Kevadine Rannamõisa lastega

Läksime lastega Rannamõisa mere äärde kividele turnima, binokliga linde vaatama, merega mürama, pidusaia sööma ja ennast saviseks tegema.

Ramses binokliga

Lisaks kleepis meile kohe alguses külge üks hundikoer, kes tahtis hirmsasti meiega mängida. Seda ta sai ka. Kuid huvitaval kombel püsis ta kokku mitu-mitu tundi meie juures - alles siis kui autoga ära sõitsime, otsustas ta kodu poole lonkida.

Koer mänguhoos

Ja muidugi ei pääsenud me ka ise märjaks saamisest, kuna tuli ju üle kivide hüpata - aga kui kivid liiga kaugel, siis põlvini läbi mere minna... See aga oli ainult hea, sest muidu oleks lapsed lihtsalt väga savised olnud - nüüd said nad puhtaks ka.

Ramses merre hüppamas

Laupäevamoodi laupäev

Sellised toredad asjad on vanast ajast olemas nagu laupäevakud. Hommik algaski kohe maja taga koos lastega õue riisumise ja puhastamisega koos majarahvaga.

Pildil meie ülemine naaber Keidi peenardega mässamas.

Keidi peenraga

Tüdrukud hiljem pallimänguhoos:

Kreete palliga

Jüriöö jooks - Ülemiste järv

Selle aasta Jüriööjooksu kangelaseks võib pidada Kaja.

Kaja finisheerub

Võistkond oli koosseisus (stardijärjekorras) - veebiaadress http://www.srd.ee/koop/

  1. Leivo Sepp
  2. Pirgit Kasemets
  3. Jaanus Soots
  4. Kaja Pino
  5. Alar Jõeste

Minul oli eriti lihtne joosta - täiesti valges - anna ainult minna. Aeg alla tunni. Oleks võinud muidugi parem olla - aga paaris kohas õnnestus eksida. Lihtsalt punktid olid väga tihedalt kaardile märgitud ja nii võis tähelepanu hajumisel kergelt rada segi minna. Peaasjalikult seetõttu valesti läksingi. Rada oli väga väikesel maa-alal - Ülemiste järve ja maantee vahel - kõik punktid asusid siis tihedalt risti-rästi järve ja maantee vahel.

Praeguseks on teada asjaolu, et meie tiimi kõik liikmed leidsid ka kõik punktid üles - mis tähendab minu jaoks esimest Jüriöö jooksu, kus meie tiimi tulemus läheb arvesse - st. ei saa protokolli DNF või DQ.

Ma olen väga rahul selle aasta Jüriöö jooksuga.

41 võistkonda lõpetas ja meie olime tagantpoolt esimesed. Lõpuajaga 6h 9min.

Vaata siit pilte: http://www.ekstreem.ee/pildialbumid/06%20Jüriöö%20jooks/

Ja siit: http://users.emt.ee/~alar/jyrioo_jooks/index.html 

Eesti ainuke XC-mägirattasari 2006

Hansapanga noorte mägirattasari 2006

Suur tänu Kajale kes raja ääres pilte klõpsis.

Leivo Stardis

Leivo rajal

Leivo finishis

Leivo finish

Rajast endast samuti veidi:

Eliidi- ja sportklassis on kõige raskem rada, mina sõitsin harrastajate klassi. Vahe seisnes vaid ühes laskumises ja tõusus. Ausalt öeldes mulle oleks see tegelikult meeldinud - mulle üldse meeldivad sellised ülikeerulised ja tehnilised rajad. Sest see iseloomustab kõige paremini rattavalitsemist!

Rajal oli tegelikult vaid kaks rasket tõusu - üks kiriku taga, kus tõusule eelnes jää ja lumesegune porimülgas ning teine raja kaugeimas otsas, mis oli lihtsalt järsk.

Mina oleks seekord isegi oluliselt rohkem suutnud vajutada, kuid tagumiste hammakate peal viskas olulise sopa tõttu kett üle - tulemuseks oli see, et ma pidin kõik tõusud jala võtma ning vändata sain vaid sirgetel ja laskumistel. Tõusudel oleksin lihtsalt keti või käikari pooleks astunud.

