasutan XBOX-i media extenderina
• WMV võimaldab FullHD kvaliteeti Blu-ray tasemeni välja
• WMV võib sisaldada 5.1 või 7.1 heli

Seega, tulemus on vaja saada profitasemel FullHD WMV vormingusse.

Sony Vegas 9

Võimaldab renderdada tulemuse mitmesse erivormingusse, kuid analüüsin siinkohal võid mõnda peamist, WMV, AVCHD, MPEG. Kõik testid tegin parameetritega 1920x1080, 16Mbps ja pixelid 1:1. Ühesõnaga püüdsin maksimumi saavutada.

Sisendmaterjal oli 16Mbps 1920x1080 AVCHD video. Toodud kaader ei hiilga mingi teravusega, kuna uisutajad liikusid väga kiiresti ja veidi liikus ka kaamera. Aga annab aimu, mida tähendab erinev vorming samade parameetritega liikuva objekti korral.

 

AVCHD – tegemist on Sony enda poolt toetatud vorminguga, seega antud valik annab praktiliselt ilma kadudeta tulemuse. Võimaldab salvestada ka 5.1 heli. Lähemalt võrreldes aga muidugi erinevusi originaaliga.

 

MPEG 2 – suhteliselt vana ja palju kasutusel olev vorming, kuid probleem tekib siin värviliste või kiiresti liikuvate asjadega. Need muutuvad ruuduliseks. Samuti võimaldab ainult stereo heli salvestada.

 

WMV – kuna Sony arendab pigem enda vorminguid, siis Microsofti vorming on pandud kaasa stiilis “käib kah”. Seega renderdamine Vegase abil WMV vormingusse on päris nigel tulemus. Põhjus on selles, et renderdamiseks kasutatakse Windows Media Video 9 vormingut ja mitte kvaliteetset VC-1 standardit. Võimaldab samuti kaasa salvestada 5.1 või 7.1 surround heli.

Microsoft Expression Encoder 4

Kes aga oskab WMV vormingusse asju paremini panna kui Microsoft ise, eksole. Seega uued katsed.

Kuna Vegas väljastab kõige paremini AVCHD (*.m2ts) vormingu siis võtsin selle aluseks.

Expressioniga kaasasolevad koodekid

Tulemus oli keskpärane. Väänasin parameetreid nii ja naapidi, kuid ikka ei saavutanud seda mida oleks oodanud. Probleeme oli kaks:

1. Liikuvatele objektidele tekkisid viirud taha (kui pilt liigub siis silm sellest aru ei saa)
2. Pildi kontrastsus muutus väiksemaks ja sellest saab juba aru kui kõrvuti vaadata.

Tulemus oli tunduvalt parem kui Vegasega tehtud WMV, kuid mitte hea.

CoreAVC koodek

Uurisin siis videoavarustest edasi ning leidsin toote CoreAVC.

Nemad pakuvad tasulist koodekit, mis peaks tagama hea tulemuse. Testid näitasid, et tulemus oli parem Microsofti poolt loodud koodekitega võrreldes. Nimelt liikuvatele objektidele enam triipe taha ei jäänud, kuid kontrastsus oli endiselt madal.

Proovisin vahepeal ka tasuta FFDshow koodekeid, kuid need olid täielik kräpp. Viskasin välja tagasi.

Tuunitud CoreAVC

Avastasin, et CoreAVC-l saab timmida värve, heledust ja kontrastusts. Natuke mängimist ning 15 ühiku võrra kontrastsust juurde keerates sain juba päris hea tulemuse.

Kui seda võrrelda originaaliga, olen saanud päris suurepärase tulemuse, arvestades et vahele jääb kaks korda renderdamist.

FullHD vorming WMV-sse on tehtav. Kuigi arvuti peab kaks korda sama klippi renderdama pole mul temast kahju – las töötab.

Leidsin õhtul telefonist TiitP SMS-i “Rattasport Homme hmkl?”.

Seekord rohkem reageerijaid polnud, seega järgmisel hommikul 9 paiku saime Pirital kokku ning keerasime kiivrinokad Jõelähtme suunas.

Peale mõnigast tiirutamist vaatasime, et kas jäi mõni rada kahe silma vahele või mitte.

Minu spidokas näitas kokku 71,5km ja aega 3:34.

Polegi ammu nii lahedalt rattaga mürada saanud…