Meresõidu turvalisuse tõstmine

Kes kajakiga merel käinud, see on tundnud kindlasti ka olukordi kus südame alt käib jutt läbi.

Mõtlen seda jutti, peale mida on adrenaliin veres ning hea meel et jätkuvalt püsti oled. On sõite mis jäävad kauaks meelde ja kus selline tunne tuleb iga teise laine korral peale.

Juhuse hooleks võib jätta selle, kas tuleb hea maasika-aasta või mitte. Merel tuleb aga võimalikult palju ette mõelda, et tagada nii enda turvalisus kui ka lähedastele teatav meelerahu.

Mis on siis kõige hullem stsenaarium – loomulikult see kui laine või tuul lööb kajaki ümber ning kallast pole käepärast, kajaki sisse tagasi minna ei suuda/ei oska, abi pole kusagilt oodata ja vesi on külm. Või tuleb peale udu, kallast pole näha, tuul pöörab ja hulbitakse kuskile avamerele.

Mees ja kajak

Mida saab ette võtta turvalisuse tõstmiseks?

1. RIIETUS

Riietus saab esimese koha. Isegi kui kallas on käega katsuda ja sinna jõudmine oleks reaalne, siis merevesi on pigem jahe ning inimese keha alajahtub enne kui suudetakse kaldale jõuda. Või kui on isegi kõrval abi olemas siis võib sellegipoolest alajahtumise tagajärjel keha kangestuda ning suutlikkus kajaki sisse tagasi ronida väheneb oluliselt. Siinkohal on ainuõige riietus merele mineku korral kuivhaalar ehk rahvakeeli lihtsalt kuivakas.

2. ESKIMOPÖÖRE

Üheste kajakite korral on oskus eskimopööret teha väga kõrgel kohal. Kuid turvalisust tagavate tegevuste prioriteetide suhtes on see teisel kohal. Eksimopööret oskajad suudavad ümbermineku korral pead kaotamata ja väga kiiresti end õigetpidi tagasi keerata. Kui ollakse ilma spetsriietuseta kaugemal merel, on kiire eskimopööre küll turvalisust tõstev, kuid tuule käes läbimärja ülakehaga on samuti oht alajahtumisele.

3. TEHNILISELT KAJAKISSE RONIMINE

Kajak merel ümber läinudKajaki ümbermineku korral võib juhtuda, et pudenetakse kajakist välja (proffidel seda muidugi üldjuhul ei juhtu) või kahese kajaki ümbermineku korral ronitakse sealt ise välja. Sellises situatsioonis peab olema tehniline oskus ja füüsiline suutlikkus kajaki sisse tagasi ronida. Selleks on mitmeid tehnikaid, kuid kõige lollikindlam ning stabiilsem tehnika on aerupatja kasutades. Ja see peab toimuma maksimaalselt kiiresti ning turvalisuse tagab jällegi esimene punkt ehk spetsiaalne riietus – kuivakas.

Samuti peavad olema käepärast vahendid kajaki veest tühjaks tõstmiseks/pumpamiseks. Kogemus näitab, et kõige parem vahend pole mitte poes müüdav pump, vaid kõige tavalisem pooleks lõigatud 2L Coca-cola pudel. Pumbaga väsivad käed väga kiiresti ära, kuid samas saab pumbata ka põlle vahelt. Topsikuga ei väsi käed ära, saab kiiresti suure vee välja, kuid seda ei saa kasutada põlle vahelt.

Siin asjakohane artikkel koos õppevideoga: http://leivo.ekstreem.ee/post/2013/08/08/Paastetood-merel-kuidas-siseneda-kahese-kajaki-sisse.aspx

4. SIGNAALRAKETT

Punane signaalrakett on väga hea asi ning kui seda nähakse, siis see on nagu Mayday, mayday – merepääste tuleb väga kiiresti kohale. Keset avamerd aga niisama pole mõtet raketti tõmmata – seda ei pruugi keegi näha. Seetõttu on signaalraketi prioriteet kas kõrgem või madalam sõltuvalt olukorrast.

5. NAVIGATSIOONIVAHENDID

Kompassa) kompass: kõige esmane navigatsioonivahend pole mitte GPS, vaid kompass. Kompass on mehaaniline, sellel ei saa kunagi patareid tühjaks ning see töötab ilma näppimata kõikide ilmaolude korral.

b) Paberkaart – lisaks kompassile on elementaarne omada paberkaarti veekindlas ümbrises. Koos kompassiga moodustavad need kaks asja asendamatu navigeerimise abimehe.

c) Loodete tabelid. Kui sõidetakse tugevate hoovuste piirkonnas, on eluliselt vajalik teada loodete täpseid aegu, suundasid ja kiiruseid. Seega ka see info peab olema võrdselt kaardiga operatiivselt kättesaadav.

