Team Salomon S-Lab kevadine minek

Kolm järjestikust nädalavahetust ja enamgi pakkusid elamusi paljudele seikluste otsijatele kel meeldib kaardiga väljas ringi liikuda.

ADIDAS Winter Xdream - 15.01.2017 Pirita

ADIDAS Winter Xdream - 15.01.2017 Pirita

Foto: Aldis Toome

Alustama peab kaugemalt kuna juba jaanuaris oli kätte jõudnud kevad 2017. Maa oli must ning Winter Xdream, mis nagu nimigi ütleb peaks olema talvega seotud, muutus aga lihtsalt talviseks rattavõistluseks.

Tiimil ACE Salomon (Timmo Tammemäe, Rait Pallo, Leivo Sepp), polnud ühtegi kõhklust millise vahendiga starti minna – jalgratas. Korra jooksis läbi, et äkki peaks fätiga minema? aga sinnapaika see jäi, kuna Timmol ja Leivol nagunii fätti pole ja lund ei paistnud, läksime peale tavaliste ratastega.

Rajal olnud kõige kõvem jooksutiim “Sparta jooksjad” saavutas üldjärjestuses 18. koha. Kuigi rajal oli etappe, kus me liikusime jooksjatega võrdsel kiirusel. Jooksjad lihtsalt jooksid väga nobedalt ja meil oli vaja rattaid üle kivide ja kändude lihtsalt tassida. Ilmselgelt aga oli rajal pikki sileda tee like ning seal võib rattale vastu saada vaid veel kiirem ratas.

Nagu näha, siis esimese koha võttis üldse segatiim, sinna kuuluvad rattaorienteerumise maailmameister ning muidu mehiste rattalihastega sõitjad. Meie tiim jõudis 3 min peale võitjaid, kuid 3. koht oli juba võitjatest juba pea 12 min kaugusel.

Väärikas aasta algus ratastel: meesteklassi 1. koht, 3:23 ja 58km.

https://www.xdream.ee/winter-xdream-info 

ADIDAS Winter Xdream - 15.01.2017 Pirita


ICEBUG XT Talverogain - 18.03.2017, Randvere

ICEBUG XT Talverogain - 18.03.2017, Randvere

Foto: Harry Veide

Nime järgi on tegemist taaskord talvise võistlusega, kuid reaalsus oli see, et tuli lihtsalt 4 tundi joosta. Metsaalused hakkasid välja sulama ning krave ületades ei võinud sugugi kindel olla, kas jää peab või astud läbi. Veel nädal enne võistlust kndsid veel kõik kraavid ja vähegi vesised alad. Tänaseks siis aga pokumaad suhteliselt vesised ja metsateed kaetud jäise sopaliuga.

Pigem on reegel see, et kahesed tiimid on poodiumil, kuna leiab lihtsamini sobiva jooksutempoga kaaslase. Meie siiski trotsisime seda reeglipära ning läksime kolmekesi. Käsitlesime seda võistlust enda jaoks kui pikka 4-tunnine jooksutreening.

Rait oli tulnud just suusahooajalt ning tema enda sõnul on tal jooksusamm selline eelmise sügise jäänuk. Timmo on aga kogu aeg suurepärases vormis. Leivo jooksuvorm ei olnud ka veel talvest korralikult väljunud kuid tiimi abiga suutsime sellegipoolet näidata päris head tulemust.4 tunni jooksul läbisime 39km ning maastik oli kohati päris raske.

Kokkuvõttes tubli 2. koht, 4h ja 39km.

http://www.xtsport.ee/voistlused/xt-talverogain/info/

ICEBUG XT Talverogain - 18.03.2017, Randvere


Tallinna Linnarogain - 25. märts 2017, Kadriorg

Tallinna Linnarogain - 25. märts 2017, Kadriorg

Foto: Silver?

Nädal peale talverogaini toimus Tallinna Linnarogain. Kuna Timmo on selle peakorraldaja siis tema seekord jooksma ei saanud tulla ning Raidul olid toimetamised ees. Telefonikõne Heitile, kes on ka alati heas vormis, ja saigi selleks korraks kokku tiim Salomon-Seiklushunt (Leivo Sepp, Heiti Hallikma).

Väljavõte finišiprotokollist on justkui keskelt – kõik õige. Esimesed 6 tiimi olid ratturid aga jooksjatel on ikka oma arvestus. Seepärast siis siinkohal näha vaid 3-e esimest jooksutiimi puudutav fragment.

