Kreetel külas - Šotimaal

Poolteist päeva Šotimaal möödus lausa lennates.

Rongiga Dumfries’i ja sealt edasi Marise autoga. Esimese peatuse tegime Thornhillis, kus keerasime esiteks Kreete kooli juurde sisse. Wallace Hall Academy.

Penpont villageKuna ta viimane tund pidi olema Rural Skills, polnud meil aimugi kas ta on juba sõitnud ära või on veel koolimajas. Meil vedas, neil oli olnud lõunapaus ning siis sealt uste vahelt tuligi Kreete, kes just valmistus oma klassiga välja sõitma. Kallistasime ja teretasime ning elu oli kohe hoopis toredam Smile

Marise kodu on selline armas roosa majakene keset Penponti küla.

KREETE

Või peaks ütlema Krette, Kreeta, Kriit, Seep?!? Selliseid häid nimesid on talle siin maal pakutud.

Kreete on vahepealse ajaga veelgi sirgunud. Siin on ta nende kodu ukse ees koos majahaldjatega. Kreetel elab suures luksuses – tal on oma tuba millel saab ukse kinni panna, tal on oma isiklik kapp ja laud. Isegi kamin on toas, kuigi see on soojapidamise eesmärgil suletud. Suletud kamin tähendab seda, et lõõr on kinni topitud, kuna see läheb sirgelt korstnasse ja siis puhub lihtsalt tuul otse tuppa.

Kreete on Marise maja ees

Reedel tegime Kreetega väikese jalutuskäigu – palusin endale küla tutvustada. Ta näitas mõne talle teadaoleva inimese maja – näiteks Euani oma, kus neil on plaanis sleepover teha.

Sellest jalutuskäigust tuli aga välja selline kohatine metsas ragistamine, üle lambaaedade ronimine ja esimene paljasjalgne jõeületamine.

Lambaaeda ületamasKreete esimene suplus jõeületusel

Rääkisime igasugustel teemadel, mis puudutavad nii tema tänast koolielu kui ka edasisi plaane. On rõõm kuulda Kreete iseseisvast otsusest valida ülikoolis enda erialaks füüsika ning selle alamosa astronoomia.

Šoti koolis on meist erinev süsteem ning Kreete lõpetab nüüd klassi S5 ja peale seda on võimalik valida edasisi õppesuundi. Seega ühel koolipäeval olid kõik kohalikud õpilased usinalt ametis oma edasiste suundade valikuga ja seepeale Kreete võttis kätte ja luges kogu Tartu Ülikooli ja TTÜ veebilehed läbi ja leidis enda jaoks kokkuvõttes füüsika.

Füüsika on uskumatult tubli valik!

Ja palju õnne Kreetele oma koolis Mathematics Award saamise puhul!

Eestisse tagasi tulles saab ta ühte klassi koos Lauraga ehk siis Westholmi reaalklass.

Kui koolis ei anta koduseid töid tekib eestlasel kohe puudus õppimise järele, nii ka Kreete unistab Eesti koolist et saaks ka kodus õppida Smile

Sams ei paku eesti koolid sellist võrratut praktikat mida saab Šoti koolist – juuksuritunnid (kusjuures kooli lõpus saavad kõik oma soengu Pea endale), rural skills – mille käigus pügatakse lambaid, kaalutakse sigu, õpitakse veiste eluolu kohta ja käiakse kanalas. See on minu meelest kõige lahedam asi mida seal koolis tehakse.

LOSS

LossAlana-Maya Lossi juures ukerdamas

Jalgratta muuseumLoss oma võrratute aedade ja suursuguse olemisega poleks olnud pooltki seda väärt kui seal poleks olnud ka jalgrattamuuseusmi.

Igatahes rattamuuseum haaras mind vähemalt tuniks ajaks enesesse, kuid sellest on eraldi pildialbum. Jalgrattamuuseumi pildialbum.