GPS Montanac) GPS on väga hea vahend, aga

i) sellel võivad saada patareid/akud tühjaks (olen näinud ja isiklikult kogenud paaril korral),

ii) GPS võib katki minna (pigem väike tõenäosus),

iii) GPS võib näppimise ajal pudeneda ning ära uppuda (seda olen ka näinud).

iiii) GPS-i peab näppima, et see õiget asja näitaks – vajalik suumi panek, sihtpunkti panek, ekraanil suuna näitamine jne. See on nagu mingi vastik nutiseade mis hoiab meid 24h ööpäevas oma ohjes.

6. RAADIOSIDE JA ABI KUTSUMINE

Ükskõik, kas oled läinud ümber ja ei saa tugeva lainetuse tõttu kajaki sisse tagasi, oled merel eksinud, tuleb peale merehaigus (teatud lainerütmiga on see kerge tulema) või hakkab alajahtumise tunne tekkima – kõik need on olukorrad kus vajatakse välist abi.

Mereraadio side toimub VHF-raadioseadmetega. Kui vaja abi kutsuda, siis raadioside levib ka kohtades kus mobiiltelefoni levi ei pruugi olla. Abi kutsutakse spetsiaalsel kanalil nr. 16 ning alguses tuleb öelda kolm korda mayday, siis kolm korda oma laeva nimi – näiteks valge kajak ja seejärel teada anda oma koordinaadid ning situatsioon. See kõnelemine on vanamoodne lähenemine. Pealegi kui meres hulpida, pole see raadiojaamaga kõnelemine sugugi lihtne tegevus. 

Icom IC-M91D DistressRaadiojaamade kaasaegne süsteem võimaldab kasutada digitaalset Mayday’d ehk distress call-i. See tähendab kriitilises olukorras pole vaja kõneleda, vaid tuleb vajutada ühte spetsiaalset nuppu raadiosaatjal. Selle nupu vajutuse tulemusena saadetakse välja digitaalne hädaabi kutsung (DSC) koos GPS-koordinaatidega ja ka Sinu isiku tunnusega (MMSI). MMSI on seotud konkreetse inimesega ning selle saamisel teab merepääste, et kas tegemist on kajakiga või tankeriga.

Lähim alus (purjekas, tanker, Tallink) tuleb mayday signaali saades teile appi. Ja DSC korral teavad nad täpselt ka koordinaatide järgi, et kuhu tulla.

7. MOBIILTELEFON JA ABI KUTSUMINE

Mobiiltelefon on hea vahend abi kutsumiseks, peab aga eeldama järgmisi asju: a) telefon on veekindel b) telefon on abi vajamise hetkel käepärast, mitte kajaki kokpitis, ka mitte selles väikeses mis on käepärane, vaid päästevesti taskus c) Sul on kohaliku/lähima Merepääste keskuse number kuhu helistada, ära helista sõbrale d) Sa oskad piinliku täpsusega oma asukohta kirjeldada (ideaalis GPS koordinaadid). Kajak on merel nii pisike alus, et selle leidmine ilma koordinaatideta on peaaegu nagu nõela otsimine heinakuhjast.

8. VALGUSSIGNAAL

Jõudsime uuesti signaalraketini. Kui on näha/kuulda, et abi on lähedal kuid nad pole sind leidnud – siis see on parim hetk lasta õhku punane rakett.

Teine hea mõte on omada kajaki peal stroboskoopi, see on siis selline vilkur mis plingib ja paistab kaugele.

 

NB! Raadiojaamade kasutamiseks on vajalik järgmine:

1. Raadiojaam, kui pädevuskoolitusel pole käinud ning raadiojaam pole registreeritud, siis võib seda kasutada Eesti seaduste kohaselt 16-l kanalil hädaabi kutsungi tegemiseks.

SRC tunnistus2. Läbida raadiosideoperaatori koolitus. Kõige esmasem koolitus SRC (Short Range Radio Operator’s Certificate). Selle koolituse läbimisel saab tunnistuse, mis kehtib eluaeg ning annab õiguse ülemaailmselt kasutada raadiojaama ka teisteks suhtlusteks, mitte ainult hädakõne.

3. Registreerida raadiojaam ja saada endale unikaalne MMSI kood. Sellel on siis mõte, kui raadiojaam, mille te punkti 1. juures soetasite omab DSC ja GPS võimekust. Näiteks Icom IC-M91D. MMSI koodi saab Tehnilise Järelvalve Ametist.

4. Registreerida enda raadioseade, MMSI kood, hädaabi kontaktid ja muu oluline informatsioon Eesti Merepääste keskuses. seda saab teha aadressil jrcc@politsei.ee

PS! Kui keegi soovib testida oma jaama ning digitaalset sidet (mis levib kaugemale kui tavaline side), siis minu MMSI kood on 827600018.

Kajaki ettevalmistamine suveks

Mai esimesed kaks nädalat on möödunud kiires tempos, seda nii töö- kui ka eraeluliselt.

Lisaks jooksutreeningutele on kujunenud oluliseks märksõnaks kajak.

Suurepärane  6,5 meetri pikkune alus nimega “Lendav Hollandlane” on meid välja viinud nii nädalavahetustel kui ka lihtsalt peale tööd Tallinna lahele.