Heitiga koos tubli jooks ning tasuks 3. koht, 3h ja 33km.

http://linnarogain.ee/

Tallinna Linnarogain - 25. märts 2017, Kadriorg


Tartu Linnarogain - 1. aprill, 2017, Tartu

Tartu Linnarogain - 1. aprill, 2017, Tartu

Foto: Aldis Toome

Tartu Linnarogaini algne mõte oli segavõistkonnana ja Manniga minna, mille peale Assar ütles, et “Leivo, lõpuks ometi on Sul ka mõistus pähe tulnud, iga kord polegi vaja tõmmata”. Kuna Mannil aga tuli ka plaanidesse muudatusi, kirjutasin Arvile Seiklushundist ning tema viis mind seepeale kokku Sander Linnusega.

Selge pilt, iga nädalavahetusega tõuseb jooksu intensiivsus mitte terve sammu jagu vaid kohe mitme pika hüppe võrra edasi.

3. koht ning 3-tunniga jooksime kokku 38 km.

Kui analüüsida, et miks seekord kolmas koht, siis põhjus on väga lihtne, meie planeering ei hõlmanud kõikide punktide võtmist ja seda pole võimalik hakata parandama rajal olles. Esikoht võttis kogu platsi puhtaks ja neil isegi 5 minutit üle. kui võrrelda distantsi ning aega, siis meie jooksutempo oli tegelikut täpselt sama, mis võitjatel.

Kaja ütles hiljem kodus, et sellise tempoga jätkates oleks teie maratoni aeg tulnud 3:15.

http://seiklushunt.ee/rogain/

Tartu Linnarogain - 1. aprill, 2017, Tartu

Laulasmaa Ultramaraton 2016, II koht

Laulasmaa Ultramaraton toimub 21,1 km pikkusel ringil, mida joostakse kokku 10 ringi.

Vabalt võib ka vähem joosta, tulemus läheb igal juhul kirja, kuid võitjad jooksevad kõik 10 täis. Nii on tavaliselt.

2016 aasta Ultrajooks aga katkestati öösel kella 3 paiku. Põhjuseks väga libedad ja võistlejatele ohtlikuks muutunud mudased tõusud ja laskumised. Minul oli selleks ajaks joostud 7 ringi, ehk siis 147.7 km ajaga 16:55 ja tulemuseks 2. koht. Kolmas koht – eelmiste aastate võitja lätlane Laimonis – oli ca 6-10 min mul järel.

TOSSUD HOKA ONE ONE

HOKA ONE ONE SpeedcoatKui Hannes Veide, eelmise aasta Laulasmaa Ultra võitja eestlaste seas ja kellenimelises tiimis ma tänavu jooksin, küsis poole võistluse ajal, et kuidas Hoka’dega on neid libedaid mudatõuse võtta? Pean ütlema, et paremat jalanõud ultra ja eriti veel selliste tingimuste jaoks annab otsida.

Jalanõu on jooksmise A-O ning HOKA ONE ONE on ülimalt hea ultrajooksu jalanõu. Aitäh siinkohal Silver Eensaarele soovituste eest. Jooksin mudeliga Speedcoat ja julgen soovitada kuigi jalas näevad need sellised üsna wanna-be tossu moodi välja. Paks ja kõrge tald ning ka värvilahendus on pigem selline street-walkeri laadselt silmatorkav.

JOOKS ISE

Esimesed 2 ringi jooksin hästi kerge tempoga, hoidsin ennast tugevalt tagasi ja vähegi tõusu moodi asjad kohe kõndisin. Ringi ajad umbes 2:05. Kolmandal ringil hakkas juba sadu tugevnemise märke näitama ning vahetasin lühikesed käised pikkade vastu. Keskmine tempo veidi langes, ringi aeg võis olla ca 2:10.

Laulasmaa Ultra vihmametsasKaja, kelle asendamatu abi võimaldas mul põhivahetusala väga kiirelt ja sujuvalt teha, andis ka teada, et Assar lubas minuga kolmanda-neljanda maratoni ajal tulla jooksma. Olin juba viienda ringi teisel kilomeetril, kui äkki oli tagant kosta pikkade sammude müdinat – ja hopp – Assar oli mind kinni püüdnud. Kinnitasin talle, et meie jooks saab olema erakordselt aeglane, ja ta ei näe ühtegi kilomeetrit, mis oleks kiirem kui 6min/km kohta.

See tempo sobis Assarile hästi, ta jooksis selg ees ja filmis mind, hüppas sinna põõsasse ja teise et taas mõni parem klõps saada. Siin olevad fotod ongi Assari tehtud.

