Leivo: seiklus, sport ja head sõbrad

Ekstreem Adventure saavutas Xteami sarja arvestuses segatiimide seas 2. koha.

Palju õnne Kaja!

Eilsel seiklusel saavutasime võrdselt punkte 3. kohaga, kuid finišeerusime neist 1,5 min hiljem seega viimasel etapil olime segatiimide arvestuses 4. kohal.

Meie teekonnad.

Jooks – 12 km ja 51 väärtuspunkti.

Ratas – 34 km ja 54 väärtuspunkti.

Kohtumiseni 30. oktoobril.

Võistkond Ekstreem Adventure Team koosseisus Leivo Sepp, Margus Marrandi (Maku), Elo Saue (ruotsi äss). www.xdream.ee

Seekordne Xdreami etapp toimus Lüllemäel, Karulas. Samas piirkonnas toimus 2 aastat tagasi rogaini MM kus me Kajaga osalesime ja 19. koha saavutasime.

Rattaralli

Selle etapi kohta on kindlasti igaühel oma tore nägemus. Kõigepealt pandi minema nagu oleks tegemist vähemalt Tartu Rattaralliga ja kui siis mõne hetke pärast taas võistluskeskusse jõuti, oli mõne hoog juba veidi raugenud ja hakati rahulikumalt uurima.

Meie sõitsime korraldajate lubatud ~40km täis. Erinevalt ISC naistest, kes ALATI sõidavad selliste ülesannete korral teistest vähem – seekord siis 26km. Nad ilmselt on liiga laisad et rohkem sõita. Tugevad aga – nagu ISC mehed ja Kadarbiku ‘porgandi’ tiim seevastu tegid 65km pikkuse otsa.

Olime selle geniaalse etapiga jäänud peaaegu tagumisse poolde.

Jalgsi valik

Kuna jooks ja orienteerumine tavalise kaardi järgi on suure Maku üks tugevamaid külgi, siis hakkas meie enesetunne paranema. Kuna ratta-ala oli paksult rattaid täis siis tegelikult arvasime, et oleme ühest viimastest tiimidest – kuigi lõviosa moodustasid seal B-raja rattad.

1. kanuu

Kanuu oli juba ette vaadatud, et mingit ülevedamist-jooksmist-ujumist sel korral ei toimu. Hiljem selgus et 2. kanuu ajal oli väike Maku (suure Maku väikevend) ikkagi ujumas käinud, kuni Twisteri Andres (Minn) ja Sven teda teisel pool poolsaart ootasid.

Kanuu eelviimases punktis kohtusime Randy tiimiga ning saime teada, et Kadarbiku Porgandid tõmbavad meile jõudsalt järgi. See lisas meile võistlusvaimu, kuna siiani arvasime et enamik tiime on läinud.

Eraldi ratas

Maku – 15C, Elo – 15B, Leivo – 15A.

Laevade pommitamine

Vahuri Inglid ütlesid selle mängu kohta male ja mõned teised arvasid jällegi et nüüd on ära lahendanud sudoku.

Koridor-orienteerumine

Algul jooksime mööda teed kuni lint lõppes, sest Elo teadis et lint on sinna selleks tõmmatud et hullud seiklussportlased lindi taga ühte väga väärtuslikku taime ära ei tallaks.

Siin jõudsid meile järele Kadarbikud ja Randy’d ning ca pool jooksust tegime sõbralikult koos. Olekski koos lõpetanud kuid meie Makul oli toss väljas. Õigemini oli tossust jalg väljas, altpoolt. Installeerisime mõningase koguse hõbedase teibiga tossutalla endisele kohale. Ja Makul oli jälle toss sees.

Hiljem oli Maku nagu vandersell, kuna enne tõukeka etappi vahetas ta katkise tossu terve vastu.

Ratas

Sõit viis tagasi läbi paari punkti järve äärde. Õnneks aga pidime seekord ise orienteeruma ning seetõttu oli ratta teises punktis koos ISC-ga ja kanuusse jõudsime 5 minutit enne Porgandit.

2. kanuu

See oli üks lahe etapp. Tihedas udus polnud isegi mõla otsa näha, rääkimata kaasvõistlejatest. Seega pideva teineteise nimede hüüdmisega kontrollisime kas on ikka oma tiimiliikmed kanuus.

Nii mõneski kohas saime tänud Randyde kanuule punktile päris hästi peale. Kuid kahjuks olime ka ise teistele tiimidele ja eriti tagantpoolt tulevale ohtlikule Kadarbikule nähtavad.

Seetõttu siis nemad ei võtnudki seda taktikat, et oleks poolsaarest kanuu üle vedanud. Sest praktika näitas, et sellega kaotas nii mõnegi väärtusliku minuti.

