Esialgselt planeeritud 50h ja 328km pikkune võistlus (50h ja 328km tulemas on- Adventure Race Slovenia) osutus tegelikkuses hulga lühemaks ja kiiremaks.
Team VAUDE Estonia (Siiri Mere, Reigo Luurmees, Sven Liivand, Leivo Sepp)
Enne starti tehti kõikide tiimidega intervjuud, meie ütlesime oma tutvustuses et “we like bad weather” – “so, you are waiting tomorrow” – “yes!”.
Ilm Ljubljanas ning stardipäeval oli 30 kraadi kuid järgmisel päeval pidi kallama vihma ning olema 10-15 kraadi. Kuna me pole mägede inimesed, erinevalt sloveenlastest, tsehhidest, poolakatest, prantslastest jne, pidime leidma endale tugevuse, mis muudab teised nõrgemaks – ning selleks oligi halb ilm.
Alljärgnevalt panen kirja ülevaate tegemistest, vigadest, vahetusaladest, kõik ajad on minutitäpsusega GPS-trackist. Kui märgin aega, siis need väljendavad kulunud aega stardist.
Kõik kaardid olid mõõtkavas 1:50 000, seega kohati üllatusterohked.
Kaasas pidime terve võistluse jooksul kandma kiivrit ja jooksutosse. Ehk, trekkingu ajal oli kiiver kotis, rattasõidu ajal olid tossud kotis. Rattakingad olid ainukesed, mida sai koos rattaga jätta.
START
Start anti Ljubljana linnast, kõrgusel 300m. Ma nimetan alljärgnevalt olulisemates kohtades kõrguseid juurde kuna see omab ääretult suurt tähtsust selliste võistluste juures.
Kogu punt pani väikseid tänavaid mööda jooksma kuni jõuti esimeste tõusudeni, seal võeti tempo maha, kuna pole võimalik joosta sellises kuumuses mitusada meetrit mäkke. Otsustasime algul teiste järgi võtta ja ise mitte leiutama hakata, kuna tegemist ikkagi pealinna küljega ning ilmselt kohalikud teavad täpselt kuhu liikuda.
Võta näpust, siin tegime kohe oma esimese vea, nimelt 25 minutil avastasime ennast koos paljude teistega vale künka otsast, lülitasime sisse GPS-i, olime natuke aega peata kuid kohe lugesime ennast ka õigesse punkti välja. Viga kokku 3min.
Järgmises punktis anti uued detailsed orienteerumiskaardid (1:10 000) ning jagasime tiimi kaheks: Reigo-Leivo ja Siiri-Sven, esimestel pikem rada, teistel lühem.
ESIMENE TÕUS
4. punkti minek oli tõus otse 900m peale. Tuletan siinkohal meelde, et päike lõõmas, kuumust oli ca 30 kraadi ning ilm oli täiesti tuuletu, seega vedelikku kulus jõudsalt kuid üles saime. Ei lasknud ennast kordagi häirida ka sellest, et nii mõnedki tiimid panid päris hea tempoga meist tõusul mööda.
Üleval pidi võtma spetsiaalse pitsati ning ühele kaardile templi lööma, seejärel väike puhkus ning allaminek (tippu jõudsime 2:04 - 3min puhkust ja lahkusime 2:07).
Nüüd ootas ees laskumine ratta vahetusalasse, mis asus 370m peal.
RATAS
Jõudsime 2:43, vahetasime püksid (jaa, me kõik vahetasime jooksu ning pehmendusega rattapükse). Lahkusime ratta-alast 2:50, seega 7min vahetusalas. Vahetusalas olime 6-7. positsioonil.
Kaarditööd tehes olime välja valinud marsruudi, ette rutates pean ütlema, et see polnud kõige parem, kuid me maandasime selle valikuga oma riske. Nimelt polnud meil teedeklasside kohta eriti palju aimu ning seetõttu olime valinud tee, mis on kindlapeale hea, kuid teeb ringi. Tagantjärele infoga oleksime teise ja otsesema valiku teinud.
Seega, kõigepealt oli tõus 370m pealt 680m peale, seejärel tagasi laskumine 400 m peale, et uuesti tõusta üles, kuid nüüd juba 1100m peale.
Esimene tõus oli suhteliselt lauge ning puhkust ei vajanud, kuid teine tõus läks päris järsuks kätte ära ning kokku tegime puhkepeatusi 16 min ulatuses.
NB! rattamaailmas olla vaikselt sisse tulemas suundumus, et esimese kolme hammasratta asemel on kaks, et peaks piisama küll ja eks ikka kaalu kokkuhoidmise pärast. Siin Sloveenias aga sõitsime mäest üles eest kõige väiksema ning tagant kõige suuremaga, ehk siis minu jaoks on sellistel võistlustel väga selgelt vaja ees kolme hammakat (ehk ka kõige väiksemat).