Ja siin Šotimaa pere ühel pildil.

Maris Iona Alana-Maya Kreete-Brunella

MÄGI ja JÕGI

Kreete ja Taara mäetipus

Teel mäele tuli ka hobuseid silitadaÜkskõik kuhu vaatad, on ümberringi mäed. Võrratud, suuremad ja väiksemad aga kõik ikka vanad ja laugjad mäed. 

See tore leitud jõgi ja kosedOma jalutuskäigul silitasime hobuseid ja leidsime jõe, mille sügavikus suurte kivirünkade vahel moodustas vesi palju väikeseid kosekesi.

Taara, Marise koer, oli muidugi väga õnnelik et me sellise koha leidsime. Ta kaotas igasuguse ohutunde ning arvas et tal on käppade otsas iminapad mis teda kalju küljes hoiavad. Õnneks aga ta siiski vales kohas vette ei prantsatanud. Küll aga oli tal väikese lapse kombel keksimist, hüppamist ja niisama ujumist.

Taara müttab jõesTaara käis oma suplust tegemas

Tee mäetippu oli mitme puhke- ja hingetõmbepausiga. Nagu Šotimaale kohaselt, tuli taas ületada lambaaedasid, kuid sedapuhku oli olukord keerulisem kuna kaasas oli Taara, kelle jaoks siis pidime aiaauke vms madalamaid üle aia hüppamise kohti leidma.

Kohe jõuab Kreete tippu

Igatahes kui enne tippu hüüdsin Taarale, et teeme võidu, oli tema omadega nii läbi, et jäi teiseks.

Tipus vaadet nautides aga nägid mõlemad head ja suursugused välja.

Kreete tipusTaara tipus

Tagasitee viis läbi hämara ja võrdlemisi järsu kaldega metsa (mille kohta Kreete ütles “õdus” või midagi sarnast). Taaskord jõest möödudes pidime jälle kividel keksima ja jälle jalad märjaks tegema.

Tagasiteel jõel kividel keksimasJalad ka jões märjaks

Maris, Iona ja Alana-Maya

Marise gurmeesöögid nii lõunal, õhtul kui ka vahepealsetel oote-einete-aegadel smuuti vms mõnusa snacki näol olid lihtsalt võrratud.

Üks lõunasöökMaris

Alana-Maya äratas hommikul mind oma pehmete loomadega üles ja siis pidasime minu voodis ühe valge jänese Freddie sünnipäeva.

Iona sai aga koolist sertifikaadi, mis ütles et ta kuulub nüüd klubisse, kes on miljon sõna lugenud.

IonaAlana-Maya

KIISU

Ja muidugi poleks Kaja mulle kunagi andeks andnud seda kui oleksin Marise Kiisust jätnud pildi tegemata. Oli teine selline pisike, laiade põskedega ja tasase loomuga ning elas peamiselt teisel korrusel. Ööseks ronis minu voodi jalutsisse tuttu.

Siin ta siis on:

Kiisu

Eesti Meistrid robootikas 2012

PALJU ÕNNE KOGU Robootika.COM TIIMILE!

image

Põhikoolide meistrivõistlustel Tartus Ahhaa keskuses saavutas meeskond Robootika.COM absoluutarvestuses esikoha, tulles seega Eesti meistriks.

Alljärgnevalt paar videot meie tiimi tööst:

http://www.youtube.com/playlist?list=PL780BC20553B56CE8&feature=view_all 

Samuti mõned pildid võistlusest:

https://skydrive-df.live.com/?cid=322f8d75bd36db00&id=322F8D75BD36DB00%212884

ERR uudis Robomiku võistlusest: http://uudised.err.ee/?06248728

http://teadus.err.ee/artikkel?id=6676&cat=1

Winter Xdream 2012

Seekordne Winter Xdream toimus Kõrvemaal.

