Garmini kella navigeerimise varjatud võimalus

Käesoleva artikli eesmärk on vaadata üle Garmini kella navigeerimise varjatud võimalus mille abil saab luua rajale vahepunkte ja näha sportimise ajal kui palju järgmise punktini on veel minna.

JA SEE ON VÄGA COOL OMADUS

Näiteks matkadel tasub märkida mägede tipud, vaatamisväärsused või ka vee täiendamise kohad. Hiljem rajal liikudes on selge ülevaade kui palju maad on järgmise olulise vahepunktini. Ultravõistlusel tasub märkida joogipunktide asukohad, et oleks jooksu ajal kohe selge kui palju on minna. Taliharja Vanakurja võistlusel olid jällegi seibide kogumise kontrollpunktid ja igati hea oli kellal omada ekraanikuva mis näitas kui palju maad on järgmise punktini. Kuigi võistlustel on need punktid hästi näha ja tähistatud, on jooksu ajal igavuse peletamiseks hea numbreid ja oma edenemist jälgida.

Sissejuhatuseks küll. Lõviosa käesolevast artiklist moodustavad aga olulised mõisted: failiformaadid, jooned, punktid, rakendused, sünkroniseerimine. See info lihtsalt lõpupoole neile keda huvitavad detailid.

Alustangi kohe detailse juhendiga selle kohta, kuidas saab tracki koos vahepunktidega kella sisse ning mille kohta kell oskab kuvada vahedistantsi.

Juhend, kuidas vahepunktid kella saab

Kuidas saada kella sisse rada niisuguste punktidega, mille kohta kell kuvab navigeerimise ajal infot, et kui palju sinna vahepunkti on maad.

  1. Tee valmis oma rada selles keskkonnas mis kõige rohkem meeldib. RideWithGps, Strava, Garmin jne. ja ekspordi see GPX-failina oma arvutisse.
  2. Impordi oma track Plotaroute’i keskkonda. Kui tegid oma tracki juba siin, siis on kõik korras, midagi pole vaja importida.
  3. Lisa Plotaroute keskkonnas oma trackile Directions / Notes
    1. Marginaal 2020-02-07 195123
  4. Lisa Directions’id oma rajale. NB! Oluline et valid ka igale punktile ikooni, ükskõik millise. Ilma ikoonita need punktid kella ei ilmu.
    1. Marginaal 2020-02-07 195413
  5. Salvesta oma track.
  6. Downloadi oma track FIT-formaadis. Ainult FIT, mitte GPX ega TCX. Download lehel pane Directions ja Turn Warning nulli ja Total Course Pts jäta ka nii nagu on.
    1. Marginaal 2020-02-07 195734
  7. Ühenda kell juhtme abil arvutiga.
  8. Kopeeri äsja Plotaroute’st eksporditud FIT-fail kella sisse “Garmin/New Files” kataloogi. Ükski teine sünkroniseerimise meetod ei võimalda neid vahepunkte kella sisse saada! Kui kedagi huvitab siis oskan veel tehnilisemaks minna ja seda selgitada.
  9. Ühenda kell lahti.
  10. Häälesta kella navigeerimise seadetes uus ekraanipilt ja pane sinna järgmised kolm välja:
    1. Next Waypoint
    2. Distance to Next
    3. Time to Next
  11. Käivita Trail Run (vm spordiala) ja vali Courses alt äsja kella sisse kopeeritud track.
  12. Pane see käima ning siis leiad oma uuelt ekraanilt järgmise pildi. Mina kasutan kaardivaates näiteks selliseid väljasid, Total remaining ja Distantse to Next.
    1. 20200208_030722957_iOS
    2. 20200208_031008288_iOS


Detailid kõiksuguste mõistete kohta mis radade planeerimisega kaasas käivad.


Failiformaadid ja mida nende kohta on oluline teada?

GPX

GPX on avatud formaat, mis kirjeldab GPS punktide ja trackidega seotud infot. Seda on võimalik notepadiga lugeda ja vajadusel muuta. Tegemist on väga mahuka failiga kui näiteks salvestada 10 tunnine võistlus või matkamine. See on kõige tavalisem formaat, mida erinevad keskkonnad pakuvad tracki üles või alla laadimiseks.

FIT

FIT on kaasaegne Garmini välja töötatud formaat, mis pakib info kenasti kokku ning failid on väikesed ja võtavad vähe ruumi. Seda aga enam notepadiga muuta ei saa. Paljud keskkonnad toetavad seda vormingut ning see on eelistatud ja kaasaegne meetod.

TCX

TCX on samuti Garmini vorming, samuti kokkupakitud info ja võtab vähe ruumi aga kasutuses vanemates seadmetes. Seega tänapaeval seda praktiliselt enam tarvis ei lähe.

Radade planeerimisega seotud mõisteid on palju!

Kui alljärgnev pisut segane tundub, siis nii ongi, pole välja töötatud ühtseid mõisteid ning sama asja tähistatakse mitmel erineval viisil. Laias laastus on vajalik aru saada, et joon viib punktist A punkti B ning punkt võib asuda rajal või suvalises kohas.

Alljärgnevast loetelust on kõige olulisem arus saada kahest kontseptsioonist:

  1. mis on tracki ja route’i erinevus ning
  2. mis on waypointi ja course-direction pointi erinevus.

1. Jooned ja rajad

Track

Track on kaardil olev joon, mis tekib väljas liikumise järel. Panen kella käima, teen jooksutiiru ja tulemuseks on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud väikestest punktidest koosnev rada ehk track. Seda nimetatakse ka osades programmides Activity (näiteks Garmin Explore).

Tracki mõistet kasutatakse ka planeerimisel. Näiteks Garmini kell kasutab navigeerimiseks tracke. Seega, kui vastavas programmis ise valmis teha kaardil joon mille järgi navigeerida, siis see on ka track. Kui inimene navigeerib tracki järgi kuid eksib teelt, siis kuvab kell sellekohase teate ja on inimese enda teha õigele rajale tagasi minna. Seega track ei muutu kunagi navigeerimise käigus.

Track võib läbida maastiku ükskõik millisel viisil, kasvõi otse üle mere, läbi maja, üle aia jne.

Route

Nüüd läheb veidi keerulisemaks. Route on rada, mille käigus kaardirakendus leiab ise parima tee punktist A punkti B ja siis juhatab GPS-i kasutaja mööda seda kohale ja kuvab ka TBT info. TBT on Turn-By-Turn. Ehk siis kell kuvab iga pöörde juures info noolega “keera paremale, keera vasakule”.

Kuidas route erineb trackist? Route on sisuliselt kaks punkti (Waypoint/POI), kus ühest punktist teise liikumise joon arvutatakse välja automaatselt. Ja kui inimene eksib rajalt, valib ise teise tee, siis kell arvutab vastavalt sellele teekonna ümber. 

Näiteks: olgu route Mustamäe lõpust minek Telliskivisse. Suure tõenäosusega joonistatakse seejärel joon mööda Sõpruse puiesteed. Kui ma nüüd aga hakkan minema hoopis mööda Mustamäe teed, siis kell saab õige pea sellest aru ja kuvab seejärel info kuidas mööda Mustamäe teed Telliskivisse saab. Route võib vabalt navigeerimise käigus muutuda.

Route joon saab olla ainult radadel, teedel, tänavatel. See joon ei saa minna näiteks üle mere või läbi aia kus navigeerimisinfo puudub, välja arvatud juhul kui on määratud navigeerimiseks sirgjoon.

Course

Course on põhimõtteliselt sama asi mis track. Tegemist on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud punktidest, mis võimaldab kasutajal navigeerida mööda joont.

Activity

Activity on kaardil olev joon, mis tekib väljas liikumise järel. Panen kella käima, teen jooksutiiru ja tulemuseks on suurest hulgast omavahel joonega ühendatud väikestest punktidest koosnev rada ehk Activity.

2. Punktid ja asukohad

Waypoint ehk POI

Tegemist on kaardile suvalisse kohta pandud punktiga, tähistamaks seda asukohta. Waypointil on alati nimi ja võib olla ka teemakohane ikoon. Waypoint võib asuda joone peal (näiliselt), selle lähedal või lihtsalt täiesti suvalises kohas.

Kella abil saab alustada navigeerimist sellesse punkti, mille tulemusena kell otsustab jooksvalt kuidas sinna kõige parem on läheneda. Vaata ka eelmist mõistet Route.

TBT ehk Turn-By-Turn

TBT on info mida kell kuvab kasutajale pöördekohtades. Tüüpiliselt on nendeks kohtadeks ristumine teise tee või rajaga.

Course point

See mõiste on kasutusel Garmini veebikeskkonnas raja planeerimisel. See võimaldab lisada rajale punkte ja tähistada neid vastavalt soovile – jook, söök, esmaabi jne. See on põhimõtteliselt punktitüüp, mis võimaldab kasutajal navigeerimise ajal näha kui palju sinna on minna. Seda tüüpi punkt saab asuda ainult rajal, seda pole võimalik kaardil suvalisse kohta paigutada.

Direction point / Cuesheet

Direction point tähistab sisuliselt sama asja mis Course point, kuid on kasutusel näiteks Plotaroute keskkonnas. Cuesheet, ka sama asi, on kasutusel RideWithGps keskkonnas.

See on punkt, mis saab asuda vaid rajal ning mis võimaldab navigeerimise ajal näha kui palju on sinna maad. Seda tüüpi punkt saab asuda ainult rajal, suvalisse kohta pole võimalik seda kaardil paigutada.

Teatud mööndustega võib öelda, et Direction point (Plotaroute), Course point (Garmini keskkonnad), Cuesheet (RidewithGPS), TBT (keskkondade ülene) on kõik samad asjad.

Rakendused radade tegemiseks ja miks neid nii palju peab olema?

Garmin Basecamp

Basecamp (BC) kasutan üsna aktiivselt, kuna tegemist on offlines töötava rakendusega.

Selle abil panen kella ja ka teistesse GPS seadmetesse kaarte sisse.

Väga kiire sisse-välja suumimine ja hea lihtne organiseerida suurt hulka tracke.

Samuti võimaldab see teha igasuguseid operatsioone: liita tracke, eraldada neid mingist punktist, joonistada uusi tracke. Samuti võimaldab see konverteerimist trackide ja routide vahel.

Garmin Basecamp

Plotaroute

Minu lemmik-lahendus, kuna võimaldab luua tracke millel asuvad Direction pointid ja need võimaldavad kellas navigeerimise ajal näha kui palju on maad järgmise punktini.

Alljärgneval pildil on näha üks track La Palmal, kuhu olen peale kandnud ilusa väljavaatega kohad, tipu, joogipunkti.

Radade enda loomine pole selles keskkonnas just kõige mugavam.

La Palma route


Strava

Strava, minu lemmikrakendus selleks, et vaadata ülemaailmset Heatmapi. Kasutan seda planeerimisel palju, kuna annab üheselt info selle kohta kust inimesed liiguvad. Seda kasutavad miljonid inimesed üle maailma nii joostes, matkates, suusatades kui rattaga sõites ning kõik see info kokku on väga väärtuslik.

Raja planeerimiseks olen seda kasutanud, kuid viimasel ajal pigem mitte.

Strava Heatmap

RideWithGps

RideWithGps on minu hinnangul parim lahendus radade planeerimiseks. Parim tähendab just selles mõttes, et raja loomine on ülimalt mugav, kiire ja ergonoomiline.

Raja loomise lõpetan tavaliselt Plotaroutis selleks, et lisada sinna ka Direction pointid kui on tarvis. Raja enda loomiseks on RideWithGps oluliselt mugavam kui Plotaroute, Teen tavaliselt raja RideWithGps-s, ekspordin selle GPX failina ning seejärel impordin Plotaroute keskkonda. 

RideWithGps

Radade kella sisse panek

Garmin Express

Garmin Express on töölauarakendus ja kell peab olema juhtmega arvuti küljes, selleks et see sünkroniseerida Garmini keskkonnaga.

Garmin Connect

Garmin Connect on mobiilirakendus, mis sünkroniseerib kella Garmini keskkonnaga üle Bluetoothi.

WiFi sünkroniseerimine

WiFi sünkroniseerimine on põhimõtteliselt sama tulemusega kui kui seda teha kas juhtme abil arvuti vahendusel või Bluetoothi kaudu telefoniga.

Failide kopeerimine

Failide kopeerimine on võimalik ka otse Garmini kella sisse “New Files” kataloogi. See on sisuliselt käesoleva lahenduse võtmesõna ja ainuke moodus saavutada sellist tulemust, mis võimaldab navigeerimise ajal näha maad järgmisse vahepunkti.

Kui kell ühendada juhtme abil arvutiga siis exploreris tekib tähtavale kell koos sisuga ning track mida soovime kella panna tuleb kopeerida Garmin nimelise kataloogi all “New Files” kataloogi.

Kokkuvõtteks

Kellade kaardivõimekuse kasvamisega on muutunud mõisted ja vajadused trackide tegemisel ning maailm pole veel sellele ühel viisil järgi jõudnud. Seetõttu tuleb siis aastal 2020 teha käsitööd, et saada omale kella maksimaalselt mõnus track vahepunktidega, kus on ka enamat infot peal kui ainult punktid A ja B ning joon nende vahel.

Oluline moment on siinkohal see, et need Direction pointid kaovad tavapärase sünkroniseerimise käigus ära, seetõttu tuleb just FIT-failina neid kopeerida.

Ja kuigi kella välja nimetus on ”Next Waypoint”, siis tegelikkuses see punkt ei ole Waypoint, vaid on hoopis rajal asuv üksik spetsiaalne nimetust omav trackingu punkt.

See omadus töötab arusaadavalt kõikide Garmini kelladega mis omavad kaardivõimekust. Lisaks toimib see ka nende kelladega, mis oskavad ilma kaardita lihtsalt joont kuvada. Näiteks mudel 935.

Joostes kaks korda läbi Suure Kanjoni

Ameerikas reiside vaatamisväärsuste nimekirja kuulub tüüpiliselt Arizona osariigis asuv maailmakuulus Grand Canyon. Selle servalt avanevad hunnitud vaated ning jalutuskäik rajal, mis lõpuks kanjoni põhja Colorado jõe äärde viib, on igati asjakohane.

