Terve nädala elasin teadmises, et nädalavahetusel lähen vee peale. Marsruut võttis oma vormi alles reede lõunaks, siis saatsin marsruudi osas ka teated välja. Lõplikult läksimegi kolmekesi, Mina, Kaja ja “Lendav Hollandlane” ning Jüri oma musta ühesega.
Eesmärk sellele päevatripile oli justnimelt jalutuskäik Krassil, kus me keegi polnud varem käinud.
Krassi saare näol on tegemist pisikese kärbsemustaga keset merd, kuid mis on siiski nii suur et on väärinud äramärkimist Regio teedeatlases. Saar koosneb paeklibust ja seal kasvab mõningane rohelus, mis kohati on lindude poolt küll väga ära söödud. Teine pilt on veel allesolev kohalik rohelus.
Saarele lähenedes tõusiski sealt lendu tohutu hulk lindusid, kuid õnneks on pesitsusaeg möödas ning nad jätsid saare täiesti rahumeelselt meile.
Saarel maa seest välja turritamas raudkänkrad kuuluvad eelmisele sellel saarel seisnud tuletornile. Samuti oli kogu saar kaetud linnupesadega.
Kõige paremini võtab saare emotsiooni kokku järgmised kaks pilti, tormide ja jääminekutega astmetesse kantud paeklibu laiumas üle kogu saare.
Muidugi ei saanud me lahkumata ilma inimese jäetud märgita.
Ei-ei – me ei kritseldanud tuletornile “bõli mõ…”
Ladusime kultuursele inimesele kohaselt maamärgi ehk kivituuri. Kui see Sinu saare külastuse ajal veel püsti, siis hea komme on seda täiendada või tagasi püsti ehitada. Järgmisel pildil siis kõik sellel saarel tol hetkel viibinud kõrgemad tornid.
Saart armastavad ka hülgepoisid, kes olid nii uudishimulikud, et tulid mere peal suisa 2 meetri kaugusele meid vaatlema. Ja ega me võlgu ei jäänud – vaatlesime muidugi neid ka.
Kui Krassile sõitsime koos, siis sealt Pakritele suundudes võtsime Lendava Hollandlasega oma tempo leppisime Jüriga kokku, et kohtume Väikse-Pakri põhjatipus. Tal olid nimelt sukeldumisasjad kaasas et vaid talle teadaolevast kohast ühte vette kadunud fotokat otsida.
Lendav Hollandlane võttis talle omase sõidukiiruse ning järgmised 25 km möödusid 3 tunniga nagu lennates, ümber Väikse Pakri ja siis kahe Pakri vahelt üles tagasi.
Jüri lõpetas just oma sukeldumist - fotokas kahjuks välja ei tulnud, erinevalt 360 omadest, kes leidsid 9 aastat meres lesinud fotoka.
Tegime lõuna, pikutasime ja siis Pedase tippu tagasi.
Kokku Lendav Hollandlane 46,3 km ja sõiduaeg 6 tundi.
