Paar suusasporditeemalist mõtet.

Kuidas emad oma lapsi suusaradadel õpetavad.

Ema saabub just oma lapsega suusaraja äärde ning lausub siis õpetlikud sõnad: “ära nende triipude peale astu, muidu rikud suusaraja ära”…

Teine ema jällegi õpetab oma last suuskadega mäest üles minema: “aja varbad laiali, nii on lihtsam minna”…

Tuletasin siis meelde, kuidas mina oma lapsi õpetasin – peamise raskuse valmistavad kolm asja. Kuidas mäest üles saada, kuidas suusarajaga mäest alla lasta ja kuidas ilma suusarajata mäest alla lasta.

1. Mäest üles saamise osas õpetasin lapsi: “tee suurt V-tähte siis ei libise tagasi ja saad mäest üles”. Seda, milline V-täht välja näeb, teadis laps muidugi enne suusatama tulekut.

2. Mäest allatulek ilma suusarajata. “tee suurt A-tähte, mida suurema/laiema A-tähe teed, seda väiksema hooga saad mäest alla”.

3. Mäest allatulek suusarajal. NB! siinkohal õpetab enamik inimesi oma lapsi, et “lase kükakil mäest alla”. See on minu melest täiesti vale, kuna kükkasend viib keharaskuse taha ning kukkumine on garanteeritud suhteliselt suure tõenäosusega. Samas need inimesed, kes niimoodi õpetavad, ütlevadki enda vabanduseks, et “siis on madalam kukkuda ja laps saab vähem haiget”.

Muidugi on see õige, et siis saab vähem haiget kuna on madalam kukkuda, kuid õpetades last sellises asendis laskuma on vastutustundetu, kuna see õpetab last kukkuma, mitte sõites alal tulema.

Õige on õpetada järgmisel moel “lase ülakeha ette kummargile ning aja pepu upakile”. See pepu upakile, ehk taha püsti on on siinjuures kõige tähtsam nüanss millest saab samuti iga laps aru. Selle asendiga saavutab laps tasakaalu ning tuleb suure tõenäosusega ilusti mäest alla. Ta kontrollib alateadlikult oma keha raskuskeset. Seega, õpetage oma lapsi “pepu upakil” mäest alla laskuma.

Siiski, vanemad tegijad tulevad mõnikord peaaegu kükkis alla, seega asend on teatud situatsioonide täiesti õige, kuid lapsele suusalaskumise õpetamiseks kükiasend ei sobi.

Tänane lops:

Teen vasakpööret rohelise tulega ja siis tuleb vasakult RAV ning paneb mulle külje pealt sisse. Auto otsustas seepeale väikse pirueti teha ning maandusime teisel pool teed.

Tulime parasjagu lastega suusatamast. Kõik terved!

Meie auto viidi teisega minema ning kolisime Statoili asendusautot ootama. Alljärgnev pilt näitab autode paiknemist peale avariid:

Ahjaa, RAV ei sõitnud samuti omal jalal enam kuskile, läks samuti treileri peale. Ja kõige tähtsam on omada paberit, kus teine osapool kirjutas, et tema põhjustas avarii. Ehk ta ei hakanud hetkekski midagi roosast või vilkuvast kollasest rääkima (vene rahvusest naisterahvas).

Edasi on juba lihtne.

Esiteks, rattakett ei veni füüsiliselt võttes, vaid rattaketi lülid kuluvad ning see tekitab tunde, justkui oleks veninud.

Kui rattakett on veninud, siis

• ei lähe käigud korralikult sisse,
• kett kipub sõidu ajal maha tulema,
• tekib chainsuck (kett jääb vahest kinni)
• ja mis kõige hullem, kett hakkab üle viskama.

Aegajalt kui te käite oma rattaga hoolduses, võidakse teile öelda, et teie kett on veninud ja vajab vahetamist. Teie aga arvate, et müüjad ajavad teile pada ning tahavad lihtsalt oma äri ajada.

