Mis tunne on 108km/h kiirusel teha 120kraadine kurv bobirajal ?

Baltimaade ainuke bobirada asub Lätis - Siguldas. Seal on võimalik praktiliselt kõigil soovijatel sõita ülevalt alla, kuid seda mitte bobiga, vaid mingisuguste pehmete vakstust ja poroloonist vannidega. Ühesõnaga sõidukid, mis on mõeldud rahvale mulje loomiseks. Jalaste asemel on nendel poroloonist bobi-vannidel PVC-torud (plastiktorud). Hind - oli miski 6 või 7 Läti latti inimese pealt - so siis ca 150 EEK.
Nendega on esimest ja teist korda alla sõita päris tore, kuid 65km/h tundub kolmandal korral ikka häbematult vähe.

Bobirajal vanniga

Meil oli erakordne võimalus proovida ka päris bobi. Oi mehed, see on midagi tõeliselt ägedat ja kui teil iganes see võimalus avaneb siis proovige. Seda aga kahjuks minu teada avalikult ei pakuta.

Bobirajal

Kiirused - maksimumkiirus tuli kahesel bobil 108 km/h.
Autoga sama kiirelt on meist pea igaüks sõitnud - aga bobirajal 120 ja 90 kraadiste kurvidega on see täiesti uus tase.

Muidugi lubatakse sellise bobiga sõitma ainult ükshaaval (kaheste bobidega) - st. "päris" bobijuht istub ees ning sina oled kaasreisijana taga. Starte on seal Sigulda bobirajal 2 tükki - kõrgemal ja madalamal. Bobivannidega ja naiste bobisõidu stardid on madalamalt. Meeste stardid aga kõrgemalt platoolt - sealt saavutatakse tippkiirusteks 130 km/h.

Kahese bobisõidu korral oli meil kolmas naelikutega lisamees, kes lükkas ülevalt hoo sisse. Edasi läks kogu reis uskumatu väledusega. Kuigi ma olin 2-3 korda juba seda teed poroloonist vanniga sõitnud, oli käesolev hetk hoopis teisest puust. Ma hoidsin kramplikult mulle ettenähtud kätekohtadest kinni ja püüdsin pea suruda maksimaalselt õlgade vahele.

Bobirajal kahese bobiga

Mis siis toimub sõidu ajal ?
Kui vanniga alla sõites saad rahulikult ringi vaadata, pilti teha ja niisama kiljuda, siis bobiga unusta see kohe ära. Tõsiselt - Sa oled iseendaga niipalju ametis, et sul puudub igasugune aeg kasvõi kiljumiseks.
Esimestes kurvides mõtlesin et piilun bobijuhi pea tagant välja, et mis ees toimub ja kuhu poole kurv tuleb - siis õige pea sain aru, et see on väga ohtlik tegevus. Sest kui sul kael on välja venitatud ning uurid ümbrust - samal ajal teeb bobi 108 km/h kiiruse juures 120 kraadise!!! põõrde - siis võib vabalt juhtuda, et sinu pea jätkab esialgu valitud suunal liikumist ja eraldub kehast.
Niisiis, surusin pea õlge vahele.
Järgmine mure mis mul sõidu ajal tekkis - kas mu selgroog terveks jääb - see mõte vaevas mind tõsiselt lõpuni. Kuna jõud mis sellise kiiruse juures seljale mõjusid oli erakordselt suured. Kosmoloogias ja lennunduses mõõdetakse selliseid keha ülekoormusi G-de abil. See iseloomustab suurust, mitu korda raskemaks muutub näiliselt inimese keha.
Ma olen siiani hämmelduses kuidas bobijuht kõige selle juures suutis rada jälgida, rooli keerata ja bobikelku juhtida.

Kujutage ette, et olete vabalangemises - kukute näiteks 5-kordse maja katuselt alla - ja alla jõudes ei potsata te vastu maad, vaid nagu ameerika raudteel keeratakse teid üles tagasi. Vot sellel momendil kui te seal all suunamuutusega tegelete, mõjub teie kehale mitu-mitu G-d. Ja siis tekib selline tunne, et kohe saavad pea ja pepu kokku ning selgroog vajub vahepealt kildudeks.
Ja nüüd kujutlege seda sama situatsiooni, aga te tulete poolviltu sealt ülevalt alla ja ei keera mitte lihtsalt otse üles tagasi, vaid keerate poolviltu.

