Vestlesime lastega globaliseerumisest. Õigemini maailmakorraldusest.
Maailmas on palju riike ja riigi rikkus seisneb selles, et tema inimestel on seal hea ja turvaline elada. Riigi heaolu sõltub riigi juhtimisest ja väga suurel määral tema majandusest - kuidas on korraldatud tollisüsteem, kas on tollimaksud, kvoodid jne.
Selgitasin tollimaksude mõtet. Kui hiinast tulevad pluusid mis maksavad 5kr tükk, siis kehtestatakse Eesti riigi poolt igale pluusile tollimaks 5kr - mis teeb pluusi müügihinnaks 10 kr. Samas aga Eestis toodetakse pluuse mis maksavad 8 kr siis pole ju mõtet Hiinast pluuse tuua, kuna Eesti pluusid on odavamad. Ja selle tulemusena on ka eestlastel pluusivabrikus tööd, saadakse palka ja elada ning neid 8 krooniseid pluuse osta.
Kui aga tollimaksu poleks siis maksaksid hiina pluusid meil siin 5 kr ja oleksid seetõttu odavamad kui eesti pluusid. Sellest tulenevalt ostaksid inimesed 5 kr hiina pluuse ja eesti pluuside tööstus sureks välja ja lõpptulemusena poleks inimestel tööd ning nad ei saaks ka neid 5 kr pluuse osta.
Seejärel lükkasin eelkirjeldatu ümber.
Tollimaksud tuleks kõikjalt maailmast ära kaotada. Nimelt. Inimesed saaksid osta siin Eestis 5 krooniseid pluuse, eesti pluusivabrikutehas pannakse kinni ja samad inimesed hakkavad siin tootma midagi muud, mida on siin, Eestis, odavam toota. Näiteks toole. Ja siis Eesti toodaks toole ja ekspordiks neid hiinasse ja saaks selle eest raha. Tulemus on kasulik mõlemale poolele - eestlane saab ikka palka aga tal on võimalik osta odavamaid pluuse (st. tal jääb rohkem raha üle teiste asjade jaoks) ja hiinlastel täpselt samamoodi. Nemad saaksid osta odavamaid toole ja ka neil jääks rohkem raha üle midagi muud osta.
Lõpptulemusena nimetatakse seda ka globaliseerumiseks ning kasu saaksid kõik maailmariigid, kuna igal pool toodetakse just seda, mida on selles riigis kõige odavam ja kasulikum toota. Lisaks oleks kõigil vabadus osta poest teistes riikides toodetud asju mis on odavama kui neid oleks enda riigis toodetud.
Miks Nigeerias on nälgivad aafriklased ?
Aga just sellesama riigijuhtimise pärast. Seal rakendatakse igasugusele impordile väga kõrgeid tollimakse, mis välistab igasuguse toodete sissetoomise, kuna need maksaksid seal riigis lihtsalt mõttetult palju. Samuti on seal väga suure bürokraatiaga võimustruktuur - st. valitsus on väga pirakas ja vajab väga palju raha inimestele palkade maksmiseks. Igasugune rahaline välisabi mida riik saab, läheb peaasjalikult sellesama juhtimisaparaadi elus hoidmiseks, mitte reaalsete abivajajate aitamiseks. Tollidega tahetakse seal kaitsta just seda mida ma eelpool kirjeldasin, et inimestel oleks oma riigis tööd, kuid kõrgetele tollimaksudele vaatamata see nii pole.
Kuna valitsus on kehtestanud sellise süsteemi, et kõik mida talumehed toodavad, see võetakse neil lihtsalt käest ära ning jagatakse riiklikult ja võrdselt kõikidele abivajajatele. See süsteem aga pole ennast aga üldse õigustanud, selle tagajärjel on inimestel kadunud huvi maaharimise vastu (kuigi seal on väga head põllumaad) ja kolinud linnadesse, kus nad elavad kohutavas vaesuses. Ja nii ongi tekkinud väga vaene riik koos suure hulga nälgivate aafriklastega.
Kõike seda ülaltoodut kuulates teatas Kreete, "issi, Sina võiksid olla meie president, siis oleks terve maailm palju parem".
Eks me siis selle peale arutasime, et mis on ühed peamised riigifunktsioonid: tervishoid, haridus ja turvalisus/heaolu. Targad ja terved inimesed turvalises ühiskonnas on suutelised looma rikka ning kõrge heaoluga riigi. Kuid kõige selle jaoks ongi vaja valitsust, kes hoolitseks kõikide nende asjade eest - keegi peab organiseerima et arstiabi toimiks, koolides saaks käia, tänaval oleks julge liikuda jne. Ja seepärast ei sõltugi riigi heaolu ühest õigesti mõtlevast presidendist, kuna ta lihtsalt ei jõuaks kõike seda üksi teha.
Selleks ongi vaja valitsust, ministeeriumeid ja kõiki neid ametnikke. Näiteks üks ametnik peab hoolitsema selle eest et kõikjal linnas oleks parke ja laste mänguväljakuid. Sest kui selle eest ei hoolitseks keegi, vaid kõikjale ehitataks ainult majad, teed ja parkimisplatsid, poleks vanematel oma lapsi kuskile õues saata. Selle tulemusena oleks lastel halb olla - vanematel halb olla - neil ei lähek töö juures hästi - firmal läheks tervikuna halvasti ja üldse kogu selle ahela tulemusena oleks kogu riigil halvem olla. Ja kõik sellest et ühel väikesel ametnikul on töö tegemata !
Seejärel jõudsime ülikoolideni - et seal võib näiteks haldusjuhtimist või majandust õppida - see annab meile teadmise sellest kuidas oleks õige riiki juhtida. Ja siis küsis Kreete äkitselt huvitava küsimuse: "issi, kas seda õpetatakse ülikoolis, mida Sa mulle räägid" - ütlesin "jah".
Seepeale tundis ta ennast väga targana - et tema teab nüüd asju mida alles ülikoolis õpetatakse !