Alljärgnevalt siis meetodid, kuidas ise üle kontrollida, kui veninud on ja kas ikka tõesti vajab väljavahetamist.

1. Esimene ja kõige lihtsam meetod.

Esiteks pilt sellest kui rattakett on eest suure hammasratta peal:

Pilti vaadates tundub asi igati vinks-vonks ja sõita saab ju ka veel.

Nüüd aga tee oma näpud veidi õliseks ja võta kinni keti kõige kaugemast osast hammasratta peal ja sikuta seda, vaata kas tekib lõtk ning kas hakkab paistma mõni hammas.

Kui keti ja hammasratta vahelt paistab välja üks terve hammas, on kett veninud ning vajab välja vahetamist.

Antud pildil olev kett on vähe veninud. Olen näinud kette, kus sarnaselt tõmmates paljastuvad kolm-neli tervet hammast – see oli muidugi disaster. Omanikul viskas kett üle ning sõit oli väga häiritud.

2. natuke keerulisem aga väga täpne meteod.

Keti lülid on nimelt kõik kindla pikkusega ja selleks pikkuseks on üks toll = 2,54 cm. Kui kett on veninud siis iga lüli muutub pikemaks.

Kõige levinum meetod keti mõõtmiseks on nn. 12 lüli mõõtmise meetod.

12 lüli on valitud seepärast, et seda saab teostada ilma ketti maha võtma. Pane joonlaua ots keti ühe lüli juurde ning mõõda 12 lüli pikkus.

12 lüli peab olema täpselt 12 tolli ehk siis meie meeter-maailmas 30,48cm.

Kliki ülaltoodud pilt suuremaks ning näed, et ülemine (uus) ja alumine (vana) kett on erineva pikkusega.

MILLAL ON KETT VENINUD?

• 12 lüli on 30,6cm ehk kuni 1,6mm (1/16’’) pikem – kett on OK.
• 12 lüli on vahemikus 30,6-30,7cm ehk 1,6mm–2,4mm pikem – vajab kett vahetamist,
• 12 lüli on vahemikus 30,6-30,8cm ehk 2,4mm–3,1mm pikem – vajab kett vahetamist ning tasuks kaaluda ka enimkasutatavate hammastrataste vahetamist.
• 12 lüli on pikem kui 30,8cm ehk üle 3,1mm (1/8’’) – on ilmselge, et nii kett kui ka hammasrattad vajavad vahetamist.

Selline lihtne kodune meetod.

Ülaltoodud pildil olev vana kett on sõitnud peaaegu ühe suve ning ma vahetan selle välja kuna odavam on paar korda ketti vahetada kui et lasta ketil ära kulutada hammasrattad. Hammakate vahetamine on juba törts kallim lõbu.

Juba mitu päeva oli meie kass kuidagi imelik. Istus liikumatult tundide kaupa köögis ning ei liigutanud oimugi.

Ainult passis täiesti mõttetult üht nurka.

Kord siin, kord seal ning temast mööduvatest inimestest ta välja ei teinud.

Ta oli ilmselgelt JAHIL!!!

Kogu tema keha liikumatus väljendas ülimat tähelepanu ning kõrvad olid maksimaalselt kikkis, vaid vahetevahel liikusid nagu lokaatorid, et paremini mingeid ainult talle kuuldaolevaid helisid tajuda.

Me arvasime, et seal on mõni ämblik, kuna meie kass on ennast tõestanud suurepärase ämblike varitsejana ning nende hilisema ärasööjana. See muide on täitsa tore, kuna mulle meeldib selline looduslik ja loomulik viis vabanemaks korterisisestest niidikeerutajatest.

Ämblikega käib tavaliselt asi kähku, seekord aga passis meie Nirr ikka tundide viisi ühes asendis.

Ja täna lõpuks kroonis tema tegevust edu. Ilmselt tema selle talvine suursündmus kodanik HIIR.