Turiste tervitavad kõikjal sildid stiilis “ärge te mingil juhul kaaluge mõtet kanjoni põhja minna, see on nii sügaval, et sealt ei suuda te enam iseseisvalt üles tagasi ronida.” Ja siis tugevamad jalutavad näiteks punkti Skeleton Point, mis viitab naljaga pooleks justkui sellele, et sealt edasi minnes jääb inimesest alles vaid skelett.

Kogu inimkonna eksisteerimise aja on meid paelunud ikka kõrgused, kaugused, sügavused ja muidugi mõista võiduajamised. Näiteks Grand Canyoni põhja jooksid kaks meest tunni ajaga juba 120 aastat tagasi. Kaua väljatulekuks aega läks, see pole teada.

Rim to Rim to Rim (R2R2R)

31. jaanuar 2020 tegin seikluse Suures Kanjonis ja jooksin kaks korda selle põhja. Alustasin lõunakaldalt South Rim 2200m pealt, jooksin alla Colorado jõe äärde kust tõusin edasi kanjoni vastasküljel asuva North Rim kaldale 2600m, et seejärel ots ringi keerata ja kogu teekond teistpidi tagasi teha. Seega läbisin kanjoni põhja kaks korda ja tõusin üles mõlema kalda servale.

Kogudistants on 66km ning tõusumeetreid rohkem kui 3400m+. Aega kulus selleks koos puhkuste ja pildistamistega 9:29.

Grand Canyon adventure run: Rim to Rim to Rim (R2R2R)

Ettevalmistused seikluseks

Looduses määrab meie tegevuse edukuse alati ilm. Üks mu sõber näiteks kulutas novembris R2R2R seikluse peale 24 tundi tänu külmale ja tugevale lumetormile. Suvel seevastu tõusevad kanjoni põhjas temperatuurid eluohtlikult üle 40 kraadi, seega tingimused on igal ajal keerulised. Rusikareegel on, et kanjoni serva ja põhja temperatuuride vahe on päeval 15-20 kraadi.

Väga vajalik on tunda iseenda võimekust, et oleks ajaliselt selge kui palju süüa ja juua kaasa võtta. On oluline vahe kas liikuda rajal 10 või 20 tundi. Talvisel perioodil on kanjoni põhjas “vesi kinni keeratud” seega veevarusid sisuliselt täiendada ei saa. Hiljem selgus, et rajal on üks oja ületus ning see vesi oli väga maitsev ja olulise tähtsusega.

Milline rada valida? Põhja pool on üks rada, North Kaibab trail, kuid lõunaküljel on kaks, Bright Angel ja South Kaibab trail. Määravaks sai valiku juures asjaolu, et South Kaibab on rohkem päikesele avatud ning seal on pigem vähe lund.

Kommunikatsioon. Levi seal pole ja kui tarvis peaks olema siis kuidas välismaailmaga kommunikeeruda? Mina kasutan selleks otstarbeks Garmin inReachi, mille abil jõuab minu asukoht kaardile ja internetti ning võimaldab sõnumeid vahetada. Kuna mu satelliidi sõnumite kuumaht on 40tk ja iga seda ületav sõnum maksab, on see teenus avatud ainult lähedastele.

Laskumine külma ja pimedasse tundmatusse

Kell 5 hommikul näitas autotemperatuur –8 kraadi, taevas sirasid tähed ja puudeladvas rippus väike kuusirp. Kott selga, lamp pähe ning esimesed 3,5km joostes mööda maanteed South Kaibab trailhead-i, et jõuda laskumisele viiva matkaraja algusesse.

Külm. Väga külm. Valisin riietuse pigem õhema kuna all tõotas päevaks +16 kraadi sooja. Seega selga läks lühikeste käistega õhuke spordisärk, käised ja peale jooksujakk.

Algas laskumine lumisel ja jäisel rajal. Kuna päeval trambivad seal üles-alla ka ponid, siis ohtlikku kiilasjääd ei esinenud. Jooksen ja mõtlen kuidas üks suur asi algabki mitmest väikesest sammust. Serpentiinid vahelduvad nagu ka see pime, püstloodne, kõhe ja aimatav kuristik, mis haigutab kord paremal ja siis vasakul.

1800m kõrgusel lõppes lumi ning edasine rada oli lihtsalt kivine kuhu oli toestamiseks laotud iga 1,5m järel ristipidine kivirida.

Kõige hullem aga mis juhtuda võib, on kukkumine laskumisel.

Aga siis see juhtus, kukkumine

Olin jooksnud 4km kui korraga jalg takerdus ühe astme taha ning suure hooga sukeldusin pea ees kuskile kaugusse. Tegelikkuses järgmisesse astmesse.

Pikali. Rajal. Proovin, hingata saan, vaatan kella, pulss on ka olemas. Järelikult elus, uhh, hea seegi.

Tõusin püsti. Ei suutnud tasakaalu hoida ja istusin esimesele kivile mis tundus täiesti soe, kuigi temperatuur võis olla –4.

Istusin igaviku. Katsusin end läbi. Põlv marraskil, käsi valus, rind valus ja lõug ka natuke. Otsustasin et olen terve ja liigun edasi. Tõusen, astun kaks sammu ja uuesti kivile. Pea oli segi, pöörane tasakaaluhäire, püsti seista ei saa.

Istun teise igaviku ja kõik kivid tundusid millegipärast soojad. Kell näitas pulsiks 54, seega peaksin olema päris taastunud juba. Ootasin kuni pea sai jooksmiseks täiesti klaariks sest kõndimine pole minu tegevus.

Hiljem selgus, et vaid 2 minutit istusin, nüüd siis tean, ühe igaviku pikkus on 1 minut.

Öiste matkajatega Colorado jõgi

Ületasin pimeduses nähtamatu kuid seevastu hästi kuuldava jõe. Saatsin satelliidi kaudu sõnumi, et olen omadega põhjas ja liigun edasi.

Ja siis tulid mulle ootamatult vastu kolm seljakottide ning punaste lampidega matkajat. Kuidas, mida need inimesed öösel siin kottpimedas kanjonis teevad, matkavad? Et nagu päriselt või?

Selgus saabus kohe. Jõe ääres asuvas väikeses külakeses Phantom Ranger Station saavad mitmepäevased kanjonimatkajad ööbida. Ja nad lihtsalt hakkasid juba enne päikesetõusu ülespoole astuma, et ikka õhtuks kanjonist välja jõuda. Küla oli varajaselt elus, majad valgustatud ja pealampidega inimesed sebisid ringi.

Grand Canyon adventure run: Rim to Rim to Rim (R2R2R)

Kilomeetrid kõhedas kanjonis

Rada hakkab vaikselt kohiseva oja kõrval ülespoole tõusma ja aegajalt kuulen oma sammude ja veerevate kivide kummalist kaja. Tajun vaevumärgatava taevatriibu järgi, et jooksen kitsas kuid väga kõrgete kaljuseinte vahelises tunnelilaadses kanjonis.

Eks tagasi jõudes valges nägin selle koha täielikku võlu ja ikoonilisust. Tekkis tunne nagu oleksin sattunud filmimaailma ning sellised kinolinal nähtud võrratud kanjonid ongi päriselt olemas. Telefonikaamerasse mina seda ilu aga püüda ei suutnud.

Tõus 2500m kõrguse North Rim peale

22km pikkune tõus on täis unustamatuid vaateid.

Päikesetõus süütas ereda punakas-kollase leegiga põlema ümberkaudsed mäetipud. Kanjon muutus laiemaks ja rada kandis mind läbi rohelise looduse ikka edasi, põhja suunas. Teadsin, et lõpus pean järsemal nõlval nagunii kõndima, seega siin hoidsin ühtlaselt head jooksurütmi millega võimalikult kaugele jõuaks.

Grand Canyon adventure run : Rim to Rim to Rim (R2R2R)

Külm kalju võttis taas raja enda hoolde ning kõrgustest avanev vaade muutus iga sammuga üha avaramaks. Püüdsin palju kordi ette aimata kuhu viib rada, sest ees valendas vaid puhas püstloodne kalju ja kus see rada seal olla saab? Aga ometi sai, seinale oli rajatud meetrilaiune käigutee, mis serpentiinina üles ja edasi viis.

Pool pilku ette suunatud ja teine pool üle kuristikuserva ekslemas. See on veider tunne kuidas maailm liigub jooksjaga kaasa mitmel erineval kiirusel. Käega katsutav kaljusein möödub minuga võrdsel kiirusel, kuristik seevastu on hoo maha võtnud ning minu teine külg liigub aegluubis läbi tühjuse.

1800m ja taas lumel

Varjulisemad kohad tõid rajale väikesed lumeviirud. Ponidega siin praegusel aastaajal ei käida ja ka inimesi liigub harva, seetõttu esinesid siin palju keerukamad lume ja libedaolud kui kanjoni lõunaküljel.

Alates 2200m kõrguselt oligi ülespoole vaid järjest pakseneva lumega rada ning kohati oli edasiliikumine täitsa sumpamine. Vana indiaanlasest jäljekütt minus ütles, et viimased jäljed lumel on 2 päeva vanused ja lõkkekohad enam ammugi ei suitsenud.

Grand Canyon adventure run North Rim: Rim to Rim to Rim (R2R2R)

North Rim 2525m

Lõpuks üleval. Esimene pool tehtud ajaga 4:45.

Sumpan paksus lumes, leian istumiskoha ja teen pilti. Päike paistab ja kuigi on mõned miinuskraadid rändab jooksujakk kotti, pakin ära pealambi, vahetan ette taskusse uue joogipudeli ja chillin natuke veel.

Grand Canyon adventure run North Rim: Rim to Rim to Rim (R2R2R) 

Ükskõik millise pikkusega rada, olgu selleks siis poolmaraton, maraton või pikem ultrajooks, on õige tempo valik selline kui poole peal tunned nagu poleks veel jooksma hakanudki. Kui seal aga väsimust tunned, midagi valutab või miski hõõrub, siis on kindel et teine poolt kujuneb ainult üheks kannatuste rajaks.

Ma olen värskust täis, jalad on mõnusad ning tahavad hakata juba taas alla jooksma. Ega ma neid siis kinni hoia, andku aga minna.

Tagasitee jõe äärde on pikem

Kuigi rada viib allamäge ning joostes mööduvad kilomeetrid kiirelt, on ometi see teekond uskumatult pikk. Ilm muutub üha soojemaks, käärin käised alla ning jooki läheb rohkem kui ma arvasin. Esimese poole tegin plaanikohaselt poole liitri veega. Tagasiteel vajasin vett aga 2x rohkem ning päästjaks osutus üks oja kust sain pudeli täita.

Grand Canyon adventure run Colorado river: Rim to Rim to Rim (R2R2R)

Kahe tunniga viimane tõus

Läbisin taas rohelised aasad, tunnelkanjoni, küla ja jõudsin teist korda jõe äärde. 60km on juba jalgades, kui tekkis idee proovida, et kas saan siit kanjoni põhjast kahe tunniga välja.

Jalad olid küll väheke tössud aga vedasid siiski mu kenasti üles. Tagasijooks samuti ajaga 4:45.

Emotsionaalne lõpp

Ülev ja ühtlasi õnnelik meeleolu valitses lõpuks tagasi South Rim peale jõudes. Kui keegi oleks Eesti hümni mänginud siis oleks pisar ka silma tulnud. Muidugi olen palju pikemaid ja raskemaid mägiseid jooksuvõistlusi läbinud, kuid käesolev seiklus oli emotsionaalselt täiesti teisest klassist.

Tänu inReachile ja satelliitsidele, said paljud sõbrad reaalajas mu liikumist jälgida ja arvutiekraani vahendusel kaasa elada. Kajal oli võimalus mulle ka inReachi peale sõnumeid saata ning nende üle oli mul eriti hea meel.

Grand Canyon adventure run sunrise: Rim to Rim to Rim (R2R2R)

ITRA rankinguga jooksjad Eesti-Läti-Leedu näitel

ITRA ehk siis International Trail Running Association missioon on edendada kogu maailmas trail runningut kui spordiala. https://itra.run/ 

Käesolevas artiklis võrdlen kõiki Eesti, Läti ja Leedu jooksjaid, kes omavad ITRA rankingu punkte.

Oluline on siinkohal vahet teha 1) jooksja enda rankingul, mis väljendab tema kiirust ja 2) võistluse kategoorial, mis väljendab võistluse raskusastet.

ITRA kategooria punktid võistlustele

ITRA on jaganud jooksuvõistlused raskuse alusel 7 kategooriatesse. See on seotud nii kilomeetrite, tõusumeetrite kui ka eeldatava lõpetamise ajaga kõrge rankinguga (830) jooksja poolt.

Iga jooksu lõpetaja saab vastava arvu ITRA punkte, kui ta on lõpetanud selle jooksu ettenähtud ajaraamides. Näiteks 100 miili jooksud tüüpiliselt 6-e punktilised jooksud.

ITRA categories

Mida nende punktidega teha?

Need punktid on päris mitmetel võistlustel seatud osalemise eeltingimuseks. Näiteks kui on soov UTMB võistlusel osaleda, siis peab jooksja omama minimaalselt 10 punkti, mis on saadud kahe võistlusega. Näiteks kaks 5 punktilist või üks 4 ja teine 6-e punktine võistlus on vajalikud.

ITRA kategooriatega võistlusi ja kui palju ühegi eest punkte saab, seda näeb siit: https://itra.run/page/290/Calendar.html

ITRA rankingu punktid jooksjatele

Ametlikult inglise keeles ITRA Performance Index, kuid ma kasutan siin ja edaspidi lihtsuse mõttes ITRA ranking.

ITRA on välja töötanud algoritmi mille alusel saavad võistlejad üle maailma ennast üksteisega võrrelda, ilma et peaks kohe hakkama võidu jooksma.

See number on väljendatud skaalal 0 kuni 1000. See arvutatakse päris mitme komponendi alusel, nagu näiteks lõpetajate arv, koht, aeg, teiste jooksjate ranking jne. Seda matemaatilist poolt võib uurida ITRA enda lehelt. Hetkel lihtsalt eeldame, et see arvutamine on aus, läbipaistev ja õiglane.

https://itra.run/page/269/FAQ_scores_and_Performance_index.html

ITRA Performance Index / ITRA ranking

Eesti-Läti-Leedu ITRA rankinguga jooksjate hulk

Kõik jooksjad, kes on osalenud ITRA sertifitseeritud võistlusel ja selle ka ajalimiidi sees lõpetanud, saavad endale ITRA rankingu.