Kuid iga sõit on olnud omamoodi emotsioonikas.

Tallinna lahe väiksed sutsakad

See on meie peamine õhtune sõidukoht. Kulub vähe aega transpordi peale ning saab kohe veele. Tallinna laht pakub alati huvitavaid väljakutseid. Näiteks väga harva juhtub seda, et õhtusel ajal on keset lahte peegelsile vesi ning kõrvu kostab vaid Vaikus.

Kajak Lendav Hollandlane Tallinna lahel

Ja üksik purjekas liibumas vastu päikest.

See Tallinna laht on tüüne

Kuid on ka elavamaid hetki olnud. Pirita kandis tulevad rõõmsad optimistid vee peale ringe sõitma ning Tallinna lahel sõitvad suured laevad tekitavad lainemägesid.

lainet ootamasOptimistid tiirutamas

 

Preedi, Vana-Vorsti ja Põltsamaa jõgi 24km

Peale Tartu Jooksumaratoni oli just hea ja sobilik minna kajakiga mõnele väiksemale jõele ning sedapuhku siis Endla looduskaitseala piirimaile. 12 km ülesvoolu ning seejärel sama tee 12 km allavoolu tagasi.

Kiituseks peab ütlema, et vähe on järel kohti, kus vanad maastikud hingavad. Siin oli seda tunda. Ja õhtuoode Tammemäe künkal.

Preedi, Vana-Vorsti ja Põltsamaa jõgiPiknik Tammemäe künkal

 

Elva- ja Emajõgi 33km.

Tartu Kevadjooks 14. mail 2016, jooksin ajaga 37:12 ning olin M40 vanuseklassis 4. koht. Keha tasakaalustamiseks läksime väikesele tiirule Elva- ja Emajõele. 33km rahulikku kajakisõitu allavoolu.

 

Tiir ümber Naissaare 50km

DSCF9206Pühapäev oli mõlemal vaba, ilm ilus ja esialgse plaani osas, et sõidame Naissaarele pannkoogi pikniku pidama, muutus sõidu käigus sujuvalt väljakutseks teha tiir ümber Naissaare. Olen seda varasemalt üksi teinud ning teada on et sellest saab üks päris pikk ots.

50km puhas sõiduaeg tuli 6h 50min ning sellele lisandus kaks puhkepeatust Naissaarel a’ 30 min.

Naissaare piknikupeatus

Naissaare ring

Kahe nädala statistika

Mai esimene nädal:

  • 16 treeningtundi
  • 100km jooksu
  • 65km kajakisõitu

Mai teine nädal

  • 20 treeningtundi
  • 56 km jooksu
  • 114 km kajakisõitu
  • 30km rulluisku

Naljaga pooleks, treeningud aprillis

Naljakuu on tänaseks seljatatud ning loodetavasti saab nüüd ka tõsisemalt sporti teha. Aga aprill tõi näo laia naeru täis ning tegemisi jagus mitme erineva kandi pealt.

Spordilaagrid, ratas

Nädalane Itaalia Toscana veinipiirkonna sportlik ja mägine rattalaager oli tõeline puhkus koos heade sõpradega. Distantsid polnud just pikad, varieerudes 50-80km, kuid tõusumeetreid tuli seevastu kuue sõidupäeva kohta 7500m.

Sõpradega Itaalias Toscanas

Aprill oli aga asjad nii kavalalt sättinud, et pärast Itaaliat väntasin kaks nädalat ratast Hispaania Hawaii Expressi kevadlaagris. Lisaks rattaga sõidetud 1200 kilomeetrile ja 12000 tõusumeetrile suutsid jalad kahe nädala peale kokku koguda ka 80 jooksukilomeetrit.

Ratta kevadlaager Hispaanias

Xdream Narvas 2. koht

Laagrist kodumaale saabudes ootas nädalavahetusel ees seiklusspordivõistlus Xdream asukohaga Narva ühes kõigi võistlejate lemmiku Kreenholmi saare ning muljetavaldavate tootmishoonetega. Koos Rait Pallo ning Timmo Tammemäega saavutasime A-rajal 5 tundi kestnud sportliku soorituse tulemusena 2. koha. Täiesti selge on see, et 1. koht ei jäänud mitte meie füüsilise võimekuse taha, vaid siin oli selge annus seiklust, mis lihtsalt tuli „läbi hammustada“.

Xdream Narva poodium

Eesti parimad robootikud

Siinkohal on paslik teha väike kõrvalepõige spordimaailmast, sest Xdreami poodiumil ma oma tiimiliikmete kõrval ei seisa. Põhjus väga lihtne, nimelt toimus samal ajal Jõhvis üle-Eestiline koolidevaheline jõukatsumine selles, kes kõige paremini roboteid oskab ehitada ning programmeerida. 5 aastat olen õpetanud põhikooli ja gümnaasiumi noortele just nimelt robootikat, programmeerimist ja ehituskunsti ning Jõhvis tõid mu noored koju karika „Eesti Parim Robootikakool“. Kuna kahes kohas korraga poodiumil seista ei saanud, valisin oma robootikanoored.

