Kuna Matkasport otsustas sel aastal 25h Icebugi võistluse ära jätta, aga kuupäev oli broneeritud, tuli teha alternatiivne seiklus.

Rajameister Elo kostitas meid järgmise kirjaga: Talveseiklus I, toimub 13.märts 2010

Kokku tuli 3 tiimi: võrukad Sixten ja Hillar Irves, Kaido Hallik ja Medisoft olid otse loomulikult nagu 5 kopikat kohal kui midagi sellist nende kodu külje all toimub ja siis kaugelt kandi rahvas: Twister Extreem Adventure Team – Erki-Leivo-Tiit.

Elo luges meile 15min enne starti sõnad peale ja andis pataka kaarte.

1. suusk või jooks – 5,5km

Stardis anti valida, kas proloog teha suusaga või joostes – kuna lumel oli kõva koorik peal polnud kahtlustki suusavaliku osas. Medisoft ainukesena valis jooksu, mis tõi neile ca miinus 0,5h vahe sisse teiste tiimidega võrreldes.

Millega me aga arvestanud polnud, olid suusakepid. Me arvasime, et oleme ju kõvad profid ikka ning siis peavad ju suusakepid ka samasugused välja nägema. Tegelikult olime nendega püsti hädas sest poppidel keppidel ju kulpe peaaegu polegi. Sest tõukamise asemel läksid kaikad läbi lume nagu oleks see sulavõi olnud.

Esimesel etapil oli antud mingi ebamäärane piirkonna kaart kust oli vaja leida 5 punkti lihtsalt kirjelduse järgi – näiteks Kelgumägi, kitsevälu, Palumäe vaateplatvorm, Kupatsimägi jne. Et asjast sotti saada, tuli leida tee äärest kohalikud turistidele mõeldud kaardid ning nende alusel siis püüda ülalkirjeldatud kohti leida.

2. ratas – 21,5km

Rattad olid ootel, kuid enne tuli suusad Elo auto boxi visata, kuna need pidid jõudma järgmisesse suusa-alasse.

Esimene ratas oligi põhimõtteliselt  läbi Taevaskoja otse Mammaste suusaradadele.

3. suusk Mammastes – 7,8km

Seal ootas meid juba tuttav Elo, kes andis meile suusad ning suhteliselt tühja kaardi. Meie eesmärk oli  leida kohalikelt suusaradadel 5 punkti ning teha kaardile nõelaga märge selle kohta, kus punkt asub. Selles ülesandes oli mitu huvitavat muutujat:

1. meil polnud aimugi kuidas kulgevad kohalikud suusarajad
2. leides punkt, tuli looduslike tunnuste põhjal oma koht tuvastada kaardil
3. üks punkt (nagu hiljem välja tuli) oli kellegi poolt tuuri pandud

Igatahes startisime suusaradadele müõni minut hiljem Sixtenist ning Medisoft jõudis ca 20min peale meid.

4. Ratas – 42,1km

Nüüd hakkas üks hirmus uhamine mööda kohalikke teid. Suusast tulles jokutasime veits, kuna tahtsime Sixtenile taas paariminutise edumaa anda.

Igatahes ühe punkti juures, mille legend oli “siin oli kunagi maja” vaatasime, et punkti ei lähe jälgi, külla aga lähevad jäljed kõrval asuva vare juurde. Kaardi järgi aga see on vale vare. Tuhlasime ka igaks juhuks seal vales kohas Sixteni jälgedes – aga Elo ei olnud seekord siiski punkti valesti pannud.

Läksime siis tagasi õige vare juurde ja saime punkti. Kuid omavahel arutasime, et Sixtenil on see punkt ainult sellisel juhul võetud kui ta on vahepeal lendama õppinud kuna jälgi sinna ei läinud.

Olime hämmastuse ääre peal ja ei suutnud mõnda aega uskuda oma silmi et ta läks edasi ilma selle punktita. See tähendas ju automaatselt seda, et nad langesid ajaliselt 1h võrra. See aga neid ei seganud, kuna kahestel tiimidel oli omaette arvestus ja esimeseks tulevad nad igal juhul.