Alljärgnev tulpdiagramm näitab koguseliselt kui palju on igas riigis selliseid jooksjaid. Siit nähtub selgelt, et Läti on huvitaval kombel teistest riikidest kaugel-kaugel ees. Oleks siis, et Lätis on paremad tingimused treenimiseks vms. aga ei ole, täitsa võrreldav maastik Eestiga. 

Kindlasti õnnestub seda numbrit ka Eestis suurendada, kui võistluste korraldajad sertifitseeriksid rohkem oma võistluseid ITRA juures. Tegemist on lihtsa, tasulise (kuid odava) teenusega. Vastukaaluks saavad jooksjad aru kui raskel võistlusel nad osalesid ja kus asuvad nad üldisel maailma skaalal.

ITRA ranked runners by nationality Estonia Latvia Lithuania

Sooline jaotus riikide lõikes näitab, et Lätis on ka naisi suhteliselt rohkem selle spordialaga tegelemas kui Eestis ja Leedus.

ITRA ranked runners by sex and nationality Estonia Latvia Lithuania

ITRA rankinguga jooksjate hulk sünniaasta alusel

Alljärgnevalt olen jaganud ITRA rankingu kolme kategooriasse:

  1. kuni 400 punktiga jooksjad – võistluse läbijad
  2. jooksjad vahemikus 400-600 – keskpäraselt tugevad
  3. üle 600 punktiga jooksjad – tugevad tegijad

Üks oluline erinevus mis alljärgnevalt tulpdiagrammilt paistab, on seotud jooksjate vanuselise jaotusega. Lätis ja Leedus on enamik jooksjaid sünniaastaga vahemikus 1985-1989 (31-35 aastased). Eestis on enamik jooksjaid vahemikus 1975-1979 (41-45 aastased). Seega eestlastest jooksjad on ca 10 aastat vanemad.

ITRA ranked runners by birth year Estonia Latvia Lithuania

Eesti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab eestlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1977 a. peal, seega Eesti keskpärane trail runner on 43 aastane.

ITRA ranked runners by birth year Estonia

Läti ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab lätlaste jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Läti keskpärane trail runner on 38 aastane.

Võrreldes aga Eestiga, on näha et kollased punktid, ehk siis väga tugevad jooksjad, on Lätis keskmiselt 10 aastat nooremad kui Eestis.

ITRA ranked runners by birth year Latvia

Leedu ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnev graafik iseloomustab leedukate jaotust sünniaasta alusel, kus värv tähistab ITRA rankingu kategooriat, alla 400, 400-600 ja üle 600.

Sinine trendijoon iseloomustab kõige suurema grupi jooksjate ehk siis 400-600 punkti jooksjate trendi. Selle trendijoone maksimum on 1982 a. peal, seega Leedu keskpärane trail runner on 38 aastane, sama nagu Lätis.ITRA ranked runners by birth year Lithuania

TOP20 ITRA rankinguga jooksjad

Alljärgnevad graafikud iseloomustavad iga riigi kohta eraldi TOP20 mees- ja naisjooksjat. ITRA punktide jaotuse olen teinud riigiti erineva, et joonistuks paremini välja just TOP20 jaotus selle riigi sees.

Eesti TOP20 ITRA mehed

Eesti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Eestis üle 700.

Tänasel hetkel saab Eesti TOP20 nimekirja ka alla 600 punktiga jooksja.

TOP20 ITRA ranked male runners Estonia

Eesti TOP20 ITRA naised

Eesti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et üks jooksja Eestis on üle 600-700 vahel, mis on naiste arvestuses väga kõva tase. Enamik TOP20 naisjooksjaid on vahemikus 500-600 ning ütleks et pigem nooremad ja vanemad jooksjad on pigem alla 500 rankinguga.

TOP20 ITRA ranked female runners Estonia

Läti TOP20 ITRA mehed

Läti TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Lätis üle 800, mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

On näha, et TOP20 sisse saamiseks peab ranking olema Lätis üle 700. Erinevalt Eestist, kus sai ka alla 600 punktiga TOP20 nimekirja.

Lisaks on siit näha, et Läti TOP20 meesjooksja vanus on võrreldes Eesti jooksjaga 10 aastat noorem.

TOP20 ITRA ranked male runners Latvia

Läti TOP20 ITRA naised

Läti TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Lätis on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s palju rohkem kui Eestis. Kui Eestis on selliseid naisi ainult üks, siis Lätis on ca pooled TOP20 naistest üle 600.

TOP20 ITRA ranked female runners Latvia

Leedu TOP20 ITRA mehed

Leedu TOP20 ITRA rankinguga meesjooksjate vanuseline graafik. Siit on näha, et kaks jooksjat on Leedus üle 800 (sama nagu Lätis), mis teeb neist rahvusvaheliselt tugevad jooksjad.

Tase TOP20-s on natuke nõrgem kui Lätis sest nimekirja õnnestub saada ka alla 700 punktiga, mis Lätis aga enam võimalik pole.

TOP20 ITRA ranked male runners Lithuania

Leedu TOP20 ITRA naised

Leedu TOP20 ITRA rankinguga naisjooksjate vanuseline graafik.

Leedus on tugeva rankinguga naisjooksjad TOP20-s sarnaselt Eestile ainult üks. Kuid keskmine tase on siiski Eestiga võrreldes kõrgem, ehk TOP20 nimekirja saamiseks peab omama üle 500 punktilist rankingut. Eestis saab ka naiste TOP20 nimekirja alla 500 punktiga.

TOP20 ITRA ranked female runners Lithuania

Kes on riigiti TOP5 ITRA rankinguga jooksjad?

Alljärgnevalt on nimeliselt välja toodud iga riigi TOP5 mees- ja naisjooksjat.

Tabelis on oluline väli nagu “Previous ITRA index”. Kuna ranking on libisev number mida arvutatakse igal aastal üle, siis previous number annab hinnangu, kas antud jooksja on oma tulemusi pidevalt parandamas või vastupidi. Vastupidine võib ka seda tähendada, et viimasest ITRA jooksust on möödas üle aasta ning siis hakkab matemaatilise algoritmi alusel see number vähenema.

Eesti TOP5 mehed

Name / Surname ITRA index Previous ITRA Index Sex Birth year
Ranno ERALA 786 788 M 1973
Leivo SEPP 730 724 M 1972
Toomas UNT 694 689 M 1975
Gunnar KINGO 670 665 M 1980
Kaupo TIISLÄR 663 658 M 1979


Tabelist on näha, et esimese koha omaniku Ranno Erala number väheneb, kuna tema väga kõvast Vasaloppeti jooksu 6. koha tulemusest on juba üle aasta möödas.

Või mina ise, Eesti nimekirjas olen küll teisel kohal, kuid Lätis asuksin oma rankinguga alles 16. kohal ning mainekatel ITRA kategooria võistlustel pole veel TOP10 hulka jõudnud. Taiharja Vanakuri, mis sel aastal oli ka ITRA-kategooria võistlus, seal saavutasin küll 1. koha, kuid tegemist polnud rahvusvahelises mastaabis võistlusega.

Eesti TOP5 naised

Name / Surname ITRA index Previous ITRA Index Sex Birth year
Eve TALTS 670 671 F 1976
Millerine BRIKKER 575 571 F 1976
Marjaliisa UMB 565 560 F 1985
Viivi-Anne SOOTS 545 554 F 1971
Kaidi Keir KUKK 536 532 F 1994


Sarnaselt Rannole, on esikoha omanik Eve Talts jooksnud kaks korda Vasaloppetil ning viimane kord väga kõrge 4. koha saavutanud.

Läti TOP5 mehed

Name / Surname ITRA index Previous ITRA Index Sex Birth year
Andris RONIMOISS 867 869 M 1984
Andrejs GALENIEKS 802 798 M 1984
Romans EVARTS 780 780 M 1982
Andrejs JESKO 773 785 M 1982
Janis KUMS 765 762 M 1988


Sellest tabelist tasub esile tõsta Andris Ronimoiss, kes on võitnud MIUT (Madeira) ultrajooksu ning UTMB ccc võistlusel 6. kohale jõudnud. Samuti Romans Evarts, kes 2018 aastal lõpetas UTMB põhivõistluse ülikõrge 6. kohaga.

Lisaks tasub märkimist, et viiendal kohal asuv Janis Kums on lätlane, kes jäi Taliharja Vanakurjal 2020 minu järel teiseks.

Läti TOP5 naised

Name / Surname ITRA index Previous ITRA Index Sex Birth year
Anete SVILPE 661 662 F 1993
Patricija EIDUKA 658 656 F 2000
Linda BOLDANE 653 648 F 1992
Diana DZAVIZA 648 643 F 1987
Irita PUKITE 620 627 F 1974

 

Leedu TOP5 mehed

Name / Surname ITRA index Previous ITRA Index Sex Birth year
Gediminas GRINIUS 867 874 M 1979
Vaidas ZLABYS 848 862 M 1986
Andrius RAMONAS 784 797 M 1982
Domantas KAVALIAUSKAS 766 762 M 1991
Modestas BACYS 757 759 M 1981

 

Siin tuleb ära märkida esikoha mees Gedimina Grinius kes on üle maailma väga aktiivne ja paljudel mainekatel ultratel võidu võtnud. 

Leedu TOP5 naised

Name / Surname ITRA index Previous ITRA Index Sex Birth year
Egle LAURINAITYTE 622 622 F 1991
Audinga ANDRUSKEVICIUTE 598 608 F 1988
Austeja VAICIULIENE 587 590 F 1989
Asta BUTEIKYTE 571 573 F 1989
Eimantė RAGAUSKAITĖ 567 565 F 1991

 

Kokkuvõtteks

Lätis ja Leedus on esikoha mehed rahuvusvaheliselt väga aktiivsed, osalenud paljudel erinevatel võistlustel ja saavutanud neil ka TOP5 kohti. Eesti jooksjad seevastu alles otsivad oma kohta.

Kindlasti leiab ka Eestist väga kõvasid jooksjaid, kes võiksid endale üle 800 rankingu joosta, kuid täna on nad kõik alles asfaldil ja pole sealt veel maastikule taibanud tulla.

Seega, keskmist ITRA rankingu taset saaks tõsta sellega, kui Eestis oleks rohkem vastavaid maastikujookse. Kuid kõrges mängus kaasalöömiseks peab peale tulema noori, kes on huvitatud maastikujooksust. Kiire pilk tabelitele näitab, et nii Lätis kui Leedus on kõva ITRA rankinguga jooksjad 10 aastat eestlastest nooremad.

Ja lõpetuseks pilt maailma kõige kõvemate ITRA rankinguga jooksjatest.

TOP6 ITRA Performance Index

Taliharja Vanakuri võit läbi tõusude ja mõõnade

Taliharja Vanakuri 2020 võitja / winner medalTaliharja Vanakuri toimub igal aastal päeval, kui pool talvevarudest on läbi, karu keerab külge ning hakkab teist käppa lutsutama.

Aastal 2020 toimus see võistlus väga heades ratta-ja jooksutingimustes, maa oli must, temperatuur vahemikus –2…0 kraadi, ilm tuuletu ja kuiv.

Ajaga 9 tundi 14 minutit saavutasin 101km pikkusel ultrajooksul tihedas töös lätlase ees esikoha.

https://wilderness.ee/et/taliharja-vanakuri-winter-ultra-endurance-race/ 

Start Korneti mäkke

Taliharja Vanakuri start Korneti mäkke Leivo Sepp ja Hannes Veide

Põhja-Läti Korneti külakeskuse eest antud stardist panin kohe täiega minema, et mitte Korneti mäel ratturite taha troppi jääda. Vaid Grišal õnnestus enne mind jõuda, seega starditaktika õnnestus. Koos minuga jõudis üles ka Hannes Veide, kes näidanud suurepäraseid tulemusi ultrajooksudel. Veidi veel ja meile jõudis järele ja möödus kergel sammul üks lätlane. Oli ragistamist üle mahalangenud puude ja ratturid alles kaugel taga. Stardist on möödunud 20 minutit kui jõudsime teele ning esimesed ratturid viuhti mööda lendasid. Kuid huvitav on ka see, et päris mitu ratturit finišeerus peale esimesi jooksjaid.

Hannes targa jooksjana võttis oma rütmi, mina seevastu püüdsin lätlase kinni ja jooksin mõned kilomeetrid koos temaga. Sain teada et tal plaanis terve rada, seega võidu saamiseks pean finišeeruma enne teda.

Taliharja Vanakuri 2020 start Korneti mäkke

Kas lätlane on loll või tugev?


Taliharja Vanakuri 2020 lätlane Jānis Kūms Liikusime koos lätlasega 4:20-4:30 min/km ja kuigi samm oli kerge, mõtlesin ometi kogu eesootava 101km pikkuse distantsi peale ja lasin tal kaheksandal kilomeetril vaikselt eest ära minna. Mul polnud aimugi kui kõva mehega on tegu ja mõtlesin, et kui ta on tõesti nii tugev nagu ta stardist minema läks siis pole mul väga palju võimalusi tema vastu. Teine variant oli, et ta lihtsalt kogenematusest vajutas kohe tempo peale mille peale tuleb kuskil kustumine ja see annab mulle võimaluse.

Igatahes ei teadnud ma sel hetkel kumba klassi ta kuulub.

Saime taas Hannesega kokku, kes tutvustas mulle et minust 16 aastat noorem lätlane Jānis Kūms on oma kodumaal tunnustatud ja väga kõva trail-runner. Hiljem kodus tema ITRA rankingut vaadates tõdesin, et ta on Läti neljas mees kellega võrreldes oleksin mina Lätis alles 44-ndal kohal. Seega tõesti üüratu vahe lätlase kasuks.

Pole kahtlustki, Janis on tugevate klassist.

Tuli koer ja tulid eestlased


Taliharja Vanakuri 2020 Korneti ultrakoerKõigepealt oli koer. Korneti koer. Lätis pontus. Tõeline ultra-koer, kes tegi kaasa kogu 101 km pikkuse raja ja lõpetas koos viienda jooksjaga.

Jõudis siis mulle järele see ultrakoer ning edasi läksime üheskoos. Üht kurjade ketis haukuvate koertega avatud taluõue läbides sättis Korneti koer ennast tihedalt minu ligidale viisil, et jääksin kogu aeg turvaliselt tema ja teiste koerte vahele. Nii sai ta valjult klähvivast piirkonnast minu abil kenasti läbi.