Eesti Parim Robootikakool 2016

Hawaii Express Gran Fondo 155km

30. aprillil, päev enne Viljandi Järvejooksu, toimus tore Hawaii korraldatud rattasõit nimega Gran Fondo, mille käigus sõideti Tartust Tõrva kaudu Viljandisse, kokku 155 km. Kuna ma ei tahtnud enne Viljandi järvejooksu ennast liiga kaua ajaliselt väsitada, valisin grupi, kes rutem kohale jõuab. Seega keskmine kiirus 35km/h ning sõit ajaliselt 4h30min. Viljandi lõputõus Kõrgemäe tänaval ristiti Kramp Fondoks ning selle võtsin samuti pigem rahulikult järgmise päeva jooksuvõistlust arvestades. Nii rahulikult, et Priit Salumäe pidas hiljem vajalikuks ära märkida: „Leivo, isegi Tanel Padar oli sinust 3 sekundit kiirem, mis tegid seal tõusul?“

Hawaii Express Gran Fondo Tartu Viljandi 155km

Viljandi Järvejooksu M40 5. koht

Järvejooksul saime kokku Viivi, Kait Vahteri ja Indrek Mummiga, kellega koos sai tehtud 3km soojendusjooks, venitused ning jooksuharjutused. Lõpetasime ilusti 12 min enne starti. Kuna me startisime esimesest grupist, polnud ka alasse sisenemisega kiiret, numbrid 1..100 ehk eliit saab kõige kauem viivitada. See on päris suur eelis, piki stardikoridori saab viimased kiirendused teha, et lihased käigus hoida ning maksimaalselt stardiks valmis olla.

Viljandi järvejooks 2016

Start

Olen startinud varasemalt tagumistest gruppidest ning siis on ikka paras rüselemine, kuid esimesest grupist oli päris hea kohe ilma rüsinata väravast välja saada. Juba teadlikult ei hakanud stardist Mukunga tempos jooksma, vaid valisin endale hulga sobivama, sellise 3:30 km/min. Teine kilomeeter, nagu jooksjad teavad, läheb ülesmäge ning seal kus paljud peavad otstarbekaks kõndida, jooksime meie 4:00 min/km. Majade vahelt läbi ning mõnus pikk sirge kergelt mäest alla.

Neljandal kilomeetril maastikule jõudes tabas mind aga esimene viperus, nimelt ühe jooksja tuules olles ei märganud maas lebavat kivi ning libastusin oma vasaku jala hüppeliigese väga tugevasse väändesse. Spontaanne valukarjatus, kuid ilusti otse jalga maha pannes tundsin, et joosta saan. Teist sellist väänet poleks ma vist välja kannatanud, seetõttu olin edaspidi rajal pigem tähelepanelik.

Muda või ringi?

Olen alati jooksnud otse läbi Orika soo ja ei teagi milline see ring välja näeb. Seega valik lihtne – ikka kohe mutta. Hiljem Indreku ja Kait’ga arutades (nemad jooksid seekord ringi), oli kommentaar väga ühene – ükskõik mis tingimused on – nad ei jookse enam kunagi ringi. Väidetavalt on kaotus 20 sek, kuid ma ütlen et seekord oli rohkem. Nimelt vahetult enne pöörangut jooksid Kait ja Indrek minust mööda ja läksid otse. Mina keerasin mutta. Kuid siis selgus tegelik õudusunenägu mida ma pelgan kõige rohkem jooksuvõistlusel. Nimelt erinevate asjaolude tõttu läks põhi alt. Seal muda-metsas oli ka raja ainuke turvaline koht oma tegevus ära teha. Hüppasin kolm meetrit raja kõrvale ning 20 sekundiga oligi kükitatud ja taas jooksurajal. Selle ajaga möödus minust tiimikaaslane Rait Pallo, keda ma kuni lõpuni enam kinni püüda ei suutnud. Kait ja Indrek aga jäid sõltumata minu 20sek peatusest ikkagi tahapoole.

Orika soo ja muda on isegi koos orgaanilise peatusega kiirem kui ringi jooksmine.

Järve tagumine kallas

Äkitselt jooksis minust mööda punaste patside lehvides üks tütarlaps. Vau. Mõni aeg hiljem kuulsin kuidas rahvas hüüdis „Olga, pane-pane, oled teine naine“. Selge, jooksin niisiis koos Olga Andrejeva’ga. Ta jooksis suurepärase tempoga ja üllatuslikult liikus ka väga hästi mäest alla. Kui ülesminekuks on vaja jõudu, siis konarlikul maastikul kiiresti mäest alla jooksmine nõuab head tasakaalu ning keha valitsemise oskust.

Lisaks Olgale, oli meie kolmeses pundis ka lätlane Janis. Järve tagumises osas tundus tempo väga hea, seega ei hakanud neist mööda suruma.