Nüüd oli mõneks ajaks lõbu, ta küll püüdis nii hellalt seda hiirekest hoida kui veel võimalik aga tunnikese möödudes ei piiksunud ega liigutanud tema kallis mänguasi enam mitte. No kes see jõuakski, kui sind suure kaarega üle toa heidetakse ja nii mitu korda järjest. 

Sellele järgnes loomulikult auväärne pidusöök keset elutoa põrandat. 

Lapsed arvasid, et nemad nüüd mõnda aega Nirrile musi ei tee.

Loom omas elemendis on tõeline kunst.

Ega siis tali taeva jää, seda teadis juba vanarahvas.

Põneva piltmõistatuse peale läks lahti ääretu rebimine hull pakkumine, seega kokkuvõttes osalevad kõik loosis. NB! Nüüd panin üles originaalpildi, selle kus lipp alles.

Ja omapärane paberraha - kõik on logo kohalt läbipaistvast kilest.
Tähestiku järjekorras.

1. Eduard (kuigi esimese hooga said väikse ninanipsu)
2. Ele-Kaja
3. Gea
4. Jüri Kaljundi (facebook)
5. Sven Liivand (facebook)

Kaja, Sa ilmselt tead EMT praktikast, et sugulased ja lähedased inimesed ei tohi loosis osaleda. Sina saad ilma loosita – aga hoopis midagi muud.

Nii, ühtegi pädevat fortuunat siin pole. Seega mõtlesin välja ühe suhteliselt ette-ennustamatu asja, nimelt panen oma tagasilendudel käima stopperi hetkel kui astun lennukisse ja kui väljun sealt. Bucharest-Vienna-Helsinki-Tallinn, ja hiljem jagan selle viiega ja võtan täisarvulise jäägi kes osutub seejärel võitjaks. Näiteks olin lennukites kokku 287min siis täisarvuline jääk on 2.

Seega, homme õhtul Tallinnas maabudes selgub ka võitja. Raha kättetoimetamise suhtes on skeem olemas, selle lepin siis isiklikult kokku.

See You Later, Alligator (nagu ütles Bobby Charles 1955 aastal)

Bucharest-Viin - 164min lennukis
Viin-Helsinki - 173min lennukis
Helsinki-Tallinn – 49min lennukis

Kokku 386 min.

Seega võitja on: Ele-Kaja!

Õigesti vastanute vahel läheb loosi kohalikku raha - meeneväärtuses.

Palun nendel, kes teavad kuhu ma läksin, mitte esmajärjekorras vastata.

Beat me!

Aga kuidas teisiti tugevaks saada, ikka ise peab trenni tegema.

WINTER XDREAM 2010 – varusutse valik

Xdreami talvine etapp toimus Jõulumäel ning oli näha et ilm tuleb jahedapoolne. Sellegipoolest ärgitasin ma tiimikaaslasi rattaid kaasa võtma, et stardis ju võimalik otsustada mililne valik (jooks, suusk, ratas) on hea. Kuna Elo ütles, et tema suuski kaasa ei võta ning ratast ei saa võtta, seega üks ala (suusk) langes kohe ära. Ratastega on mul head suhted, tõstsin siis kohe mitu tükki autosse.

 
foto: Anniki

START

Kui peale stardipauku meie tiim lõpuks kokku sai (igast tähtsad asjad olid ajada, näiteks suures majas vms.), jäi üle ainult pooltühja stardiala vaadata. Vaadanud kaarti ning eest ära jooksvaid tiime, oli ainuke loogiline valik nende kättesaamiseks ratas võtta.

RATTAPARANDUS

Tiirutasime veits suusaradadel, võtsime mõned punktid ja siis otsustas Maku ratta esimese porika hoidja ratta ja raami vahele keerata ning takistas täiega liiklust. Õnneks olid meil tööriistad kaasas - hea oli higiseid käsi jahutada ning ratast remontida. Külma käes muutuvad aga asjad hapraks ning me vabanesime brutal force meetodil sellest üleliigsest jubinast. Ratas sai kohe tükk maad kergemaks ning sõit jätkus.