Igatahes nägime neid vilksti siin ja seal pidevalt.

5. Orineteerumine, trekking – 2,8km

Elole jäid hiljutisest Läti võistlusest nii head mälestused, et ta tegi meile ka metsa orienteerumisraja, mida tuli läbida üle poole sääre ulatuva lume.

Siinkohal aga oli Tiidul selge eelis, ta sai endale kohe hüüdnimeks Jeesus ja Jumala poeg, kuna ta on nii kerge et ta vaevalt lumekoorikut riivates lendles üle väljade. Meie Erkiga seevastu astusime kõik sammud korralikult põhjani välja. Poole orienteerumise pealt saime lambid süüdata.

6. Ratas - 5km

 

Nüüd oli vaja rattaga jõuda lihtsalt Vooremäe juurde, kus ootas meid taas Elo oma katuseboksiga ning saime taas suusarajale.

7. suusk – 8,4km

See suusk oli selle võistluse jooksul minu lemmik-etapp. Meil oli vaja läbida 8,2 km pikkuna suusarada, mis käis kogu aeg sika-saka üle Vooremäe ning pidime leidma raja äärde paigutatud 8 punkti ja oma kaardile märked tegema.

Rada oli mõnus, kogu aeg kas piinavalt pikk tõus või laskumine kirjaga “kiire laskumine”. Huvitavaks tegi aga selle raja see, et hakkas sadama tihedat valget lund (nojah, ega ma polegi näinud, et musta lund sajaks) ja nägemisulatus muutus vaevalt 1 meeter oma ninast ettepoole + pealamp peegeldas helvestelt tagasi ja tekitas topelt raske olukorra.

Sõitsime nagu mingis müstilises ei kusagil ja jõllitame piinliku korralikkusega mõlemat rajaserva, et mitte punktist mööda panna. Elo ütles, et kui shortcut-e tead siis võib selle raja ka 5km-ga läbida, me aga olime siin kõik esimest korda ja ei hakanud enda elu pimedas metsas ja tihedas lumesajus keeruliseks tegema ning sõitsime piinliku täpsusega kogu 8,2km läbi.

Kui tõusudel oli vaja korralikult tööd teha, siis tavaliselt järgneb sellele münus laskumine . kuid mitte seekord. Piiratud nähtavuse tõttu võtsime kõik laskumised hullult sahka pannes, et mitte kogemata end kuskilt puude otsast leida.

8. Ratas – 24,2km

Tagasi Elo juurde jõudes saime uue korralduse, rattas tuli võtta vaid viimane punkt ja siis sauna sõita. Kokku ca 24km.

Hiljem selgus, et kõik kolm tiimi tegid erineva rajavaliku. Meie võtsime pikkuse mõttes keskmise, kuid kindlapeale mineku ja sõidetavad teed – nii ka oli.

Sixten võttis ilmselt kõige lühema aga kerge riskiga seotud raja, mis ka realiseerus kuna ta jõudis punkti peale meid.

Medisoft võttis 100% kindla raja – mööda suuri teid ja kõige pikema.

Finiš

Mesikamäe tallu jõudes lehvitas meile aknast juba saunatanud ja rahulolevana rätikusse mässitud Elo. Saunatasime, sõime suppi, kooki, teed ning vaatasime kuidas Elo ruudulisel vihikulehel excelit tegi ja tulemusi paika ajas.

AITÄH ELO! Suurepärane Talveseiklus.
Kõik ülaltoodud fotod Elo kaamerast. http://picasaweb.google.com/108223533845113312712/TalveseiklusI 

Oli alati meeldiv kõiki teisi tiime kohata,

Kokku olime rajal 10h18min, Sixten mõni minut kauem ja Medisoft sealt edasi veel 15 min kauem.

Koju jõudsin kell 3:00 paiku öösel ning mõtlesin, et kui ärkan hommikul üles lähen trenni ka. Nimelt kell 10:00 oli Haabersits rattapedede kogunemine et teha üks hooajaks valmistumiseks ühine rattatrenn.

