Kuna Matkasport otsustas sel aastal 25h Icebugi võistluse ära jätta, aga kuupäev oli broneeritud, tuli teha alternatiivne seiklus.
Rajameister Elo kostitas meid järgmise kirjaga: Talveseiklus I, toimub 13.märts 2010
Kokku tuli 3 tiimi: võrukad Sixten ja Hillar Irves, Kaido Hallik ja Medisoft olid otse loomulikult nagu 5 kopikat kohal kui midagi sellist nende kodu külje all toimub ja siis kaugelt kandi rahvas: Twister Ekstreem Adventure Team – Erki-Leivo-Tiit.
Elo luges meile 15min enne starti sõnad peale ja andis pataka kaarte.
1. suusk või jooks – 5,5km
Stardis anti valida, kas proloog teha suusaga või joostes – kuna lumel oli kõva koorik peal polnud kahtlustki suusavaliku osas. Medisoft ainukesena valis jooksu, mis tõi neile ca miinus 0,5h vahe sisse teiste tiimidega võrreldes.
Millega me aga arvestanud polnud, olid suusakepid. Me arvasime, et oleme ju kõvad profid ikka ning siis peavad ju suusakepid ka samasugused välja nägema. Tegelikult olime nendega püsti hädas sest poppidel keppidel ju kulpe peaaegu polegi. Sest tõukamise asemel läksid kaikad läbi lume nagu oleks see sulavõi olnud.
Esimesel etapil oli antud mingi ebamäärane piirkonna kaart kust oli vaja leida 5 punkti lihtsalt kirjelduse järgi – näiteks Kelgumägi, kitsevälu, Palumäe vaateplatvorm, Kupatsimägi jne. Et asjast sotti saada, tuli leida tee äärest kohalikud turistidele mõeldud kaardid ning nende alusel siis püüda ülalkirjeldatud kohti leida.
2. ratas – 21,5km
Rattad olid ootel, kuid enne tuli suusad Elo auto boxi visata, kuna need pidid jõudma järgmisesse suusa-alasse.
Esimene ratas oligi põhimõtteliselt läbi Taevaskoja otse Mammaste suusaradadele.
3. suusk Mammastes – 7,8km
Seal ootas meid juba tuttav Elo, kes andis meile suusad ning suhteliselt tühja kaardi. Meie eesmärk oli leida kohalikelt suusaradadel 5 punkti ning teha kaardile nõelaga märge selle kohta, kus punkt asub. Selles ülesandes oli mitu huvitavat muutujat:
1. meil polnud aimugi kuidas kulgevad kohalikud suusarajad
2. leides punkt, tuli looduslike tunnuste põhjal oma koht tuvastada kaardil
3. üks punkt (nagu hiljem välja tuli) oli kellegi poolt tuuri pandud
Igatahes startisime suusaradadele müõni minut hiljem Sixtenist ning Medisoft jõudis ca 20min peale meid.
4. Ratas – 42,1km
Nüüd hakkas üks hirmus uhamine mööda kohalikke teid. Suusast tulles jokutasime veits, kuna tahtsime Sixtenile taas paariminutise edumaa anda.
Igatahes ühe punkti juures, mille legend oli “siin oli kunagi maja” vaatasime, et punkti ei lähe jälgi, külla aga lähevad jäljed kõrval asuva vare juurde. Kaardi järgi aga see on vale vare. Tuhlasime ka igaks juhuks seal vales kohas Sixteni jälgedes – aga Elo ei olnud seekord siiski punkti valesti pannud.
Läksime siis tagasi õige vare juurde ja saime punkti. Kuid omavahel arutasime, et Sixtenil on see punkt ainult sellisel juhul võetud kui ta on vahepeal lendama õppinud kuna jälgi sinna ei läinud.
Olime hämmastuse ääre peal ja ei suutnud mõnda aega uskuda oma silmi et ta läks edasi ilma selle punktita. See tähendas ju automaatselt seda, et nad langesid ajaliselt 1h võrra. See aga neid ei seganud, kuna kahestel tiimidel oli omaette arvestus ja esimeseks tulevad nad igal juhul.
Igatahes nägime neid vilksti siin ja seal pidevalt.
5. Orineteerumine, trekking – 2,8km
Elole jäid hiljutisest Läti võistlusest nii head mälestused, et ta tegi meile ka metsa orienteerumisraja, mida tuli läbida üle poole sääre ulatuva lume.
