Võistlus nimega WAR 2010 Svanetia Run.

WAR – Winter Adventure Race, kestusega 25h, mille jooksul läbisime 183km. Temperatuur stabiilselt 0…+2 ning lumesügavus keskmiselt 40-50cm.

Tiimide järjestus:

1. Mountain Loghome ISC (Randy Korb, Urmo Alling, Mariann Sulg)
2. Myrakaruds (Heiti Hallikma, Tiit Pekk, Viivi-Anne Soots)
3. Twister Ekstreem Adventure Team (Elo Saue, Leivo Sepp, Tiit Tähnas)
…mõned Läti tiimid…
6. Medisoft Adventure Team (Kaido Hallik, Aigar Sirel, Eleri Hirv)
--veel paar Läti tiimi

Start, suusad – läti värk

1. etapp oli valik – suuskadel või jalgsi. Kaptenite koosolekul ütles Normunds, et 1. etapil on 95% suusarajad ning punktid on radade ääres.

Selge valik – suusad!

Suusarajad olid fantastilised, need olid lihtsalt inimeste poolt lume sisse tallatud teerajakesed. Siin radadel sirgusid noored läti suusakoondislased: raske treeningul, kerge lahingus.

Etapi lõpetuseks oli sisuliselt esikolmik välja selgitatud, vaid järjekord vajas enne finišit korrigeerimist.

2. etapp – ratta legend, jälle natuke läti segadust

Saime uue kaardi, kus peal fragment linnakaardist, et kuidas jõuda rattalegendi algusesse.

Tiit, meie kaardiguru, võttis suuna ja panime minekut. Lähenesime juba õigele kohale kui märkame seal tiirutamas juba eelnevaid tiime – mingi jama järelikult. Teeme ka tiiru ning peame targemaks võimla juurde tagasi sõita.

Seal on meil diskussioon stiilis “kui lätis miski ei pea, siis suund peab alati, me läksime õiges suunas” - “vaata kaarti, siin on näha raudtee, me ju tulime eile samuti üle raudtee – me peaksime teisele poole minema” - “näe, ma panen kompassi peale ja vaata nüüd ise, me peame ju minema hoopis sinnapoole”…

Nii me kulutasime üsna mitu minutit kui Elo teatas äkki, et “vaadake, kaardil on nimed peegelpildis”. Selge, kogu kaart oli peegelpildis, nüüd oli lihtne.

Pean ütlema, et väga hea hanekstõmbamine.

Kuidas panna suusad rattale:

Oluline on jälgida, et suusa libisemispinnad oleks väljapoole ja et sidemed jääksid täpselt nö. raami sisse. Sellise meetodiga ei takista suusad väntamist kogu komplekt espandri kummidega kiirelt paigaldatav ja eemaldatav.

3. etapp – raketišahtid, parim osa kogu võistlusest

Taaskord valik – suusad või jooks. NB! Suusad tuli rattaetapil kaasa vedada. Seekord valisime meie jooksu. Suusatiimid (1. ja 2. tiim) võtsid loomulikult suusavaliku. Kokkuvõttes kaotasime neile antud etapi 2h20min jooksul vaid 3 minutit.

Raketišahtide juurde jõudsime teise tiimina, nägime maas Heiti tiimi suuski rohkem aru pidamata sukeldusime pealampidega esimesest võimalikust kohast maa alla.

Esimene šaht – tohutu võimas maa-alune betoon-ehitis. Turnisime ümber šahti, vaatasime kõikidesse ümberkaudsetesse ruumidesse ning suundusime esimesse kordidori. Joostes koridori lõppu, avaneb seal täht, kust läheb ümberringi võrdsete vahedega 5 koridori. Jagasime ülesanded ning asusime kammima. Ülipõnev on tegelikult sellistes maa-alustes koobastes. Kuhati on see mitmetasandiline, ehk mõnest trepist saab järgmisele sügavamale levelile.