Finišis olid eliidimehed ikka väga pipid (sopased) - harrastajate lõpetajad nägid oluliselt paremad välja :-) Üldiselt mulle meeldib see sari palju rohkem kui Elioni Cup - seda viimast ma sel aastal arvatavasti ei sõida. Kuid käesoleva XC-sarja kohta vaatan küll positiivselt - kui ajad klapivad lähen veelgi. Järgmine etapp on 13.05 Jõhvi.

Siin veel mõned pildid rattasõidust.

Lapsed ning meie pere jalgrattad

Meie pere kõige väiksem jalgratas Schwinn (kõige väiksem oli tegelikult üks Mõmmi-ratas - aga see on juba maha müüdud):

Schwinn väike ratas

Selle rattaga on sõitma õppinud Kreete, Laura ja Ramses. Väga väärt ja tubli Schwinni ratas.
Ostetud 1998 või 1999 aastal Hawaist.
Parandatud: paar korda olen supermarketist uued 25.- pedaalid ostnud.

Suuruselt järgmine ratas - Scott 125 Comp:

Scott 125

See sai ostetud Kreetele, kui ta oli piisavalt pikaks sirgunud. Peale seda on sõitnud sellega Laura ja nüüd on see Ramsese oma. Lastele esimene käikudega ratas - 10 käiku.
Ostetud 2001 Hawaist.
Remonditud: plastmasspedaalid metallist pedaalide vastu vahetatud. Muu remont puudub.

Suuruselt järgmine - Schwinn:

Schwinn 2.4 Speedster

Ostetud aastal 2002 Hawaist, kuna Laurale jäi lasteratas väikseks. Nüüd sai Laura endale Scoti ja Kreete selle Schwinni.
Rattal käike kokku 21. Sadula külge ehitatud vilkuv punane tuli.
Remont: jälle plastikpedaalid vahetatud metallist pedaalide vastu - kogu tegevus.

Rattad aga muutuvad suuremaks ja paremaks - Scott Racing 24:

Scott Racing 24

Ostetud aastal 2004 Hawaist, kuna Ramsesele jäi lastekas väikeseks ja Laurale kollane Scott väikeseks.
Sellel rattal on juba esiamort ja 24 käiku. Samuti sai sellele rattale ostes peale clips-pedaalid ning tüdrukule ka vastavad kingad.
Remonti pole kordagi vajanud.

Nüüd ongi hetkeseis - Kreetel on Scott Racing, Laural Schwinn ja Ramsesel Scott 125 Comp. Ilmselt jääb selline kooslus veel 1-2 aastaks kestma - kuni Ramses kasvab kollasest Scott rattast välja.

Edasi suuremad rattad - Scott Comp Racing - MÜÜGIS:

Scott Comp Racing

See ratas sai ostetud 2003 aastal Hawaist, kuid on mulle pisut suur - ja nii ongi seisma jäänud. AVALDAGE OSTUSOOVE!! Ratta kohta täpsem kirjeldus asub siin jutus. Hind on 5900.
Remont: minu kasutuses olnud vaevalt ühe hooaja - mingit remonti pole vaja olnud.

Minu praegune MTB ratas - Marin Nail Trail 2004:

Marin Nail Trail

Ostetud 2004 aastal velotrekil asuvast Rattapoest. See on väga hea ratas - üldse minu kolmas Marin. Esimese oli Bobcat Trail 1997-98 aastal, teine Nail Trail 2000 aastal ja nüüd see. MTB rattana tundub minule Marin kõige parem.

Edasi MNT ratas - Scott Speedster S1 - 2005:

Scott Speedster S1

Ilmselgelt kõige kergem ja kiirem ratas mis mul üldse on olnud. Väga rahul selle isendiga. Ostetud 1 aasta kasutatud rattana.

Nii - ja viimane ratas - see on küll peaaegu 2 ratast - Trek Double Track:

Trek Double Track

Sellega olen käinud väga paljudel matkadel. Samuti olen sellega sõitnud Tartu Rattarallit.
Ostetud - 2000 või 2001 Rademarist. Tugevalt allahinnatud - see on see tandem mis seisis omal ajal Rademaris palju aastaid ning millega Rademari omad käisid iga aasta kevadel Tartu Rattarallil. Selle alghinda mäletan - 25 000 krooni. Kuid rattal on ka väga head ning vastupidavad jupid peal. Mina maksin selle eest ligi 3x vähem.
Remont: ainult kumme olen lappinud.