Sven, Grisha, Leivo - Winter Xdream

Saades Grishalt kirja “Rääkisin Sven Luksiga ja varustuse puhul teeb otsuse kohapeal või päev varem (suusk, jooks, räätsad, ratas).” sattusin tiimi STR team..

GrishaGrisha – Hawaii Expressi kunn, ilmselgelt ratta eelistusega.

Sven – Kõrvemaa keskuse mees ning eluaeg seal suusatanud – ilmselgelt suusa eelistusega.

SvenMina – toetudes kogemusele, ilmale, rajameistrite infole  ja piirkonnale, olin selgelt jooksueelistusega.

No läks juba laupäeva õhtul nii, et ratta otsustasime kohe maha jätta. Seega jäid valikud suusk või jooks. Võtsin siis lae alt oma suveks ärapakitud suusad alla ning valisin kaasa igaks juhuks seiklusspordi suusapaari (st. kivisuusa). Kuid ilmselge eeldusega, et neid vaja ei lähe, plaanisin isegi juhuslikult midagi maha unustada, näiteks kepid või saapad Smile. Kuid Sven töötab suusalaenutuses, seega säärase moodusega kaugele poleks jõudnud.

Selgelt väga raske on ümber veenda inimest, kes oma kodumetsas käib pidevalt suusatamas ja nüüd siis äkki peaks suusaradadele jooksma minema. Seega raske valik minu jaoks – s u u s a d.

Meie rajavalik Endomondos: http://www.endomondo.com/workouts/qX46u1L35y4

Start

Sven ees, Grisha järel ja siis mina. Töötan elu eest keppidega, lükkan täiega uisku aga järgi ei jõua. Pulss ähvardab lõhkeda - muide mis peale punast pulssi tuleb? Alates teisest kilomeetrist oli pulss keskmiselt 164.

Teate, ma sain aru, et ongi nii nagu selles ütlemises et veremaitse on suus Smile

Ja ega meie tempo seepärast veel midagi erilist polnud, täielik matkakas.

Elupäästja Grisha

Kusagil 10 kilomeetri peal oli selge, et ma suren varsti ära. Kuna meil Grishaga Pilot sidemed siis andis ta mulle oma flooriga määritud suusad. Määrded 5 – 7.

Vot see oli lipe suusk. Ma sain aru mida teised tundsid mind oodates kui Grisha minu suuskade edasilükkamise enda peale oli võtnud ja nüüd ise automaatselt tagumise ja aeglaseima positsiooni võttis.

Hull trekking

Grisha rabas

Uisu – suusasaabastega jooks ja põlvini rabamudas sumpamine on ikka üks sigalahe ettevõtmine. Minu saapa tald oli mingi lumeliimiga kaetud, sest päka alla moodustus koheselt poole tennispalli suurune lumemütsakas, mis just ei lihtsustanud edasiliikumist.

Sven päästis Grisha

Ühe õnnetu juhuse tõttu murdis Grisha oma suusakaika pooleks. Ega midagi, Sven andis enda omad Grishale ning ise läks edasi ühega. Minu meelest oleks võrdne olnud kui Svenilt lisaks üks suusk ka ära võtta või veel parem, need minu mittelibisevad talle anda. Aga ta oleks ilmselt ikka kõige ees tuhisenud.

Napp pääsemine

10 minutit enne aja sulgemist jõudsime lisaülesandesse, õnneks saime väga kiiresti kelgud ja 5 min enne kontrollaja lõppu saime finišisse.

Üldjärjekorras olime 30. kohal ja seda 150 startinud võistkonna hulgast. Kokku läbisime ca 40km, millest oli julgelt 12km joostes.

Tegelikult oli tulemus täitsa normaalsetes piirides ja lõpuks käsitlesime seda kui mõnus treening Kõrvemaa metsades.