Lasin tempo veidike alla, et joosta koos sõprade Rait Pallo ja Kait Vahteriga. Nemad teevad pool maad, seega jõuvarusid pole tarvis säästa ja 4:40-4:50 min/km tempo oli ka mulle igati sobilik.

Seega alates 16-ndast kilomeetrist kuni kesklaagrini oli seis järgmine, lätlane kaugel ees, mina koos Raidu ja Kaiduga ning siis väga väikese vahega veel tugevaid eestlasi – Rogaini maailmameistrid Timmo Tammemäe ja Rain Seepõld ning ultramees Hannes Veide.

Põssa-põssa, kotsa-kotsa

Rada viis läbi filmi “Tõde ja Õigus” võttekoha ning liikudes üle mudapõllu tuletasime meelde kuidas Krõõt notsusid naabri rukkist koju kutsus, ikka “põssa-põssa ja kotsu-kotsu”. Taluväravas olid meid inimesed tervitamas ja meie omalt poolt tervitasime-põssatasime Krõõda sõnadega.

Väraval tervitajad said sellest lõbusast mängust hoo sisse ning edaspidi kutsuti lahke heleda Krõõda häälega kõiki mudapõllult tulevaid jooksjaid-rattureid spordi-notsusid ikka “põssa-põssa” ja “kotsu-kotsu”.

Taliharja Vanakuri tulek üle mudase põllu "Tõde ja Õigus" filmikoht

Lõpetan kesklaagris ja teen pool

Lätlase tempost polnud meil aimugi ja ka pikkadel sirgetel teda ei paistnud, seega oli alust arvata, et ta ikka üsna hea tempoga jätkab. Kuna ka meie kolme tempo polnud mingi lonkimine, hakkasin vahepeal veeretama mõtet, et tulen kesklaagris rajalt maha. Jagasin oma ideed ka sõpradega kes selle siiski maha laitsid. Ma aga ei saanud enam sellest rumalast idumõttest lahti ning kolmekesi koos kesklaagrisse jõudnult andsin sellest koheselt peakorraldaja Silverile teada, et lõpetan sealsamas. Stardist on möödunud vaevalt neli tundi.

Lätlane kesklaagris?

What? Lätlane kesklaagris?!? Olime kindlad, et seda meest kohtame järgmine kord alles finišis.

Lisaks pidas Silver mulle kiire motivatsioonikõne, et “lätlase kustutad sa veel enne lõppu ära ning väga olulise treeningu saadki siis kui mõtled, et enam ei viitsi aga ikka sunnid ennast edasi minema. Et peab minema.” Aitäh Silver!

Füüsiline enesetunne oli suurepärane, seega ainuke takistus edasimineku otsuse suhtes asus mu enda peas.

Ja nii vähe oligi tarvis, et veenda mind jooksma ka teine 50 kilomeetrit. Kiire mulgipuder, coca-cola, hüüdsin Janisele, et liigume edasi ja läinud me olimegi, uuesti rajal.

Lambid põlema kuuvalges Lõuna-Eestis

Nüüd oli ka lätlase tempo normaliseerunud ja me jooksime ühtlaselt 5:10-5:30 tempovahemikus. Ajasime juttu ning ilmselt oli ta Silveri käest teada saanud, et ma olen eelmise aasta Taliharja võitja. Eks ma siis rääkisin talle nii mõnegi lumise loo, et ta mõistaks miks tookord 12 tundi kulus võitjal selle maa läbimiseks.

Seepeale tundis ta huvi, et kas minust üldse on kõvemaid mehi Eestis. Hmm, muidugi. Ütlesin talle et paar päris kõva ultrajooksjat on tagapool ja muidugi peakorraldaja Silver. Jäime korraks mõtlema et kui nad nii kõvad on, miks nad siis taga on? Äkki neil pole mootor veel soojaks läinud…

Igatahes täiskuu paistis ja joosta oli hea.

Taliharja Vanakuri 2020

Poole liitri veega lõpuni ei jõudnud

Kohustuslik varustus nägi ette 1,5l vedeliku kaasavõtmise võimekust. Ma pakkisin selle peale kaks pooleliitrist pudelit lihtsalt tühjakspressituna kotti ning aktiivsesse kasutusse võtsin kolmandaga pool liitrit vett.

Esimeses joogipunktis 21-l kilomeetril oli mu veepudel alles täis. Mõniste kesklaagrisse jõudnult oli see pooltäis kuna hea tempo nõuab ka vedelikku. Pudel jäi siiski täitmata. Jõin vaid enne rajale minekut korraldajate poolt pakutud coca-colat.

Janisega koos joostes oli jätkuvalt väike pinge peal ning juba 70-ndal kilomeetril pigistasin oma pudelist viimasegi veepisara välja. Joogipunktini oli aga veel pikad-pikad seitse kilomeetrit ja see tuli siis ilma joogita läbida. Pole midagi, lohutasin ennast, ning meenutasin pikki kolme-tunniseid treeningjookse Kõrvemaal kus ka jooki kaasas polnud ja sain hakkama.

Lätlane on tugev laugetel, mina tõusudel

Janis on omal ajal kiire jooksja olnud, näiteks tema 10km aeg on 32 minutit ja poolmaraton 1:13. Seega lauged ja allamäge oskas ta kenasti tempot kruvida, kuid tõusud andsid mulle võimaluse järele võtta.

80km joostud ja tempo 5:50 ning üle 6 min/km olid nüüd juba üsna sagedased numbrid. Mõlemad olime üht-teist rajale jätnud.

Lõpetamise strateegia

15km enne lõppu tundsin kuidas enesetunne järjest paraneb. Hakkasin mõttes plaane pidama kuidas ilus ja tugev lõpp vormistada. Kaalusin, kas hakata 10km enne lõppu suruma, või 5, või 3 või hoopis viimasel 100 meetri peal spurt teha.

Igatahes see 100m spurt mulle ei meeldinud, kuna see oleks kõike muud kui ilus.

10km tundus samas liiga pikk eest ära minekuks seega otsustasin et võtan 4km enne lõppu geeli ning siis ca 3,5km enne lõppu hakkan vaikselt halgusid alla laduma ja viimased kolm panen ereda leegiga kui tarvis.

Viimased 10km

Hea oli olla, jooksime kõrvuti ning ma hakkasin vaikselt kuid märkamatult tempot kontrollima mis väljendus selles, et tõusudel tempot alla ei lasknud ja laugetel hoidsin kerge 5:20-5:30 min/km pinge peal.

Kilomeetrid möödusid, enam me omavahel ei rääkinud, mõlemal oli tegemist. Tempo oli selline nagu oleks puhanuna Mõniste kesklaagrist välja astunud.

4,5 km enne lõppu lõppes kaherealine tee ning algas single-track, tegin paar kiiremat sammu juhtpositsiooni võtmiseks. Isegi kui ma veel ei kavatse minna, tahtsin kontrollida tempot.

Koukisin välja geeli, pigistasin sisse ja olin oma lõpetamise plaanist nii sisse võetud, et maldasin vaid paar minutit geeli-süsivesikute energeetilist mõju oodata. Sekund-sekundi haaval hakkasin tempot peale kruvima ja 3 km enne lõppu teadsin, et nüüd võin juba igasuguse tempoga joosta kuigi lätlasest jooksusõpra ka nagu ei tahtnud kohe maha raputada.

Olin valmis mängima. Ikkagi nii kaua oleme koos jooksnud ja oma mängukaaslast ei tohi kohe mauhti maha jätta. Maastik muutus mägisemaks, jooksin kerge sammuga üles-alla, mõtlesin Omaani finiši peale kus ka oli tarvis 5km enne lõppu suruma hakata.

Ja siis ta jäi

Kahju küll, väga tugev ja kiire lätlane oli terve raja vältel.

Aga kui ta juba jäi siis ootama ka ei hakanud vaid vajutasin julgelt gaasipedaalile ning tõstsin tempo mugava 4:50 min/km peale ja nõnda lõpuni. 2 km enne lõppu kohtasin metsas Silverit, kes tuli sinna oma silmaga kaema, et kuidas siis lõpuheitlus välja näeb. Ekraanidelt jälgimisega sellest aru ei saanud kuna minu GPS-i punkt lähenes majale hoopis ujudes üle järve ning Janise punkt oli kuskil teisel pool maanteel.

Üldse põhjustasime me ekraani taga vaatlejatele tõelist peamurdmist ja palju ärevaid hetki. Meie punktid vahetasid pidevalt omavahel kohti ning hüplesid kaardil paremale ja vasakule.

101 km finiš 9:14

Viimase nelja kilomeetriga suutsin vahe lätlasega suurendada viiele minutile. Küllap töötas see kahte pidi, samal ajal kui mina panin juurde, võttis tema omakorda rahulikumalt. Seega Janise lõpuaeg 9:19.

Taliharja Vanakuri 2020 finiš Leivo Sepp ja Jānis Kūms

Kolmanda koha omanik, Sander Mirme, kellega me koos 2019 suvel Rogaini MM-l 7-nda koha saavutasime, oli esimestest omakorda 50 minuti kaugusel.

Taliharja Vanakuri 2020 võitja / winner Leivo Sepp

Ja sedapuhku koosnes medal graveeritud seibidest, millest neli tuli hankida rajal olevatest kontrollpunktidest, ühe sai lõpetades ja veel ühe sai võitja.

Taliharja Vanakuri 2020 medalite kogu

Minu söögiplaan.

1. tund Martsipanibatoon Belnuga
2. tund Kirju Koer
3. tund Kahepoolne juustuga pehmik (võiku)
4. tund Kesklaagris väike mulgipuder ja coca (piisavalt vähe, et jaksaks koos lätlasega joosta)
5. tund Bounty
6. tund Kirju Koer
7. tund Bounty
Vahepeatuses ei söönud vorsti ega midagi muud.
8. tund Martsipanibatoon Belnuga
9. tund Sponser geel, viimase 4km jaoks.

Minu Elusam Elu 2019

Aasta on piisavalt pikk aeg, et väiksemad tegevused unustusse vajuksid ja samas liiga lühike millegi suure korda saatmiseks.

Uku Masing kirjeldab oma õpetuses, et inspiratsiooni andmine on äärmiselt vajalik elusama elu elamiseks. Temast inspireerituna olen sõnastanud oma elufilosoofia: “Elades elusamat elu”.

Elusam elu on looming mille kunstnikuks olen mina ise.

Igatsuse narratiiv

Elades Elusamat Elu

Emotsioonid teevad minust inimese ning nagu iga hea asjaga, on need sõltuvust tekitavad.

Minu sees elab üks ebanormaalne “Ise Loom”. Ja seetõttu peab ikka mu kallis abikaasa aeg-ajalt tõdema, et “kas juba jälle on täiskuuaeg?”. Kuid paljudel teistel kordadel saab Kaja öelda: “aga nüüd kadestab mind terve maailm!”.

Kuigi mu “Ise Loom” kaldub aeg-ajalt äärmustesse, elan ma elusamat elu ning usun, et just see on andnud mulle võimekuse erakordseid asju luua ja inimesed kes minu lähedal, saavad tõstetud troonile.

Erakordsed tegevused 2019

Ultra Caballo Blanco ja Mehhiko Copper Canyon

Matk Mehhiko kõige sügavamasse džunglisse, Copper Canyonisse, kus elavad Tarahumara indiaanlased. Läbi uskumatu teekonna Batopilasest Uriquesse raamatu “Jooksjana sündinud” ainetel, kus juhiseks on vaid raamatust loetud kohanimed ja rajakirjeldused.

On suur au joosta koos indiaanlastega nende suurimal rahvuslikul pühal 80km pikkusel ultrajooksul Ultra Caballo Blanco. Kõik päevad olid täis kordumatuid emotsioone ja erakordseid kohtumisi Tarahumarade rahvuskangelaste ja legendidega nagu Arnulfo, Mama Tita kuid ka ameeriklane Ted Barefoot ning teisedˇkuulsused raamatust “Jooksjana sündinud”.

Me oleksime terve selle aja justkui raamatu fantaasiamaailmas elanud, kuid kõik oli päris, tegelik, käega katsutav.

Tarahumara Arnulfo Quimare

Kaja sünnipäev ning igatsuse narratiiv

Kaja on kõige olulisem inimene minu elus ning ma mõtlen ta peale iga päev tuhat korda. Mõni ime siis et skulptuur mehest ja tema süleluses olevast naisest, mis pealegi kandis nime “Igatsus”, käivitas pika sündmuste ahela ja jõudis meie koduhoovi just Kaja sünnipäevaks.

Erinevalt kõikidest ülejäänud asjadest on sellel tegevusel kaugeleulatuv mõju, olles justkui verstapost veelgi elusama elu elamiseks.

Erakordsed saavutused 2019

Maratonijooksu isiklik rekord 2:49

2015 aastast pärineb minu varasem maratoni rekord 2:53, mida pidasin ka oma jooksuvõimekuse laeks. 2019 aasta kevadel sättisin endale kaugeleulatuvaid eesmärke ning sõnastasin aasta 2020 peaeesmärgi “UTMB 2020 jooksu lõpetan esikümnes”.

Ambitsioonika UTMB teekonna esimese vahe-eesmärgina tuli purustada klaaslagi oma neli aastat tagasi joostud maratonilt.

Kuigi passis on kirjas 1972, tunnen end kui 27 ning 2019 lõpus jooksin uue maratoni rekordi 2:49 ja saavutasin üldarvestuses Vana-Aasta maratonil 3. koha.

Poodiumi saavutused 2019

Maratonijooksu isikliku rekordi kõrval kahvatuvad kõik teised sportlikud saavutused. Kuid sellegipoolest tuleb ka need medalikohad üles lugeda.

Ruhnu Maratoni Finiš

Taliharja Vanakuri 1. koht, 101km

2019 aasta jaanuari alguses 101km pikkune jooksuvõistlus toimus ekstreemsetes tingimustes. Lund oli maastikul 30-50 cm ning külmakraade –10. Kui esimeses pooles lükkasime ühiselt teiste tugevate jooksjatega kordamööda paksus lumes jälge siis teine pool oli üksinduses jooksmine üha kasvava eduga.

