SHETLAND: ookeani meelevallas
Shetland on väike saarestik Suurbritannia ning Norra vahel, kus elab 23000 inimest. Ajalooliselt on see olnud Norra impeeriumi osa, kui Taani printsess aga abiellus Šoti kuningaga, jäi maksmata kaasavara ning siis anti saared Šotimaale. Veel varasemast ajast on teada, et tegemist oli viikingite ja piraatide kodukohaga.
LOODED: 6 tunnised tsüklid
Ookeani veemassid on tohutud ning kuu ja päikese poolt põhjustatud tõusud ja mõõnad kihutavad piltlikult öeldes kogu aeg ringiratast. Kitsamates kanalites on vee voolu kiiruseks 20-30 km/h, see on peaaegu nagu mäslev jõgi ning sellisesse kohta pole küll turvaline süstaga sattuda. Eriti veel kui tuul peaks vooluga vastassuunas puhuma.
Ja nõnda toimub see ca 4 korda ööpäevas ehk iga 6 tunni tagant vahetub tõus mõõnaga.
SPRING ja NEAP: kuidas tõlkida eesti keelde?
Kuidas tõlkida eesti keelde mõisted Spring-tide ja Neap-tide? Spring-tide esineb olukorras kui päike ja kuu on kohakuti ning avaldavad koos veemassile mõju, neap-tide aga on siis kui ainult kuu või päike avaldab veemassile mõju. Spring ja neap vahelduvad iga 7 päeva järel (kuu liikumine) ning veemassi hulga vahe on sõltuvalt asukohast kuni kahekordne. Kui neap-i ajal on tõusu ja mõõna vahe 1m siis samas kohas on spring-tide’i ajal 2m kõige madalama ja kõrgema veeseisu vahe.
Lisaks on talvise ja suvise pööripäeva lähedal suuremad tõusud kui kevadise-sügisese pööripäeva ajal. See on muidugi otseselt seotud maa kaugusega päikesest.
TÕUSU SUUND: vesi käib ju lihtsalt edasi-tagasi?
Tõusu ja mõõna suunad käivad jäigalt edasi-tagasi, ja et vahepeal vesi seisab? Ei seisa midagi, voolab lihtsalt aeglasemalt ja teises suunas. Vaata kõrvalolevat pilti, see iseloomustab üsna traditsioonilist loode käitumist. Punane graafik tähistab vee voolu suunda kraadides ning sinine graafik vee voolu kiirust ja x-teljel on aeg.
On näha, et tunni ajaga muudab vesi oma suuna 100kraadi pealt 300 peale ning kiirus muutub 0,5 – 7 km/h. Samas mõõna ajal on vee voolu suund 150 kraadi.
Kuid olgu toodud siia näitena teine pilt ühest kohast Shetlandil kus on näha, et voolu suund muutub hoopis erinevalt. Võib arvata et see teeb planeerimise erakordselt väljakutsuvaks. Tund aega voolab põhja suunas, tund aega lõuna suunas, siis jälle tund aega põhja suunas ja jälle ümberpöörd.
Kõik see annab aimu kui suurel määral on sellises piirkonnas elu juhitud loodetest. Olgu selleks kajakimatkale minek, igapäevane kalal käimine või ka purjetamiskooli lahtioleku ajad.
PLANEERIMINE: mis siin siis keerulist?
Esiteks, on täiesti võimatu planeerida sellist matka ette, kuna lõpliku otsuse määrab ilm. Aga kuidagi ikka tuleb ju planeerida?
Ilm tuleb planeerimise käigus välistada ja tegeleda ainult loodete ajastamise, suuna ning kiirusega seotud matemaatikaga. Tegelikult tuleb valmis planeerida palju marsruute ning koha peal tuleb vastu võtta otsus iga päeva kohta eraldi, et kuhu täna tee viib.
Kõrvaloleval pildil on üks näide selle kohta, milline näeb välja loodete atlas Shetlandi piirkonna kohta. Siin on välja toodud loode suund, voolukiirus ja aeg Doveri, Lerwicki ja Aberdeeni sadamate suhtes. Konkreetne pilt on 2 tundi enne Doveri kõrgvett. Neid lehti on kokku 13, mis katavad tunniajase täpsusega kogu loode 12 tunnise tsükli. See atlas koos kuupäevalise ja kellaajalise tõusutabeliga on planeerimise aluseks. Numbrid noolte juures on tähistatud kujul 07.13, see tähendab et neap-tide’i puhul on voolukiirus 0,7kn (1,3 km/h) ja spring-tide’i korral 1,3kn (2,4 km/h).
Shetland asub kõrgemal laiuskraadil kui Eesti ning suve keskel on loojub päike vaid tunniks. Seega kui ikka tõusu või mõõna ajastus annab märku, et välja tuleb sõita kell 5:24 hommikul, siis nii tulebki minna. Tõusedki kell 4 üles, jood hommikukohvi ja lähed. Järgmine võimalus samale marsruudile minna on muidu alles õhtul kell 17.
