Ühel sügisesel õhtul kamina ees tulepaistel koos Kajaga intellektuaalset juttu ajades, ilmselt Kaja uuest romaanist, ütlesin lihtsalt “ma kirjutan ka raamatu”.
Oli see nüüd kadedus, et Kaja kirjutab romaani või midagi muud? Igatahes tundsin ma sisemist vajadust ja soovi Eesti IT arengule omalt poolt panus anda. Aja jooksul kogunenud teadmised ja tarkused tuleb teha kättesaadavaks ka laiemalt kui lihtsalt 10-le noorele 2x nädalas robootika tundides.
Välja öeldud Sõnal on väga suur jõud!
Täna, 3,5 kuud hiljem on läbi käidud väga imeline ja kirev maailm.
Raamat praktilisel trükivalmis, jäänud on nipet-näpet.
Sel ajal kui väljas vahepeal lumi maha tuli ja siis jälle ära sulas, istusin mina ikka kamina ees ja kirjutasin. Alguses polnud raamatul isegi mitte nime, kutsusin seda lihtsalt raamat, või hellitavalt robootika raamat.
Ja kui alguses oli tunne, et kogu materjal on ju olemas, see tuleb lithsalt copy-pastega kokku panna ning välja anda, siis tegelikkus oli väga kaugel sellest.
Äärmiselt huvitav on tegeleda küsimustega, mida mul kunagi varem pole tekkinud. Lugedes internetist raamatukirjastajate blogisid, arvamusi, arvustusi, vaadates kuidas nad kõik ajavad taga mingeid tähetippude kaldenurkade mikromeetreid erinevatel fontidel, sain aru et ma olen astunud maailma, millest mul vähimatki aimu pole.
Kuna kirjutaja, kirjastaja, kujundaja, küljendaja on samas isikus, oli maailm veel erakordselt lai ning avar.
Font EI OLE iseenesest mõistetav asi. See on teadus, millega tuleb tegeleda. See ON raamatupõhine.
Taandread EI TEKI automaatselt, see on enamjaolt poolautomatiseeritud käsitöö.
KÕIK tuleb viia stiilidesse ja automatiseerida, või muidu oled sa õige pea omadega ummikus.
KOMASID on vaja rohkem panna kui sa arvatagi oskad. Mul on juba alates koolipõlvest neid alati puudu olnud. Ja kui Kaja mu teksti üle loeb, on ikka mõni puudu. Ma mäletan et klassi kirjandite ajal ma tegin mõnikord nii, et kirjutasin hea loo valmis ja kuna ma ei tahtnud nende komade präast õpetajalt jälle märkust saada, siis käisin ja panin neid igale poole. Kahjuks ka see õpetajale ei sobinud.
Raamatu tiitellehed jms EI TEKI iseenesest, need tuleb ka endal teha.
Raamatu kaasi EI TEE trükikoda, ikka ise peab need tegema.
Raamat EI KAO trükikojast iseenesest poodidesse, ikka ise peab vaeva nägema.
Lugesin ja vaatasin kümneid ja kümneid erinevaid proffide poolt välja antud raamatuid, millele ma tahtsin sarnaneda. Mõõtsin joonlauaga millimeetreid, reavahesid, fonte, lugesin leheküljel ridu, lugesin ridadel keskmist sõnade arvu jne. See on ikka väga keeruline esimest korda ja iseenda juhendamisel teha. Vaatasin headereid-footereid, inside ja outside margin jne veel kümneid asju.
Mida kaugemale aga raamat jõuab, seda rohkem mulle meeldib !
Ootan põnevusega juba teise osa kirjutamist 