Ruhnu maraton 1. koht ajaga 3:00

Kevadel joostud maratoni tegi raskeks puuduv konkurents. Kuidas motiveerida ennast terve raja vältel hoidma ühtlast 4:15 tempot? Ja teine koht on alles 40 minuti kaugusel.

Emumäe jooks 1. koht

See lühike 10km pikkune, tehniline ja päris mitme tõusumeetriga jooks päädis üldarvestuses teise koha ning oma vanuseklassi 1. kohaga. Esimesele kohale ei saanud lähedalegi ja kolmanda koha jooksjal polnud jälle minu vastu mingeid šansse.

Maastikumaraton 25km 1. koht

Igasügisese Maastikumaratoni põhidistants on muidugi 42km, kuid minu treeningplaan nägi ette lühemat kuid intensiivsemat jooksu, seetõttu osalesin pooldistantsil ja startisin sealt koos President Kersti Kaljulaidiga. Džentelmen minus soovis küll meie esileedi saatjaks olla aga õnneks tal olid omad ja ma sain sobivama tempo valida.

Vihmane ilm muutis raja läbimise parajaks väljakutseks. Laudteel kurvi võtmiseks tuli hoog korralikult maha pidurdada ning maastiku libedad puujuurikad ja sügav muda tegid sellest klassikalise maastikujooksu.

Tartu Seiklushundi Rogain 1. koht, 62km/6h

Kevadine maastikujooks koos tiimikaaslaste Rait Pallo ja Timmo Tammemäega. Tegemist 6h rogainiga, kus valdavalt Timmo orienteerumisega tegime rajal puhta töö ja lõpetasime lausa 9 min enne kontrollaega. Selle päevaga olime väga rahul.

Joogivarusid täiendasime võistluse käigus kraavidest. Enne kraavini jõudmist tuli kork varakult maha keerata ning kraavi läbides pudeliga läbi vee tõmmata. Eesti on puhas, siin võib peaaegu igalt poolt juua.

Näärilaks 1. koht

Seiklusvõistlus, kus tuleb joosta, sõita rattaga, orienteeruda ning lahendada lõbusaid ülesandeid. Ilm tõi selleks päevaks miinuskraadid, kiilasjää ja külma tuule. igasugustele viperustele vaatamata, näiteks kaotasime SI-pulga metsa, tulime koos Timmo Tammemäega nippi-nappi esimeseks. Teisel kohal olnud Tiit Pekk ja Erik Aibast hingasid meile 10 sekundi kauguselt kuklasse.

Expedition Estonia 2. koht, 159km

See võistlus koosneb tavaliselt kolmest alast: jooks-ratas-kajak. Sel aastal tuli aga tormise ilma tõttu kajakietapp merel ära jätta. Jooksuetapi lõpetasin paari kaardivea tõttu koos kolmanda koha mehe Tauno Riibakuga ning temaga tegime sisuliselt ka sõbraliku koostöö rattaetapil kuni lõpuni.

XT rogain 2. koht, 42km/4h

Koos tiimikaaslase Timmo Tammemäega olime esikoha konkurentsis kolmekordsetele orienteerumise maailmameistrite Rain ja Silver Eensaarega.

Saku Trailrun 2. koht, 16km

Juba nimigi ütleb, et tegemist on maastikujooksuga. Kuigi sellel jooksul puuduvad tõusumeetrid, on see ometi tavalisele jooksjale raske konarlike juurikate, pehme ja ebatasase pinnase tõttu, kus võtmesõna on tugev jala pöia töö kiire tempo hoidmiseks. Seekord oli Alar Abram minust veidi kiirem.

Xdream Adventure Race kevad 2. koht

Füüsiliselt olime kindlasti esikoha väärilised, kuid korraldajate poolt oli rajal üks köieülesanne, mille edukas läbimine sõltus osaliselt kolmandast osapoolest ning seetõttu jäime 3 sekundiga teiseks.

Me olime kõikidel etappidel kiireimad ning oleks küll esimese koha võinud saada.

Xdream Adventure Race sügis, 2. koht

Sellele Xdreamile läksime natuke ebatraditsioonilise tiimina koos Timmo Tammemäe ja Tauno Riibakuga. Oli tõmbamist ja kõike.

Meie tavapärane tiimikaaslane Rait Pallo oli samal ajal Euroopas suurematel võistlustel.

Pääsküla rabamaraton 3. koht, 21,1 km

Poolmaraton ajaga 1:22 oli ühe tavalise mahunädala tugeva pingutusega jooks. Nii võistlusnädala kui ka sellele eelneva nädala kilometraaž oli 160-170 km/nädal, mis polnud lihtsalt lonkimine vaid korralik treening. Seda poolmaratoni loen enda jaoks päris õnnestunud jooksuks.

Ultrajooksud

Argentiina, Patagonia

Black Canyon Ultra 100km/1500m+, US, Arizona

Black Canyon Ultra on väga populaarne jooks ning suure osalejate hulgaga mis teeb kohe ka konkurentsi tugevaks. Profiil on peamiselt mäest alla seega väga oluline komponent on kiiruslik vastupidavus.

Ultra Caballo Blanco 80km/3200m+, 56. koht, Mehhiko

See on maailma klassika. Stardis on kaugelt üle tuhande Tarahumara, see on nende kõige suurem rahvuspüha. Sellele võidujooksule tullakse kokku üle kogu Copper Canyoni. Minu jaoks oli siin ainult üks eesmärk, joosta koos legendaarsete Tarahumara indiaanlastega.

Ushuaia by UTMB 130km/4600m+, 13. koht, Argentiina

Ushuaia on maailmalõpu jooks, sest siit edasi väljuvad laevad vaid lõunapoolusele. Jooks ise oli Eestis novembri-laadse ilmaga. Kogu võistluse vältel sadas vihma ja lund, maapind oli pehme, soine ja vajus läbi. Ainuke erinevus Eestiga olid suured mitmetuhande meetri kõrgused mäed.

Rogain MM 107km/6500m+, Hispaania, 7. koht

Tiimikaaslane Sander Mirme oli suurepärane ning luges perfektselt mitmed kribukohad kaardil välja mille jaoks mul oleks luupi olnud tarvis.

Kui täitsa ausalt öelda siis mulle meeldib joosta küll maastikul aga rogaini MM-l sattusime liiga palju okasroosikeste põõsastesse ning see oli päriselt ebameeldiv. Hispaania mägedes kasvavadki ainult teravaokkalised põõsad.

Schlegeis 3000 Skyrace 33km/1400m+, Austria

Lühike, ekstreemne, kiire, väljakutsuv, ohtlik – kõikide nende sõnadega iseloomustan seda Skyrace’i. Päev enne võistlust sadas mägedes maha paks lumi ning põhjustas sellega enamikule rajale väga ekstreemsed olud. Igati nauditav jooks ning selliseid tehnilisi jookse teen kindlasti edaspidigi.

UTMR, Ultra Tour Monte Rosa 81km/5000m+, Šveits/Itaalia

Ultra Tour Monte Rosa, mõeldud algse variandina 170km ja 12000m+, kuid ilmaolud läksid erakordselt ektreemseks mägedes ning korraldajad olid lausa sunnitud võistluse poole peal katkestama. Sellele vaatamata saime läbida pool ringist ning arvestatava osa tõusumeetreid.

Muud võistlused ja tegemised

IRONMAN Tallinn 2019 run - Leivo Sepp

Tallinn Ironman 11:19 (täispikk)

See oli teist korda läbida täispikk Ironman võistlus, parandasin küll oma aega ca pool tundi aga ilma korraliku ujumisoskuseta ikka head tulemust pole võimalik teha. Järgmine kord astun täispika Ironmani stardijoonele kui ujumine selge ning üldtulemuse alla 10-e tunni teen.

Otepää Ironman 5:06 (poolpikk)

Paraja pikkusega triatlon, kus igal alal jõuab korralikult ennast tühjaks tõmmata. Veel võistluse keskel lootsin teha alla 5-e tunni kuid viimane rattaots oli tugevas vastutuules ning see sõi mulle nii vajalikud minutid.

Kõrvemaa triatlon 1:17

See mõnus väikene ja lühike külavõistlus mulle meeldis, kuigi ujumise etapp on jätkuvalt surmanuhtlus minu jaoks. Rattas suutsin välja vajutada oma selle aasta parimad vatid ning tõsta FTP taset. Jooks oli lihtsalt lühike laktaadipurakas.

Xdream Adventure Race suvi, 5. koht

Xdream pole ainult füüsiline surumine, vaid seiklusvõistlusele omaselt peab seal mõnikord ka õnne olema. Seekord jäime viiendaks, ega rohkem polegi midagi öelda. Füüsise taha meie tiimil tulemus ei jää.

Winter Xdream, M 3. koht, üldarvestuses 5. koht

Olime tiimis koos Timmo Tammemäe ja Sander Linnusega ning sisuliselt jooksime esimese koha väärilise tulemuse välja. Kuid oh seda õnnetust kui finišis selgus et meil on üks SI-pulga märge puudu. punkti läbisime, kõik oli kombes, kuid langesime naksti viiendaks.

Kajak Tallinn-Helsingi 81km

Tore on vahest niisama sõpradega välja minna ning Tallinnast Helsingisse aerutada. Aitäh mõnusale seltskonnale.

Viljandi Järvejooks, 46min, vanuseklassi 9. koht

Väga rahvarohke ning sellega seoses ka tugeva konkurentsiga jooks ka esiotsa inimestele. Mõnus tuttav rada!

Kõrvemaa Kevadjooks, vanuseklassi 6. koht

See on üks korralik laktaadiläve jooks. Alguses on hea minek ja alles keset rada mõistad kui palju on ees veel mägesid ja siis surud hambad ristis.

Statistika emotsioon

Statistika on mõõdetav emotsioon mis näitab, et ma tegelen jätkuvalt meeldivate asjadega.

Activity Distance km Ascending m Time HH:mm
Running 4 876 66 280 488:38
Cycling 2 989 8 721 114:20
Kayaking 425 - 50:00
Hiking 230 5 771 55:51
Skiing 77 399 17:28
Swimming 29 - 12:21
Other 60 1 068 51:00
Total 8 686 82 239 789:38


Kajak Tallinn Helsingi

Kaart suure ekraaniga Garmini kellas

Kas ja mille poolest on suurema ekraaniga Garmini Fenix 6X Pro Solar parem võrreldes FR945-ga?

Fenix 6X Pro SolarTegin võrdleva analüüsi Garmini super kerge ja funktsionaalse kella FR945 ja tippmudeli Fenix 6X Pro Solar põhjal. Info esitus on ilmselgelt kallutatud Fenix 6 poole.

Nende kellade funktsionaalsus on pealtnäha sama, kuid erinevused tulevad välja nüanssides ning sõltuvalt inimese vajadustest osutuvad need tavaliselt määravaks.

Peamised erinevused nende kellade vahel on seotud

  • aku kestuse ja
  • kaardi navigeerimisega.

Muudest omadustest tasub ära märkimist Fenixi kiirem protsessor, mis avaldub eelkõige kaartide kasutamiskiiruses võrreldes FR945-ga. Teiseks võimaldab Fenixi suurem mälumaht kella rohkem kaarte laadida.

Aku kestus

Siin pole pikka juttu, laias laastus 945 aku kestuse mõõtühik on tund ja Fenix6 Solari aku mõõtühik on päev. Fenixi juures olev Solar tähendab, et selle kella klaas on päikesepaneel ning kell kasutab õues olles ka päikeseenergiat.

Kõige parema ülevaate annab siiski kokkuvõtlik tabel.

Omadus

FR 945

Fenix 6X Pro Solar

Kommentaar

Smartwatch mode

14 päeva

24 päeva

Ühendus telefoniga, teavitused jm igapäevane info.

GPS koos muusikaga

10h

16h

Sport + samal ajal muusika kuulamine.

GPS-i kasutamine

36h

66h

Ainult sportimine.

Max battery GPS
Ultratrac mode


60h

6 päeva (148h)

Ultratrac mode ,st. GPS suhtleb aegajalt satelliitidega. Ei soovita spordis kasutada, joon hüpleb sinna-tänna ning tulemus on siiralt väga halb.

Expedition GPS

(GPS punkt iga 60 min)

-

56 päeva

See on pika ekspeditsiooni trackimiseks.

Battery saver

-

120 päeva

Ainult kella ja kuupäeva kuvamine.

NB! Ametlikud numbrid on ideaalnumbrid ja tegelikkuses võib arvestada 20% väiksemaga. Miks nii? Aga nimelt iga kord nuppu vajutades ja kilomeetri vaheaega kuvades süttib ekraani valgustus, see kulutab omakorda akut. Trail runningu ajal kasutan ka kaardivaadet ning see kasutab kohe jõudsalt akut. Näiteks 945 puhul võin oma praktikast öelda, et puhtalt kaardivaates joostes kestab kella aku 10-12h.

Seega ideaaljuhul saaks 945-ga läbida UTMB võistluse, kuid liiga kindel ei tasu olla. Seevast Fenix 6-ga võib rahulikult igasuguse tempoga UTMB-le minna ilma et peaks vahepeal kella laadima.

Jätkuvalt ei soovita ma kasutada Ultratrac mode’i, kuna see annab väga halva kogemuse.

Expedition mode

Eraldi tasub äramärkimist Fenix 6-e Expedition mode. Selle käigus lülitab kell GPS-i sisse vaid kord tunnis (valikus on 15min - 90min) et GPS koodinaadid kätte saada ja peale päikeseloojangut näitab lihtsalt kellaaega. Ekspedition mode käimapanekul on vaikimisi ekraanivaade kellaaeg ning terve ekspeditsiooni vältel pole tarvis mõelda sellele kas kell (trackimine/GPS) on käima pandud või mitte. Kell käib kogu aeg ning salvestab tracki kaheksa nädalat ilma vahepealse laadimiseta.

Expedition mode’s on kellal kolm ekraani: kellaaeg, distants ja kaart.

Fenix 6X Pro Solar watchFenix 6X Pro Solar distanceFenix 6X Pro Solar kaart

Kaardid ja navigeerimine

Ekraani suuruse erinevus on selgelt 6X Polari kasuks.

  • FR945 ekraan 30,4 mm ja 240x240 pixelit, kella kaal 52g (rihmaga).
  • Fenix 6X Pro ekraan 35,56 mm ja 280x280 pixelit. kella kaal 82g (rihmaga).