Nüüd tabab teid ilmselt mõte ja tunne, et kas sellest kurvist välja tulles mul on pead või ei ole teda enam mitte.

36h kestvusvõistlus - mida sel aastal ?

Taaskord tiim "Lihtsalt segased" koosseisus Leivo, Alar, Kaja - on minemas 36h kestvusvõistlusele.
Vaadake meie 2004 aastal tehtud videoklippi. Ida-Virumaal oli mul kogu võistluse ajal ka suur IBM T41 läptop ning GPS kaasas.
[video src="36hkestvus.wmv"]
Pange tähele, et kaunid naised istusid otse magistri lõpetamiselt autosse ja teekond Ida-Viru poole võis alata :-)
2002 aastal Kõrvemaal meestevõistkonnas "Outrun" tiimiga Kristjan Tiik ja Andrus Kattel tulime meestearvestuses 7. kohale (28 tundi). Lõpetas 24 võistkonda (startis 32).
2003 aastal Kõrvemaal osalesin ainult "support meeskonnana" tiimile "EMT ullud naised" - Kaja, Anne, Leitti. Kahjuks katkestasid - korraldajate jalgsietapi liigse pikkuse tõttu.
2004 aastal Ida-Virumaal lõpetasime võistkonnaga "segased@ EMT" koosseisus Leivo, Kaja, Anne. Segavõistkondade arvestuses suurepärane 4. koht (29 tundi) ! Arvestage et tol korral lõpetas kokku ainult 21 võistkonda (31 startis) - üldarvestuses olime 17 kohal.
2005 aastal Põlvamaal lõpetasime segavõistkonnaga "segased@ EMT" koosseisus Leivo, Kaja, Alar taas segavõistkondade 4. kohal (29 tundi). Üldarvestuses olime 17 kohal ja kokku lõpetas 27 võistkonda (31 startis).
2006 aastal on praeguseks registreerunud 36 võistkonda kellest 12 on  sega- ja 2 naiste võistkonda.  Toimumispaik Soomaa.
36h võistlusel - rataste teine etapp
Lisalugemist: Kestvusvõistluste terminoloogia laiast maailmast

Fred - meeskonnaliige, kes ei jaga enam ööd ega mütsi
Lilly Dipper - meeskonnaliige, kes ainult matkib aerutamisliigutust, mis sarnaneb vesirooside noppimisega. Järgmisel aastal teda ilmselt meeskonnaliikmete nimekirjas üles ei anta.
Minnie Pearl - meeskonnaliige, kes eemaldab hinnasildid varustuse küljest alles stardis.
Puppy Pile (kutsikahunnik) - kõik meeskonnaliikmed on nii läbi, et lamavad läbisegi üksteise peal suvalises hunnikus.
Spoonfest (lusikafestival) - organiseeritum variant kutsikahunnikust, kus meeskonnaliikmed sätivad end soojahoidmiseks nagu lusikad lauahõbeda sahtlis. Kui tehnika on hästi omandatud, mahub kogu tiim ühe teki alla, kusjuures naissoost meeskonnaliige satub peaaegu alati keskele.
Seeing Elvis - kui näed vastu tulemas Elvist, on see ülimalt suure tõenäosusega unepuudusest tingitud hallutsinatsioon.
Allikas: internet

Valmistumine 36h kestvusvõistluseks

Kirjutan lühidalt, panen vaid paar pilti üles.

Käisime tiimiga Heiti, Maret, Alar, Kaja ja mina viiekesi Juminda poolsaarel ja tegime sellele täna tiiru peale. Kui Heiti küsis enne minekut Kaja käest, et "kuidas on tänane planeeritud" siis Kaja vastas lihtsalt "alguses jookseme ja pärast matkame", mis tähendas lihtsalt seda et lõpupoole vaheldus jooks aegajalt kõndimisega.

Kogu team Juminda poolsaarel

Lepatriinud asja tegemasPeamised vaatamisväärsused: külad Juminda ps-l - Leesi, Kolga-Aabla, Juminda nina, libaraketibaas, päris raketibaas, Hara sadam, Majakivi ja Pedaspea.

Ilmselt jäi meie teekond suurusjärku 26-28 km. Eks usinamad mõõdavad täpselt üle :-) Heiti mõõtiski - 33 km kokku, millest 80% jooksu.

Meie oma tegevustega tundsime end lihtsalt mõnusalt. Kui oli külakiik, siis kiikusime, Heiti ja Maret tantsisid polkat, ronisime kõikide suuremate kivide otsa, saime korraliku vihmasabina, meenutasime vanu aegu ja muidugi jooksime.