Viimane laskumine ja finiš

Enne viimast laskumist aga sättisin ennast meie grupikese ette, kuna tundsin et suudan allamäge neist kiiremini joosta ja ei tahtnud kinni jääda.

Viimased kilomeetrid Viljandisse sisenemisel dikteerisin tempot ja jooksime kõik oma võimekuse piiril. Minu järel kohe Olga ja siis Janis. Korra oli Olga isegi mu kõrval, andsin talle viisakalt möödumiseruumi, kui ta peaks soovima. Kuid enne staadionile sisenemist kiirendasin veelkord, et mitte jääda sisekurvi lõksu ning siis lasin lõpuks ka looma välja. Viimased 150m vältel tõstsin tempo 2:40 peale ning sellega tagasin endale puhta finiši viimase kolme kilomeetri kaaslaste ees.

Viljandi järvejooks 2016 Finiši spurt

Lõplikud tulemused

Viljandi Järvejooks tempo ja pulssAjaga 44:22 olin eelmise aastaga võrreldes 4 sekundit aeglasem. Kuid koha mõttes olin sel aastal ligi 20 kohta kõrgemal. Üldarvestuses 61. koht ja M40 5. koht (2015 aasta üldarvestuses 80. koht ja M40 11. koht). Oleksid las jääda ennustajatele, et “kui oleks ikka 3 nädalase rattalaagri asemel korralikult jooksutrenni teinud…” või et “kui poleks vahetult enne järvejooksu rattaga Tartust Viljandisse 155 km sõitnud …” et “mis tulemus kõik siis oleks võinud olla” jne.

Pühapäeva õhtu merel

Koos Kajaga Tallinna lahel peale järvejooksu. Kajakisõit on väga kasulik vaheldus ülakehale. Töötavad nii käed, õlad, kõht kui ka selg, jalad saavad aga puhata.

Kajakiga Tallinna lahel

Treeningplaan ja tegelikkus

Ahto saatis pühapäeval treeningplaani märtsi kuu osas. Ilus kava - esmaspäevast pühapäevani ja nii neli nädalat jutti.

Juba kohe esimesest nädalast alates jäid aga plaanist järele ainult riismed.

Esmaspäevast kolmapäevani olin Prahas ning kõik päevad hommikust õhtuni sisustatud, seega jooksurajale puudus lihtsalt võimalus minna. Jõudsin vaid iga päev tunniks ajaks hotelli aeroobikasaali, et teha ÜKE.

  • Nädala treeningtunnid: 7h
  • Jooksukilomeetrid: 46km

Neljapäeval, tagasi olles, oleks pidanud jooksma minema, kuid õhtune robootikatund Reaalkoolis läks oodatust pikemaks ning seega tuli üldse trennivaba päev. Pole ju ilus oma innustunud õpilastele öelda, et hakake koju minema, kuigi mõnikord on ka seda ette tulnud kui kell juba tõesti 22-le läheneb ja õpilased pole seda nägugi et minema peaks hakkama.

Konsulteerisin Ahtoga, et mis teha, eelkõige tundsin huvi, et kas peaksin pühapäeval tegema treeningtempoga 2h+ jooksu või siis minema 35+ minutiks välja ning võistlustempos 10k jooksma. Ahto ütles, et jookse parem 10k.

Seega kohendatud nädalaplaan oli lihtne, reedel tegin hallis 12x400m ahto lõike, laupäeval jooksin rahuliku tempoga 18km ning pühapäeval 10km võislustempoga Vinni-Rakvere talvejooks.

Reedeseks lõigutrenniks sain kätte ka uued tossud mis SEB Maraton projekti raames igale osalejale ette nähtud. Minu valik oli selgelt kiire võistlustoss, Nike Lunaracer+ 3. Pean kiitma jalanõud, kuna kohe esimest lõiku joostes tundsin just parajal määral vetruvat tagasilööki tossu kannaosas. Soojendusjooksul polnud mingit vahet, aga lõiku joostes, tugevama jalatõukega, oli see hästi tunda. Juba kuuenda lõigu ajal tulid higipiisad näole, kaheksanda ajal hakkas lugemine sassi minema ning kümnenda ajal mõtlesin, et ainult kaks veel.

Pühapäeval oli üllatuslikult palju inimesi Vinni-Rakvere 10km stardis. Headest tuttavatest rajal ka Kait Vahter, Viivi-Anne Soots ja Kirti Rebane.

Jooks kulges kinnitambitud värskel lumel, et kui hoog sees siis oli minek hea ning libedus eriti tunda ei andnud, kui aga tulid pöördekohad, oli vaja aegsasti pidurdada et püsti jääda ning uuel sirgel hoo võtmiseks käisid küll jalad ringi nagu multika tegelastel.

image10km lõpuaeg 37:20 ning M40 arvestuses 1. koht ja üldarvestuses 5. koht. Aasta esimese stardi kohta ütles Ahto "alaverlikult ütleks, et pole paha aga suveks on siit vaja veel paar minutit välja võtta".