ISC ees, Kiirrong teisena ja Ekstreem-Kadarbik kohe järel kanuud lõpetamas.

Ratas

Nagu juba alguses kokku leppisime – siis Lüllemäe = Linn.

Seega nüüd oili vaja vaid ratastega linna tagasi kütta. Kadarbik koos Männikumäe meestega tegi kõva tempsi. Meie olime veidi rahulikumad – aga mitte liiga. Sest kui nad ikkagi eemalduma hakkasid, arvasid mu kallid tiimikaaslased, et võtame nad kinni (ma muidugi oma võhiklikkuses ei saanud aru, miks me nad üldse eest ära lasime).

Küsisin kas jaksu on ja et kui palju ma ees võin juurde panna. Selgus, et sirge peal võib panna küll aga tõusudel pidi nats tagasihoidlikum olema. Igatahes kui me siis ühel hetkel neil sabas olime ei suutnud nad oma üllatust variata ja suurte silmadega Viivi küsis et kuidas te siia saite.

Puulehtede mõistatamine

Agronoom Maku - nagu me omavahel rääkisime, taandas ennast puulehtede mõistatusest, kuna eelmine kord klotsidega saime 5 trahviringi.

Elo nimetas kiirelt kõik puud ja nii saime tõukekatele 15 sekundit peale Kadarbikku.

Tõukeratas, Kick-bike

Edasi-tagasi tõukeka tiir kohalikus linnas. Vot see on üks ala, kus mina pole veel leidnud head moodust teineteise aitamiseks. Lükata ei saa, tõmmata mõne pika kummiga ? jälle kahtlane värk. Nii me siis suundusime viimasele jooksule juba 2 minutit peale Kadarbikku.

Jooks-ronimine-jooks

Elo ütles, et “ma lootsingi, et lõpus ei pea hakkama rapsima”. Seega võtsime pisut rahulikuma tempoga viimast jooksukat.

Kui ronimistorniga mäe otsa hakkasime minema, siis seal metsas oli nagu värav – Elo ja mina saime veel enne hullunud nägudega metsast välja hüppavat ISCi tiimi metsa sisse lipata aga Maku andis neile viisakalt teed. See oli hetk, kus nad ajasid taga Suusa Jüngreid ning edestasid viimased finišis suisa alla minuti.

Mäkke ronides tulid vastu Kiirrong koos Porganditega, ka nemad olid otsustanud et viimastel kilomeetritel tuleb ikka omavaheline koht paika panna. Ähkisid ja puhkisid nad kõik seal ja polnud mõistlik nende teele tee jääda.

Lõpp

Suurepärase võistluse tulemusena saime segatiimie arvestuses 2. koha ning üldarvestuses 9. koha.

Rajal olime 9h 24min.

Kaja: Xdreami öine etapp Karulas- Oh meid kavalpäid!

Martti: Xdream Lüllemäel 31.07.2010-01.08.2010

Viljar: Öine xDream Karulas

Soosambla: Xdreami öine etapp Lüllemäel

Inglid: sihitult sihitud sihid

Segavõistkondade arvestuses saavutasime Kajaga 3. koha.

Jooksime ca 2 tundi ning ratast 3 tundi.

Kogusime 120 pukti rajalt (jooks 57 ja ratas 63) ning 5 lisaülesandepunkti.

http://xteam.eeTaevaskojas.

Laheda formaadiga poolepäevane võistlus.

Tiim: Ekstreem Adventure (Kaja ja Leivo Sepp)

• Kaja: X-T Taevaskojas- tulipalav ilm ja palju päikest
• Marika: XT-seiklus Mammastes keset krõbedat suvekuumust
  

Kuu aega tagasi arutasime Reigoga Sloveenia seiklusspordimõtteid, kuid asi jäi seekord pooleli. Üks põhjustest oli selgelt Jukola.

Enamik vajaminevaid seiklussportlasi oli jukolal.

Ei Reigo ega ka mina polnud jukolal käinud ja omavahel arutasime, et ega ilmselt ei lähe kah. Kuni käesoleva nädala kolmapäevani.

Mil üks tiim otsis endale asendusliiget ja ma vaatasin, et mul nädalavahetus vaba ning sinna see sõrm ja käsi läkski. Ega ma ausalt öeldes ise ka aru ei saanud millesse ma ennast mässinud olin. Mulle jäi viimane jooks – st. kõige pikem ja raskem – ankrumehe oma.

Mis on siis Jukola?

See on maailma suurim orienteerumise teatevõistlus, kus osaleb kokku üle 15 000 orienteeruja üle maailma. Päeval toimub nelja vahetusega naiste jooks ning õhtul kell 22:55 antakse start põhijooksule, ehk siis seitsme vahetusega meeste jooksule (kus tegelikult võivad ka naised soovi korral osaleda).

