Eesti üks suuremaid soid - Puhatu soo - sai läbi käidud.
Äärmiselt huvitav ja põnev kogemus. Kuna tänavune aasta on üldse märjem olnud - oli seal tavapärasega võrreldes hulga rohkem vett. Meie alustasime oma matkaga Gorodenko külast Narva jõe ääres - sealt suundusime ligi 8 km põhjapoole ja seejärel läksime lääne suunas üle raba.
Suuri veealasid nimetatakse sealkandis märedeks ja rabasaari kriivadeks. Puhatu soos elab ka 10% Eestimaa kotkastest.
Väge huvitava mälestuse jätsid seal vana-aja teed. Need olid kasutusel 40-ndatel aastatel vene sõjaväe poolt kui mindi Sinimägesid vallutama.
Üks nendest teedest oli selline 3-st pikipalgist laotud tee üle suure märe - kuid mis peamine - selle tee leiab üles vaid see, kes teab et seal tee on. Kuna näha pole midagi - kogu tee on vee all - veetase tee peal oli stabiilselt põlveni või veidi alla. Ilma selle teeta võid aga mõnes kohas ka kaelani vette sattuda.
Teine tee selle eest oli aga palju vägevam - see oli juba ristipalkidest laotud 1-1,5 m laiune talvetee. Kuid ka sellest teest on võimalik seda märkamata üle jalutada - nagu ka meiega juhtus. See talvetee viis ühe salajõeni, mis eraldab Puhatu sood Mustaraba soost. Üle selle jõe minek oli taas omaette katsumus - kuna seal jões oli see tee väga ajuti säilinud, mille tulemusena osad inimesed ka üle vöö sisse käisid.
Väga tore on omada teavet selliste "saladuste" kohta - nagu need salajased teed seal soos. Pole üldse oluline et ma seda teavet saan kasutada vaid seal kohal olles.
Marsruut - esimene päev 11 km ja teine 19 km.