Tundub et mõned millimeetrid siit ja sealt, kuid tulemuseks on silmaga haaratavalt suur vahe ja Fenix 6X Pro ekraanile mahub “rohkem kaarti” peale.

Teine oluline erinevus seisneb Fenix 6X olevates kaartide visualisatsioonides (Map theme). See võimaldab vastavalt oludele valida samast kaardist teistsuguse vaate, näiteks Marine, mis toob selgelt esile veekogud ja ülejäänud info muutub ebaoluliseks. Teise näitena Dark Mode, mida on hea kasutada pimedal ajal, sest siis joonistuvad kaardil kontrastid paremini välja lihtsustades sellega navigeerimist.

Alljärgnevalt siis Fenix 6X Pro Solar pildid kõikidest visualisatsioonidest. Lihtsuse mõttes kasutasin vaid kahte kaarti, Garmini enda ja OFM full kaart.

Garmini kelladesse sobivate OSM (OpenStreetMap) kaartide test on siin: http://leivo.ekstreem.ee/post/Garmini-kellade-tasuta-kaardivalik

Selleks et pildid oleksid võrreldavad FR945 kella kaartide testiga on kaardifragmendid täpselt samadest kohtadest: Eesti, Munamäe jalam ning Alpid, Les Houches küla lähedane piirkond.

Kaardiosa kokkuvõte

Suuremal ekraanil tuleb üha selgemalt esile Garmini enda kaardi paremus näiteks OFM kaardi ees. Eriti heaks teeb Garmini enda kaardi kasutamise ka High Contrast theme, kuna see muudab metsa valgeks ning tulemuseks on ainult teedevõrgustikuga väga kenasti loetav kaart.

Kui aga tarvis rohkem maastiku lugeda siis tasub ümber lülitada OFM kaardile, kuna see sisaldab ka kõrgusjooni ja hulgaliselt lisadetaile.

Minu vajadused kella funktsioonide osas tänu ultraspordile ja trail runningule on seotud pika akukestusega ning hea navigatsioonivõimekusega. Sellest lähtuvalt on Fenix 6X Pro Solar see valik, millega mind edaspidi ringi iikumas näeb.

Eesti, Munamäe jalam

Kaardi visualisatsioon

Map Theme

Garmin

OFM Full

None

Fenix 6X Pro Solar Garmin map no theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map no theme

High Contrast

Fenix 6X Pro Solar Garmin map High Contrast theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map High Contrast theme

Dark

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Dark theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Dark theme

Marine

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Marine theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Marine theme

Popularity

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Popularity theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Popularity theme


Alpid, Les Houches küla lähedal

Kaardi visualisatsioon

Map Theme

Garmin

OFM Full

None

Fenix 6X Pro Solar Garmin map no theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map no theme

High Contrast

Fenix 6X Pro Solar Garmin map High Contrast theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map High Contrast theme

Dark

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Dark theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Dark theme

Marine

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Marine theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Marine theme

Popularity

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Popularity theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Popularity theme

Resort Ski

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Resort Ski theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Resort Ski theme

Garmini kellade tasuta kaardivalik


Garmin Forerunner 945Testisin Garmin FR 945 kellaga erinevaid OSM (OpenStreetMap) kaarte ning alljärgnev on suurepärane ülevaade selle kohta, et milline on kõige otstarbekam kaart kella väikest ekraani silmas pidades.

OSM kaardid on vabatahtlike inimeste poolt igapäevaselt täiendatavad kaardid. Kuna maailma eri piirkondades on inimeste aktiivsus erinev, siis sellest sõltub ka kaartide täpsus. Näiteks Kesk-Euroopas ja Alpides on kaardid väga täpsed, kuid Mehhiko raskesti ligipääsetavates piirkondades seevastu üsna puudulik.


Mõned mõisted alustuseks.

OSM kaardipõhi on see, kuhu lisatakse majad, teed, märgitakse teede klassid jne. Siia panustavad kommuunid üle maailma ühiselt.

OSM kaardipõhi pole aga Garmini seadmetele otseselt loetav, seega peab spetsiaalse kaarditarkvara abil genereerima failid, millest saaks aru nii Basecamp (Garmini arvutisse installeeritav kaarditarkvara) kui ka kellad jms. GPS seadmed. Nende failide genereerimisega tegelevad üksikisikud või ka inimeste grupid üle maailma täpselt nii nagu nad ise heaks arvavad. Lisaks on võimalus kaardifailide genereerimise käigus tõsta objekte/teid esile või vastupidi neid ära jätta/üldistada. Näiteks maanteeratta jaoks sobiliku kaardi jaoks tuuakse esile asfaltkattega teed ja metsateed on kehvasti loetavad, see lihtsustab väikselt ekraanilt info lugemist. Samad inimesed teevad kaarte ka maastikurtta jaoks ning nendel kaartidel on jällegi kõik metsateed kontrastselt välja toodud.

Siit lingilt leiab kogu loetelu inimeste ja tiimide kohta kes genereerivad Garmin GPS-de jaoks sobivaid faile. https://wiki.openstreetmap.org/wiki/OSM_Map_On_Garmin/Download

Nagu näha on neid seal lehel tohutu hulk grupeerituna maailmajagude kaupa. Osadel kaartidel töötab routing, ehk et GPS seade oskab mööda juhatada punktist A punkti B. Osadel kaartidel on kõrgusjooned, osadel pole. On ka lihtsalt kõrgusjoonte kaarte kus puudub igasugune muu info, neid kasutatakse tavaliste kaartide juures lisakihina.

Loen käesolevaga sissejuhatuse tehtuks. Pikemat ja detailsemat lugemist on internetis palju.

Seda, kuidas kaardid tehniliselt kella sisse saab, on põhjalikult seletatud tüüpiliselt iga kaarditiimi enda poolt. Seega siin piirdun ma vaid tulemuse kirjeldamisega.

Testi eesmärk

Minu eesmärk oli leida Garmin FR945 kella jaoks mõnusalt loetav kaart, mida oleks hea kasutada peamiselt just matkamist ja trail runningut silmas pidades, kuid ka maatee- ja maastikuratta kasutuseks. Seega metsarajad, seal asuvad objektid, kõrgusjooned jpm on oluline info, samas kiirteed ja suured maanteed võivad olla tagasihoidlikult tähistatud.

Kuna ma olen nende OSM kaartidega palju aastaid tegelenud siis võtsin oma pikaaegse kogemuse põhjal valikusse vaid väikse osa.

Testis osalevad kaardid

1. Garmin.Openstreetmap.nl http://garmin.openstreetmap.nl/. Nimetan neid edaspidi lühidalt OSM (kuigi OSM on tegelikult selle baaskaardi üldine nimetaja). Neil on omakorda kolm erinevat kaarti: OSM generic, OSM generic new ja OFM Lite. Ehk siis viimane kaart on lihtsalt OSM-i lehelt alla laetav OFM kaardi lite versioon.

2. OpenFietsMap http://www.openfietsmap.nl/downloads/europe. Edaspidi OFM full

3. Frikart.no http://www.frikart.no/garmin/velgkart.html. Edaspidi lihtsalt Frikart.

4. Garmini enda vaikimisi kaart kellas (põhineb samuti OSM baaskaardil) https://buy.garmin.com/en-GB/GB/p/155338/. Edaspidi lihtsalt Garmin.

5. Velomap https://www.velomap.org/. Edaspidi Velomap. Neil on omakorda kaks kaarti: Velomap race ja Velomap velo. Race kaardil on rohkem üldistusi tehtud.

6. OpenMTB map https://openmtbmap.org/. Edaspidi MTB. Siin on samuti kaks peamist kaarti, MTB classic ja MTB hiking. Mõlema kaardi nimi ütleb ilusti ära otstarbe.

Testisin kahte asukohta, Eesti Suure Munamäe jalam ja Alpides Les Houches küla lähedal olevat piirkonda. Alljärgnevalt siis kõnekad pildid koos minu kommentaariga ning selle põhjal saab igaüks ise otsustada millist tüüpi kaardid talle kõige paremini sobiksid.

Mõlemal kaardil on näha punane tracki joon, Eestis on tegemist Haanja 20 tippu ja Alpides UTMB raja fragmendiga.

Kokkuvõte

Kui oleks vaja ühte ja universaalset kaarti, siis minu soovitus on OFM full, kui aga spetsiifilisemaks minna siis tulevad mängu detailid ja piirkonnad. Näiteks Norra ja Rootsi osas soovitan vaadata Frikart kaarte, Eesti-Läti-Leedu on päris hea OSM generic new kaartidel kuid ka Garmini enda vaikimisi kaasatuleval kaardil.

Alpides on OFM Full üsna hea kaart, kuid samuti sobib sinna MTB hiking versioon. Tasuks veel edaspidi katsetamist ka Garmini enda kaart, kuhu peale lisada läbipaistev kõrgusjoonte vahekiht.

Eesti, Munamäe jalam

Kaardi nimetus

Kaardipilt

Kommentaar

Garmin

Forerunner 945 Garmin map

Vaikimisi kellas oleva kaart. Sellel puuduvad kõrgusjooned, kuid see pole Eestis kuigi oluline.

Kaardilt on ära jäetud kasutu nimeinfo, mis teeb selle kaardi kella jaoks üsna heaks.

OFM Full

Forerunner 945 OFM Full map

OFM kaardil on kõrgusjooned ja väga palju detailinfot. Väikesed metsa läbivad teed on kellalt raskesti loetavad. Rohelisel taustal hall jooneke pole märgatav.

Roheline mets on kasutult säbruline.

OFM Lite

Forerunner 945 OFM Lite map

Kõrgusjooned puuduvad.

Helehalli triibuline tee kaob helerohelise tausta peal ära ning pole kellast loetav.

MTB Classic

Forerunner 945 MTB classic map

Mets kui ebaoluline info on ära kaotatud ning tulemusena on väiksed rajad ka paremini loetavad.

Miks aga sealt munamäelt allamineval teel on ristid peal, on seotud selle teeklassi omadustega.

MTB Hiking

Forerunner 945 MTB Hiking map

Siin on olemas kõrgusjooned, kuid kollane toon on taas kehvasti loetav kellalt.

Matkamiseks siiski päris hea kaart.

OSM generic

Forerunner 945 OSM generic map

Kõrgusjooni pole. Kaardil on hulk erinevaid invormatiivseid ikoone mis aga varjutavad olulise info.

Samas pole nende ikoonidega väiksel kellaekraanil midagi peale hakata.

OSM generic new

Forerunner 945 OSM generic new map

Sama OSM kaart, kuid segavaid ikoone ja infot on vähemaks võetud.

Tulemuseks on päris hästi loetav kaart.

Regio Topo 1.1
(vana versioon)

Forerunner 945 Regio Topo 1.1 map

Regio kaardil on kohe tihedad kõrgusjooned Munamäe juures. Sest meie enda jaoks on tegemist ikkagi suure mäega.

Muus osas see kaart on ajale jalgu jäänud, siin on liiga vähe erinevaid teedeklasse. Ehk siis metsateed ja autoga sõidetavad teed on kohati samasugused.

Frikart TopoSummer II

Forerunner 945 Frikart Toposummer II map

Norraka tiim on otsustanud et kollane värv sobib metsa tähistamiseks.

Tulemus on kellalt üsna kenasti loetav, sest oluline info on ikkagi teedevõrgustik ja see paistab kollase taustal hästi välja.

Velomap race

Forerunner 945 Velomap race map

Optimeeritud maanteeratta sõiduks “race”-kategooriana.

Näiteks majad kui ebaoluline info on ära kaotatud kaardilt. Oluline on ainult suuremate teede võrgustik.

Velomap velo

Forerunner 945 Velomap velo map

Optimeeritud üldiselt linna/maanteeratta jaoks.

Siit fagmendist ei joonistu erinevused race-kaardiga välja, kuid linna-alas on sellel kaardil detaile veidike rohkem.


Alpid, Les Houches küla lähedane piirkond

Kaardi nimetus

Kaardipilt

Kommentaar

Garmin

Forerunner 945 Garmin map

Alpides on kõrgusjooned väga olulisel kohal.

Kuigi Garmin nimetab oma kellaga kaasatulevat kaarti Topo kaardiks, puuduvad Euroopa kaardi versioonil kõrgusjooned.

OFM Full

Forerunner 945 OFM Full map

OFM kaardil on kenasti kõrgusjooned, kuid metsa ala on väga tugeva ja säbrulise rohelisega mis teeb kogu muu seda läbiva info kehvasti loetavaks. Näiteks jõgi kaob metsa ära, kellalt seda ei näe.

OFM lite

Forerunner 945 OFM Lite map

OFM kaart millel puuduvad kõrgusjooned ja mets ning jõgi sulavad kellaekraanil ühte.

MTB map classic

Forerunner 945 MTB classic map

Maastikuratta sõiduks kohandatud kaart ilma kõrgusjoonteta.

MTB map hiking

Forerunner 945 MTB Hiking map

Matkamiseks mõeldud kaardil on kõrgusjooned kuid metsa ala on helesiniseks tehtud ning kella kasutades on see info mõttetu.

Eelkõige on see helesinine halb seetõttu, et sööb ära kõrgusjooned ja jõed.

Muus osas hea kaart.

OSM generic

Forerunner 945 OSM generic map

Roheliseks täpitatud maastiku tõttu pole kellas just kõige parem valik.

Jõgi on kenasti peal, kuid puuduvad kõrgusjooned.

OSM generic new

Forerunner 945 OSM generic new map

Sellel kaardil puuduvad kõrgusjooned ning jõgi kaob metsa sisse ära. Seda jõge pole võimalik kellal välja lugeda.

Velomap race

Forerunner 945 Velomap race map

Race-kaart, kus välja toodud vaid maanteeratta jaoks olulised teed.

Velomap velo

Forerunner 945 Velomap velo map

Eelmise kaardiga võrreldes on detailid pisut erinevalt esitatud.

Narratiiv: Igatsus

Kallile Kajale

Selles nii isiklikus tundes peitub lähedane inimene ja hetk, mil ollakse eemal oma armastatust.

Meenub kõik ilus ja hea, mis illusioonina maailma helgemaks muudab. Nukrameelses ja magusvalusas ootuses saab kallis inimene armsamaks, lähedasemaks, õrnemaks…

Oodates saab olematuks ja leiab andestuse iga tühisemgi hinge kriipinud eludetail. Südamesse jääb kahe armastava inimese vahel igas hetkes kasvav puhas tunne.

Istun „Kiss & Fly“ järel lennukis ja sirutan alateadlikult välja käe, et seda sinu omaga ühendada, tunda lõhna nii tuttavat ja kuulata su rahulikku hingamist. Aga sina, samal ajal, rullid end voodi teise serva, surud nina padja sisse ja sätid oma keha minu kehast veel jahtumata voodilohku.

Sa ootad. Lennuk hilineb. Minutitest saab aeg, ja aeg on kui lookas pidulaud igatsusele. Ja viimaks sina, kui armunud noor tudeng oma kõige ilusamas kleidis, heidad lennujaamas mu sooja embusse. See on hetk, milles taaskohtuvad rõõm, armastus ja teineteisest hoolimine. Lahusolek võis kesta vaid viivu, kuid igatsus, kordub ikka ja jälle, aastast aastasse.

Sooviksin olla Hemingway, et kogu mu igatsus teksti mahuks.

Tahaksin olla Valgre, et noodid klaveril me ümber igatsust looksid.

Leivo, 6. november 2019


Erakordne lugu Igatsus


Narratiiv

Narratiiv ehk erakordne lugu igatsusest ja sellest mis eelnes Kaja sünnipäevale.

Erakordsed teod meie ümber sütitavad inspiratsiooni ja loovust ning on igavikulised.

Inimkond on arenenud sadu tuhandeid aastaid kuid tunded mis meid üksteisega seovad ja lahutavad on jäänud muutumatuks. Ja üks neist on igatsus.

Inspiratsioon

Mööda väikseid Kristiine tänavaid joostes köitis mu tähelepanu üks aia taha tõstetud skulptuur mehest ja naisest. Järjekordsel jooksuringil panin kella pausile, astusin lähemale ja loen: “Igatsus” Meigo Mõttus, 2019.

Kui muidu tundsin lihtsalt selles skulptuuris seost enda ja Kajaga, siis sõna “Igatsus” oli kui päästik või võti mille järel käivitus kiirfilm mu peas – Kaja lennujaamas ootamas või 50m eemal saatmas “Kiss&Fly’s” ja miljonid teised ootamise ning taaskohtumisega seotud elu pisiseigad.

“Igatsusest” sai mu visioonis meid ühendav sümbol ja Kaja sünnipäevakink.

Igatsus Tartu raudtee jaama eesLeidsin FB-st Meigo Mõttuse, saatsin talle visiooni ja “Igatsuse” teemalise lühiessee. Selgus, et kuju on tema kooli lõputöö ning seisnud ka mõnda aega Tartu linna raudtee jaama ees. Meigol oli plaan sellele omanik leida, eBay’sse müüki paisata või siis jätta lihtsalt kristiinekatele silmailuks oma aia taha.

Talle paistis see emotsionaalne ja tugev visioon korda minevat. Jalutasime meie aeda ning vaatasin kuidas ta käed harali nagu suurte sarvedega põder seisis kohas kuhu pidi tulema kuju.

Kõik sobis kui äkki lendas kogu see maailm uppi. Nimelt tuli välja, et üks inimene Saaremaalt ikkagi tuleb ja ostab selle kuju ära. Ma olin üks suur ja nukker tühjus.

Lahenes see aga äärmiselt toredalt, nimelt siiralt haaratuna minu visioonist oli Meigo valmis tegema uue, spetsiaalselt meie jaoks loodud skulptuuri. Maailm oli taas paigas, liikusime edasi ja uudse ideena sai naine endale selga valge rüü.

Mehelik tugevus kohtumas naiseliku õrnusega.

Yin ja yang. Tasakaal. Erinevus. Tervik.

Aitäh Meigo Mõttus.

Mosaiik

Puu

Keset aeda kasvas meie aias eelmiste omanike poolt istutatud puu. Sellel puudus nimi, see oli vägisi kujundatud meetrkõrguseks kängus puukeseks.

Arutasin Kajaga, et see puu on tarvis maha võtta madala energeetilise taseme tõttu ja sinna peab saama edaspidi midagi positiivsemat ja meiepärasemat.

Puud maha võttes selgus, et see oligi juba pehkinud ning lagunes juba enne väljakaevamist tükkideks.

Aitäh Puu.

Lühijutt “Igatsus”

Kaart IgatsusSeda lugu kirjutasin ümber lugematuid kordi, et alles jääks vaid jäämäe tipp ja mille veealune suurus ja sügavus tekib iga lugeja peas.

Hemingway inspireeris mind kirjutama lugu, mis oleks ühtaegu nii isiklik kuid samas üldinimlik ja aegumatu. Ja Kaja inspireeris mind kirjutama lugu, kus peategelaseks on meievaheline suhe.

Lõpuviimistluse osas aitas Merike Villard, lihtsustasime lauseid ja sättisime sõnade järjekorda.

Aitäh Merike Villard.

Valgre “Muinaslugu muusikas”

Sünnipäeva hommiku visioon nägi ette peale äratust ja kaardi ettelugemist klaveripala “Muinaslugu muusikas” esitamist. Augusti lõpus kirjutasin muusik Tõnu Laikrele ja küsisin abi. Tema saadetud videoklippidelt veerisin noot-noodi haaval selle loo läbi uskumatult keerulise protsessi lõpuks mängitavaks.

Ja lõpuks ühel hetkel Tõnu ütles mu esituse kohta: “Noo, päris ilus! Väike lihv veel ja võibki küünlavalgel ilusa muusikaga mõttesse jääda. Tõsiselt.”

Kaja nägi seda klaevripala “väikest lihvi” iga päev, kuid teadmata et see toimub kõik 6. novembri hommiku nimel.

Aitäh Tõnu Laikre.

Madeira

Kaja käis oma ema ja tütrega nädala Madeiral. Saatis mulle hotelli fuajeest pildi klaveriga.

Saatsin talle vastuse juba valminud lühijutust: “Tahaksin olla Valgre, et noodid klaveril me ümber igatsust looksid”.

Ja teine pildike.

Naised olid Madeiralt tagasiteel ning selleks, et taas toita kild-killu kaupa Kaja sünnipäeva mosaiiki, saatsin talle enne lennukile astumist järgmise osa lühijutust: “aeg on kui lookas pidulaud igatsusele.”

Ode Liis

Tänapäeva rahvusvahelist suhtlust silmas pidades soovisin, et lugu saaks ka inglise keelde pandud.

Võtsin Kaja tütre Odega ühendust kes täna Prantsusmaal elab ja palusin tal saladuskatte all tõlkida lugu inglise keelde. Ta oli väga liigutatud sellest ning andis endast parima.

Aitäh Ode Liis ja Sinu Iirlasest sõbranna Kate.

Vedru

Kaart IgatsusNägin oma visioonis et niisuguse kujuga peab kaasas käima ka korralik sünnipäevakaart. Metallist.

Lehtede omavaheliseks ühendamiseks oli tarvis sobiva suuruse ja värviga rõngaid. Ostsin ehituspoest ühe 2 eurose vedru.

Keerutasin õhtul voodis pikutades käes seda vedru ja ütlesin Kajale: “näe, kui siit rauasaega pooleks saagida siis saab ilusaid seibe”.

Andsin vedru Kaja kätte kes ütles lihtsalt “ahahh”. Sest mida muud nii veidra asja peale ikka õhtul öelda.

Öine lend

Skulptuur pidi aias oma kohale saama öösel vastu sünnipäeva, et hommikul salliga kaetud silmi avades Kajale õues palju õnne soovida.

Igatsuse öine lend5. novembril teavitasin naabreid et öösel tuleb hoovis sebimist ja ärgu nad siis ehmatagu kui juhtumisi üles ärkavad ja näevad, et mingi mehed sebivad.

Saatsin kell 23:15 sõpradele sõnumi.

“Räägu vaikne ja sügavas unes. Operatsioon “Igatsus” võib alata”.

Meigo teadis kuhu ja millise nurga alla kuju sättida ning sõbrad Taavi ja Assar aitasid seda üritust läbi viia.

Kell 23:45 tuli vastus: “Head ööd sõber Hemingway!”

Aitäh Meigo, Taavi ja Assar.

IRONMAN Tallinn 2019 ehk neli värvilist patsikummi Kajale

IRONMAN on kindlaks määratud rutiinidega võistlus ning teades oma treenituse taset on võimalik üsna täpselt prognoosida finišiaeg.

  • Ujumine 3,8 km / 1:42
  • Ratas 180 km / 5:47
  • Jooks 42,2 km / 3:37

Ironmani spetsiifiline ettevalmistus on sel aastal olnud jooksu poolele kaldu ning seetõttu prognoosisin oma aja sarnaselt eelmisele aastale 11-12 tunni vahele ja realiseerus 11h 19min (3.08.2019).

IRONMAN Tallinn 2019 run - Leivo Sepp

Ironman ujumise stardipauk Harku järve kaldal

Treeningute põhjal ennustasin ujumise vahemikku 1:30-1:40.

Enne vette minekut limpsisin prillid kenasti keelega üle, et vähendada udu tekkimise võimalust - ja oligi minu start.

IRONMAN Tallinn 2019 swim - Leivo Sepp

Astusin vette ja avastasin üllatusega, et seal kus teised juba ujusid, polnud vesi isegi mitte munadeni ning ma ei näinud mingit põhjust siin horisontaalselt kätega vehkima hakata. Kõndisin rahulikult edasi koos ujujatega. See pidu muidugi lõppes.

Kinnitasin endale, et alustan rahulikult, nagu see oleks mu tavaline treeningujumine Valdeku järves ja kõik saab korda. Väljun pooleteise tunni pärast veest ja edasi toimub kõik kindla maa peal. Kahjuks nii libedalt ja optimistlikult taaskord ei läinud.

Peale esimest viite kroolitõmmet tundsin, kuidas mu keha kangestus, hingamine läks lukku ja ajus tekkis hapnikupuudusest tingitud esimene paanikahoog. Teadsin kohe, mis selle vastu aitab: tuleb keerata selili ja oodata, kuni aju saab piisavalt hapnikku ja keha sellest paralüseerinud olekust välja tuleb. Seda ujumisstiili võib meritäheks või ka lihtsalt tähekeseks nimetada.

Rand on veel siinsamas ja võiksin ju proovida isegi jalgu põhja panna. Siiski ei hakka seda proovima. Esimese kajakiga turvajani on veel kena hulk maad ja ma asun ujumisega teisele katsele. Häästi rahulikult, hingan ilusti sisse, keeran pead, liigutan kätt ja hingan välja… See lihtne tegevus näeb tegelikkuses välja hoopis teisiti: teen ühe kiire õhku sisse kõõksuva ampsu ning siis üritan seda kramplikult vee all v��lja puhuda. No täitsa lõpp, või ei, hoopis täiesti algus.

Kõõks - puhh, kõõks – puhh… No ei lähe mitte! Olen taas paanikahooga tähekeses. Esimene kajakimees on juba päris lähedal ning tunnen ta ära, see on Martin Pedai – kaaslane eelmise aasta maailma pikimalt kajakimaratonilt Yukon River Quest. Ta sõidutaks mind kindlasti sõbra poolest rõõmuga kaldale või kuhu tarvis, aga ma ei hüüa talle isegi tere. Ausalt öeldes on lihtsalt piinlik, kui sõber mind nii abitus olukorras trehvaks. Möödun temast oma stiiliga ikka nii, et viis tõmmet ja siis turvalisse tähekesse.

Tean küll, et siit pääsemiseks tuleb – nii nagu rahvatriatlonitel õpetatakse - „hoog maha võtta ja käsi kõrgele püsti tõsta“. Aga mõtlen sellele, et kui ma Tallinna lahel eelmisel aastal hakkama sain, siis siit Harku järvest ma küll enne 3,8 km ujumist välja ei roni.

Aga nüüd lisandub mu ujumisele veel üks äärmiselt ebamugav nüanss. Nimelt läheb kõhus käima protsess, mis tahab kindla peale välja tulla. Oh õudust. Kui kasutatud kalipsosid müüakse klausliga „sisse pole lastud“, tähendab see midagi hoopis leebemat kui see, mis minul plaanis.

Martin saab kajakist ilmselt pikka aega vaadelda, kuidas üks raudmees on esimese 200m jooksul enamuse ajast tähekeses. Kuidas võiks olla võimalik sellise stiiliga ujuda 3,8 km ettenähtud ajaraames? Haa, salarelv – ainult mina tean, et ükskord läheb mu olukord paremaks ja saan hakata edasi liikuma. Ja siis panen teile kõigile pika puuga, nii et pruun jutt taga.

Lähebki paremaks. Paanikahood vaibuvad ja ka kõht peab kuidagi vastu. Möödun esimesest 300m kaugusel olevast poist.

Vesi on Harku järves erakordselt läbipaistmatu. Ujudes ei näe isegi enda kätt, kuigi see vaid 20-30 cm kauguselt silme eest läbi käib. Tagumises järveosas on hõljukmuda ning seal musta värvi läbipaistmatuses ujudes tunnen end kui mõnes õõvas kohas, kuhu vabatahtlikult ei läheks.

Prillid lähevad alguses küll uduseks, kuid vähemalt ei hakka vett sisse tulema. Võrreldes möödunud aastaga, kui prillid olid pilgeni vett täis, olen kõvasti paremas seisus. Udune prill annab aga ujumistrajektoorile palju avarama mõiste. Kui orienteerumiseks pea veest välja tõstan, pean seda keerama ja kallutama nagu kana, kes üritab ühe silmaga tera tuvastada ja teisega kukke jälgida. Udustes prillides on paar üksikut sihikut, mida kasutan periskoobina, leidmaks ujumisrada tähistavaid poisid ja teisi ujujaid.

Möödub terve igavik.

Päike tuleb välja, meel läheb rõõmsamaks, teisi ujujaid enam näha pole ja ilmselgelt olen ma jälle viimane. Tagumise poi juures tunnen ära järgmise kajakiga turvaja, kelleks on tiimikaaslane Andres Kaju. Temaga koos oleme võitnud maailma pikima 715 km jõemaratoni. Nüüd aga olen valmis end kasvõi poi alt läbi suruma, et saaksin sellest kohast kiiremini mööda.

Lõpuks olen taas Martini juures, kes ikka truult ujujaid samal kohal turvab ja rannaribani on jäänud viimased turvalised 200m. Ujumise aeg 1:42 on eelmise aastaga võrreldes 20 minutit kiirem, kuid kõikide mind tabanud hädade tõttu siiski oodatust aeglasem.