Ühe punkti leidsime suhteliselt kiirelt üles, teise saime kätte ühe raketišahti põhjast. Õnneks oli sinna ka köis korraldajate poolt pandud, seega oli vaid veidi turnimist. Komanda punktiga läks kõige kauem. Olime omast arust kõik levelid ja käigud läbi käinud kui märkasin ühe šahti põhjas köit. Naljaks oli see, et köis oli kinnitatud šahti põhja ning oli põrandaga paralleelselt. Juhtisin ka teiste tähelepanu sellele asjaolule, kuid asi oli kahtlane. Ronisime šahti sisse ning roomasime läbi ühe düüsi, kuid köis lõppes keset düüsi ning meie tulime sama targalt teiselt poolt välja.

Olime segaduses, Tiidule aga ei andnud see köis rahu ning ronis sinna düüsi tagasi ja varsti saabuski hüüd “punkt”. Hõikasin Elo ning roomasime veelkord sinna sisse. Punkt oli nimelt düüsi lakke pandud ja esmasel ronimisel õnnestus meil kõigil seda mitte märgata.

Kui enne võistlust arutasime, et raketišahtis oleks hea Randy persetunnet kasutada, mis alati punktid esimesena üles leiab siis seekord peale analüüsi võin öelda, et meie enda persetunne oli parim. Edu oli mõõdetav teiste tiimidega võrreldes vähemalt 20-25 minutit.

4. etapp – rattaga mööda teid uhamine

Tõstsime rattalt suusad vahetusalasse.

5. etapp – veel hullem rattaga uhamine

Jõudsime spordihalli. Nüüd oli üllatus – järgmisele etapile pääseb alates kell 21:00, meie aga olime kohal 20:42.

NB! Kolm esimest eesti tiimi olid taas koos. Panime priimusele tule alla, tegime kiir-pastarooga, sõime-jõime, vahetasime riideid ja ees ootas kõige pikem trekkingu etapp.

6. etapp – trekking lumes

Heiti ja Randy tiim lahkusid, meie tiim lahkus ca 10min peale neid.

See oli sisuliselt etapp, mille pärast olid pea kõikidel tiimidel räätsad kaasa võetud. Lõpptulemusena ei oskagi ma öelda kas keegi selle etapi tegi räätsadega, igatahes esimesed kolm tiimi otsustasid seda ilma teha.

Rajal olime aga ca tunni pärast esimesed, kuna 2 esimest tiimi olid otsustanud vahelduseks viga teha. Nüüd aga otsustasime kohe ka meie ise viga teha ning lasime need 2 tiimi taas ettepoole. Paarikümne minuti järel lükkasime aga taas sõbralikult koos jälge.

Huvitav oli aga see, et olles järele jõudnud Eesti tippitiimidele läks lahti nutt ja hala, et nemad siin lükkavad jälge ja meie muudkui tuleme siis mööda nende jälge. Ja kui Tähnas nüüd järgmise punktini ise rada ei tee siis nad ei ütlegi meile kes võitis naiste 30km sõidu. Aga see nutt ja hala oli lihtsalt seiklsussportlase nali millest me sel hetkel lihtsalt aru ei saanud.

Tähnas läks ette astuma ning tõmbas oma tempoga kogu rivi pikaks.

7. etapp – suusatamine, samuti lumes ja linnas

No tõesti, me ilmselt istuks ilma eesti suusasünonüüm Tiit Pekita ikka veel seal läti hangedes. Ta oli võimeline poolemeetrises lumes sellise tempoga suusajälge tegema, et taga sai vaevalt paaristõugetega tal sabas püsida.

Puhkus

Öösel oli ette nähtud kell 5:00 – 6:00 kohustuslik puhkus. Magada, riideid vahetada, süüa jne.

Kuna aga esimesed kolm tiimi jõudsid vahetusalasse kell 2:30 paiku, ei hakatud neid sealt siis ära ajama, vaid me saime ligi 3 tundi magada.

Eksole ju õiglane, tiimid kes eriti ei jõuam saavad tund aega puhkust. Tiimid aga kes võistlevad esikoha nimel, vajavad ja saavad rohkem puhkust :)

8. etapp – fotojooks linnas

Saime piirkondadega tähistatud kaardi ning fotod, tegime 1,5 tunniga Gulbene linna vaatamisväärsustele tiiru peale.

9. etapp – pikk ratas

See oli väga huvitav etapp, kogu aeg sõitsime rattaga. 5 tundi ja 63km.