Laulasmaa Ultra Leivo Sepp

Imelikul kombel ei tulnud vähemalt selle 7 ringi jooksul veel pähe seda nii tavapärast mõtet, et “miks ma seda teen?” Ma lihtsalt tegin ja jooksin.

Viiendal ringil koos Assariga joostes, olin kas kolmandal või neljandal positsioonil. Kõige ees väga kiire lätlane, tema järel üks või kaks eestlast. Alles hiljem sain teada et ainult üks eestlane. Ja üsna minu järel veel üks lätlane.

Esimesel kohal olnud lätlane läks järgmisel ringil väikesele puhkusele, et siis naasta uue energiaga. Üks eestlane minu ees aga oli kadunud, ilmselt ka läks puhkama või lõpetas ning teine eestlane lihtsalt ei suutnud rohkem tempot hoida. Kui seitsmendal ringil olin kõige kaugemas punktis ja taas Hannest nägin, siis ta küsis, “tahad teada kuidas Sul läheb?”, kehitasin õlgu, sest ega mul liiga palju mõtlemisvõimet enam alles polnud. Aga Hannes vastaski ise: “Sa oled juba pikemat aega esimene”.

Tunnistan ,et see ei äratanud minus mingit emotsiooni, sest ma ei olnud sinna ultrale üldse võistlema tulnud. Minu eesmärk oli iseendaga joosta ja mitte lasta ennast kannustada võistlusest kui sellisest. Sest ma pole ultrat sellisel viisil varem jooksnud ning ma tahtsin enda kohta lihtsalt õppida.

Laulasmaa Ultra Leivo SeppKui aga seitsmenda ringi lõpetasin, ütlesid korraldajad, et rohkem joosta ei saa, kuna ilmaolud on ülimalt kehvad. NB! üks lätlane oli ka finišis alajahtunud seisundis, kuigig ise samal ajal korrates “I must run, I must run”. Õnneks aga olid korraldajad temast jõu ja meelekindluse osas üle.

Aitäh ka Salomonile, kelle soojad püksid aga veelgi enam koorikjope, ülimalt kerge ja täiesti veekindel, hoidis mind kuiva ja soojana. Ja juba mainitud HOKA’d hoidsin mind kindlalt rajal.

Minu ülesanne kõige selle juures oli vaid edasi liikuda.

Hannes Veide liikus ka rajal fotokaga ringi ning temalt vähe suvisem vaade jooksule.

Laulasmaa Ultra Leivo

Treeningplaan ja tegelikkus

Ahto saatis pühapäeval treeningplaani märtsi kuu osas. Ilus kava - esmaspäevast pühapäevani ja nii neli nädalat jutti.

Juba kohe esimesest nädalast alates jäid aga plaanist järele ainult riismed.

Esmaspäevast kolmapäevani olin Prahas ning kõik päevad hommikust õhtuni sisustatud, seega jooksurajale puudus lihtsalt võimalus minna. Jõudsin vaid iga päev tunniks ajaks hotelli aeroobikasaali, et teha ÜKE.

  • Nädala treeningtunnid: 7h
  • Jooksukilomeetrid: 46km

Neljapäeval, tagasi olles, oleks pidanud jooksma minema, kuid õhtune robootikatund Reaalkoolis läks oodatust pikemaks ning seega tuli üldse trennivaba päev. Pole ju ilus oma innustunud õpilastele öelda, et hakake koju minema, kuigi mõnikord on ka seda ette tulnud kui kell juba tõesti 22-le läheneb ja õpilased pole seda nägugi et minema peaks hakkama.

Konsulteerisin Ahtoga, et mis teha, eelkõige tundsin huvi, et kas peaksin pühapäeval tegema treeningtempoga 2h+ jooksu või siis minema 35+ minutiks välja ning võistlustempos 10k jooksma. Ahto ütles, et jookse parem 10k.

Seega kohendatud nädalaplaan oli lihtne, reedel tegin hallis 12x400m ahto lõike, laupäeval jooksin rahuliku tempoga 18km ning pühapäeval 10km võislustempoga Vinni-Rakvere talvejooks.

Reedeseks lõigutrenniks sain kätte ka uued tossud mis SEB Maraton projekti raames igale osalejale ette nähtud. Minu valik oli selgelt kiire võistlustoss, Nike Lunaracer+ 3. Pean kiitma jalanõud, kuna kohe esimest lõiku joostes tundsin just parajal määral vetruvat tagasilööki tossu kannaosas. Soojendusjooksul polnud mingit vahet, aga lõiku joostes, tugevama jalatõukega, oli see hästi tunda. Juba kuuenda lõigu ajal tulid higipiisad näole, kaheksanda ajal hakkas lugemine sassi minema ning kümnenda ajal mõtlesin, et ainult kaks veel.