Krt, ärkasingi – aga poleks ikka pidanud. Nimelt Haabersti-Keila Joa-Klooga-Keila-Keilajoa-Tallinn oleks olnud muidu täitsa OK. Peale seda kui aga selles lumes ja lägas oli sõidetud 80km, tõsteti keskmine kiirus 30-32-35 km/h ning ma pean ütlema, et selle paugutamisega tulemusena olin mina üks neist kes Tabasalus omale sobilikuma tempo võttis ja rahulikult 22-25 keskmisega kodu poole kulges.

Nii et kerge ja lõdvestav 94km rattasõitu tuli veel pühapäevaga otsa.

Microsoftil on selline tore veebileht olemas:

http://www.microsoft.com/language/en/us/search.mspx 

Sinna kirjutad inglisekeelse sõna, valid millises keeles ning milliste toodete jaoks soovid tulemust saada ning GO.

Näiteks sõnal options on on 3 tõlget: Suvandid, Optsioonid, Valikud.

Võistlus nimega WAR 2010 Svanetia Run.

WAR – Winter Adventure Race, kestusega 25h, mille jooksul läbisime 183km. Temperatuur stabiilselt 0…+2 ning lumesügavus keskmiselt 40-50cm.

Tiimide järjestus:

1. Mountain Loghome ISC (Randy Korb, Urmo Alling, Mariann Sulg)
2. Myrakaruds (Heiti Hallikma, Tiit Pekk, Viivi-Anne Soots)
3. Twister Ekstreem Adventure Team (Elo Saue, Leivo Sepp, Tiit Tähnas)
…mõned Läti tiimid…
6. Medisoft Adventure Team (Kaido Hallik, Aigar Sirel, Eleri Hirv)
--veel paar Läti tiimi

Start, suusad – läti värk

1. etapp oli valik – suuskadel või jalgsi. Kaptenite koosolekul ütles Normunds, et 1. etapil on 95% suusarajad ning punktid on radade ääres.

Selge valik – suusad!

Suusarajad olid fantastilised, need olid lihtsalt inimeste poolt lume sisse tallatud teerajakesed. Siin radadel sirgusid noored läti suusakoondislased: raske treeningul, kerge lahingus.

Etapi lõpetuseks oli sisuliselt esikolmik välja selgitatud, vaid järjekord vajas enne finišit korrigeerimist.

2. etapp – ratta legend, jälle natuke läti segadust

Saime uue kaardi, kus peal fragment linnakaardist, et kuidas jõuda rattalegendi algusesse.

Tiit, meie kaardiguru, võttis suuna ja panime minekut. Lähenesime juba õigele kohale kui märkame seal tiirutamas juba eelnevaid tiime – mingi jama järelikult. Teeme ka tiiru ning peame targemaks võimla juurde tagasi sõita.

Seal on meil diskussioon stiilis “kui lätis miski ei pea, siis suund peab alati, me läksime õiges suunas” - “vaata kaarti, siin on näha raudtee, me ju tulime eile samuti üle raudtee – me peaksime teisele poole minema” - “näe, ma panen kompassi peale ja vaata nüüd ise, me peame ju minema hoopis sinnapoole”…

Nii me kulutasime üsna mitu minutit kui Elo teatas äkki, et “vaadake, kaardil on nimed peegelpildis”. Selge, kogu kaart oli peegelpildis, nüüd oli lihtne.

Pean ütlema, et väga hea hanekstõmbamine.

Kuidas panna suusad rattale:

Oluline on jälgida, et suusa libisemispinnad oleks väljapoole ja et sidemed jääksid täpselt nö. raami sisse. Sellise meetodiga ei takista suusad väntamist kogu komplekt espandri kummidega kiirelt paigaldatav ja eemaldatav.

3. etapp – raketišahtid, parim osa kogu võistlusest

Taaskord valik – suusad või jooks. NB! Suusad tuli rattaetapil kaasa vedada. Seekord valisime meie jooksu. Suusatiimid (1. ja 2. tiim) võtsid loomulikult suusavaliku. Kokkuvõttes kaotasime neile antud etapi 2h20min jooksul vaid 3 minutit.