Lap	Lap Note	Time	Lap Time	Avg of Lap	Avg from Start	Dist	Dist from Start
1.	Suusatamine	12:54	0:54	7 km/h	7 km/h	6 km	6 km
	Vahetusala	13:02	0:08
2.	Ratas	14:04	1:01	16 km/h	12 km/h	16 km	22 km
3.	Jooks	16:24	2:20	7 km/h	10 km/h	13 km	35 km
4.	Ratas	17:22	0:58	17 km/h	11 km/h	15 km	50 km
5.	Ratas	20:42	3:19	13 km/h	12 km/h	38 km	88 km
	Vahetusala	21:19	0:36
6.	Trekking	0:22	3:03	4 km/h	10 km/h	13 km	101 km
7.	Suusatamine	2:34	2:11	5 km/h	9 km/h	10 km	111 km
	Vahetusala	6:03	3:29
8.	Jooks	7:40	1:37	7 km/h	8 km/h	10 km	121 km
	Vahetusala	7:50	0:09
9.	Ratas	12:48	4:58	14 km/h	9 km/h	63 km	183 km

Ja ausalt öeldes mina ei tea, mida need läti tiimid seal rajal teevad. Igatahes ka kõige lähemad läti konkurendid olid valgusaastate kaugusel.

Mountain Loghome ISC võitis kindlalt ja võimsalt. Meie tiim jõudis finišisse teisena, kuid meil oli ka viimases rattas üks punkt välja jäetud. Oleks Myrakarud õigel ajal jõudnud, oleksid nad väga kindla 2. koha saanud. Üks punkt oli aga tõsiselt raske ning see röövis neilt hulga väärtuslikke minuteid ja seeläbi jõudsid nad ca 15min peale kontrollaja lõppu ja 1 punkt võeti samuti maha.

Seega, punktide mõttes olid 2. ja 3. koht võrdsed, ajaline vahe 3min 48sek. Kuid ka meie tiimile valati õli tulle ning 1 punkt võeti maha asjaolu eest, et ühes varustuse kontrollpunktis ei süttinud meie ühel rattal tagumine punane tuli. Seega vahe tuli 1 punkt lisaks sellele 3-le minutile.

Mina olen meie tiimiga ülirahul. Tempo hoidsime kõigile kohasena ning tiimisisene meelestatus oli kogu aeg plusspoolel.

• Tiit: WAR 2010
• Medisoft: WAR 2010 - Läti, Gulbene
• Elo: 27.-28.veebruar - WAR, Läti, Gulbene
• Heiti: WAR 2010- tööõnnetus, WAR 2010- liidrid

Sellise nimega läheme Lätti.

Tegemist 24h kestva seiklusspordi võistlusega. WAR 2010 Svanetia Run.

http://www.raid.lv/piedzivojums/sac/016raid_war10/016raid_wa10_en_info.htm 

On sattunud nii, et hetke seisuga on Expert-rajal 4 eesti tiimi ning 5 läti tiimi.

Kõik kõvad tiimid on seekord väljas.
Raja kirjeldus:

 

Mitteametlikud tulemused nooremate (6-9 klass) tüdrukute seas.

Kokku oli ca 100 startijat enamikest Tallinna koolidest, kelle hulgast Kreete jõudis 16. kohale. Oma kooli väljavalitute seast sai ta 3. koha.

Koht	Nimi	Kool	Aeg
1	Loviisa Lees	Nõmme	0:06:02
2	Maarja-Liis Salumäe	Lilleküla	0:06:19
3	Tuuli Tomingas	Arte	0:06:23
4	Kristiina Kuesmer	Pirita	0:06:32
5	Meril Beilmann	Nõmme	0:06:42
6	Angela Rannu	Saksa	0:06:47
7	Gertrud Aarna	Westholm	0:06:49
8	Elina Ähläinen	Pirita	0:06:50
9	Karina Kork	Westholm	0:06:57
10	Kristiina Uesna	GAG	0:07:02
11	Marianne Raun	Nõmme	0:07:08
12	Anne-Liis Kulpas	Pirita	0:07:16
13	Kristiina Konno	Inglise	0:07:32
14	Helena Nurmik	Pirita	0:07:55
15	Tähe Kai Tillo	Rocca	0:08:09
16	Kreete-Brunella Sepp	Westholm	0:08:18
?	Kädi Kurem	Westholm	0:09:58
?	Liis Sepp	Westholm	0:10:36

Andmed pärinevad järgmistest protokollidest:

Lisaks keti venimisele ja kuidas seda mõõta, millest kirjutasin siin, on olulisel kohal kasseti kulumine ja õigel ajal vahetamine.