Tippu jõudsime 5:54 ning puhkasime enne laskumist 6 min, seega koos tõusul tehtud puhkepeatustega kokku 22min niisama passimist! Praegu ma mõtlen, et miks pidi enne laskumist üleval puhkama, laskumine on ju ise puhkus ning sealt oleks võinud kohe edasi kütta.
Igatahes olime positsioonil 10-11, seega puhtalt oma rajavalikuga (ringi minekuga) olime kaotanud 4-5 kohta.
ULMELISED KIIRUSED – 80km/h
See on nii minu kui ka meie tiimis kõikide isiklik kiirusrekord rattaga. See tempo on nii uskumatult kiire - seda oli võimas, ohtlik ja ekstreemne, kui ratas tormab mäest alla. Minul isiklikult olid all Racing Ralph tubeless, rõhuga 2,5 ees-taga. Seega siledama kummiga oleks võinud veelgi kiirema hoo saavutada.
Seal muide oligi üks kohalik FS-mees (full suspension ehk täisamort ehk esimene ja tagumine amort), kes lihtsalt sõitis mäest üles, et siis funnida ning meeletu kiirusega alla tulla. Mina julgesingi peaasjalikult tema eeskujul sellist tempot lasta kuna tee oli siiski kergelt kurviline ja meie jaoks tundmatu.
KAJAK
Vahetusalasse 360m peal jõudsime 7:33, vahetasime riided, pakkisime asjad ning jõele saime 7:42. Ehk siis vahetusalas kulus 9 min.
Kajaki keskel oli GPS-orienteerumine. Maabusime 8:30, vahetusalas kulus kokku 20min. Selle aja jooksul: panime punktid GPS-i sisse, kandsime punktid kaardile (oluliselt lihtsam orienteeruda), vahetasime GPS-l patareid, Reigo-Leivo andsid kogu oma varustuse (seljakotid) Sveni-Siiri kätte, kes võisid otse järgmisesse kajaki algusesse minna.
Reigo ja Leivo tegid GPS-orienteerumise ligi 10km pikkuse raja. Kõige hullem ja kiirust pärssivamana oli siin asjaolu, et ühes kottidega olime ära andnud ka oma joogitagavarad. Sest nüüd oli see siin siiski tagasi tõmbuvas leitsakus suhteliselt piinarikas jooks.
Tagasi uude kajaki algusesse jõudsime 10:34, lonks juua ning 10:37 olime taas kajakiga vee peal. Vahetusala 3 min.
TREKKING
Kajaki lõppedes ootas meid nö. suurem vahetusala koos kastidega. Söögi, joogi, varustuse, riietega. Olime kõrgusel 330m.
Kajakilt maabusime 10:57 ja kastide juurest edasi liikusime 11:21. Seega vahetusalas kokku 24 min.
Siia vahetusalasse jäid muide esimesed 4 tiimi kes katkestasid ning põhjuseks oli päev otsa kestnud kuum päike.
Vahetusala tegevused: ronimisvarustuse lisamine kotti, matkakeppide võtmine (esimese trekkingu tegime ilma keppideta), söömine, sokkide vahetus, öiste/soojemate riiete kaasavõtmine, söögivarude täiendamine, pea- ja rattatulede kaasahaaramine. Kokkuvõttes: seljakott sai tunduvalt raskem ja mahukam kui see oli varem.
Trekkingul müttasime koos ühe Sloveenia tiimiga. varsti aga tegime kingapaela peatuse, et nad eest ära läheksid ja mitte meie järel ei liiguks. Pimedas metsas on võimalik väga lihtsal moel suuri vigu teha ning etterutates pean ütlema, et need samad sloveenlased üksi jäädes kohe tegidki, sest rohkem me neid ei näinud :-)
Kuid ega ka meil ilma vigadeta läinud, ühe teeotsa leidmisega tegime 4min viga ja ühe tõusu alguse otsimisega tegime 11min viga.
KÖIETÖÖ
Ronimispunkti jõudsime 14:05 ning lahkusime sealt 14:15, olime 625m kõrgusel. Ma olen selle 10 min väga rahul – selle ajaga saime peale vööd, joosta mööda treppe 35-40m torni ja sealt alla laskuda.
Olime 6. positsioonil. Ette rutates pean ütlema, et seesama positsioon saatiski meid võistluse lõpuni.
Mäe otsast laskumisel tuli ka üks kaardilugemise mõttepeatus, kus otsustasime jätkata mööda “punast rada”, risti üle suurema tee. Kuid selle mõtlemiseks kulus aega 6min.