Jukola on nii suur ja populaarne orienteerumisvõistlus, et iga etappi hakatakse korraldama juba 3-4 aastat varem. Ehk vaadatakse välja asukohad ja pannakse paika jooksuala. Aasta varem on valmis kõik rajad ning toimuvad regulaarsed kontrolljooksud. Seda siis selleks, et ennustada võimalikult täpselt võitja aegasid.

Kui hommikuks pole kõik tiimivahetused joosta saanud, siis kell 9:00 antakse kõikidele startimata tiimidele ühisstart. Peep rääkis, et eelmisel aastal läksid 500+ tiimid ühisstardist, st. et ainult esimesed 500 jõudsid nö korraldajate poolt ettenähtud kontrollaja sees raja läbida.

Sel aastal oli rada aga väga keeruline ja raske ning selle tulemusena olid juba 200+ tiimid alates ühisstardis. Seega tegelikult oli kokku 2 väga suurt ja võimast massistarti.

Meie tiimi jooks

http://online2.jukola.com/tulokset/fi/j2010_ju/kilpailijat/792/

Jaanus tegi esimese vahetuse. See on võimas kogemus startida koos 1500 orienteerujaga metsa. Jaanus kirjeldas, et kui lubati kaardist kinni hoida (kaardid rippusid peade kohal) siis ta sirutas sinna ühe käe. nähes aga et enamus hoiab kaarti kõvasti kahe käega sai ta aru stardi tõsidusest. Sest nii kui start oli antud ja sa oma kaarti poleks piisavalt kõvasti kinni hoidnud, oleksid sa lihtsalt tagumiste tulijate poolt ära pühitud.

Ma isiklikult vaatasin stardi ära ja siis läksin magama. Kuna meie telgikoht asus võrdlemisi raja ääres, panin kõrvatropid ja magasin nagu nott hommikuni. Ärkasin esimest korda selle peale, kui läks lahti erakordselt suur kisa – see oli märguandeks, et võtjad saabusid finišisse.

Muu igapäevane facility

Kohal olid kõik suured spordi- ja orienteerumisvarustuse müüjad suurte telk-kaubamajadega.

Plats, kus inimesed põhiliselt käisid, muutus üheks kirjeldamatuks mudaväljaks öö jooksul, ehk ainuke õige jalanõud oli tavaline kummik.

WC-d oli kahekordsed. Esimese korruse moodustasid suured autojärelkäru konteinerid. Nende kohale teisele korrusele oli ehitatud puidust pikad pingid, mille sisse olid vastavad ovaalsed augud tehtud.

Kui ma esimest korda üles ronisin, siis olin üllatunud sellisest tehnoloogiast ning vaatasin neid külg-külje kõrval istuvaid mehi. Kuna muud võimalust polnud siis võtsin sinnasamasse ritta. Mõne hetke pärast märkasin, et saabus Tiit ja ka tema näost paistis samasugune üllatus. Istusime siis sõbralikult seal pingi peal kõrvuti ja ajasime spordijuttu :-)

7. vahetuse jooks

Olin stardis koos Tiidu, Randy ja Toomas Marrandiga. Tegelikult oli tuttavaid veelgi, näiteks Arvo Ambel aga ma lihtsalt ei kohanud neid.

Kuna reegel on, et “ära jookse kellegi järel, alati on mingi hajutus”. Võtsin kompassi ja kaardi kohe alguses õigetpidi kätte ning püüdsin end kaarti lugeda. Esimese hooga oli aga kaardi ja looduse kokkupanek võrdlmisi keeruline. Võtsin siis täpselt asimuudi ning sõltumata sellest mis ette tuleb, pean punkti jõudma. Mets oli risti-rästi, edasi-tagasi jooksvaid mehi täis kuid ma hoidsin end täpselt kursil ja nii tulid esimesed 3-4 punkti päris nobedalt.

NB! kõrvalolev kaart kajastab ainult minu jooksu GPS-tracki.

Mida edasi siis hakkasin taipama reegleid. Punktist väljujad alati kommenteerisid kuhu nad järgmisena suunduvad, seega tuli ringi vaadata ning õige rongiga sai mõnikord päris täpselt järgmisse punkti.

“ja nyt see juna lähte punkti 176”.

Nõnda siis kontrollisin end kogu aeg kompassi ja kaardi abil ja hüppasin rongist rongi. Pean tunnistama, et mõned punktivahed läksid täiesti kaarti vaatamata, loksusin lihtsalt koos õige rongiga kaasa.