Natukese aja pärast aga otsustas sama ratas, et hakkab nüüd “õpperattaks”, mis tähendas seda, et pedaalid käisid vabalt ringi mõlemas suunas. See oli märksa põnevam probleem. Tirri sees on nimelt väikese konnakesed, mida surutakse pisikeste vedrukestega ühe sakilise asja vastu, mille tulemusena tagurpidi vändates käivad vändad vabalt ning õigetpidi vändates haaratakse ratas kaasa.

Need konnad aga otsustasid, et sellises külmas nemad tirri sees hüpata ei soovi ja Maku võib ise oma rattaga edasi joosta või hüpata, kuidas soovib. Me kavaldasime nad üle. Põrutasime tagumist ratast vastu maad, nii et konn hüppas paika, siis kohe väntama hakates ja vaba tirri mittelastes oli võimalik sõita. Kui ilm oli soojaks –20 peale läinud, tuli ka konnadele eluvaim sisse tagasi.

KAARDILUGEJA

Super sooritus Maku poolt, kes suutis hommikusest kargusest ja rattaviperustest hoolimata meid eksimatult punkti viia. Eloga pidime lihtsalt ise tublid olema. Maanteel sõitsime 22-24 km/h ja kuradi külm oli ees tuult lõigata. Kui mõnes kohas Maku minu ees sõitis, tundsin end kui soojas kiiktoolis.

METSAS, RABAS

Kaardi alumises otsas oli paljud punktid meie est metsa pandud ja paraku pidime ikka ise neile sinna rabasse järgi minema.

Nüüd aga juhtus päeva lõpuks selgunud traagilisim sündmus. Maku astus rabas jala märjaks. Võistluse lõpuks oli see täiesti tundetu ja selgelt külmakahjustustega. Palju ei puudunud, et oleksime pidanud talle auto kojuviimise teenust osutama. Kaja oli ääretult tubli ja aitas külmand jalga masseerida ning soojendas ta liigeseid.

FINISH

Rajal olime 5 tundi. Koht esialgu teadmata, ilmselt kusagil keskel – aga trenn missugune. Kiireimad jooksjad tegid raja 3 tunniga ja kohe teisel kohal suusatajad.

Tulemused, oleme üldarvestuses 33. kohal ning sega arvestuses 7. kohal. Kokku võttis maksimumpunkte 74 ning üldse lõpetas 147 tiimi.

Urmo saab linnukese kirja, et olid ka hullud rattamehed esindatud. Rattatiimidest olimegi ainukesed.

Me oleme valikuga jätkuvalt rahul sest saime nii ratta- kui jooksutrenni. Teised said ainult jooksu :-)

Kaja: Winter Xdream 2009- Twister Female pakaseline testvõistlusˇ
Risto Kiilberg: Winter Xdream 2010
Tiit Tähnas: Winter Xdream
Elo Saue: 24.jaanuar - teistmoodi Winter Xdream
Heiti: Winter Xdream 6
Andres Pae: Winter Xdream 2010

Pildid

Nagu täiskasvanutel, nii ka lastel on kõige suurem probleem majast välja saamine. Sest kodust vaadates tundub diivan nii pehme, padi nii soe ja arvuti nii lähedal.

Laupäeval ja pühapäeval oli lastel ettenähtud trenn ülesaamatult vara - kell 11:00. Ramses aga ütles hiljem, et “kui oled lõpuks sinna trenni kohale saanud ja suusad alla pannud, on täitsa tore kohe”.

Ja Ramses areneb silmnähtavalt iga päevaga. Sest iga kord jõuan ma oma teisel ringil järjest hiljem talle järele. Täna oli Ramsese ringiaeg 58min. Varsti vist peaks juba suusakepid neilt ära võtma. Minu isa ütles mind suusatama õpetades ja keppe koju jätta käskides, et “kõigepealt õpi suusatama, keppidega oskab igaüks vehkida”. Ja nii ma siis nühkisin ilma keppideta staadioniringe, mille ühes otsas oli igal ringil minu jaoks päris korralik tõus ja laskumine.