Raketišahtide juurde jõudsime teise tiimina, nägime maas Heiti tiimi suuski rohkem aru pidamata sukeldusime pealampidega esimesest võimalikust kohast maa alla.

Esimene šaht – tohutu võimas maa-alune betoon-ehitis. Turnisime ümber šahti, vaatasime kõikidesse ümberkaudsetesse ruumidesse ning suundusime esimesse kordidori. Joostes koridori lõppu, avaneb seal täht, kust läheb ümberringi võrdsete vahedega 5 koridori. Jagasime ülesanded ning asusime kammima. Ülipõnev on tegelikult sellistes maa-alustes koobastes. Kuhati on see mitmetasandiline, ehk mõnest trepist saab järgmisele sügavamale levelile.

Ühe punkti leidsime suhteliselt kiirelt üles, teise saime kätte ühe raketišahti põhjast. Õnneks oli sinna ka köis korraldajate poolt pandud, seega oli vaid veidi turnimist. Komanda punktiga läks kõige kauem. Olime omast arust kõik levelid ja käigud läbi käinud kui märkasin ühe šahti põhjas köit. Naljaks oli see, et köis oli kinnitatud šahti põhja ning oli põrandaga paralleelselt. Juhtisin ka teiste tähelepanu sellele asjaolule, kuid asi oli kahtlane. Ronisime šahti sisse ning roomasime läbi ühe düüsi, kuid köis lõppes keset düüsi ning meie tulime sama targalt teiselt poolt välja.

Olime segaduses, Tiidule aga ei andnud see köis rahu ning ronis sinna düüsi tagasi ja varsti saabuski hüüd “punkt”. Hõikasin Elo ning roomasime veelkord sinna sisse. Punkt oli nimelt düüsi lakke pandud ja esmasel ronimisel õnnestus meil kõigil seda mitte märgata.

Kui enne võistlust arutasime, et raketišahtis oleks hea Randy persetunnet kasutada, mis alati punktid esimesena üles leiab siis seekord peale analüüsi võin öelda, et meie enda persetunne oli parim. Edu oli mõõdetav teiste tiimidega võrreldes vähemalt 20-25 minutit.

4. etapp – rattaga mööda teid uhamine

Tõstsime rattalt suusad vahetusalasse.

5. etapp – veel hullem rattaga uhamine

Jõudsime spordihalli. Nüüd oli üllatus – järgmisele etapile pääseb alates kell 21:00, meie aga olime kohal 20:42.

NB! Kolm esimest eesti tiimi olid taas koos. Panime priimusele tule alla, tegime kiir-pastarooga, sõime-jõime, vahetasime riideid ja ees ootas kõige pikem trekkingu etapp.

6. etapp – trekking lumes

Heiti ja Randy tiim lahkusid, meie tiim lahkus ca 10min peale neid.

See oli sisuliselt etapp, mille pärast olid pea kõikidel tiimidel räätsad kaasa võetud. Lõpptulemusena ei oskagi ma öelda kas keegi selle etapi tegi räätsadega, igatahes esimesed kolm tiimi otsustasid seda ilma teha.

Rajal olime aga ca tunni pärast esimesed, kuna 2 esimest tiimi olid otsustanud vahelduseks viga teha. Nüüd aga otsustasime kohe ka meie ise viga teha ning lasime need 2 tiimi taas ettepoole. Paarikümne minuti järel lükkasime aga taas sõbralikult koos jälge.

Huvitav oli aga see, et olles järele jõudnud Eesti tippitiimidele läks lahti nutt ja hala, et nemad siin lükkavad jälge ja meie muudkui tuleme siis mööda nende jälge. Ja kui Tähnas nüüd järgmise punktini ise rada ei tee siis nad ei ütlegi meile kes võitis naiste 30km sõidu. Aga see nutt ja hala oli lihtsalt seiklsussportlase nali millest me sel hetkel lihtsalt aru ei saanud.

Tähnas läks ette astuma ning tõmbas oma tempoga kogu rivi pikaks.