Ja kui oli finišini 3 punkti jäänud, toimus kõva röökimine sommide poolt stiilis “me ollan niin lähellä maalile ja nyt see juna lähte maalin, jehuuu”.

Noh tegelikkuses oli päris raske ots ning kogu see juna lagunes laiali väikesteks algosadeks.

Igatahes lahe võistlus!

• Elo: 19.juuni - Kytäjä Jukola, Venlojen Viesti
• Eduard: Hommikune rahvamatk - Jukola 2010
• Tiina: Jukola 2010

Xdream II suvine etapp toimus Tamsalu piirkonnas.

  Foto: Fotoluks 

Jooksu hajutus

Esimene punkt oli jooksu hajutus. Ja nüüd arvasime koos Randy, Pilvi ja veel mõne kõvema orienteerujaga, et kaasvõistlejate eksitamiseks teeme kõigepealt meile antud metsatukale mitu tiiru peale, enne kui punkti võtame.

Uisk

Startisime uisule auväärselt 60-lt kohalt. Kuna minul on uisutamise ajal suhteliselt igav siis võtsin kaardi ja lugesin ajatäiteks legendi lõpuni läbi. Samuti lugesin ajaviiteks ka kogu muu lisainfo läbi.

Jõudsin eelviimase punktini “Tähelepanu!”, see tundus nii tähtis et lugesin seda kaks korda. Kuna minu punktis raudselt ühtegi lippu polnud siis parasjagu käepärast olnud Makule esitasingi ühe täiesti põhjapaneva küsimuse “kas Sinu jooksu hajutuse punktis oli lipp?”, Maku muidugi oli kaardilugemise ja uisutamisega ametis, seega vastus tuli stiilis “ah mine kuu peale, polnud seal mingit lippu, ainult punkt oli”. No olgu pealegi, püüdsin siis Elo kinni ja asusin temaga liputeemalisse kontakti, Elo teadis kohe “jaa, oli muidugi suur lipp, ma veel mõtlesin et äkki olen mingisse vahetusalasse sattunud”. Selge, päevaülesanne oli lahendatud.

Uisus saime kätte ka meist juba kaugele ette ära sõitnud Twister Female tiimi.

Ratas

Ratta alguses tuli meil idee hakata kohe Rattarallit sõitma. Õnneks aga suutsime selle mõtte üsna kähku kalevi alla panna ning sõitsime koos teistega kanuu alasse.

Kanuu

Oli selline kiire vink-vonks kanuu. Elo saab varsti ordeni, juba teist korda järjest saadab Maku ta punkti võtma sõnadega “seal on väike maariba mis viib otse punkti”. Kuid juba teist korda on selle nn. maariba asemel vaja ujuda. Ja need mõlemad korrad pole just meeldivate killast olnud.

  Foto: Aivar

Suur tänu muidugi ka seekord ühele meestetiimile, kelle kanuu päramootoris Elo kaldale tagasi sai.

Õllekastide virn

Siis kui meie hakkasime õllekaste üksteise otsa laduma, läks lahti mingi üleüldine kastide varastamine. Nimelt hüppasid ühelt ja teiselt poolt ligi mehed ja naised ning tõmbasid meilt kaste ära. Eks me siis omakorda tõmabsime järgmistelt. Elo istus kenasti seal virna otsas ja tehtud saigi.

Kanuu 2

Siinkohal tuli vägagi kasuks see, et sõitsime kanuuga otse sellesse Porkuni järve ujuva saare keskel asuvasse punkti. Ühesõnaga kanuu lõpuks olime tõusnud 23. kohale.

Ratas

See oli lihtsalt üks tavaline sõidukas punktist A punkti B.

Reljeefikaart

Maku ja tema ülihea orienteerumise oskus tõstis meid selle etapiga 12. kohale. See oli päeva super tulemus. Praktiliselt ilma vigadeta jooksime kõik punktid läbi.

Rattaralli

Olime oma sentimeetrite lugemisega väga ametis ja nii sõitsime kõik need rumalad tiirud kuni punktini. Metsast väljudes aga saime kokku õnneks kohalikega, kelle abil saime end kaarti ning mööda asfalti otse järgmisesse alasse.

Puuliigid

No eestlane tunneb ära oma rahvuspuu tamme. Ja kuna me selle nii täpselt ära arvasime siis ülejäänud puud ei omanud enam mingit tähtsust. Meile meeldib ju teha asju, milles me tugevad oleme. Ja nõnda siis jooksimegi 5 trahviringi ehk 1,25 km. Mulle kohe meeldib võistluse ajal trenni teha.

Joon-O

Kuna korraldajad arvasid, et A-rajal võib joon-orienteerumine liiga lihtne tunduda siis enne meid oli B-rada selle metsa-aluse suuri maanteid täis jooksnud. Ja loomulikult nägi B-raja joon midagi muud välja.

Tänu sellele tegime siin vähemalt 13min viga. Tubli korraldajad, niimoodi saab A-rajale päris korraliku segaduse tekitada B-rajaga.

Ratas

Uhasime Tamsalu viljahoidla poole.

Ronimine

Üks meist (mina ilmselgelt) pidi minema vaatama, kas viljahoidlad on uueks hooajaks valmis. Enne seda öeldi, et kõigepealt jookske 7. korrusele ja siis laskute alla. Jooksin ühe teise mehega koos ja mis selgus – iga korrus on 6 m kõrgune. Seega tegelikult jooksime tavamõistes 14. korruse kõrgusele. Ja mis seal salata, viimased korrused kõndisime.

  Foto: Fotoluks

Siis Leidsin eest Heleni, kes mind ilusti köie külge ühendas ja minu ees olevast august läbi saatis sõnadega, et “ära punktist mööda pane”.

Viljasalv oli tühi ning punkt asus selle keskel. Natuke sebimist ja sain oma SI sinna ära piiksutatud. Edasi alla ning taas ühest kitsast mulgust läbi õue.

Viimane ratas ja Finiš

Minu ronimise ajal oli teistel aega ja kuna lipp oli Elo punktis, teadis tema ainukesena kuhu peame sõitma. Seega luges ta meie finišikaardi ette ära ning nüüd oli ainult anna vänta ja õigel ajal finišikaare all pidurit vajutada.

 Tulemused: 2. koht segatiimide arvestuses ajaga 5h55min, üldarvestuses 10. koht. Läbisime 67km.

• Kaja kirjutab Twister Female juhtumistest: Xdream Tamsalus- Mudased, kuid õnnelikud
• Medisoft: Xdream Tamsalus 13.06.2010
• Elo: 13.juuli - Xdream 2.etapp Tamsalus

Ja minu meelest ühe päris toreda jutu kirjutas Priit Pullerits: http://suusk.blogspot.com/2010/06/pullerits-kuidas-uks-mees-pikal.html

Ta oli esimest korda rajal ning väga tervendav on näha uue pilguga antud spordiala: “Vihma tibutas. Tahaksite sellistes tingimustes riietega vette minna?”

Igatahes mulle see lugu meeldis ning Pullerits võiks veelgi rajale tulla :-)

Kui laupäeval Kajaga 5 tunniselt XT seiklusvõistlusel rahulolevatena ja veidi väsinuna 2.kohaga segavõistkondade arvestuses kodu poole sõitsime, ütles Kaja, et “homme toimub Tallinna Rulluisumaraton”.

Haarasin sõnast ning ühe telefonikõne kaugusel oli rajale kirjapanek. Leivo 42,5 km ning Kaja 20km. Jäi veel üle välja uurida kus võistlus toimub ja mis kell kohal peab olema.

Lillepi pargis oli 42,5km maratoni läbimiseks ette nähtud 17 ringi.

Start

Kuna sel kevadel olen täpselt 3 korda uisud alla saanud, Xdreamil 20km, peale seda üks 25km pikkune niisama trenn ja siis 48h võistlusel 24km.

Sellise kõva vormi pealt on ju paras minna koos rajale meestega, kes kõik on seal Bonti carbon saabaste ning keraamiliste laagrite ja 110-ste 87A ratastega.

Mul oli vastu panna mingisugune kõrge säärega vedel talvesaabas mille külge on juhuslikult 100-sed rattad keeratud. Vaatasin enne starti oma rattaid ning mõtlesin, et mul pole vahet kas asfalt on sile või krobeline. Uisu rattad on nii muhklikud, et ka kõige siledam tee tundub krobeline.

Nonii ja igatahes esimesel kahel kilomeetril arvasin, et õige uisutaja sõidab ikka Kert paremal ja Danila vasakul käel. Varsti aga selgus, et mina pole see õige uisutaja ja lubasin paljudel teistel seda proovida.

Kolmandal ringil olid kõik grupid läinud ning tagant tuli üks kolmene punt, kaks meest ja naisterahvas. Olin selleks ajaks juba stardikiirendusest toibunud ning suutsin end neile sappa võtta. Hiljem selgus, et üks neist meestest oli tuttav Toomas Teesaar, kellega sõitsime koos peaaegu lõpuni välja.

Rajal

Hoidsin end kaks ringi neil sabas kuni tundsin, et nüüd jõuan juba ette vedama minna.

