Mina lugesin pooljuhuslikult reede hommikul Sportinfost, et õhtul sõidetakse rulluiskudega Tallinnast Pärnusse. Sellist lahedat üritust ei ole kohe kuidagi võimalik vahele jätta. Täpsustasin Tõnis Paalmega (kes kogu seda värki korraldas) aja ning koha ja Kajaga saime ka autologistika paika.
Kell 21:30-ks kogunesime Laagri Säästuka juurde, kuhu jõudsid Vabaduse platsilt startinud FNS-i seltskond. Sealt edasi keerasid pooled tagasi ning 15 vaprat alustas teed Pärnu poole. Lisaks kaks jalgratturit ja Äripäeva rullsuusataja.
Enne minekut korraldati loos – ehk siis jagati kõigile numbritega paberilipakad ja loosimisele läksid kaks asja: rulli või suusa täishooldus ning Tõnis Paalme personaaltreening. Esimese loosi võitis Rivo, kes just kirjutas, et suusad millega ta nüüd Pärnusse hakkab sõitma vajavad kindlasti hiljem hooldust – seega täistabamus. Ja teine loos – Tõnise personaaltreening - kukkus mulle sülle. Ma olen väga rahul sellega, kuna uisutehnikat on mul hädasti tarvis õppida, pelgalt jõust jääb juba väheks.
Nii ees kui taga olid meil vilkuritega saateautod.
Varustuse osas tegin julge panuse oma 110-ste carbonsaabastega Bont-de peale. Lisavarustusena panin saateautosse kaasa 100-sed pehmesaapauisud, juhuks kui jalg ei mugandu täpselt carbonisse.
Sõitsin kuni Pärnuni ikka nende 110-ste uiskudega ja jalad jäid samuti korda. Lisaks läksin Tõnisele Pärnu Rullimaratonil appi filmimeheks.
Lukoili bensukas 89 kilomeetril jätame Tõnise ja ülejäänud grupiga nägemist, et koos Steniga vähe tempokamalt Pärnusse sõita. Eesmärk oli jõuda kella 6-se Tallinna bussi peale.
Sealt alates tegi Kaja meile siis järelejäänud 40 km jooksul autoga maanteeturvat.
Hommikune lõpetamine meile kahele Pärnu bussijaamas
Ja selline äge sonks vaatas kiivri alt vastu:
