Üks suurimaid väärtusi mida ma kõikidel oma välisreisidel tunnen, seisneb erinevate kultuuride paremal tundmaõppimisel. Õigem oleks öelda isegi et üldse tundmaõppimisel.
Seekord oli Hollandis koos grupp inimestest – eesti, venemaa, usa, poola, rumeenia, sloveenia, itaalia, belgia.
See meenutab kunagisi Reagani ja Gorbatchovi kohtumisi mis toimusid Rejkjavikis – ehk siis ei kummagi maal. Käesolev samuti – ükski inimene ei olnud Hollandist, vaid see oli koht kus kokku saadi.
Kas te teate, et U.S.-s arvatakse et Amsterdam on riik? Ja seda täiesti tõsiselt. Ja meie teame et Amsterdam on Hollandi pealinn – eksole ? Kuid tuli siia mees Ameerikast ja teatas et Wikipedias on siiski riik Netherland mille üks osa on Holland. Mine võta kinni kuidas seda nüüd tõlgendada. Ma rääkisin talle et eestlaste jaoks ei ole olemas riiki Netherland – vaid on ainult Holland.
Kuid olulisim kõikide selliste rahvusvaheliste kohtumiste juures on siiski iga inimene üksikult ja see et tema esindab seal oma rahvast, kultuuri ja maad. Kui muidu nii mõnigi rahvus on oma loomult tagasihoidlik ja kinnine (näiteks eestlased) siis globaalsel maastikul muutub iga inimene avatuks ja räägib suurima heameelega kaasa.
Näiteks kui meie grupp jõudis selleni et teemaks tulid erinevate maade eripärad, kultuurilised ja keelelised iseärasused – oli kõigil midagi öelda. Ja kõik kuulasid ka teisi huviga. Sattus nii, et sõidutasin ameeriklast tagasi lennujaama (ca 1h sõitu) ning tema jaoks täiesti arusaamatu – miks peab olema ühes keeles o-tähel peal täpid (two dots) või kriips (line). Ja kui ma ütlesin talle fraasi „õues õitses õunapuu“ – siis selle peale ta naeris ning teatas et seda on võimatu hääldada (it’s impossible). NB! Ülejäänud täpitähed on enam-vähem OK, kuid absoluutselt kõikidele inglastele tekitab raskusi (nad ei suuda) hääldada kõrvuti tähti õ ja u. Ja pea olematu vahe on nende jaoks tähtedel o ja ö. Proovige mõne tuttava inglase peal.
Lisaks rääkisin talle eesti kõige ilusamast lausest „üle mäe jõele, üle jõe mäele“, mis oli muidugi täielik müstika tema jaoks. Ta ei üritanudki seda järele hääldada.
Muide, kas teate et Eesti 10 kõige ilusamaks valitud fraasi hulgas on ainult üks fraas, mis ei sisalda ühtegi täpitähte. Tegemist oli 7. kohale tulnud fraasiga. Otsige ise üles.
Kui satute rahvusvahelisse gruppi, kus inimesed räägivad ainult oma tööst ja lõunasöögist, siis soovitan teema viia riikide, rahvuslike eripärade tasemele – ja te näete hämmastavat muutust kõigis. Uskuge mind – sellised teemad võivad täita ühe suvalise rahvusvahelise grupi õhtu restoranis ja aega tuleb puudugi.
Mul on innovaatiline tunne rääkida meie riigi e-lahendustest – e-kool, e-maksuamet, vabalt saadaolevast WiFist (või äärmiselt odavast), Skype-st, e-valimistest, mobiiliga allkirjastamisest (täielik utoopia enamikele).
Ja loomulikult räägin ma alati seiklusspordist – seegi kord suutsin ilmselt meie US-i mehe pöörata seiklusspordi poole rohkem vaatama. Igatahes tagasi jõudes lubas ta oma sõpradega asjast rääkida ning hakata osalema endurance-võistlustel. Ta ise nimelt tegeleb väga aktiivselt rattaspordiga (tal oli isegi oma maanteeratas usa-st kaasa võetud). Osaleb augustis ühel USA kvalifikatsioonisõidul, mille lõpetamisel tagab endale pääsme RAM-võistlusele. RAAM – Race Across America – peaaegu 5000 km pikkune rattavõistlus läbi ameerika.