Siin näide kulunud XTR kassetist:

Pööran teie tähelepanu eriti väiksematele hammasratastele mille pealt avaldub kõige paremini kulumine. Suurendage, ning te näete milline jõud on avaldunud hammasrattale. Kett veab hambaid edasi tohutu force’ga, nii et need lihtsalt deformeeruvad aja jooksul. Kui sellisele kassetile panna peale uus kett, hakkab see väikeste hammakate pealt üle viskama ning ühtlasi ketti lõhkuma.

Rusikareegel ütleb nii, et üks kassett kestab kaks ketti.

Agressiivsema sõidumaneeri korral ca 800 km pealt peaks ketti vahetama ning rahulikuma sõidustiili korral 1200km peal.

Seega kasseti vahetus võiks olla1600 km vs rahulikumal juhul 2000km peal.

Alljärgneval pildil pakendist võetud XTR kasseti fragment. Tegemist on täpselt sama mudeliga, mis ülemisel pildil ehk 5 väiksemat hammakat on terasest ning 4 suuremat titaanist.

Ma muidugi viskaks õhku küsimuse, et miks väiksemaid hammakaid titaanist ei tehta?

Kui kulumisjälgedega pilti vaadata siis teras on tugevalt deformeerunud võrreldes titaaniga.

Rattasõitjad istuvad pikkadel tuuridel (seiklussportlased ka pikkadel võistlustel) mitmeid tunde järjest sadulas ning õige passatka valik (või no sadula, hea küll) ja asend on ülitähtsad.

Vale passatka või asendi korral tekivad järgmised nähtused:

• käed väsivad ära: ilmselt on liiga suur koormus kätel
  • Ratta raam liiga suur
  • lühenda stemmi
  • nihuta sadulat ettepoole
• perse väsib ära: ilmselt on keha liiga taga, vaja viia osa koormust kätele
  • pane pikem stemm
  • suurem raam
  • nihuta sadulat tahapoole
• jalalabad surevad ära
  • tasub proovida sadula nihutamist ette või tahapoole
  • tasub proovida kingaklotside nihutamist kinga küljes ette-tahapoole
• noks sureb ära
  • sadul võib olla liiga püstises asendis, surutakse elutähtsad veresooned kinni, kontrolli et sadul oleks paralleelselt maaga või pigem häästi natukene eest allapoole
  • vale sadul, proovi vahetada sadulaid, need on erineva ehitusega ning siin aitab ainult testimine
• munad hõõrub ära
  • proovi vahetada sadulat
  • määri jalgevahele vaseliini, see kõige odavam ja tavalisem on kõige parem. Need Borni spezial asjad võivad nahka vastupidi ärritada, neil on mingit ärritavat jama sinna sisse pandud. Aga vaseliin on alati kindel valik.

Naiste kohta eelviimane punkt ei kehti. Aga viimase punkti osas on ka naistel palju abi. Olen seda ise korduvalt näinud, nii et midagi ikka ära hõõrub. Eesti naisi ma tean, aga näiteks läti naistel võivad veel mingid seninägematud iseärasused tekkida, sest lisaks üldteada faktile, et lätlasel on kuus varvast, on neil ka muid iseärasusi.

Selle lõigu võid vahele jätta.
Nimelt kui eesti naine laseb mööda käsipuud alla, siis ta tuleb sealt ilusa sahinaga. Läti naistel aga on jalgevahe ristipidi, ehk siis kui tema laseb trepikäsipuust alla tuleb ainult üks lop-lop-lop-lop.

Ja üldse, kallid naised, palun vaadake mis värvi rattasadulaid te kasutate!!

Ja meestele siis puidust mune ja rauast perset.

Paar suusasporditeemalist mõtet.

Kuidas emad oma lapsi suusaradadel õpetavad.