RATAS 2
Jõudsime alla linna 310m nö baaskõrgusele ajaga 15:28, jätkasime 15:42. Vahetusalas kulunud aeg 14 min. See oli joogivarude täiendamine, pükste vahetamine, kaardi seadmine.
Vihma hakkas sadama, ronisime ratastega mäkke ning jõudnud 665m peale lisasime enne laskumisele asudes riideid. Kuni sinnamaani olime lühikeste käistega. Riiete vahetus mäe otsas 9 min. Nüüd laskumine alla 430m peale.
NB! see laskumine oli ka loomulikult kiire, kuid vaheldumisi mööda asfalti ja kruusa, kuid mis põhiline, päris tugevas ja lakkamatus vihmasajus – seega senisest tunduvalt ohtlikumad kurvid laskumistel.
430m pealt algas uuesti tõus ning trekkingu algusesse 910m peale jõudsime 18:22.
TREKKING
Olles jõudnud 18:22 läbimärgadena hommikuhahetuses mäkke, panime endale selga kõik kaasasolnud kuivad ja märjad riided (justnimelt, ka märjad – sest eelnevalt rattaga laskumisele minnes sai mõned märjad asjad kotti topitud). Ronimisvarustuse, kiivri ja kingad jätsime rataste juurde maha (see oli ka ainuke koht kus neid sai maha jätta), ning jätkasime trekkingut 18:44.
Vahetusalas viibisime kokku 22min.
Poolel teel järgmisesse punkti helises telefon, kui mahti sain võtsin välja ja uurisin, et mis riigi algus võiks olla 358. Lõpuks leidsime paberi kust lugesime välja, et tegemist on Sloveeniaga – selge – korraldajad. Kui levisse jõudsime, helistasin tagasi. “Where are you?” – “We are between checkpoints 15 and 16” – “the point 16 and 17 are cancelled, also the swimming and caving stages are cancelled” – “?!?” – “Due to the bad weather, please return to your bikes and continue by bikes to the checkpoint 22”.
Natuke lobisesime veel, kuid lühikokkuvõte oli umbes selline.
Selleks ajaks olime trekkingul olnud 1h5min ning kõrgusel 1130m.
Trekkingult tagasi jõudsime 20:55.
RATAS
Tagasi rataste juurde jõudnuna kees seal juba kõva külaelu, nimelt kohalik kohvik oli avatud ja suur kamp seiklussportlasi redutas seal soojas ning sõi suppi jõi kuuma kohvi jne. Meie saabusime nagu tulnukad, kuskilt metsast, üleni läbimärjad ja mudased. Nüüd taas – väänasime natuke oma riideid kuivemaks, kugistasime batooni, panime rattakingad jalga ja ütlesime kogu sellele kambale “good bye” ning 21:15 suundusime ratastega taas sellesse meeletusse vihmaorgiasse. Vahetusalas kulust taas 19 min.
Ees ootas laskumine 910 m pealt 530m peale et seejärel taas 740m peale tõusta punktis 22.
FINIŠ
22. punktis teatas meile korraldaja stiilis, et “race are finished due to bad weather and you can go home”. Selleks ajaks oli möödunud stardist 23h56min.
Korraldaja:
Continuing towards CP 15 the night, heavy rain and occasional winds were quickly influincing on performance of the teams that still had the power to continue. Some of the teams wanted to find shelter on mountain hut on the top of Crnivec (CP15/CP18) but unfortunately with no luck. The hut didn't open till 8am. Some of the teams didn't do a circular trekking path from CP 15 to CP 18 but continued on bikes to Logarska valley where their boxes were waiting for them. Some of the teams have already dropped out of the race by this time due to exhaustion and bad weather conditions.
LÕPPSÕNA
Me oleme kindlad, et raja jätkudes oleks meie šansid paremat kohta saavutada ainult paranenud, kuna ilm oli ikka täitsa ära keeranud.
Minu hinnangul olid ainukesed ohtlikud kohad ujumine ja rulluisutamine. Ujumiskohast sõitsime ratastega mööda, see oleks pidanud toimuma jões. Kuid ujumise jaoks ettenähtud lõigust oli saanud mäslev ja tohutu võimsusega kivide vahel allapaiskuv veemass. Selgelt eluohtlik ning nõus et ära jäeti. Teine mõttetu ala oleks olnud rulluisutamine, kuna kogu asfalt oli ühtlaselt kaetud 5cm paksuse voolava veekihiga – no teate, see poleks rulluisutamine olnud.
Tiimina töötasime koos suurepäraselt.
NB! Vahetusalades viibisime kokku 2 tundi.
Tõusumeetreid tuli 4500m ning kokku läbisime 210 km.