Varsti peale seda tulid Toomaselt kommentaarid stiilis “su vasak uisk on pidevalt viltu”. Nojah, nüüd kui ta seda ütles hakkasingi kohe tundma, et peaks raami sissepoole keerama sirgema sõidu tagamiseks. Mõnda aega tundus, et selle viltuse raamiga ma küll finišini ei jõua aga kuna see teema varsti soikus siis unustasin oma vildaka uisu ja sain taas mõistlikult sõita.

Ja teate kui palju abi on GPS-st. Meil kellelgi polnud aimu mitu ringi on sõidetud ja palju on veel ees. Seega GPS aitas meil lihtsal moel km-d loendada.

Regulaarselt läksid liidrid meist mööda, ma ei jõudnud enam lugedagi kui mitmel korral seda juhtus.

27km paiku tuli tagant üks suurem +1 ringiga grupp, võtsime neile sappa ja pool tiiru oli päris hea, kuid siis ühel vastutuule lõigul vajus nende viimane mees pundist välja ning olime seepeale moodustanud sellise kolmese tiimi.

Tegime koos mõned tiirud kui jõudsime järele kahele M40 klassi sõitjale ning hoidsime mõnda aega end nende tuules. Siis teatas Toomas, et tempo on aeglane, mille peale meiega eelnevalt liitunud suurest grupist mahajääja tempsi läks tegema. Mõne aja pärast ta aga rauges ning siis võtsin meie 5-se grupi vedamise enda peale.

Finiš

16.-l ringil aga leidis meie grupi eelmine vedaja, et aeg on kiiremini liikuda (temal oli viimane tiir), sebisin end talle sappa ja alles mõne aja pärast sain aru, et kahekesi me läinud olimegi. Tema siis lõpetas ning minul jäi üks ring veel. Selle Youtube video viimastel kaadritel ongi see pilt kui mina lähen viimasele ringile.

Tegin selle siis oma tempoga, möödusin mõnedest inimestest ja lõpetasin ilma igasuguse finišisaginata uhkes üksinduses.

Koht 69, aeg 1h35min.
Keskmine pulss 165/maks 178.
Keskmine kiirus 26,2km/h, maks kiirus 41,4km/h.

Olen selle tulemusega väga rahul, kuna trenni pole tehtud ja saapad olid samuti mingid suvalised käsnad.

NB! Õppisin ühe uue asja ära grupisõidu juures. Tuules sõitmine ning kiired laskumised koos teineteise toetamisega olid mul juba ammu selged, kuid uus asi puudutas joomist.

Nimelt grupis haarab esimene veepudeli, joob paar lonksu ning annab tagumisele edasi (paneb selja taha), see joob omad lonksud ning annab järgmisele edasi kuni pudel tühi ja alles siis nurka visatakse.

Kaja: Mina ja rulluisu(pool)maraton 
Pildid Kaja ja Kati 20km sõidust: pildialbum
Toomase kommentaar: http://team.extreme.ee/paevik/?newsid=3923
Tulemused: http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/results/rid/1426/id/815/

Seekordne XT adventure toimus Kõrvemaal. Hea tuttav ja lihtne kant. Saime mitu korda ujuda. Osalesime tiimiga Ekstreem Adventure (Kaja Sepp, Leivo Sepp).

Segavõistkondade arvestuses 2. koht, läbisime kokku 54 km.

Kogusime 98 punkti, sellest 41 jooksul (2h) ja 57 rattaga (3h).

Täitsa lahe 5h kestev võistlus ning mis peamine, Heigo oli vahepeal 2 nädalat mu veekeetjat kenasti hoidnud alates 48h Põlvamaal ja sain selle nüüd kätte. Kogu see vahepealne aeg pidin potiga pliidi peal hommikukohvi jaoks vett keetma.

Ma kahtlustan muidugi, et paar sellist võistlust veel ja Kaja hakkab elulõpuni rattasõitu vihkama. Kõik algas sellest kui ta oli ühes mudalombis külili kukkunud ning ei saanud ei käsi ega jalgu muda seest kätte. Mispeale ma muidugi täiesti mõistmatult ütlesin, et liiga aeglaselt sõites kaobki tasakaal.

Ja siis hakkas ta ilmselt vihkama seda teed, mis läks ühe järve äärest otse Paukjärve torni juurde, kus tuli mööda singlit üles alla sõita ja loomulikult maasikas kõige selle otsa oli rattaga laudtee ületamine Kõnnu Suursoos.

Tegelikult oli kokkuvõttes väga lahe!

Kaja: Kõrvemaa x-teedel

X-team (http://www.xteam.ee) sai maha ühe suurepärase võistluse korraldamisega, nimelt 21-23.mai 2010 toimus Põlvamaal Mountain Loghome 48/12 kestvusspordi võistlus.