7. etapp – suusatamine, samuti lumes ja linnas

No tõesti, me ilmselt istuks ilma eesti suusasünonüüm Tiit Pekita ikka veel seal läti hangedes. Ta oli võimeline poolemeetrises lumes sellise tempoga suusajälge tegema, et taga sai vaevalt paaristõugetega tal sabas püsida.

Puhkus

Öösel oli ette nähtud kell 5:00 – 6:00 kohustuslik puhkus. Magada, riideid vahetada, süüa jne.

Kuna aga esimesed kolm tiimi jõudsid vahetusalasse kell 2:30 paiku, ei hakatud neid sealt siis ära ajama, vaid me saime ligi 3 tundi magada.

Eksole ju õiglane, tiimid kes eriti ei jõuam saavad tund aega puhkust. Tiimid aga kes võistlevad esikoha nimel, vajavad ja saavad rohkem puhkust :)

8. etapp – fotojooks linnas

Saime piirkondadega tähistatud kaardi ning fotod, tegime 1,5 tunniga Gulbene linna vaatamisväärsustele tiiru peale.

9. etapp – pikk ratas

See oli väga huvitav etapp, kogu aeg sõitsime rattaga. 5 tundi ja 63km.

Lap	Lap Note	Time	Lap Time	Avg of Lap	Avg from Start	Dist	Dist from Start
1.	Suusatamine	12:54	0:54	7 km/h	7 km/h	6 km	6 km
	Vahetusala	13:02	0:08
2.	Ratas	14:04	1:01	16 km/h	12 km/h	16 km	22 km
3.	Jooks	16:24	2:20	7 km/h	10 km/h	13 km	35 km
4.	Ratas	17:22	0:58	17 km/h	11 km/h	15 km	50 km
5.	Ratas	20:42	3:19	13 km/h	12 km/h	38 km	88 km
	Vahetusala	21:19	0:36
6.	Trekking	0:22	3:03	4 km/h	10 km/h	13 km	101 km
7.	Suusatamine	2:34	2:11	5 km/h	9 km/h	10 km	111 km
	Vahetusala	6:03	3:29
8.	Jooks	7:40	1:37	7 km/h	8 km/h	10 km	121 km
	Vahetusala	7:50	0:09
9.	Ratas	12:48	4:58	14 km/h	9 km/h	63 km	183 km

Ja ausalt öeldes mina ei tea, mida need läti tiimid seal rajal teevad. Igatahes ka kõige lähemad läti konkurendid olid valgusaastate kaugusel.

Mountain Loghome ISC võitis kindlalt ja võimsalt. Meie tiim jõudis finišisse teisena, kuid meil oli ka viimases rattas üks punkt välja jäetud. Oleks Myrakarud õigel ajal jõudnud, oleksid nad väga kindla 2. koha saanud. Üks punkt oli aga tõsiselt raske ning see röövis neilt hulga väärtuslikke minuteid ja seeläbi jõudsid nad ca 15min peale kontrollaja lõppu ja 1 punkt võeti samuti maha.

Seega, punktide mõttes olid 2. ja 3. koht võrdsed, ajaline vahe 3min 48sek. Kuid ka meie tiimile valati õli tulle ning 1 punkt võeti maha asjaolu eest, et ühes varustuse kontrollpunktis ei süttinud meie ühel rattal tagumine punane tuli. Seega vahe tuli 1 punkt lisaks sellele 3-le minutile.

Mina olen meie tiimiga ülirahul. Tempo hoidsime kõigile kohasena ning tiimisisene meelestatus oli kogu aeg plusspoolel.

• Tiit: WAR 2010
• Medisoft: WAR 2010 - Läti, Gulbene
• Elo: 27.-28.veebruar - WAR, Läti, Gulbene
• Heiti: WAR 2010- tööõnnetus, WAR 2010- liidrid

Sellise nimega läheme Lätti.

Tegemist 24h kestva seiklusspordi võistlusega. WAR 2010 Svanetia Run.

http://www.raid.lv/piedzivojums/sac/016raid_war10/016raid_wa10_en_info.htm 

On sattunud nii, et hetke seisuga on Expert-rajal 4 eesti tiimi ning 5 läti tiimi.