Siinkohal aga oli Tiidul selge eelis, ta sai endale kohe hüüdnimeks Jeesus ja Jumala poeg, kuna ta on nii kerge et ta vaevalt lumekoorikut riivates lendles üle väljade. Meie Erkiga seevastu astusime kõik sammud korralikult põhjani välja. Poole orienteerumise pealt saime lambid süüdata.
6. Ratas - 5km
Nüüd oli vaja rattaga jõuda lihtsalt Vooremäe juurde, kus ootas meid taas Elo oma katuseboksiga ning saime taas suusarajale.
7. suusk – 8,4km
See suusk oli selle võistluse jooksul minu lemmik-etapp. Meil oli vaja läbida 8,2 km pikkuna suusarada, mis käis kogu aeg sika-saka üle Vooremäe ning pidime leidma raja äärde paigutatud 8 punkti ja oma kaardile märked tegema.
Rada oli mõnus, kogu aeg kas piinavalt pikk tõus või laskumine kirjaga “kiire laskumine”. Huvitavaks tegi aga selle raja see, et hakkas sadama tihedat valget lund (nojah, ega ma polegi näinud, et musta lund sajaks) ja nägemisulatus muutus vaevalt 1 meeter oma ninast ettepoole + pealamp peegeldas helvestelt tagasi ja tekitas topelt raske olukorra.
Sõitsime nagu mingis müstilises ei kusagil ja jõllitame piinliku korralikkusega mõlemat rajaserva, et mitte punktist mööda panna. Elo ütles, et kui shortcut-e tead siis võib selle raja ka 5km-ga läbida, me aga olime siin kõik esimest korda ja ei hakanud enda elu pimedas metsas ja tihedas lumesajus keeruliseks tegema ning sõitsime piinliku täpsusega kogu 8,2km läbi.
Kui tõusudel oli vaja korralikult tööd teha, siis tavaliselt järgneb sellele münus laskumine . kuid mitte seekord. Piiratud nähtavuse tõttu võtsime kõik laskumised hullult sahka pannes, et mitte kogemata end kuskilt puude otsast leida.
8. Ratas – 24,2km
Tagasi Elo juurde jõudes saime uue korralduse, rattas tuli võtta vaid viimane punkt ja siis sauna sõita. Kokku ca 24km.
Hiljem selgus, et kõik kolm tiimi tegid erineva rajavaliku. Meie võtsime pikkuse mõttes keskmise, kuid kindlapeale mineku ja sõidetavad teed – nii ka oli.
Sixten võttis ilmselt kõige lühema aga kerge riskiga seotud raja, mis ka realiseerus kuna ta jõudis punkti peale meid.
Medisoft võttis 100% kindla raja – mööda suuri teid ja kõige pikema.
Finiš
Mesikamäe tallu jõudes lehvitas meile aknast juba saunatanud ja rahulolevana rätikusse mässitud Elo. Saunatasime, sõime suppi, kooki, teed ning vaatasime kuidas Elo ruudulisel vihikulehel excelit tegi ja tulemusi paika ajas.
AITÄH ELO! Suurepärane Talveseiklus.
Kõik ülaltoodud fotod Elo kaamerast. http://picasaweb.google.com/108223533845113312712/TalveseiklusI
Tiit: Talveseiklus I
Medisoft: Talveseiklus I
Tulemused ja kokkuvõte: 13.märts - Talveseiklus I ametlik pressiteade!
Oli alati meeldiv kõiki teisi tiime kohata,
Kokku olime rajal 10h18min, Sixten mõni minut kauem ja Medisoft sealt edasi veel 15 min kauem.
Koju jõudsin kell 3:00 paiku öösel ning mõtlesin, et kui ärkan hommikul üles lähen trenni ka. Nimelt kell 10:00 oli Haabersits rattapedede kogunemine et teha üks hooajaks valmistumiseks ühine rattatrenn.
Krt, ärkasingi – aga poleks ikka pidanud. Nimelt Haabersti-Keila Joa-Klooga-Keila-Keilajoa-Tallinn oleks olnud muidu täitsa OK. Peale seda kui aga selles lumes ja lägas oli sõidetud 80km, tõsteti keskmine kiirus 30-32-35 km/h ning ma pean ütlema, et selle paugutamisega tulemusena olin mina üks neist kes Tabasalus omale sobilikuma tempo võttis ja rahulikult 22-25 keskmisega kodu poole kulges.
Nii et kerge ja lõdvestav 94km rattasõitu tuli veel pühapäevaga otsa.