Muus osas on kõik rattad ikkagi vajanud ka pidevat hoolitsust ja järelvalvet - seepärast on ka kõik rattad nii heas seisukorras. Kasvõi näiteks kettide pesemine - mille ma kogu pargile teen ehk kord aastas - enda rattale aga vastavalt vajadusele.

Ratastega Paldiskist Tallinnasse - hooaja avamine !

8:35 väljub Balti-Jaamast rong, pilet maksab 18 krooni ja natuke rohkem kui tunni aja pärast oledki Paldiskis.

Täpselt nii algas meie tänane rattasõit Paldiskist Tallinna suunal.

Paldiski rongijaamas

Paldiski majadMajad on ääre-Paldiskis ikka samasugused lobudikud nagu varem, kohati on võibolla ainult veidi hullemaks muutunud.

Need on siis tegelikult vanad vene sõjaväe kasarmud, milledest pole kellelgi sooja ega külma - las vedelevad-lagunevad.

 

 

Paldiski poolsaare tippu jõudnult tegime muidugi taas peatuse. Käisime selle vana sõjaväe vaatetorni juures.

Valvetorn

ValvetornSee valvetorn on küll omal ajal väga huvitava otstarbega olnud.

Nimelt seal üleval istusid ohvitserid, kes jälgisid Pakri saari - selle lõhe suund on täpselt Pakri saarte peale - jälgisid seda kuidas lennukitel pommitati mingeid seatud sihtmärke. Sihtmärgid olid nii maal kui meres.

Selle torni kõrval ja ümber on mitmed maaalused käigud - mõned isegi nii sünged ja pimedad et sinna pole julgenud ka koos vanemaga lapsed minna. Ega ma ei soovita ka igasugusesse käiku minna suvaliselt minna - ma tean kohti kus on olemasoleva käigu all veel teine tasand - ning kunagi ei tea kus pimedas koridoris see võib sind tabada.

Leivo panga serval uurimas

Hiljem turnisime muidugi ka panga serval, kuid sealt lahkudes õnnestus haarata klaasikild rattasse - nii läks täie ette kaasavõetud varukumm jms abivahendid.

Ratrtakummi parandamas

NB! 1. Võta alati tagavara kumm kaasa 2. Enne uue kummi panekut kontrolli alati VÄLISKUMM seestpoolt üle.

Leitud ojaNeed on lihtsad kogemused - näiteks praegugi - klaasikillu leidsime nii, et keerasime väliskummi tagurpidi ja vaatasime selle hoolega üle. Kui me poleks seda teinud, oleks meie uus kumm kohe esimese meetriga samamoodi purunenud.

Edasi sõitsime mööda Paldiski poolsaare teid, mis kohati olid suisa vesised - nii et mõlemad saime ka oma varbad märjaks.

Märjad varbad

Tegime peatuse Treppojal ja imetlesime sealset veterohkust.

Treppoja

Jõudsime Laulasmaa randa - tegime lõuna peatuse - läbitud oli juba 35 km - pepu valutas ja kõht oli tühi. Samuti tõdesime mõlemad milline tore nauding on tegelikult binokliga linde uurida - ja mõistsime oma arust ka linnuvaatlejate indu. Binokli aga kinkisid mulle sünnipäevaks minu eelmised töökaaslased - suur tänu hea binokli eest.

Uurime binokliga linde

Jõudsime oma reisiga muidugi läbi Keila-Joa - kus pidime ju ikka sealt läbi minema, veerohkust imetlema ning pilti tegema.

Keila Joal ratastega

Suure kivi peal turnimasTurnisime ka ühe suure kivi otsas.

See oli ühe ütlemata toreda tee peal, mis viis otse Tabasalust Harku järve äärde. Seda meil just vaja oligi, sest siis saime keerata veel Astangult läbi ning oma silmadega üle vaadata kuidas sealne olukord on.

On küll.

Jubedam kui Kole.

Astangul ratastega

Niisama vaadates on Astangu nagu Astangu ikka - homme kell 11 tulevad siia juba JK alpinismiklubi ronijad peale.

Aga ümbruskond on ikka õudne laga küll. See on täiesti masendav millist prahti siia igalt poolt tassitakse.

Muidugi - kui see piirkond pole looduskaitse vms. all, siis oleks pikas perspektiivis päris kasulik siia endale maa osta. Kujutan ette, et 20 aasta pärast hakkavad võrsuma siin esimesed majakesed ning rajatakse kommunikatsioonid jne.

