Baltimaade ainuke bobirada asub Lätis - Siguldas. Seal on võimalik praktiliselt kõigil soovijatel sõita ülevalt alla, kuid seda mitte bobiga, vaid mingisuguste pehmete vakstust ja poroloonist vannidega. Ühesõnaga sõidukid, mis on mõeldud rahvale mulje loomiseks. Jalaste asemel on nendel poroloonist bobi-vannidel PVC-torud (plastiktorud). Hind - oli miski 6 või 7 Läti latti inimese pealt - so siis ca 150 EEK.
Nendega on esimest ja teist korda alla sõita päris tore, kuid 65km/h tundub kolmandal korral ikka häbematult vähe.
Meil oli erakordne võimalus proovida ka päris bobi. Oi mehed, see on midagi tõeliselt ägedat ja kui teil iganes see võimalus avaneb siis proovige. Seda aga kahjuks minu teada avalikult ei pakuta.
Kiirused - maksimumkiirus tuli kahesel bobil 108 km/h.
Autoga sama kiirelt on meist pea igaüks sõitnud - aga bobirajal 120 ja 90 kraadiste kurvidega on see täiesti uus tase.
Muidugi lubatakse sellise bobiga sõitma ainult ükshaaval (kaheste bobidega) - st. "päris" bobijuht istub ees ning sina oled kaasreisijana taga. Starte on seal Sigulda bobirajal 2 tükki - kõrgemal ja madalamal. Bobivannidega ja naiste bobisõidu stardid on madalamalt. Meeste stardid aga kõrgemalt platoolt - sealt saavutatakse tippkiirusteks 130 km/h.
Kahese bobisõidu korral oli meil kolmas naelikutega lisamees, kes lükkas ülevalt hoo sisse. Edasi läks kogu reis uskumatu väledusega. Kuigi ma olin 2-3 korda juba seda teed poroloonist vanniga sõitnud, oli käesolev hetk hoopis teisest puust. Ma hoidsin kramplikult mulle ettenähtud kätekohtadest kinni ja püüdsin pea suruda maksimaalselt õlgade vahele.
Mis siis toimub sõidu ajal ?
Kui vanniga alla sõites saad rahulikult ringi vaadata, pilti teha ja niisama kiljuda, siis bobiga unusta see kohe ära. Tõsiselt - Sa oled iseendaga niipalju ametis, et sul puudub igasugune aeg kasvõi kiljumiseks.
Esimestes kurvides mõtlesin et piilun bobijuhi pea tagant välja, et mis ees toimub ja kuhu poole kurv tuleb - siis õige pea sain aru, et see on väga ohtlik tegevus. Sest kui sul kael on välja venitatud ning uurid ümbrust - samal ajal teeb bobi 108 km/h kiiruse juures 120 kraadise!!! põõrde - siis võib vabalt juhtuda, et sinu pea jätkab esialgu valitud suunal liikumist ja eraldub kehast.
Niisiis, surusin pea õlge vahele.
Järgmine mure mis mul sõidu ajal tekkis - kas mu selgroog terveks jääb - see mõte vaevas mind tõsiselt lõpuni. Kuna jõud mis sellise kiiruse juures seljale mõjusid oli erakordselt suured. Kosmoloogias ja lennunduses mõõdetakse selliseid keha ülekoormusi G-de abil. See iseloomustab suurust, mitu korda raskemaks muutub näiliselt inimese keha.
Ma olen siiani hämmelduses kuidas bobijuht kõige selle juures suutis rada jälgida, rooli keerata ja bobikelku juhtida.
Kujutage ette, et olete vabalangemises - kukute näiteks 5-kordse maja katuselt alla - ja alla jõudes ei potsata te vastu maad, vaid nagu ameerika raudteel keeratakse teid üles tagasi. Vot sellel momendil kui te seal all suunamuutusega tegelete, mõjub teie kehale mitu-mitu G-d. Ja siis tekib selline tunne, et kohe saavad pea ja pepu kokku ning selgroog vajub vahepealt kildudeks.
Ja nüüd kujutlege seda sama situatsiooni, aga te tulete poolviltu sealt ülevalt alla ja ei keera mitte lihtsalt otse üles tagasi, vaid keerate poolviltu.
Nüüd tabab teid ilmselt mõte ja tunne, et kas sellest kurvist välja tulles mul on pead või ei ole teda enam mitte.