Selle aasta alguses moodustus pikkade eelmiste aastate Ekstreem.ee võistkonna (Kaja, Leivo, Alar) asemele kolm tiimi.
- Twister Female: Kaja Sepp, Marge Erm, Maret Hallikma
- Micromootor: Jaanus Soots, Alar Jõeste, Viktor Gurkin,
- Ekstreem Adventure: Leivo Sepp, Elo Saue, Margus Marrandi
Rulluisk + puzzle + viga
Stardialas varbaga kaarti rullides oli aru saada, et hajutus toimub juba rulluisus. Normaalne, kuidas muidu see 300 uisutajat ikka korraga lahti lasta.
Esimese punkti uisus võtsime kõik 21. positsiooniga. Kuna uisutamine on ikka mõnus, siis teise punkti võtsin ca 10 kohta kõrgemalt. Eriliselt ei kiirustanud, kuna oli ette teada, et peame kokku saama.
Sain panna mõned minutid puzzlet kokku kui saabus abivägi Elo ja Maku näol ning tükid lendasid lausa iseenesest paika. Seejärel mõistsime, et nüüd on see liimimise koht. Kuna Elo oli kohusetundliku inimesena kodust oma lõppema hakkava pulga kaasa võtnud, nägime sõrmedega mäkerdades ja liimi laiali ajades vaeva, et kõik tükid kinni saaks. Nüüd tagasiteele.
Võtsin plakati enda kätte ning uisu ajal oli aega uurida – esimese üllatusena hüüatasingi, et tegemist on sama kaardiga mis meil, kuid koos punktidega. Saime ka pliatsite mõttest aru. Uisu lõpus hakkasid Maku ja Elo kaarte joonistama.
Siin tegelikult avaldubki viga, tegelikut oleks pidanud kaardi kohe ära joonistama ja puzzle kotti tagasi puistama.
Saeülesanne, teha 1kg raskune pakk
Saag oli terav, puit kuiv ning töö läks lennates. Mahtusime esimese korraga piiridesse. Minu saetud pakk oli täpselt 4grammi alla maksimaalse normi.
Rattasõit + kaevik
Rattasõit oli OK. Seejärel jooksime kaevikus poolteist kilomeetrit. Ja nii kui vähegi pea välja pistsid, kostis kuskilt Ummi korralekutsuv hääl “jookseme kaevikus!”.
Kanuu + viga nr.2
Selle aasta kõige magusam vahepala oli selgelt kanuu. Kuna Elo tahtis ka köiel üle vee sõita, sai tema endale ka kanuupunktid ja sellega seoses ka ilmselt selle aasta esimese supluse.
2 punkti enne lõppu tegime aga vea, nimelt Elo jooksis punkte ja meie kühveldasime Makuga kanuud. Suures tuhinas aga kühveldasime kole kaugele ning sellega kaotasime ilmselt taas päris hulga aega, kuni Elo meieni jõudis ja normaalselt rada jätkasime.
Liivakotid ja vaba valik
Makuga võtsime mõlemad 2 kotti ning Elo 1 koti. Panime 4 kotti üksteise otsa ja oligi torn valmis. Veidi liiga lihtne oli. Elo sai niisama oma kotti edasi-tagasi tassida.
Vaba valik seisnes selles, kas teha ratastega tiir, sumbata rabas või sõita trossiga üle vee ja tagasi. Me valisime loomulikult viimase variandi, mis oli ilmselgelt kõige kiirem. Valisime endale kõige rohkem pingul oleva trossi, et võimalikult vähese jõukuluga üle ja tagasi saaks.
Nüüd natuke veel ratast ja oligi finiš. Põhimõtteliselt lõpetasime kolmanda segavõistkonnana, kuid kuna aga Vaudel oli kogemata üks punkt jätnud piiksu tegemata, langesid nad 15 min trahvi järel kolmandale ja meie tõusime teisele kohale. Kadarbiku omad said seeläbi esimeseks.
Alljärgneval pildil osutan ma kotil olevale kirjale, nimelt taheti meile anda alguses kolmanda koha auhind.