Kõik kõvad tiimid on seekord väljas.
Raja kirjeldus:

 

Mitteametlikud tulemused nooremate (6-9 klass) tüdrukute seas.

Kokku oli ca 100 startijat enamikest Tallinna koolidest, kelle hulgast Kreete jõudis 16. kohale. Oma kooli väljavalitute seast sai ta 3. koha.

Koht	Nimi	Kool	Aeg
1	Loviisa Lees	Nõmme	0:06:02
2	Maarja-Liis Salumäe	Lilleküla	0:06:19
3	Tuuli Tomingas	Arte	0:06:23
4	Kristiina Kuesmer	Pirita	0:06:32
5	Meril Beilmann	Nõmme	0:06:42
6	Angela Rannu	Saksa	0:06:47
7	Gertrud Aarna	Westholm	0:06:49
8	Elina Ähläinen	Pirita	0:06:50
9	Karina Kork	Westholm	0:06:57
10	Kristiina Uesna	GAG	0:07:02
11	Marianne Raun	Nõmme	0:07:08
12	Anne-Liis Kulpas	Pirita	0:07:16
13	Kristiina Konno	Inglise	0:07:32
14	Helena Nurmik	Pirita	0:07:55
15	Tähe Kai Tillo	Rocca	0:08:09
16	Kreete-Brunella Sepp	Westholm	0:08:18
?	Kädi Kurem	Westholm	0:09:58
?	Liis Sepp	Westholm	0:10:36

Andmed pärinevad järgmistest protokollidest:

Lisaks keti venimisele ja kuidas seda mõõta, millest kirjutasin siin, on olulisel kohal kasseti kulumine ja õigel ajal vahetamine.

Siin näide kulunud XTR kassetist:

Pööran teie tähelepanu eriti väiksematele hammasratastele mille pealt avaldub kõige paremini kulumine. Suurendage, ning te näete milline jõud on avaldunud hammasrattale. Kett veab hambaid edasi tohutu force’ga, nii et need lihtsalt deformeeruvad aja jooksul. Kui sellisele kassetile panna peale uus kett, hakkab see väikeste hammakate pealt üle viskama ning ühtlasi ketti lõhkuma.

Rusikareegel ütleb nii, et üks kassett kestab kaks ketti.

Agressiivsema sõidumaneeri korral ca 800 km pealt peaks ketti vahetama ning rahulikuma sõidustiili korral 1200km peal.

Seega kasseti vahetus võiks olla1600 km vs rahulikumal juhul 2000km peal.

Alljärgneval pildil pakendist võetud XTR kasseti fragment. Tegemist on täpselt sama mudeliga, mis ülemisel pildil ehk 5 väiksemat hammakat on terasest ning 4 suuremat titaanist.

Ma muidugi viskaks õhku küsimuse, et miks väiksemaid hammakaid titaanist ei tehta?

Kui kulumisjälgedega pilti vaadata siis teras on tugevalt deformeerunud võrreldes titaaniga.

Rattasõitjad istuvad pikkadel tuuridel (seiklussportlased ka pikkadel võistlustel) mitmeid tunde järjest sadulas ning õige passatka valik (või no sadula, hea küll) ja asend on ülitähtsad.

Vale passatka või asendi korral tekivad järgmised nähtused:

• käed väsivad ära: ilmselt on liiga suur koormus kätel
  • Ratta raam liiga suur
  • lühenda stemmi
  • nihuta sadulat ettepoole
• perse väsib ära: ilmselt on keha liiga taga, vaja viia osa koormust kätele
  • pane pikem stemm
  • suurem raam
  • nihuta sadulat tahapoole
• jalalabad surevad ära
  • tasub proovida sadula nihutamist ette või tahapoole
  • tasub proovida kingaklotside nihutamist kinga küljes ette-tahapoole
• noks sureb ära
  • sadul võib olla liiga püstises asendis, surutakse elutähtsad veresooned kinni, kontrolli et sadul oleks paralleelselt maaga või pigem häästi natukene eest allapoole
  • vale sadul, proovi vahetada sadulaid, need on erineva ehitusega ning siin aitab ainult testimine
• munad hõõrub ära
  • proovi vahetada sadulat
  • määri jalgevahele vaseliini, see kõige odavam ja tavalisem on kõige parem. Need Borni spezial asjad võivad nahka vastupidi ärritada, neil on mingit ärritavat jama sinna sisse pandud. Aga vaseliin on alati kindel valik.