Juminda teedel jooksmas

Paar pilti minu fotokast: pildialbum. Samuti klõpsisid pilte Alar ja Heiti, küllap saab kohe ka nende omi näha.

Oo, ja muidugi väga mõnus saun koos külmkapist saadaolevate õlledega Heiti ja Maare juures kulus peale päeva marjaks ära.

Paar pilti Xdreamilt

Küsimusele, "mis vahe on A ja B-rajal?" - vastan ma ikka, et A-rajal on rohkem aega. Jõuab pilte teha ja ise fotograafidele poseerida.

Alltoodud pildid pärinevad Xdreami rajaäärselt fotograafilt.

Leivo Xdreamil

Kogu team Xdreamil

Lapsed rulluisutamas ja TV3 uudistes

Käisime täna lastega Pirita rulluisu võistlusel, kus nemad tegid 1km ringi. Väga mõnus ja tore oli, kõik nad väljendavad oma arvamusi ise: Kreete, Laura, Ramses.

Kuna nad peale võistlust kenasti ära väsisid ning kõnniteeservale istusid, astus nende juurde TV3 reporter ja tegi väikese intervjuu, mis ka täna 19:00 uudistes eetrisse läks.

Näiteks küsimusele "miks te siia tulite ?" vastas Ramses lihtsalt "selleks et võistelda !". Ja ta võistleski - suure võistlemisega saavutas ta viimase finišeerija ees 2 meetriga eelviimase koha. Laura vastas samuti väga lihtsalt küsimusele "millest siis puudu jääb et võita ?" - "jõud !".

Tulemused. Kreete 24. koht (1:54), Laura 25. koht (2:05), Ramses 29. koht (2:20), kokku lõpetajaid 31.

TV3 intervjuu lastega

Võistlusel olid kohal ka eliidid - näiteks Erki Nool, kes vist ainukese erandina lubati starti ilma kiivrita (mis oli muidu kohustuslik eeldus). Tema väite kohaselt oli ta alles viiendat korda rullidel.

Itaallaste uskumatud seiklused vene- ei saksamaal!

Esimene naineMeil siin lektor on USA-st ja kolm inimest Itaaliast ning üks Eestist.
Täna käisime kõik koos Müncheni peal. Itaallased oskasid ingliskeelt umbes sama hästi kui mina - st mitte soravalt. Aga läbisaamine oli tõeliselt äge - itaallane on ikka itaallane. Nad suudavad sind oma emotsioonidega põhjalikult täita.
Naised koeraga - kuid koer ei jäänud pealeNäiteks Alessandro küttis kõigi meie kirgi üles sellega, et pidevalt on vaja ilusaid naisi vaadata. Kui möödusid 2 naist koeraga ja ma ilusaid naisi pildistasin - siis Alessandro küsimusele, et "what you shooting, a dog ?" - sain ma ausalt vastata "no, only women :-)" - "Ollallaaa, you are really Italian man !!!". Ja nad arutasid tükk aega seda stiilis nagu meie oleks öelnud "tõeline eesti mees".
Veel üks naineIgatahes tõeliselt lõbus on itaallastega koos väljas käia - isegi kui nad on pealtnäha tavalised inimesed, peitub neis siiski suur annus temperamenti ning kõiges on nad aktiivsed osalema. Neil ei valmista mingit probleemi suvalise inimesega minna juttu tegema selleks et enne minuga kokku leppida, et mina siis samal ajal seda naist pildistan :-)
Tegin siis mõned pildid ümberkaudsetest naistest.
Naine õllekast - sigaretimüüjaSamuti õllekast Hofbräuhaus, mis on Müncheni suurim ja täismajana mahutab ligi 5000 inimest. Kuna see pannakse kell 1 öösel kinni, siis peale seda valgub sealt majast tuhandete kaupa inimesi õuele, kes kõik laulavad ühtesid ja samu laule, sõltumata vanusest, soost ja rahvusest. Jaapanlased ja venelased lõugavad koos sakslastega ja prantslastega õllepruulijat laulda - kõik omavahel head sõbrad - ja nõnda hommikutundideni välja.