Ekstreem Adventure oli seekord väljas tiimiga Margus Marrandi, Rein Eiger ja Leivo Sepp. Kokku läbisime 200km ratast, 85km jalgsi, 35km kanuuga, 24km rulluiskudel ja 0,5km ujudes.

Lõpetasime kaheliikmelisena, kuna Maku sai esimesel päeval päikesepiste moodi asja.

Võistluse käik

Esimesele trekkingule minnes vaatasime kella, rajapikkust ja kontrollaega. Leidsime et aega on maa-ja-ilm. Kui aga viimasest punktist vahetusala poole tulime,hakkasime tähelepanelikumalt legendi uurima ning mis selgus – me olime oma kalkulaatorid jms vajaliku oskuse koju unustanud ja selle tulemusena võeti kogu meie mitmetunnisel trekkingul saadud 9 punkti lihtsalt maha.

Ja see pole veel kõik, ka järgmise rattaetappi olime niimoodi sisse sõitnud, et kõik selle etapi punktid võeti ära.

Kuskil vahetusalas mõnikümmend tundi hiljem kuulsin, kuidas korraldajad rääkisid, et esimese 12h jooksul lõpetas üks tiim miinusega. Mõtlesin ise selle peale, et “no erilised tropid pidid ikka olema, peale 12h võistlemist pole neil seis mitte positiivne ega ka mitte null, vaid miinus”. Finišis sain teada, et meie tiim see oligi :-)

Ootame etapileminekut ja teeme Reinuga ühe 20min seiklussportlase uinaku saepuruhunnikus.

Kuna Rein on rattur ja põhiosa võistlusest olimegi vaid kahekesi siis rattasõit oli seekord päris hea. Nimelt ratturiks kvalifitseerumine tähendab minu jaoks seda, et ma võin vajutada pedaale palju tahes, Rein tagant ära ei kao. Isegi kui ta vahepeal ütles, et ta on energiast täitsa tühi, ei pidanud ma kordagi taha vaatama kas ta on seal või mitte. Nii sujus meil kahekesi sõit väga hästi.

Kui Rein aga 15km enne lõppu ühe geeli ära sõi, polnud minul enam ette asja. Hoidsin end 5-10cm Reinu tagarattas ning tema lihtsalt vajutas vastutuules ja kruusakatel 26-28km/h keskmist.

Ja suur tänu Myrakarudsitele, kelle ühe karbitäie pastarooga me vahetusalas pintslisse panime. Nimelt olime asju pakkides olnud kuidagi kokkuhoidlikud söögi ja joogi saatmisega uisuvahetusse. Seega tänu nende pastale saime tagasiteel pikal trekkingul 4 punkti võetud.

Parim osa kogu võistlusel, Mr Monk

Meil oli vahetusalas püsti pandud suur telk. Kaks tuba olid puhtalt varustuse jaoks ning üks oli mõeldud ööbimiseks, selline valge võrgu ja lukuga- teate küll ju telke.

Nii ma siis avasin seda lukku vaid niipalju et sealt oli võimalik sisse pugeda. Ja nüüd tundsin et ma olen Mr. Monk ja mul on oma privaatkabinet!

See ruum oli valge ning puhas. Selles ruumis oli Travel Lunch, õlu ja minu kaks sõpra Maku ja Rein.

JA SELLES RUUMIS POLNUD ROHKEM MIDAGI. Seal polnud looduse asju (loodus = sääsk).

Ma võtsin mütsi peast ja tegin luku eest lahti – ja mitte keegi ei söönud minu verd. Igal pool ümber muidugi pinises aga telgi seinad pidid kõikidele sääserünnakutele vastu.

Aga ka pühapäevaõhtul koju jõudes arvasin ma kuulvat kõikjal sääski ning olin pidevalt valmis neid ära ajama. Mu pea ilmselt pinises.

Randy ja Heigo – see oli ütlemata tore ja positiivne võistlus.

Mona-X (http://www.mona-x.lv/) on tavapäraselt keeruline ning suhteliselt kõrge raskusastmega seiklusspordivõistlus. Kontrollaeg 30h.

Ekstreem Adventure (Kaja Sepp, Margus Marrandi, Toomas Marrandi, Leivo Sepp) tuli suurepärasele 3. kohale ajaga 24h 4min.

Kaja poolt ülikõva sooritus kuna Läti võistlus on ikka läti võistlus.

Poodiumi esimestel kohtadel olid samuti Eesti tiimid: 1. Salomon Estonia (Viivi-Anne Soots, Karli Lambot, Silver Eensaar, Tōnu Lillelaid) ning teise koha Myrakaruds (Tatjana Mannima, Heiti Hallikma, Tanel Kannel, Tiit Pekk). Eestist kohal olnud neljas tiim Twister Adventure Team (Erki Erm, Marge Erm, Tiit Tähnas, Sven Liivand) tuli 8. kohale.