Neljapäevaõhtude nightride

Seekordsel nightride’l oli koguni 8 meest kohal, nii et igati viisakas seltskond. Läbisõidu kilomeetreid kogunes minu spidokale 46km ja aega läks ca 3 tundi. Raske öeldagi kuhu see aeg kõik kulus, ilmselt suurema seltskonnaga venivad peatused pikemaks.

Teed olid valdavalt nii kuivad kui need talvel olla saavad, kuid väiksemad teed olid lörtsisegused ja mõnes kohas külmetas juba vaalud sisse, nii et kerged libastumised ilma naelkummideta tulid ikka ette.

Talvine nightride

Kui hooaja läbisõidud jutuks tulid siis räägiti alles kahekohalistest numbritest, mis on ratturi jaoks peaaegu eksisteerimatu number. Kevadeti sõidetakse ju ühe trenniga 100+ kilomeetrit.

Talvine nightride

Kuidas me süstadega SKM-i aastavahetuspeole sõitsime

Kajakiga merel - Kaja ja Elo

Kui Elo 28. detsembril oma FB-lehele üles teate pani, et “aastavahetusel oleks ju paslik üks kajakisõit teha... Kas on ka hea mõte? Seltsilisi?” pidasin seda humoorikaks üleskutseks ning vastasin jaatavalt.

1.jaanuar 2012 kajakkidelPeale seda oli vaikus, kuid 30.detsembril kõne Elolt – ja otsekohene nagu ta on, haaras kohe härjal sarvist: “Kuhu läheme süstadega?”. Arutasime Eestimaa ümbruse läbi ja kuna Elol oli kindel soov merele minna siis tegin ettepaneku Rammu-Koipsi piirkonna osas.

Kontakteerusin Otiga ja küsisin Elo jaoks Silveri süsta. Süsta peale tõstes pakkus Ott välja et mis te sinna tühjale Koipsile ikka lähete, tulge parem Valgeranda kus SKM (ehk SigaKõvad Mehed - mitmed endised ja praegused Eesti tippspordi tegijad) aastavahetuspidu peab.

Jalutuskäik pargisMarek Nõmm pidavat õhtuks “Jalutuskäik pargis” organiseerima. Selle viimase peale ütles Elo, et kui juba Marek jalutuskäiku organiseerib siis tuleb kindlasti pealambid ja jooksuriided kaasa võtta.

 

 

President ja PeaministerÕhtuse peo ajal saabusid ka üllatuskülalised: President ja Peaminister ise. Kes soovib ära arvata? 2011 aasta spordiaasta tähtede raamatus olid need mehed EM kuldmedalikohtadel.

Kajakisõitu tuli 31.detsembril 26 kilomeetrit ning 1.jaanuari päikesepaistega piirdusime vaid 10 kilomeetriga.

30 sekundi klipp merelt

Kaja: 12 – kajakiga merel ja kajakita SKMi aastavahetuspeol

Kaja, palju õnne!

Roose peab tooma naisterahvale kas täpselt 26 või siis niipalju et ära ei jõua lugeda.

Ma valisin viimase variandi. Paljud üritasid kuid välja tuli ikka nii nagu seal Lõuna-Eesti seiklusspordivõistlusel lehmade lugemisega kes põõsaste vahel sinna-tänna uitasid samal ajal kui seiklussportlased neid ritta üritasid panna Smile

Kaja sünnipäev 2011 024

Czech Adventure Race 2011

imageEuroopa meistrivõistlused seiklusspordis peeti sel aastal Tšehhis. Kokku oli stardis tiime 21, kellest 4 olid Eesti tiimid.

Meie tiim, Ekstreem Adventure saavutas Tšehhis 9. koha, millega oleme väga rahul!!!

Kuna meie finišiaeg oli peaaegu 74 tundi siis oleme oma mõõdupuu järgi 70h seiklussportlaste klubis, kuhu Eestist kuulub hetkel 18 meest ja 5 naist.

Sisuliselt koosnes meie tiim kolmest noorest ning ühest kogenud tegijast.

Mariann Sulg MannMariann ehk Mann on olnud kaasatud juba mitme aasta vältel lisaks Eesti seiklusspordile ka Läti rasketele võistlustele ning pikim võistlus oli 48h XT seiklus Haanjas. Tugevaid, vastupidavaid ja vallalisi naisterahvaid annab tikutulega otsida. Seega oli mul ütlemata hea meel et ta oli kohe esimese ettepaneku peale valmis meiega Tšehhi tulema. Meie vaieldamatult rõõmsameelseim ja positiivne hing tiimis.

Kaido Hallik KaitsKaido ehk Kaits, kelle perekonnanimi võiks samahästi olla ka Medisoft, kuna ta on alati selle nime all kõikidel Eesti võistlustel. Kaidoga oleme koos osalenud ühel talvisel Icebug 25h võistlusel. Sealt alates on mul hästi meeles millise jõuga Kaido lükkas kahte ratast korraga läbi lume. Ja see oli ka üks põhjusi miks Kaido sai ettepaneku tulla Tšehhi tiimi – et ta on lihtsalt tugev ! Ja muidugi on tal paljude aastate kogemuspagas seiklusspordist.

Jaanus Soots JansaJaanuse ehk Jansa pikemad võistlused olid siiani piirdunud 1x36h, 1x48h seiklusvõistlused ning 24h Rogaini MM Lätis. Xdreamide osas kolis ta alles üsna hiljuti lasterajalt A-rajale ümber. Tema jaoks oli Tšehhi tiimi tuleku muutus kindlasti kõige suurem kuna ta sattus oma senisest Xdreami tiimi vedaja-kiireima-tugevaima rollist veetava-aeglaseima-nõrgeima rolli. Jansat tunnen ca 6 aastat ja kuigi me polnud koos seiklussporti teinud, uskusin temasse rohkem kui ta isegi ning nõnda ta Tšehhi tiimi saigi.

Leivo Sepp LeipsLeivo ehk Leips. Tiimi kapten kes kogu selle kamba kokku ajas ning kes omas piisavalt kogemusi, et see võistlus ülalkirjeldatud suurepärase meeskonnaga edukalt finišisse tuua. Suuremate võistluste kogemused: Poland Winter Bergson Challenge 2007 (42h) ja 2008 (94h, 8. koht), Poland Adventure Race Championship 2007 (56h, 2. koht), Slovenia Adventure Race 2009 (24h, 6. koht – võistlus katkestati halbade ilmaolude tõttu), Czech Adventure Race 2010 (64h, 6 koht), Czech Adventure Race 2011 (74h, 9. koht).

Ettevalmistused

Tegime üheskoos trenni, käisime ühtse tiimina 8h Rogainil kus saavutasime segatiimide arvestuses 1. koha. Võtsime läbi kõik köietehnilised elemendid – nii laskumise, seinal ronimise kui ka vertikaalsel köiel tõusmise šumaride abil.

Kaido buss on täiesti asendamatu abimees sedasorti võistluse jaoks - rattad ning kogu kaasavõetav kama mahtus sinna vaevata sisse. Ja suhteliselt mugav oli see buss samuti.

Start on kolmapäeval kell 10 hommikul. Enne seda vaja aga suur hulk erinevaid asjatoimetusi teha. Kogu teisipäeva oli hommikust õhtuni käed-jalad sebimist täis. Sinna läks rataste ettevalmistus, TA-de pakkimine, riiete jagamine, võikude tegemine, kaardi planeerimine ja kiletamine – ehk kogu see tähtsate tegevuste jada sai õhtusse alles kell 22 paiku.

Start

Ledeci linnaring kaardiga kust olid eemaldatud kõrgusjooned. Õnneks oli aga eelmise aasta jooks üsna sarnane ning rattakaardil kõrgusjooned olemas mis muutis ülesande tunduvalt lihtsamaks.