Huvitav aga on see, et kui mina jooksen 10k ajaga 37+ minutit siis kell annab minu eeldatavaks 10k ajaks 34:50. Mis saab siis aga kui ma jooksengi 34:50-ga?

imageJa üllatuslikult andis kell selle jooksu peale uue VO2max-i: 61 ning sellega kaasnes ka automaatselt uus maratoni lõpuaeg. Pean ütlema, et kui kell sedaviisi edasi põrutab, siis läheb ise sinna starti.

Peale Rakvere jooksu aga kohtusime Marathon100 tiimiga Pärnus, Hedon Spa-s, kus saime tunda vee hoolitsevat mõju ning maitsva õhtusöögi, et hommikul triksis-traksis olla ja Qvalitas keskusesse koormustestile minna.

Kuidas tuleb 20h trenninädal

Selle aasta mahukaim trenninädal. Tegelikult pole siin midagi keerulist ega ülemäära palju.

  • Treeningtunde kokku 20h
  • Jooksukilomeetreid 63km
  • Lisaks ventti/ÜKE, ratas nii pukil kui õues, ja matkasuusk Keava ning Endla rabas.

Nagu näha, siis võrreldes eelmiste nädalatega on jooksukilomeetrid kokku kuivanud. Kuid seda kvaliteetsemalt püüan neid teha. Oluline on ka madala pulsiga treeningute osakaal, nagu näiteks suusamatkad sõpradega.

Kirjeldan vaid olulisi ehk arendavaid treeninguid.

Lõigutrenn: 3+1+3+1

Kuna väljas ilm jätkuvalt libedapoolne ja kiirete lõikude jooksmiseks ebasobiv (vähemalt minu jaoks), läksin juba teist korda elus sisehalli, et seal oma lõigud ära teha. Tegelikult on aga need trennid saanud mu koduses kõnepruugis endale nimetuse "Ahto lõigud". Seega läksin TSH-sse ahto lõike tegema. 3km soojendusjooks, jooksuharjutused, venitused-sirutused ja siis ringile. Kõige sisemine rada on täpselt 200m, seega hea lihtne arvestust pidada. 3km = 15 ringi. Esimesed 3km tempoga 3:47, siis 400m ehk 2 ringi puhkust ning siis 1km tempoga 3:33. Uuesti 400m puhkust ja järgmine 3km lõik tempoga 3:45 ja lõppu 1km ajaga 3:34. Seega kõik lõigud võrreldava tempoga. 3km lõpuks aga hakkas hallis joostes suu kuivama.

Lõigutrenn: 5x1 + 2x200m

Ja jälle sisehalli ahto lõike tegema. Kõik 1km lõigud keskmise tempoga 3:33 ning puhkeintervalliga 200m (üks ring). Lõppu kaks korda 200m, ehk siis üks ring täiega, nii paju kui tuleb. Vot see oli tõesti lendamise tunne. 31sek ringi peale teeb 200m tempoks 2:35. Ja peale 200m jooksmist kõlkusin nagu räim jooksuringi reelingul. Igatahes sai jalgadesse piimhappe tunde üle pika aja.

Leian, et pean rohkem kiiremaid jookse tegema, muidu jäängi sinna piimhappe eelsesse mugavustsooni lonkima 3:45-ga. Ja nii kui valu tekib siis annan alla.

10km tempojooks

Otsustasin pühapäeval veel ühe 10km tempojooksu teha. Õismäe-Hiiu kergliiklusteel: 5km ülesmäge ja 5km allamäge. Algas ilusti, asfalt kuiv-puhas, hea pidamine, kerged jalanõud mõnus minek. Aga juba 2km peal algas lumesodi ja ebamäärane kuumaastik vahelduva eduga lõpuni. Sellegipoolest hoidsin ülesmäge keskmist 4:14 ning allamäge 3:50. Ülemises otsas puhkepeatust ei teinud, kohe alla tagasi. Seega 10km aeg 40:30 ja keskmine tempo 4:03. Ja pulss oli pigem madal, alles lõpuks ronis tasapisi üle 163-e.

 

Tartu Maraton on nädala võtmesõna

Emotsioonid on üleval.

Tartu Maratoni mittetoimumine lume puudusel otsustati mõned nädalad varem ning kohe samal ajal tekkis mõte minna seda läbima jalgsi. 21.veebruar 2016.

Tänud mitmekordsetele maailmameistritele, vendadele Silver ja Rain, kellega koos oli hea tempot teha. Ja aitäh meie support-tiimile Kaja, kes 31km ja 46km ootas banaanide ja pastasalatiga. Maratoni rada oli lumega kaetud ning seda sadas päeva jooksul juurdegi – ausalt öeldes oli suusatajatel päris raske – ei libisenud ja ei pidanud Naeratus 

Jooksjatele seevastu rada sobis ning esimese pundiga lõpetasime 63km pikkuse jooksu vahemikku 6h20m-6h30m. Ja me polnud ainukesed jooksjad – tegelikult oli 16 inimest lausa kohal Kaido Vetevoog’i eestvedamisel. Siin ka kokkuvõtlik artikkel marathon100 lehel.