Ema saabub just oma lapsega suusaraja äärde ning lausub siis õpetlikud sõnad: “ära nende triipude peale astu, muidu rikud suusaraja ära”…

Teine ema jällegi õpetab oma last suuskadega mäest üles minema: “aja varbad laiali, nii on lihtsam minna”…

Tuletasin siis meelde, kuidas mina oma lapsi õpetasin – peamise raskuse valmistavad kolm asja. Kuidas mäest üles saada, kuidas suusarajaga mäest alla lasta ja kuidas ilma suusarajata mäest alla lasta.

1. Mäest üles saamise osas õpetasin lapsi: “tee suurt V-tähte siis ei libise tagasi ja saad mäest üles”. Seda, milline V-täht välja näeb, teadis laps muidugi enne suusatama tulekut.

2. Mäest allatulek ilma suusarajata. “tee suurt A-tähte, mida suurema/laiema A-tähe teed, seda väiksema hooga saad mäest alla”.

3. Mäest allatulek suusarajal. NB! siinkohal õpetab enamik inimesi oma lapsi, et “lase kükakil mäest alla”. See on minu melest täiesti vale, kuna kükkasend viib keharaskuse taha ning kukkumine on garanteeritud suhteliselt suure tõenäosusega. Samas need inimesed, kes niimoodi õpetavad, ütlevadki enda vabanduseks, et “siis on madalam kukkuda ja laps saab vähem haiget”.

Muidugi on see õige, et siis saab vähem haiget kuna on madalam kukkuda, kuid õpetades last sellises asendis laskuma on vastutustundetu, kuna see õpetab last kukkuma, mitte sõites alal tulema.

Õige on õpetada järgmisel moel “lase ülakeha ette kummargile ning aja pepu upakile”. See pepu upakile, ehk taha püsti on on siinjuures kõige tähtsam nüanss millest saab samuti iga laps aru. Selle asendiga saavutab laps tasakaalu ning tuleb suure tõenäosusega ilusti mäest alla. Ta kontrollib alateadlikult oma keha raskuskeset. Seega, õpetage oma lapsi “pepu upakil” mäest alla laskuma.

Siiski, vanemad tegijad tulevad mõnikord peaaegu kükkis alla, seega asend on teatud situatsioonide täiesti õige, kuid lapsele suusalaskumise õpetamiseks kükiasend ei sobi.

Tänane lops:

Teen vasakpööret rohelise tulega ja siis tuleb vasakult RAV ning paneb mulle külje pealt sisse. Auto otsustas seepeale väikse pirueti teha ning maandusime teisel pool teed.

Tulime parasjagu lastega suusatamast. Kõik terved!

Meie auto viidi teisega minema ning kolisime Statoili asendusautot ootama. Alljärgnev pilt näitab autode paiknemist peale avariid:

Ahjaa, RAV ei sõitnud samuti omal jalal enam kuskile, läks samuti treileri peale. Ja kõige tähtsam on omada paberit, kus teine osapool kirjutas, et tema põhjustas avarii. Ehk ta ei hakanud hetkekski midagi roosast või vilkuvast kollasest rääkima (vene rahvusest naisterahvas).

Edasi on juba lihtne.

Esiteks, rattakett ei veni füüsiliselt võttes, vaid rattaketi lülid kuluvad ning see tekitab tunde, justkui oleks veninud.

Kui rattakett on veninud, siis

• ei lähe käigud korralikult sisse,
• kett kipub sõidu ajal maha tulema,
• tekib chainsuck (kett jääb vahest kinni)
• ja mis kõige hullem, kett hakkab üle viskama.

Aegajalt kui te käite oma rattaga hoolduses, võidakse teile öelda, et teie kett on veninud ja vajab vahetamist. Teie aga arvate, et müüjad ajavad teile pada ning tahavad lihtsalt oma äri ajada.

Alljärgnevalt siis meetodid, kuidas ise üle kontrollida, kui veninud on ja kas ikka tõesti vajab väljavahetamist.

1. Esimene ja kõige lihtsam meetod.

Esiteks pilt sellest kui rattakett on eest suure hammasratta peal:

Pilti vaadates tundub asi igati vinks-vonks ja sõita saab ju ka veel.