Ettekandja HofbrähausisMeie itaallased - üks ei võtnud üldse alkoholi ja teine teatas, et ta joob esimest korda elus terve liitri õlut ära. Saksamaal nimelt väiksemaid õllekanne pole. Ühesõnaga oli näha jah - peale seda liitrist õllekannu läks ta päris rõõmsaks ja oli veel 10x rohkem temperamentse itaallase moodi :-)
Ja jutt muudkui veeres inglise-itaalia segakeeles. Väga lõbus on rahvusvahelises ettevõttes!
Näiteks ajasid nad segi sõnad smalltalk ja biztalk (viimane on üks microsofti toode) - ning rääkisid meile midagi biztalkist ja küsisid sealjuures, et kas see sõna ei tekita meis mingeid tundeid - ei, see Müüjaon lihtsalt Microsofti toode - Biztalk server. Hiljem muu jutu käigus tuli segamini minek välja ja siis olid nad lihtsalt lapselikult rõõmsad, et näe - segi ajasime, enne rääkisime ikka smalltalkist. Ja siis saime meie naerda.

Enamuse naisterahvastega alustasid nad vestlust oma kiires ja temperamentses itaalia keeles, kuid mõistes et partner ei vasta - hakati kasutama oma inglise keele tagavarasid.

 

Muid pilte veel, mis sealkandis tehtud ja meeleolukad tundusid - pildialbum.

Kevadplumm - ronimisüritus lastele hallis

Tüdruk ronimasKevadplumm - väga tore üritus. Kuna mina pidin ainult julgestamisega tegelema pool päeva, siis selle aja jooksul leidsid lapsed endale kogu aeg mingeid tegevusi - ei tahtnud nad isegi ära tulla sealt.

Palju toredaid julgestajaid-abistajaid oli kohal - Tiiu, Enneken (loodan et nimi sai õigesti), Martin, Olavi, Meelis. Muidugi käis Jaan sealt läbi ja samuti oli kohal vanameister Edgar Aavik - kes samuti oma abistava käe külge pani ning kelle käest võis ka pidevalt õpetussõnu kuulda "ära võta köiest, pane laskumisel käed ette, köis lase käte vahelt, astu sinna" jne. Väga lõbus oli meil seal koos tegutseda.

Edgar kiivrit aitamas

Samuti tundus, et meie alpinismiüritus oli sealkandi üks populaarsemaid alasid. Kõige nooremad ronijad olid vast 4-aastased.

Trena: MNT 110km ja jooks 12 km

Tegin täna siis veidi ratast peale ja vaatasin kas Peterburi maantee on korras. Sõitsin peaaegu Loksa teeni ja tagasi.

Kokku 110km, minnes kohutav vastutuul - kiirus 15-25km/h, tagasitulles seevastu tuul tagant ning kiirused ka vastavalt 40-50 km/h.

Noh seepeale pisuke puhkus ja väike söök.

Siis viisin lapsed Lauluväljakule rulluisutama ja ise tegin samal ajal 12 km jooksuotsa. Nüüd peaks küll väsinud olema, aga kui keegi veel rattaga sõitma läheks siis olen käpp.

 

Selle hooaja 1. Xdream läbitud

Esiteks: väga kordaläinud üritus. Suurepärane korraldus ning igati mõnusad ja jõukohased lisaülesanded.

Xdreami start kevad 2006

STARDI OOTEL !

Team jätkuvalt koosseisus

Palju tänu ka meie ühtsele tiimile. Lõpetasime ajaga 8h 52min.

16 lõpetanud segatiimi osas tulime 7. kohale ja üldarvestuses 54 lõpetanu hulgas tulime 37. kohale.

PS! Mina isiklikult pean ütlema, et kuidagi kerge rada oli seekord - ma tean küll, et minu võistkonnakaaslased ei jaga seda arvamust kõigi rajalõikude kohta. Aga ratas oli ainult 40km, kanuu oli lühike ja jooks oleks ka võinud pikem olla.

Tulemused http://www.xdream.ee/tulemused/korvemaa06/tul.htm 

Microsoftist olid väljas veel B-raja võistkonnad:

MicroHansa (mehed): 32. koht aeg 5:14
Õhtuks rihmaks (naised): 66. koht aeg 6:22
MicroMen (mehed): 95. koht aeg 7:45 (see on tegelikult koos 1h trahviga)

Ja jätkuvalt ütlen ma seda, et tegelikult on need tagumise otsa mehed väga vajalikud. Mis huvi oleks eesotsas võistelda kui tead et sinust tagapool polegi kedagi. Nii et au ja kuulsus kõikidele viimastele kohtadele.

Müned pildid samuti: pildialbum.