Tartu Maraton joostes 21.veebruar 2016

See nädal aga tuli taas selline pool-puhkenädal. Nii esmaspäeval kui ka teisipäeval pidin asendama treeningud töötegemisega. Elu lihtsalt teeb oma korrektuurid.

  • Nädala treeningtunnid kokku: 12h30m.
  • Jooksukilomeetreid 123km.
  • TSS (Training Stress Score): 643

Teisipäevane lõigutrenn 2x (4km + 1km).

Esimene 4km lõik keskmise tempoga 3:56. See oli Järvevana teel ning õige pisut allatuult, enesetunne hea, vahel väike puhkus ning järgneva 1km lõigu tempo 3:44.

Teine 4km lõik oli Järvevana tee tagasi, seega vastu tuult ning keskmine tempo 4:06. Puhkusekilomeeter ning viimase 1km lõigu peal vajutasin tempoks 3:39. Selle oleks pidanud tegelikult oluliselt kiiremini jooksma, kuna tee viis kergelt mäest alla.

Laupäevane lõigutrenn 8x400m.

Tegin elus esimest korda kahte asja – nimelt läksin sisehalli ainult selleks et joosta ning siis ladusin seal ringi peal lõike. Isegi päris OK oli. Naeratus

400m jooksmine oli minu jaoks uus ja piisavalt lühike et see ainult päkkadel joosta – tulemus aga avaldas olulist mõju säärelihastele. Algselt planeeritud 12 korra asemel tegingi ainult 8 kordust, kuna tundsin et muidu teen lihastele liiga. Uute asjadega tuleb tagasihoidlikult alustada.

Esimene lõik oli kiirem: 1:11 (tempo 2:58), kuid teised läksid kõik enam-vähem ühte aega 1:18 (tempo 3:15).

See viimane tempo 3:15 on märgilise tähendusega, nimelt maratoni olümpianormi täitmiseks tuleb 42km selle tempoga joosta. Mul on siiralt kahju, et Tiidrek Nurmel jäi Sevilla maratonil Rio olümpianorm täitmata. Aga tasemevahe on ikka pöörane, Tiidreku sõnul on näiteks tempo 3:30 tema “kiiremate aeglaste treeningjooksude tempo”.

Siia toon näitena juurde Tõnu Lillelaid, kes tegi eelmisel nädalal 15km tempokrossi, mille keskmine kiirus oli 3.29. Minu 10km võistlusjooksu aeg ei küüni sinna, kus teistel on lihtsalt treeningtempo.

Vastlapäeva ja Sõbrapäeva jooksunädal

Iga nädal tuleb oma näoga, Tavalist, keskmist või rutiinset nädalat polegi olnud.

Mõnes mõttes võiks öelda, et tegemist oli puhkenädalaga, kuna kolmapäev ja neljapäev tulid täielikult spordivabad. Elu lihtsalt seadis oma asjad nii, et isegi hommikusi töölesörkimisi ei õnnestunud teha. Enesetunne on suurepärane ja need kaks puhkepäeva kulusid vahepeal marjaks ära.

  • Sporditunde tuli 5 päeva peale kokku 12h.
  • Jooksukilomeetreid 93km.
  • TSS (Training Stress Score): 700

Kuna mulle meeldivad igasugu tehnilised mõõtmised, eneseanalüüsid jms, siis kasutan TrainingPeaks veebikeskkonda. Selle taga seisavad mehed, kes on kümneid aastaid teaduslikult uurinud sportlasi ning neid mõõdistanud igas asendis ja välja töötanud meetodid spordivõimekuse analüüsiks.

Laupäeva õhtul tuli külla Ahto Tatter ning Kaja oli mõnusa kišš-kišš (loodetavasti kirjutasin õigesti) piruka küpsetanud. Vaatasime Ahtoga laiemalt otsa minu käesoleva aasta jooksuplaanidele, mida ja kuidas ma hiljuti teinud olen, et kõige selle pinnalt hakata juba konkreetseid edasisi tegevusi planeerima.

Emotsionaalselt aga kõige lahedam jooks tuli pühapäeval, kui käisime koos Silveriga läbi jooksmas Tallinn City Trail tänast varianti http://wilderness.ee/et/ 

Distants 21km ning tõusumeetreid kokku 251m. Väga kihvt kuidas praktiliselt ilma teid ületamata on võimalik kokku panna nii erinevaid kohti läbiv äge trail-run. Alljärgnev on ülevaatlik pilt, kes aga täpsemalt soovib uurida siis siit lingilt saab endale ka GPS-versiooni alla tõmmata: https://ridewithgps.com/routes/12188307 

Tallinn City Trail

Pilk üle Soomaa suurvee

Käesoleva nädala algus oli erakordselt tihe ning ootust täis. Ootust selle suhtes, et kes saab valituks projektis SEB Tallinna Maraton 2016 alla kolme tunni. Viimasesse ringi olid jäänud 4 meest, kelle vahel toimus siis veebihääletus. http://marathon100.com/

Minu eesmärk on joosta sügisel SEB Maraton ajaga 2:45.