Pirital käies mõtisklen aegajalt isa sõnade üle ning panen seepeale suusakepid autosse, et õppida jalgadega suusatama. Aga nendest Ramsau meestest, kellest Tiit kirjutab, ma ikka aru ei saa. Kuidas saab nii olla, et peaaegu iga kord kui ma Pirital käin leidub ikka ÜKS inimene kes on minust kiirem.
Ma ei salli neid :)
Minu meelest peaks sellised vähemalt Ramsaus olema ja mitte siin minust mööda sõitma…

Kreete puhul soovis treener, et Kreete teeks vaid ühe 7,2km tiiru ning peale seda väntaks wattbike-i. Wattbike võistluste vahepeal sai KJK nimelt kaks eksemplari enda boxi.

Treeneri juhendamisel toimus 10km sõit. Sõidu eesmärk oli ühtlane võimsus. Hiljem toimusid maksimaalse võimsuse katsed. See seisnes selles, et Kreete pidi hoo üles võtma, treener seisis kõrval ning ütles ühel hetkel hopp! ning tõmbas raskuse 10-e peale. Samal hetkel pidi Kreete püsti tõusma ning endast maksimumi välja panema.

Siis oli 2-3 minutit lõdvestust ning uuesti test. Niimoodi 3 korda järjest.

Võimsuse tulemused vastavalt kordadele: 850W – 870W – 900W.  Peale neid numbreid ütles treener, et “Kreete, tead, selliste näitajatega võiksid olla järgmisel aastal Eesti naiste sprindi meister”. Igatahes leppisime kokku, edasised treeningud ning järgmisel nädalavahetusel Kreete osalemise Wattbike 3. etapil. Keskmiselt olla poistel/harrastajatel 1100W ning maksimum on KJK omadel välja sõidetud 1800W kanti.

Oleks huvitav enda max võimsust wattbike-i peal proovida …

Oli produktiivne nädalavahetus. Arutasime lastega spordifüsioloogia teemadel trenni tegemise võtmes, rääkisime hapnikutarbimisest, vereringluse otstarbest, lihaskiududest, krampidest, vedeliku tarbimisest ja pulsitsoonidest.

Treeningpäevikuks said mõlemad endale Polar ProTraineri. Kreete leidis et see on oluliselt tõstnud tema motivatsiooni enam trennis käia. Sest trennipäeviku täitmine on ju nii huvitav! Esimeseks nädalaks sai kokku 8h30min treeninguid. Nad kirjeldasid endale sinna järgmised spordialad: jooks, ratas, pukk, wattbike, ujumine, suusatamine, jalgpall.

Siit ka küsimus, et kas keegi on oma Polar 625/725 välja vahetanud mõne vingema vastu ja mõtleb, et see vanem sahtlipõhja jäänud kell võiks headel tingimustel ühe alustava noorsportlaseni jõuda?

Minu sahtlisse jäänud spordikell Timexil ei tööta pulsivöö korralikult. Saime Kaja käest teise pulsivöö kuna tema Timexil jälle purunes rihm – kuid ikka jupsib – ilmselt siis ikka kell probleemne.

Selgus eilse mittelibisemise (On jah imelik, kogu aeg võttis suusa kinni) peamine põhjus, nimelt suusad olid korralikult sikeldamata.

Tõmbasin täna suusapõhja sikliga paremaks, harjasin üle ja minek oli kohe teine. Temperatuur 9 miinuskraadiga soodustas samuti paremat libisemist.

Esimene ring soojenduseks 28 min ja järgmised 26 min. Kokku täna 21,6 km ajaga 1:20.

Ahjaa, vabatehnika kogu aeg. Kuna ma Tartu Maratonile ei lähe siis klassikatehnika lihvimisel-nühkimisel ei näe mõtet.