Naiste kohta eelviimane punkt ei kehti. Aga viimase punkti osas on ka naistel palju abi. Olen seda ise korduvalt näinud, nii et midagi ikka ära hõõrub. Eesti naisi ma tean, aga näiteks läti naistel võivad veel mingid seninägematud iseärasused tekkida, sest lisaks üldteada faktile, et lätlasel on kuus varvast, on neil ka muid iseärasusi.

Selle lõigu võid vahele jätta.
Nimelt kui eesti naine laseb mööda käsipuud alla, siis ta tuleb sealt ilusa sahinaga. Läti naistel aga on jalgevahe ristipidi, ehk siis kui tema laseb trepikäsipuust alla tuleb ainult üks lop-lop-lop-lop.

Ja üldse, kallid naised, palun vaadake mis värvi rattasadulaid te kasutate!!

Ja meestele siis puidust mune ja rauast perset.

Paar suusasporditeemalist mõtet.

Kuidas emad oma lapsi suusaradadel õpetavad.

Ema saabub just oma lapsega suusaraja äärde ning lausub siis õpetlikud sõnad: “ära nende triipude peale astu, muidu rikud suusaraja ära”…

Teine ema jällegi õpetab oma last suuskadega mäest üles minema: “aja varbad laiali, nii on lihtsam minna”…

Tuletasin siis meelde, kuidas mina oma lapsi õpetasin – peamise raskuse valmistavad kolm asja. Kuidas mäest üles saada, kuidas suusarajaga mäest alla lasta ja kuidas ilma suusarajata mäest alla lasta.

1. Mäest üles saamise osas õpetasin lapsi: “tee suurt V-tähte siis ei libise tagasi ja saad mäest üles”. Seda, milline V-täht välja näeb, teadis laps muidugi enne suusatama tulekut.

2. Mäest allatulek ilma suusarajata. “tee suurt A-tähte, mida suurema/laiema A-tähe teed, seda väiksema hooga saad mäest alla”.

3. Mäest allatulek suusarajal. NB! siinkohal õpetab enamik inimesi oma lapsi, et “lase kükakil mäest alla”. See on minu melest täiesti vale, kuna kükkasend viib keharaskuse taha ning kukkumine on garanteeritud suhteliselt suure tõenäosusega. Samas need inimesed, kes niimoodi õpetavad, ütlevadki enda vabanduseks, et “siis on madalam kukkuda ja laps saab vähem haiget”.

Muidugi on see õige, et siis saab vähem haiget kuna on madalam kukkuda, kuid õpetades last sellises asendis laskuma on vastutustundetu, kuna see õpetab last kukkuma, mitte sõites alal tulema.

Õige on õpetada järgmisel moel “lase ülakeha ette kummargile ning aja pepu upakile”. See pepu upakile, ehk taha püsti on on siinjuures kõige tähtsam nüanss millest saab samuti iga laps aru. Selle asendiga saavutab laps tasakaalu ning tuleb suure tõenäosusega ilusti mäest alla. Ta kontrollib alateadlikult oma keha raskuskeset. Seega, õpetage oma lapsi “pepu upakil” mäest alla laskuma.

Siiski, vanemad tegijad tulevad mõnikord peaaegu kükkis alla, seega asend on teatud situatsioonide täiesti õige, kuid lapsele suusalaskumise õpetamiseks kükiasend ei sobi.

Tänane lops:

Teen vasakpööret rohelise tulega ja siis tuleb vasakult RAV ning paneb mulle külje pealt sisse. Auto otsustas seepeale väikse pirueti teha ning maandusime teisel pool teed.