See tundub mulle täiesti pöörane eesmärk, kuid hullud asjad ongi lahedad.

Ausalt öeldes hoidsin ma pöialt Lauri Pihlakule, tema ajalised näitajad olid kõige paljulubavamad – ehk tema pealt oleks näinud ilusat arengut.

Aga siinkohal on sobilik aeg öelda SUUR AITÄH kõikidele sõpradele-tuttavatele. Veebihääletuse tulemusena kogusin 309 häält, kui suure eduga ma võitsin, selle kohta mul infot kahjuks pole.

Nüüd järgmise sammuna teeme vereanalüüsi ning siis uurivad arstid meie sportlikku võimekust kliiniliselt ning alles seejärel otsustatakse – kas ikka oleme sobivad kandidaadid projektis jätkama.

Selle nädala treeningud, 1-7 veebruar 2016.

Treeningtunde kokku 14h, jooksu 109km.

Ainukesed sisetreeningud olid esmaspäevane ÜKE ja teisipäevane jooga. Ja selle nädala märksõnaks olid tuharalihased. Nii korralikult pole ammu õnnestunud ÜKE-s harjutusi teha, et ka neljapäeval olid veel tuharalihased valusad.

VO2max 60Nädala lõpetasin pika jooksuotsaga, 32km keskmise tempoga 4:39. Keskmist kiirust tõstis kindlasti jooksu keskel tehtud kiirem 3km lõik tempoga 4:05. keskmist aeglustas aga selgelt Tabasalu pangapealne, mis on ikka lausjää all. Pöörane kui raske on jalgu maast lahti saada. LaSportiva Crossoverid kaaluvad 426g (1), samal ajal minu lemmikud Saucony Kinvara 6 kaaluvad 244g (1).

race predictorSelle nädala lõpetuseks üllatas Garmini kell mind uue numbriga ning pakkus välja, et Running VO2max 60 ning prognoositav maratoni aeg 2:43:12. Kell arvab juba minu vormist päris hästi. Tehnoloogia on tore ja mulle meeldib nende vidinatega mängida.

 

Kajak jäi seekord katuseleKäisime Taaviga Soomaa suurveel, kuid ürituseks see jäigi, isegi kajak jäi katusele. Nagu omavahel arutasime, et “kuivakad täitsid oma ülesannet hästi, jäid täiesti kuivaks”. Vähemalt kajak “Valged Aerud” sai korra üle kesk-Eesti käia.

Oleme mõlemad kogenud suurvett Soomaal ja tänavune oli siiski väga tagasihoidlik. Looduse rütmi järgi peavad siiski ka tänavu nii loomad kui inimesed käima.

Soomaa üleujutus

Reedel sadas nii ilus valge ja paks lumi maha, et ma ei suutnud vastu panna kiusatusele rattaga välja minna. 2,5 tundi mööda lumiseid metsateid oli kihvt.

Rattaga lumistel metsateedel

Vaata, miks ma armastan jooksmist ja hääleta mind Marathon100 treeninggruppi

Aasta tagasi võtsin omal käel ette hullumeelse projekti joosta 2015.aastal maraton alla 3 tunni. Mu varasem maratoniaeg aastast 2007 oli 3:47.

See õnnestus ning jooksin isikliku rekordi Südasuve Maratoni ajaga 2:53.

Tegin selle nimel süstemaatiliselt ja sihikindlalt tööd ning enam kolmveerand tunniga oma varasemat aega parandada tundub ilmselt muljetavaldav, aga see oli from zero to something ehk arengu lihtsam osa. Kui tahta siit edasi minna, algab täppistöö ja peenhäälestus ning iga võidetud minut tuleb eelmisest raskemalt.

Selleks, et saaksin 2016.aastal joosta maratoni ajaga 2:45, pürgin Marathon100 treeninggruppi. Seal on treenerite tugi, asjatundjate nõuanded ja ühtse eesmärgi nimel töötava meeskonna toetav vaim.

Läbi mitmeastmelise valiku olen jõudnud finaali, kus treenerite hinnangu kõrval loeb ka rahvahääletuse tulemus. Iga kandidaat tegi enda kohta promovideo:

 

Palun toeta mind minu teel, mine lingile

http://marathon100.com/est/uudised/SEB+Tallinna+Maraton.n/vali-oma-lemmik-3-tunni-maratoonar

ja hääleta minu poolt!

Ja kui juba Marathon100 lehel oled, vaata üle ka teiste ajagruppide jooksjad ja tee ka seal keegi oma väärtusliku häälega rõõmsaks J

Hääletus on avatud teisipäeva, 2.veebruari keskööni.

Video taustamuusika Yann Tierseni looming "La dispute", mis pärineb filmist Amélie. Klaverit sõrmitseb Leivo.