Vahetus ja ratas

Vean kalipso seljast ning torman vetsude poole. Peale mõningast ustega kinni-lahti paugutamist leian ka paberiga koha. Kiire protsess ja edasi.

Kiiver pähe, kingad jalga, võileivad tasku, geelituub hambusse ja juba jooksengi ratta suunas.

IRONMAN Tallinn 2019 bike - Leivo Sepp

IRONMAN Tallinn 2019 bike - Leivo SeppSõtkun kerge pedaaliga Harku mäest üles ja imestan esimeste aeglaste ratturite üle, kellest kohe mööduma hakkan. Harutan paberist koduse juustusaia-pehmiku ning nosin seda mõnusal allatuulelõigul, pea käte vahel. Vaatan, kuidas vastu tulevad vilkuritega mootorrataste saatel esimesed ratturid ja imestan taaskord, et nii rahulikult tulevad. Kui ma aga hiljem ise samas kohas vastu tuult pedaale tallan ning nemad ketaste unnates kiirusega 50km/h vastu sõidavad, saan kõigest aru ja katsun ennast lihtsalt veelgi madalamaks ja voolujoonelisemaks litsuda.

Söön teise ja ka kolmanda koduse võiku ning viimane 30km pikkune vastutuule ots suunaga Tallinna poole ongi käes.

Ratta aeg praktiliselt sama mis eelmine aasta: 5:47. See vastab täpselt sellele, kui palju (no õigemini vähe) ma treeningutel rattale rõhku olen pannud.

 

Jooksule, jooksule

IRONMAN Tallinn 2019 run - Leivo SeppLõpuks ometi, jooksmine, mu lemmikala! Jalas Carbon Hokad, lähen naeratus näol, mõnusa enesetunde ja kerge 4:30 min/km rütmiga liikvele.

Kõik aga, mis ratta peal nositud, tuleb seitsmendal kilomeetril uuesti ringlusse lasta. Kolistan taas plastmassist ustega, kuni leian paberiga koha. Seinal ripub täiesti uus rull. Hakkan kohe paralleelselt ka rulliga tegelema, et õigel momendil vajalik tükk paberit käepärast oleks. See aga on mingi uut tüüpi rull, mis ei avane mitte mingil viisil! Rullil olid juba enne sügavad ärritunud karu küünejäljed ja ma jätkan seda, et saada valge paber lõpuks veerema. Veidralt keeruline ülesanne.

Järgmistel ringidel aga on sellevõrra lihtsam, sest ma tean juba ette, kus on paberit, mis ka kenasti lahti veereb.

Jooks läbi vanalinna mulle meeldib. Meeldib nii rahva kaasaelamine kui ka paljusid teisi jooksjaid häirinud munakivid. Vabaduse platsi ja Lennusadama vahet peame neli korda jooksma, ilma kilomeetreid lugeva kellata oleks küll sassi läinud.

IRONMAN Tallinn 2019 run - Leivo SeppIgal ringil sain ümber käe värvilise patsikummi ja otsustan mõttes need Kajale kinkida. Punane – kollane – roheline… ootan, et viimase ringi patsikumm tuleks oranž või valge, aga tuleb jälle punane. Kajale siis kaks punast, roheline ja kollane patsikumm Ironmani võistluselt teenitud.

Sõbrad Assar ja Alari elavad raja kõrval elavalt kaasa ning saadavad mind uuele ringile üle Lennusadama territooriumi kaikuva Ruja lauluga „Inimene õpib kogu elu, sureb aga ikka lollina, lollina, sureb ikka lollina“.

Kaja hüüab mulle iga natukese aja tagant ergutavaid lauseid stiilis „Sa oled juba siin …“ ja mina hüüan vastu, kui mitu värvilist patsikummi mul tema jaoks on.

Jooksuaeg 3:37. Ootus oli kõrgemal, kuid ilmselgelt pole ma taastunud nädal tagasi joostud Rogaini MM-st ja lõpuringil oli väljakutse isegi tempo 5min/km.

Fotod Kaja, Assar ning Sportfoto. Triatloni vorm on tulivärske väljalase Tartu firmalt Moomoo. Jalas Carbon Hokad ning ratas Cervelo koos varustusega ATSpordist.

 

Respect kõikidele, kes selle katsumuse läbi teevad! See on pööraselt raske.

Kuigi finišis teatan resoluutselt, et täispikale mina enam ei lähe, siis õhtuks juba korrigeerin ennast ja tänaseks on otsusel ka selge eesmärk.

Täispikale Ironmanile lähen edaspidi vaid siis, kui lõpetan selle alla 10 tunni.

Pilguheit ettevalmistusperioodile

Ettevalmistus 3,8 km ujumiseks

Ujumise ettevalmistus Ironman triatloniks algas kaks nädalat enne starti, kui käisin kolm korda Valdeku järves ujumas, et järele proovida millise aja ja enesetundega suudan vees 4 km läbida. Esimesel korra järel olin täiesti uimane ning ebamugavad prillid põhjustasid valulikud ja punetavad vanainimesekortsud silmade alla.

Järgmisel päeval kasutasin teisi prille, mis ei pigistanud küll näole rante, aga ajasid seevastu kogu aeg vett sisse. Üldine enesetunne läks ka üha kehvemaks: põhjuseks kõhtu klumpsav vesi ja ebameeldiv ning varajasele külmetushaigusele viitav krudimine ninasõõrmetes.

Kolmandal päeval 4 km distantsi ujuma minnes hingasin välja läbi nina, mis oluliselt vähendas vee tungimist sügavale ninasõõrmeisse ning eelmisel päeval tekkinud haigustunne ei süvenenud. Samuti hakkasin üle saama sellest pidevast ja kasutust veejoomisest. Lõpetamisel olin küll veidi uimane, kuid samas kindel, et oma rahuliku rütmiga ujun 4km kindla peale ära.

Ettevalmistus 180 km rattasõiduks

Kevad-suvel sõidetud pikemad rattaotsad olid kuni 100 km pikkused. Kui aga võistluse käigus on tarvis peaaegu kaks korda nii palju kilomeetreid läbida, siis on selge, et organism ja füüsis pole selleks valmis. Seega teadsin juba ette, et sellise treenituse pealt saab teine rattapool raske olema. Lisaks oli ilmaennustuse põhjal teada, et viimased 30km puhub võistluse ajal tugev vastutuul.

Ettevalmistus 42,2 km maratonijooksuks

Jooksule olen sel aastal kõige rohkem aega panustanud. Ehk isegi liiga palju? Nädal enne Tallinn Ironmani võistlust toimus Kataloonias Rogaini MM, kus jooksime 24 tunni jooksul mägedes 107km, mille käigus kogusime 6500m+ tõusumeetrit. See tõi maailmameistrivõistlustel kaheksanda koha ja organismile tuntava väsimuse, mis nii loetud päevadega üle ei lähe.

IRONMAN Tallinn 2019 - Leivo Sepp

World of Kayaks paadid

Olen viimased 10 aastat sõitnud World of Kayaks paatidega ning need on igati head olnud. Mitu aastat olen aga mõelnud oma ühese WK 540 väljavahetamisele.

Esimese hea näitena ühene paat WK 540.

Positiivsed omadused selle paadi osas:

  1. kiire, olen sellega saavutanud Eesti Mereaerutamise maratonil 2. koha.
  2. mahukas, täiesti piisavalt, et minna nädalasele matkale näiteks Ahvenamaal.
  3. stabiilne, et tormisel merel hakkama saada. Olen sellega mitu Soome lahe ületust teinud. Pole selle paadiga ka kunagi ümber käinud.

Nagu igal paadil on plussid, on ka miinused, kõik sõltub muidugi lähtekohast. Minu jaoks on selle paadi miinused:

  1. liiga kõrge tekk, mina kui väiksemat kasvu, lihtsalt upun sinna kokpiti sisse ära;
  2. liiga lai, kuna ma tahaksin rohkem high angle aerutada, siis selle laiusega paadi korral on see keeruline;
  3. kaal – minu paadi näol on tegemist mudeliga, mis on kõige tavalisemast ja tugevamast klaasplastist (ja mitte karbonist).

Soome lahe ületus september WK 540

Teise hea näitena kahene paat WK 640

Nagu ikka, on ka sellel omad plussid ja miinused.

Yukon River Quest 715 km võit WK 640

Plusspoolel tuleb kindlasti ära märkida järgmised omadused:

  1. Kiire, olen koos Andres Kajuga võitnud maailma pikima jõemaratoni Yukon River Quest 715km.
  2. Kiire, koos Timmo Tammemäega oleme Eesti mereaerutamise maratonil võitnud 2. koha.
  3. Stabiilne. Koos Kajaga oleme sõitnud Shetlandil, ookeani lainetes.
  4. Stabiilne, olen sellega ületanud Soome lahe.
  5. Mahukas, oleme koos Kajaga käinud 10-e päevasel kajakimatkal Põhja-Soomes Inari järvel.

Miinuspool

  1. Tüürimise süsteem võiks olla parem. Vaikimisi kaasatulevad pedaalid pole just parimad.
  2. Tüür ise võiks olla parem, teadaolevalt uuematel tulebki juba parem tüürilaba.

Tegeikult miinuspoolele ei saagi midagi eriti loetleda. See on superhea paat ja üleni karbonist paat on päris kerge.

WK 640 matkal

Uued ühesed paadid WK valikus

WK 615 Extreme

Tegin sellega Tallinna lahel sõidu. Õnneks oli tuuline, kuid hea et liiga suurt lainet polnud.  Küsisin Andreselt, et kas ta saaks minuga koos tulla, et kui peaksin ümber minema, oleks abi ligidal võtta.

WK 615

Nii kui sisse istusin ja põlle kinni sain ning Andres sabast lahti laskis, mõtlesin et kas on ikka tark tegu praeguse ilmaga lahe peale minna.

Paat hakkas mu all niimoodi värisema, et ohohohoo.

WK 570 ja WK 615 tüürimineKuna tüürimine käis kahe jala vahel asuva pulgaga, siis normaalseks tüürimiseks peavad jalad paadi keskel koos olema. See aga vähndab omakorda oluliselt stabiilsust. Kui põlved aga suruda paadi serva, siis on jube ebamugav tüüri käsitseda.

Lõpuks sõitsin nii, et põlved olid ikka servades ja tüüri lükkasin aegajalt varbaga ühele või teisele poole vastavalt vajadusele. 

Paadi pluss-poolel olevad head omadused:

  1. Kiire. Pikk ja kitsas paat ning disainimisel ongi silmas peetud ultra-distantse 100km ja enam. See paat on nendes kategooriates ka mõned väga head kohad saavutanud Rootsis.
  2. High-angle aerutamise tugi. Paat on kokpiti eest väga-väga ilusti disainitud just high-angle aerutamist silmas pidades. Super-mõnus.
  3. Kitsas kokpit, sisse istudes ei teki paati uppumise tunnet, pigem vastupidi, tunned ennast päris kajakisõitjana ning paadi valitsejana.
  4. Tüürimine, vaatamat oma pikkusele, toimib tüürimine väga eeskujulikult. Paat tegi täpselt seda mida ma temalt ootasin. Ja see oli heas mõttes üllatav.
  5. Ilus. Mitte vähe oluline nüanss – see paat on lihtsalt ilus ja hästi õnnestunud disainiga.

Miinus-poolele lähevad nii mõnedki asjad:

  1. Stabiilsus. Minu puudulik kogemus rajapaatidega tähendab seda, et ma olen ikka kollanokk selles paadis ja värisen iga väiksemagi tuulekese ja lainekese peale.
  2. Stabiilsus. Veel kord.
  3. Stabiilsus. Ikka veel. Ümber ei käinud aga kiirust ka ei suutnud arendada.

WK 615

WK 570 Commander

Nädala jagu hiljem, peale WK615 proovimist, sain 570-ga merele minna. Samuti oli tuuline ilm aga mitte kõrge lainega.

Sisse istudes oli hea enesetunne, Andres ei pidanud paati kinni hoidma kui põlle peale sikutasin ja sõites sain jalad keskel, tüüripulgal hoida.

Ilmselgelt on tegemist minu 540 ja 615 vahele jääva paadiga. Seda nii stabiilsust kui kiirust silmas pidades. Pildil vasakpoolne on 570 ja paremal 540.

WK 570 ja WK 540

Positiivne:

  1. Kiire paat. Väikese pingutusega sõitsin 9,5-10 km/h, samal ajal Andres ütles kõrval 540-ga sõites, et peab ikka pingutama et samas tempos püsida. Paatide vahetamine ning uuesti kiirused üles – tunnetuslikult pakun, et paatide kiiruse vahe on 0,8-1 km/h.  Kuigi tundub pealtnäha vähe, muutub see tunni aja joksul juba päris oluliseks distantsiks. Täpsemalt üks paat on tunni ajaga 1km võrra kaugemale jõudnud.
  2. Mahukas paat. Nagu ka 540 ja õigupoolest ka 615, võib sellesse paati päris suure hulga nodi sisse panna.
  3. High-angle tugi. See paat on 615-ga sarnaselt disainitud ning aerutaja, kes tahab high-angle’t sõita, saab seda kenasti teha.
  4. Tüür töötas suurepäraselt, alguses oli nöörid liiga lõdvad, kuid nende pingutamine oli lihtne ja seejärel töötas paat super kenasti.
  5. Kella kinnitamise aas. Noh, hästi mõeldud aga teostus kehvake.
  6. Madal kokpit, hea istuda, avar väljavaade.

Negatiivne:

  1. Puudub päevasõidu jaoks mõeldud võileiva vms pisiasjade panipaik.
  2. Rohkem nagu polegi.

Kokkuvõtteks

Mõlemad paadid võtaks endale kohe!

WK570 võtaks uueks paadiks 540 asemel. Veidi värises all, kuid sellest saab kiiresti üle. Lahendada tuleks ainult kaks küsimust: 1) võileiva tasku tekitamine paadile ja 2) paat peaks olema kergem ning materjal peaks olema karbon.

Kuju, väljanägemise ja muude omaduste poolest võtaks aga WK615. See on lihtsalt nii ilus ja ma tahaksin päeva lõpuks endale seda paati põhipaadina näha aga täna ei oska ma veel 615 vääriliselt sõita. Peaksin kena jupp aega seda õppima.