Tulime parasjagu lastega suusatamast. Kõik terved!

Meie auto viidi teisega minema ning kolisime Statoili asendusautot ootama. Alljärgnev pilt näitab autode paiknemist peale avariid:

Ahjaa, RAV ei sõitnud samuti omal jalal enam kuskile, läks samuti treileri peale. Ja kõige tähtsam on omada paberit, kus teine osapool kirjutas, et tema põhjustas avarii. Ehk ta ei hakanud hetkekski midagi roosast või vilkuvast kollasest rääkima (vene rahvusest naisterahvas).

Edasi on juba lihtne.

Esiteks, rattakett ei veni füüsiliselt võttes, vaid rattaketi lülid kuluvad ning see tekitab tunde, justkui oleks veninud.

Kui rattakett on veninud, siis

• ei lähe käigud korralikult sisse,
• kett kipub sõidu ajal maha tulema,
• tekib chainsuck (kett jääb vahest kinni)
• ja mis kõige hullem, kett hakkab üle viskama.

Aegajalt kui te käite oma rattaga hoolduses, võidakse teile öelda, et teie kett on veninud ja vajab vahetamist. Teie aga arvate, et müüjad ajavad teile pada ning tahavad lihtsalt oma äri ajada.

Alljärgnevalt siis meetodid, kuidas ise üle kontrollida, kui veninud on ja kas ikka tõesti vajab väljavahetamist.

1. Esimene ja kõige lihtsam meetod.

Esiteks pilt sellest kui rattakett on eest suure hammasratta peal:

Pilti vaadates tundub asi igati vinks-vonks ja sõita saab ju ka veel.

Nüüd aga tee oma näpud veidi õliseks ja võta kinni keti kõige kaugemast osast hammasratta peal ja sikuta seda, vaata kas tekib lõtk ning kas hakkab paistma mõni hammas.

Kui keti ja hammasratta vahelt paistab välja üks terve hammas, on kett veninud ning vajab välja vahetamist.

Antud pildil olev kett on vähe veninud. Olen näinud kette, kus sarnaselt tõmmates paljastuvad kolm-neli tervet hammast – see oli muidugi disaster. Omanikul viskas kett üle ning sõit oli väga häiritud.

2. natuke keerulisem aga väga täpne meteod.

Keti lülid on nimelt kõik kindla pikkusega ja selleks pikkuseks on üks toll = 2,54 cm. Kui kett on veninud siis iga lüli muutub pikemaks.

Kõige levinum meetod keti mõõtmiseks on nn. 12 lüli mõõtmise meetod.

12 lüli on valitud seepärast, et seda saab teostada ilma ketti maha võtma. Pane joonlaua ots keti ühe lüli juurde ning mõõda 12 lüli pikkus.

12 lüli peab olema täpselt 12 tolli ehk siis meie meeter-maailmas 30,48cm.

Kliki ülaltoodud pilt suuremaks ning näed, et ülemine (uus) ja alumine (vana) kett on erineva pikkusega.

MILLAL ON KETT VENINUD?

• 12 lüli on 30,6cm ehk kuni 1,6mm (1/16’’) pikem – kett on OK.
• 12 lüli on vahemikus 30,6-30,7cm ehk 1,6mm–2,4mm pikem – vajab kett vahetamist,
• 12 lüli on vahemikus 30,6-30,8cm ehk 2,4mm–3,1mm pikem – vajab kett vahetamist ning tasuks kaaluda ka enimkasutatavate hammastrataste vahetamist.
• 12 lüli on pikem kui 30,8cm ehk üle 3,1mm (1/8’’) – on ilmselge, et nii kett kui ka hammasrattad vajavad vahetamist.

Selline lihtne kodune meetod.

Ülaltoodud pildil olev vana kett on sõitnud peaaegu ühe suve ning ma vahetan selle välja kuna odavam on paar korda ketti vahetada kui et lasta ketil ära kulutada hammasrattad. Hammakate vahetamine on juba törts kallim lõbu.