Statistilised andmed lihtsalt esialgu: ratast 150km, jooksu/trekkingut 48km, kanuu 10km. Ajaliselt olime metsas 24h ning 4. kohal olnud esimene läti tiim kaotas meile 26 minutiga.

• Tulemused: http://www.mona-x.lv/index.php?d=03&id=rezultati.php
• Kaja: Mona-X 2010- kätelkantavana Eesti au kaitsmas

Pildilt on näha, millega tegelevad lätlased võistlemise asemel (võibolla siin peitub ka vastus, miks nad poodiumile ei jõua).

Selle aasta alguses moodustus pikkade eelmiste aastate Ekstreem.ee võistkonna (Kaja, Leivo, Alar) asemele kolm tiimi.

• Twister Female: Kaja Sepp, Marge Erm, Maret Hallikma
• Micromootor: Jaanus Soots, Alar Jõeste, Viktor Gurkin,
• Ekstreem Adventure: Leivo Sepp, Elo Saue, Margus Marrandi

Rulluisk + puzzle + viga

Stardialas varbaga kaarti rullides oli aru saada, et hajutus toimub juba rulluisus. Normaalne, kuidas muidu see 300 uisutajat ikka korraga lahti lasta.

Esimese punkti uisus võtsime kõik 21. positsiooniga. Kuna uisutamine on ikka mõnus, siis teise punkti võtsin ca 10 kohta kõrgemalt. Eriliselt ei kiirustanud, kuna oli ette teada, et peame kokku saama.

Sain panna mõned minutid puzzlet kokku kui saabus abivägi Elo ja Maku näol ning tükid lendasid lausa iseenesest paika. Seejärel mõistsime, et nüüd on see liimimise koht. Kuna Elo oli kohusetundliku inimesena kodust oma lõppema hakkava pulga kaasa võtnud, nägime sõrmedega mäkerdades ja liimi laiali ajades vaeva, et kõik tükid kinni saaks. Nüüd tagasiteele.

Võtsin plakati enda kätte ning uisu ajal oli aega uurida – esimese üllatusena hüüatasingi, et tegemist on sama kaardiga mis meil, kuid koos punktidega. Saime ka pliatsite mõttest aru. Uisu lõpus hakkasid Maku ja Elo kaarte joonistama.

Siin tegelikult avaldubki viga, tegelikut oleks pidanud kaardi kohe ära joonistama ja puzzle kotti tagasi puistama.

Saeülesanne, teha 1kg raskune pakk

Saag oli terav, puit kuiv ning töö läks lennates. Mahtusime esimese korraga piiridesse. Minu saetud pakk oli täpselt 4grammi alla maksimaalse normi.

Rattasõit + kaevik

Rattasõit oli OK. Seejärel jooksime kaevikus poolteist kilomeetrit. Ja nii kui vähegi pea välja pistsid, kostis kuskilt Ummi korralekutsuv hääl “jookseme kaevikus!”.

Kanuu + viga nr.2

Selle aasta kõige magusam vahepala oli selgelt kanuu. Kuna Elo tahtis ka köiel üle vee sõita, sai tema endale ka kanuupunktid ja sellega seoses ka ilmselt selle aasta esimese supluse.

2 punkti enne lõppu tegime aga vea, nimelt Elo jooksis punkte ja meie kühveldasime Makuga kanuud. Suures tuhinas aga kühveldasime kole kaugele ning sellega kaotasime ilmselt taas päris hulga aega, kuni Elo meieni jõudis ja normaalselt rada jätkasime.

Liivakotid ja vaba valik

Makuga võtsime mõlemad 2 kotti ning Elo 1 koti. Panime 4 kotti üksteise otsa ja oligi torn valmis. Veidi liiga lihtne oli. Elo sai niisama oma kotti edasi-tagasi tassida.

Vaba valik seisnes selles, kas teha ratastega tiir, sumbata rabas või sõita trossiga üle vee ja tagasi. Me valisime loomulikult viimase variandi, mis oli ilmselgelt kõige kiirem. Valisime endale kõige rohkem pingul oleva trossi, et võimalikult vähese jõukuluga üle ja tagasi saaks.

Nüüd natuke veel ratast ja oligi finiš. Põhimõtteliselt lõpetasime kolmanda segavõistkonnana, kuid kuna aga Vaudel oli kogemata üks punkt jätnud piiksu tegemata, langesid nad 15 min trahvi järel kolmandale ja meie tõusime teisele kohale. Kadarbiku omad said seeläbi esimeseks.

Alljärgneval pildil osutan ma kotil olevale kirjale, nimelt taheti meile anda alguses kolmanda koha auhind.