Ja mis matemaatikasse puutub, siis tõusude info antakse kindlate sadamate kohta ja kohaliku piirkonna tõusu aeg antakse siis selle sadama suhtes. Näiteks –0325 HW Lerwick tähendab, et antud kohas on veetaseme kõrgeim moment 3 tundi 25 min enne Lerwickut (sadam Shetlandil). Siis tuleb see kõik välja arvutada ja samal ajal tuleb teada, kas kellaaeg on antud universaalaja järgi, kohaliku aja järgi ja kas seda on kohandatud suveajaga. Kui neid asju ei tea, siis paaritunnine möödapanek on seal piirkonnas juba suur risk. Näitena see, kuidas esitatakse tõusu ja mõõna ajad.
Eestis võid magada nädalavahetusel kella 10-ni, pika hommikusöögi teha ning siis 12-ks vee peale minna, Shetlandil nii pole võimalik.
MARSRUUDID: vahepeatused, mis need on?
Shetland koosneb mõnest suuremast saarest ning paljudest väikestest saartest. Kajakisõidu marsruudid ongi seotud rannikusõitudega, väikesaarte avastamine, sõitmine piki suuremate saarte rannikut, aga ka koobaste jms kohtade külastamine kuhu on võimalik jõuda ainult süstaga ja mööda merd.
Mis teeb lisaks mitmemeetristele loodetele Shetlandi marsruudid väljakutsuvaks? Peamiselt just see, et rannik on kõrge kaljupank ning maabumiskohti on ainult väga üksikud. Kui ilmaolud peaks keeruliseks muutuma, siis on vaja teada ja kiirelt vastu võtta otsus et milline maabumiskoht on kõige lähem või kõige kiirem. Võib ainult väga hea ilmaennustuse korral välja minna kui on ette teada, et päeva marsruudil 10km jooksul maabumiskohta pole.
LAINED: loksutab nagu Tallinna lahel?
Mis on swell? – seda võib tõlkida kui surfilaine. Ookeanil on tuhandeid kilomeetreid takistuseta vaba pinda ning kui tuul, ka suhteliselt nõrk tuul, ühest suunast puhub, tekib lõpuks selline suure veemassi liikumine ühes suunas. Kuni see veemass on ookeanil, siis pole seda sisuliselt ei näha ega tunda, tegemist on väga pika ja madala lainega ja selle kõrgus laotub lihtsalt vee peale laiali. Kui aga see väga aeglane laine jõuab rannikule kus merepõhi tõuseb väga järsult, peab ka vesi sarnaselt käituma ning tõuseb järsult välja. Seda rannikul tekkivat kõrget surfilainet nimetataksegi sõnaga swell. Surfarid just selliseid laineid oma laudadega otsivadki. Kui nüüd tavalise meresüstaga sinna sattuda – on tulemuseks paras pesumasin.
Seisulaine, standing waves. See on teine oluline asi jälgida. Kui laine põrkab vastu kaljut, ei kaota see koheselt oma jõudu, vaid põrkab sealt tagasi. Asudes kohas kus kaks lainet kohtuvad, võid sattuda üksiku topeltkõrgusega laine otsa. Olles seda kogenud, võin öelda et südame alt käib jutt läbi. Seisulainet iseloomustab ka erakordselt terav tipp.
Säbrutav meri. See tekib kas põhjavormist või samuti kaljupõrkest. No igatahes lained on sellised, et need tekivad ja kaovad suvalistes kohtades. Ja sellisest kohast on targem eemale hoida, kuna on täiesti ennustamatu kust tõuseb järgmine laine.
Veekeerised. Põhja-, kuid peamiselt siiski kaldavormid tekitavad olukordi, kus on vesi käib ringiratast ja moodustab tsentrifuugi. Tsentrifuugi läbimõõt võib olla sajast meetrist kuni mitme kilomeetrini ning selle voolukiirus omakorda sõltuvuses tuulest, tõusust, mõõnast. See pole koht kuhu peaks kajakiga sisse sõitma.
KOOPAD, kas lihtsalt sisse-välja?
Pikkade aastatuhandete jooksul on vesi uuristanud kalju sisse koopaid. Pikemad neist suisa 400m, poolsaare ühelt poolt sisse ning teiselt poolt välja. Ka siin varitsevad mitmed ohud. Nimelt sobiva tõusu-mõõna ajal muutub tunneli sisu mäslevaks mägijõeks.
Ja kuna koopasuud on ju ikka rannikukaljus, ja kuna sealsamas tekib ka swell, võib olla koopasse pääs lihtsalt murdlaine tõttu takistatud.
Kuid on ka kohti, kus koobas on laieneb saare sees väikeseks maabumiskohaks ja päikeseliseks rannaks. Need ongi kohad, kuhu mööda maad minna ei õnnestu.
SHETLANDI PONID
Need Shetlandi nupsikud on lihtsalt seal.
