Jaanipäeva otsustasime vastu võtta justnimelt Ruhnus. Seal olen veetnud oma elu esimese poolaasta, mil mu ema seal elas ja hobust pidas.
Nüüd siis teist korda Ruhnus, et ühineda üleüldise ja suure Ruhnu Karu taga ajamisega, mis pidi aset leidma jaanipäeva järgsel hommikul kell 6:00. Kogu saare rahvas võtab kätest kinni ja nõnda tõmmatakse ühe raksuga saar pikkupidi läbi.
Kõik kohad olid Ruhnu Karu jälgi täis ja nii oli päris tegu, et aru saada kuhu poole mõmm viimati läinud oli.
Noh nii päris ei läinud.
Pigem püüdsid nad meid kinni. Nüüd oleme siis kõik punetamas ja igal võimalikul juhul kratsime ennast igalt poolt.
Sääsed loomulikult.
Kaja, Kati ja oma lastega veetsime igatahes ühe super-laheda nädalavahetuse. Pikemalt kirjutab meie käigust loomulikult meie sündinud teeneline kirjanikutalendiga inimene.
Transport
Ruhnul käib oma bussiliin - nr. 5 - millega saab sõita vähemalt Metsakooli peatusesse.
Lisaks oli seal väga omapäraseid mälestusi erinevast ajastust pärit liiklusvahenditest.
