Kajak on mõnda aega omale õiget nime oodanud.

Ootas paremat tunnetust, puudutust, kogemust, isiklikku suhet.

Mõnda aega tagasi hakkas teiste valikute hulgas pea ühest servast teise loksuma sõnapaar “Lainetel tõttaja”.

Esialgu keskendusingi sellele kui lihtsalt ühele võimalikule variandile ning kui oli selge, et Hiiumaale lähen oma uue ühesega, tuli hea võimalus seda nime “testida”.

Algas muidugi sellega, et võtsin raamaturiiulist vene romantiku ja ilu-ulmekirjaniku Aleksander Grin (Alexander Green) raamatu “Lainetel tõttaja” ning lõpetasin selle alles kell 3 öösel, et paari tunni pärast kell 6 juba ärgata ning kajakimatkale minna.

Lainetel tõttaja omab mitut tähendust. Esimest korda puutub lugeja sellega kokku kui raamatu peategelane kuuleb seda keset pokkerimängu öeldavat, mida aga muidugi keegi ei teinud. Öösel kodu poole jalutades satub ta aga sadamas nägema tõelist luksuslikku jahti just sellise nimega, teadmata aga kust selline nimi pärineb.

Kuna tema jaoks olid asjad niigi juba imelikud läks ta Lainetel tõttaja peale ja sebis ennast reisijana kaasa.

Suurel merel tekkinud eriarvamuste tõttu kapteniga tõstetakse mees päästepaati ja jäetakse keset ulgumerd maha. Kummalisel kombel liitub temaga üks müstiline naine, kes annab talle nõu ning kaob seejärel üle lainete tundmatusse.

Alles hiljem kuuleb mees legendi ühest naisest, kes olevat oma kaptenist isaga purjetanud kui äkitselt kerkis nende teele saar, mida selles kohas kohe kuidagi olema poleks pidanud. Kapteni tütar tundis vastupandamatut soovi sinna saarele minna mis aga tehniliselt karide jms tõttu võimatu oli. Seepeale ütles üks tüürimees talle, et “Sa oled nii ilus ja kerge, et Sind kannaksid ilmselt ka lained sinna”. Selle peale hüppaski naine vette – ja jäigi lainetele pidama – olles jätnud hüvasti oma isa ja teistega, tõttaski ta üle lainete saarele.

Sellest ajast peale ilmub see naine merehädalistele ning aitab neid kõige suuremas hädas.

Kahel korral ilmub ta veel lugejatele, millest tähelepanu väärib tema lausutud ja ühtlasi raamatu viimased sõnad:

“Tere õhtust sõbrad! Kas pole igav pimedal teel? Mul on kiire, ma tõttan …”

Pärast seda raamatut ja kolme päeva süstaga merel on kajaki nimi kindel:

LAINETEL TÕTTAJA

ingl. keeles “Running on Waves”

Kuna A. Grin töötas ja kirjutas suure osa oma ajast Krimmis, on sinna rajatud tema muuseum ühes purjekaga Lainetel tõttaja.