Väga tore päev ratastel. Pepu täiesti haige, läbitud 76 km.

Rafting Jägalal - "Tagumist otsa ei ole enam!"

Käisime Jägala jõel raftingul - vaadake ise videolt mis asjast sai :-)

Vabandan ette pildikvaliteedi pärast (ülevalgustatus), kaamera oli lihtsalt veidi nässus.

Ja andke palun ka tagasisidet kui teil ei õnnestu siit lingilt seda videot vaadata.

http://leivo.ekstreem.ee:8080/2006/rafting.asf 

NB! Ärge üritage endale seda videot kopeerida - ei õnnestu - tegemist on striimiga, vaadata saab ainult "lives".
Bitrate on 512kb/s - nii et alla poolemegase ühenduse saate kätte väga hüpliku asja.

Kaljuronimist harjutamas

Oleme Kajaga kaks päeva käinud Lasnamäe spordihalli ronimisseinal. Mõlemal päeval 2,5 tundi - maksimumaeg, mida ühe sissepääsuga võib kasutada.

Kui varem sai ronimisseinadel käidud pigem niisama, et lapsed ka kaasa ja lihtsalt toredat tegevust teha, siis nüüd avanes hoopis teine maailm. Varem ronisid kiiresti ja hirmsa jõukuluga 2, no maksimaalselt 3 korda üles - ja siis olid käed krambis, väsinud ja ise ka kergelt tüdinenud. Et ma suudan üles minna - aitab küll, mis siin ikka rohkem teha - olen ennast tõestanud.

Nüüd aga on avanenud hoopis uus maailm. Enam ei ronigi kiiresti. Ja enam ei olegi juba peale esimest ülesminekut käed haiged ja krambis.

Ja asi pole mitte selles, et oled trenni teinud ja tugevamaks saanud, vaid tehnika ja kogemus.

Iga liigutus, mille sa teed käega kõrgemale enda silmadest, on üldjuhul üleliigne jõukulu. Väga tüüpiline esimest korda ronija tegevus on selline, et elu eest haaratakse nukist milleni vaevalt ulatutakse - ning seejärel vinnatakse end metsiku jõuga üles. Jõuad üles - oled juba kustunud.

Mida aga meie tegime - ning mille tulemusena võib ronida nö lõpmatuseni ja ronimine muutub palju huvitavamaks ja väljakutsuvamaks:

  • Kätega ei haara ühestki nukist, mis on silmadest kõrgemal (va äärmisel juhul, kuid siis ainult toetud sellele)
  • Kogu ronimistöö teevad ära jalad
  • Käed on ainult tasakaalu hoidmiseks
  • Keha tuleb võimalikult seina ääres hoida
  • Kasuta talki (muidu lõhud oma näpud ära)
  • Kasuta spets-ronimissusse, tossudega on lihtsalt proovimine
  • Roni aeglaselt, ära kiirusta !
  • Julgestamiseks-alla laskmiseks kasuta mõnda automaatse lukustusega seadeldist, säästad vaeva ja närve (meie kasutasime Petzli STOP-i)

Ülaltoodud tehnikaid kasutades läheb 2,5 tundi kahe peale lennates, sest tegelikult on jõudu ja tahtmist veel ülegi et kauem ronida.

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?"

Kindlasti läheme lastega koos - 12.-14.05.2006

http://www.loodusajakiri.ee/loodus/uudised65.html 
Esialgne kavandatud marsruut:

1.päev, reede 12.05.2006 : kokku ca 45 km.
Sonda - Kiviõli - Küttejõu - Püssi - Aidu - Savala - Mehide - Sirtsi - Sirtsi raba - Pohlaru - Mõiste - Uljaste

2.päev, laupäev 13.05.2006 : kokku ca 85 km.
Uljaste - Voorse - Põdri - Viru-Kabala - Ulvi - Rägavere mõis - Vaeküla ülesõit - Koovälja - Ubja - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Malla mõis - Kuura - Iila - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Padaorg - Vanaveski - Kalvi

3.päev, pühapäev 14.05.2006 : kokku ca 50 km.
Kalvi - Aseriaru - Aseri - Rannu - Kõrkküla - Liimala - Purtse - Lüganuse - Erra - Kiviõli - Sonda

Kuid - nagu alati - toimub samal pühapäeval Tartu Jooksumaraton.