Kui raamat kätte võtta siis esimesed 40lk on täitsa arusaamatu, miks selline hüplik ja seosetu jutt?
Kuid hiljem saad aru, et see kõik oli vajalik vaid olukorra sissejuhatuseks ning loo ühe peategelase - maailma suurima jõe Amazonase - mõistmiseks.
Peamine tegevus toimubki piirkonnas Amazonase jõgi ja Andid aastatel 1735-1792. Kuid eelllugu algab aastast 1542 ning järellugu aastani 1988.
Lõviosa teosest aga kirjeldab ühe naise rännakuid oma mehe juurde, kes on 15 aastat selle nimel vaeva näinud, et naine saaks tema juurde tulla.
Seda lugedes tekkis mul assotsiatsioon raamatuga "Hõredasse õhku", kus üks mees tõuseb mitu korda surnust üles ning saab hakkama erakordse saavutusega Everestilt allatulekul.
Isabela Godin, kes alustas üle Andide ja läbi maailma suurimate dzunglite oma teekonda laevale mis on teda 4 aastat oodanud, oli täis kohutavaid läbielamisi. Alustanud koos 42 kaaslasega ligi 600km pikkust teekonda, oli ta lõpuks sisuliselt ainuke ellujäänud inimene.
Raamatu põhiidee on aga edasi anda mõtteid sellest, mida tähendab truudus, vaprus ja kannatlik ootamine.