Ratas ja Bols Cross

Ratas on selge. Seda oli ca 130km. Aga mis asi on Bols Cross? Bols on ühe Tšehhi mehe nimi, kes on juba asataid teinud seiklusspordivõistlustele takistusradasid. Seega Bols Cross on lihtsalt selle mehe nime kandev köite, ujumiste, nöörredelite, kaljude jms tehniliste elementidega maastikurada.

PloomipuuTeedeservad olid palistatud Poola õunte, ploomide, kreekide, pirnide jms hea-paremaga millega sai ikka usinalt kõhtu täidetud.

Õhtuks olime tagasi ning tegime esimese sooja söögi.

 

Uisk + Trekking

Uisutamine TšehhisTegelikult vahetasime uiske tossude vastu vaid 2-3 korda. Kõik munakivi, kruusa jms auklikud ning remondis olevad külavaheteed olid uisutatavad.

Pildil on Mann lükkamas uisusammu kohalikul kruusakal.


Hommikuks tagasi TA-s ning tegime teise sooja söögi ja käisime duši all.

Ratas + Uisk

Ratast ca 120km, uisku ca 30 km.

Tšehhi keskpunkt.

Tšehhi keskpunkt

PoepeatusRattaetapi keskel tegime ka poepeatuse. Ostsime jäätist, saia, Cocat, vett. Sättisime oma istumise poe automaatuste vahele, mistõttu need kogu meie sealviibimise aja jooksul kinni-lahti käisid.

Peale sellist kosutust muutus edasiliikumine 30 kraadises palavuses kohe palju mõnusamaks.

Öine kaljuronimine ning tsiklite krossirajal tiirutamine.

Soe söök ja nautisime taas duši all käimist.

Trekking

Pikk jalutuskäik pimedas Tšehhi öös.

Tagasi jõudes kiire vahetus ning ratastele.

Ratas + magamine 15min

Peale trekkingut aga pakatasid kõikide noorte jalad villidest, mistõttu tegime ca tunnise tohterdamispeatuse. Selle käigus kasutati nuga, kääre, natuke plaastreid ja Ibumaxi.

MannJansa

KaidoLeivo

Kuna nüüdseks hakkas saabuma kolmas öö, tegime pimeduse saabudes 60-l tunnil linnapargis ka oma esimese une – 15 min.

Ja vaadake alljärgnevalt need ilusad magavad seiklussportlased. Kui noored said pehmetel pargipinkidel 15min une siis minu padi oli kiiver ning madratsiks soe asfalt 10 minutiks.

Kaido magamasJaanus magamasMann magamas

Kanuu

Öösel, pimedas, udus – nähtavus kohati alla 1,5 meetri. Nõnda aimasime vaid kohina järgi et varsti tuleb astang jõel, kärestik jne.

Orienteerumine

Jansa IT planeediltIT planeedi filmivõtted Jaanusega.

Kuna Jaanusel ja Kaidol õnnestus vahepeal kanuuga ümber käia, tekkis orienteerumise ajaks Jansal jahe oleks ning me toetasime teda hõbedase kilega.

Muus osas oli ta tubli ja kõmpis kenasti raja läbi.

 

 

Kanuu rafting

Ja olemegi jõudnud finišisse.

Finisi pilt

Tulemused http://www.adventurerace.cz/live.php?lang=en

Czech Adventure Race 2011 results

Czech Adventure Race 2011 results

Aitäh

Kogu tiimile vastupidavuse eest!

Kõikidele konkurentidele meeldivate kohtumiste eest. Kadarbiku omad läksid väga kiiresti eest ära, kuid Salomon eestpoolt ja Twister teiselt poolt püsisid mõnusalt lähedal.

Ja varustuse osas toetajad:

  • Tiit Pekk: võimas pealamp
  • Jaan Künnap: trekkingu kepid ja lisaslingid
  • Tiit ja Külli: kajaki aerud