Kell on 9:03 hommikul kui Kaja helistab ja küsib, et kas me ikka läheme - Nelijaärvel peab kohal olema kell 10:00. Mina muidugi magasin.
Kähku üles, riidesse, Kaja juures sain veel hommikukohvi ja paar ampsu süüa ning teele.
Ronijad - rahulik rahvas - kõik oli korras kui me pool üksteist kohale jõudsime. Loosiga õnnestus saada stardi järjekorranumber 3. HALB. Sellistel võistlustel on alati parem viimasena startida. Võistlejaid oli kokku 16 meest ja 4 naist.
Jääseinale oli märgitud rada, mida mööda pidi liikuma. Kohati oli ainult ring joonistatud ning sellest väljapoole ei tohi astuda ei kassi ega kirkaga. Aega oli 6 minutit - selle vältel oli võimalik alustada niipalju kordi kui ise soovid - selles mõttes et kui kukud lahti, siis võid otsast alustada - aeg aga jookseb.
Mina sain esimese katsega teise punkti - siis kukkusin lahti - alustasin otsast. Teise katsega sain neljandasse punkti, kuid oh õnnetust - kass tuli jala küljest lahti. Pidin taas katkestama.
Kui nüüd algas minu tähetund - see tähendas seda, et kohtunikud olid nõus aja kinni lööma ning mul lubati kass kinnitada ning kõige viimasena oma järelejäänud ajaga startida. Seda aega oli täpselt 3m 30sek. Mehed ronivad - kõikidest kohale tulnud võistlejatest 4 jõuavad tippu. Esimene ajaga 4:20 ja kõige kiirem - üks proff kaljuronija ajaga 3:00.
Minu kord - aega siis täpselt 3:30. Otsustasin, et parandan oma eelmist tulemust ja lähen kaugemale kui 4. punkt - püüan jõuda ümberhaakimiseni. (Ühes kohas nimelt tuli julgestusköis ümber haakida).
Lähen-lähen, köis haagitakse ümber - see on ka koht kus saab lihtsalt seista ja käsi puhata - st. kõik on siiani puhanud. Mina unustasin ! Köis haagiti ümber ja kohe edasi, kukkusin päris üleval veel jalgadega täiesti lahti, kuid kirkad olid korralikult sees ja ma sain ennast üles tagasi tõmmata käte jõul.
Ning oh seda imet - äkki oli tipp juba siinsamas, kohe käega katsuda ! Ja tegingi ära - tulemuseks oli päeva teine aeg selle raja peal 3:20. Mul jäi veel 10 sekundit varuks.
Seega olin finaalis.
Finaaliks aga tõsteti rada ümber ja teiste võistlejate ronimist pealt vaadata ei tohtinud. Ning rada oli OiOi kui karm. Finaalis jõudsin 12-sse punkti ja seega olin ärasõidu hetkel veel kolmandal kohtal. Kuid startimata olid veel 3 päris kõva kaljuronijat. Igatahes oli ka minust tagapool vähemalt 2 inimest, nii et tulemusega olen igati rahul.
Muudetud 6.02.06 - tulemused on väljas:
Võitis Tallinna Kaljuronimisklubi liige Tõnn Võsu, mina tulin lõpparvestuses 6. kohale. Punktiarvestuse järgi jagan tegelikult 5-6 kohta Tallinna Kaljuronimisklubi Vladimir Galkiniga. Jaan Künnapi klubi liikmete hulgast Martin Lillo järel olin teisel kohal.
Kaja kirjutas samast asjast oma nägemuse.
Foto on Viljari tehtud.