Nüüd aga tee oma näpud veidi õliseks ja võta kinni keti kõige kaugemast osast hammasratta peal ja sikuta seda, vaata kas tekib lõtk ning kas hakkab paistma mõni hammas.

Kui keti ja hammasratta vahelt paistab välja üks terve hammas, on kett veninud ning vajab välja vahetamist.

Antud pildil olev kett on vähe veninud. Olen näinud kette, kus sarnaselt tõmmates paljastuvad kolm-neli tervet hammast – see oli muidugi disaster. Omanikul viskas kett üle ning sõit oli väga häiritud.

2. natuke keerulisem aga väga täpne meteod.

Keti lülid on nimelt kõik kindla pikkusega ja selleks pikkuseks on üks toll = 2,54 cm. Kui kett on veninud siis iga lüli muutub pikemaks.

Kõige levinum meetod keti mõõtmiseks on nn. 12 lüli mõõtmise meetod.

12 lüli on valitud seepärast, et seda saab teostada ilma ketti maha võtma. Pane joonlaua ots keti ühe lüli juurde ning mõõda 12 lüli pikkus.

12 lüli peab olema täpselt 12 tolli ehk siis meie meeter-maailmas 30,48cm.

Kliki ülaltoodud pilt suuremaks ning näed, et ülemine (uus) ja alumine (vana) kett on erineva pikkusega.

MILLAL ON KETT VENINUD?

• 12 lüli on 30,6cm ehk kuni 1,6mm (1/16’’) pikem – kett on OK.
• 12 lüli on vahemikus 30,6-30,7cm ehk 1,6mm–2,4mm pikem – vajab kett vahetamist,
• 12 lüli on vahemikus 30,6-30,8cm ehk 2,4mm–3,1mm pikem – vajab kett vahetamist ning tasuks kaaluda ka enimkasutatavate hammastrataste vahetamist.
• 12 lüli on pikem kui 30,8cm ehk üle 3,1mm (1/8’’) – on ilmselge, et nii kett kui ka hammasrattad vajavad vahetamist.

Selline lihtne kodune meetod.

Ülaltoodud pildil olev vana kett on sõitnud peaaegu ühe suve ning ma vahetan selle välja kuna odavam on paar korda ketti vahetada kui et lasta ketil ära kulutada hammasrattad. Hammakate vahetamine on juba törts kallim lõbu.

Juba mitu päeva oli meie kass kuidagi imelik. Istus liikumatult tundide kaupa köögis ning ei liigutanud oimugi.

Ainult passis täiesti mõttetult üht nurka.

Kord siin, kord seal ning temast mööduvatest inimestest ta välja ei teinud.

Ta oli ilmselgelt JAHIL!!!

Kogu tema keha liikumatus väljendas ülimat tähelepanu ning kõrvad olid maksimaalselt kikkis, vaid vahetevahel liikusid nagu lokaatorid, et paremini mingeid ainult talle kuuldaolevaid helisid tajuda.

Me arvasime, et seal on mõni ämblik, kuna meie kass on ennast tõestanud suurepärase ämblike varitsejana ning nende hilisema ärasööjana. See muide on täitsa tore, kuna mulle meeldib selline looduslik ja loomulik viis vabanemaks korterisisestest niidikeerutajatest.

Ämblikega käib tavaliselt asi kähku, seekord aga passis meie Nirr ikka tundide viisi ühes asendis.

Ja täna lõpuks kroonis tema tegevust edu. Ilmselt tema selle talvine suursündmus kodanik HIIR.

Nüüd oli mõneks ajaks lõbu, ta küll püüdis nii hellalt seda hiirekest hoida kui veel võimalik aga tunnikese möödudes ei piiksunud ega liigutanud tema kallis mänguasi enam mitte. No kes see jõuakski, kui sind suure kaarega üle toa heidetakse ja nii mitu korda järjest. 

Sellele järgnes loomulikult auväärne pidusöök keset elutoa põrandat. 

Lapsed arvasid, et nemad nüüd mõnda aega Nirrile musi ei tee.

Loom omas elemendis on tõeline kunst.

Ega siis tali taeva jää, seda teadis juba vanarahvas.