Pühapäeval oli üllatuslikult palju inimesi Vinni-Rakvere 10km stardis. Headest tuttavatest rajal ka Kait Vahter, Viivi-Anne Soots ja Kirti Rebane.

Jooks kulges kinnitambitud värskel lumel, et kui hoog sees siis oli minek hea ning libedus eriti tunda ei andnud, kui aga tulid pöördekohad, oli vaja aegsasti pidurdada et püsti jääda ning uuel sirgel hoo võtmiseks käisid küll jalad ringi nagu multika tegelastel.

image10km lõpuaeg 37:20 ning M40 arvestuses 1. koht ja üldarvestuses 5. koht. Aasta esimese stardi kohta ütles Ahto "alaverlikult ütleks, et pole paha aga suveks on siit vaja veel paar minutit välja võtta".

Huvitav aga on see, et kui mina jooksen 10k ajaga 37+ minutit siis kell annab minu eeldatavaks 10k ajaks 34:50. Mis saab siis aga kui ma jooksengi 34:50-ga?

imageJa üllatuslikult andis kell selle jooksu peale uue VO2max-i: 61 ning sellega kaasnes ka automaatselt uus maratoni lõpuaeg. Pean ütlema, et kui kell sedaviisi edasi põrutab, siis läheb ise sinna starti.

Peale Rakvere jooksu aga kohtusime Marathon100 tiimiga Pärnus, Hedon Spa-s, kus saime tunda vee hoolitsevat mõju ning maitsva õhtusöögi, et hommikul triksis-traksis olla ja Qvalitas keskusesse koormustestile minna.

Kuidas tuleb 20h trenninädal

Selle aasta mahukaim trenninädal. Tegelikult pole siin midagi keerulist ega ülemäära palju.

  • Treeningtunde kokku 20h
  • Jooksukilomeetreid 63km
  • Lisaks ventti/ÜKE, ratas nii pukil kui õues, ja matkasuusk Keava ning Endla rabas.

Nagu näha, siis võrreldes eelmiste nädalatega on jooksukilomeetrid kokku kuivanud. Kuid seda kvaliteetsemalt püüan neid teha. Oluline on ka madala pulsiga treeningute osakaal, nagu näiteks suusamatkad sõpradega.

Kirjeldan vaid olulisi ehk arendavaid treeninguid.

Lõigutrenn: 3+1+3+1

Kuna väljas ilm jätkuvalt libedapoolne ja kiirete lõikude jooksmiseks ebasobiv (vähemalt minu jaoks), läksin juba teist korda elus sisehalli, et seal oma lõigud ära teha. Tegelikult on aga need trennid saanud mu koduses kõnepruugis endale nimetuse "Ahto lõigud". Seega läksin TSH-sse ahto lõike tegema. 3km soojendusjooks, jooksuharjutused, venitused-sirutused ja siis ringile. Kõige sisemine rada on täpselt 200m, seega hea lihtne arvestust pidada. 3km = 15 ringi. Esimesed 3km tempoga 3:47, siis 400m ehk 2 ringi puhkust ning siis 1km tempoga 3:33. Uuesti 400m puhkust ja järgmine 3km lõik tempoga 3:45 ja lõppu 1km ajaga 3:34. Seega kõik lõigud võrreldava tempoga. 3km lõpuks aga hakkas hallis joostes suu kuivama.

Lõigutrenn: 5x1 + 2x200m

Ja jälle sisehalli ahto lõike tegema. Kõik 1km lõigud keskmise tempoga 3:33 ning puhkeintervalliga 200m (üks ring). Lõppu kaks korda 200m, ehk siis üks ring täiega, nii paju kui tuleb. Vot see oli tõesti lendamise tunne. 31sek ringi peale teeb 200m tempoks 2:35. Ja peale 200m jooksmist kõlkusin nagu räim jooksuringi reelingul. Igatahes sai jalgadesse piimhappe tunde üle pika aja.

Leian, et pean rohkem kiiremaid jookse tegema, muidu jäängi sinna piimhappe eelsesse mugavustsooni lonkima 3:45-ga. Ja nii kui valu tekib siis annan alla.

10km tempojooks

Otsustasin pühapäeval veel ühe 10km tempojooksu teha. Õismäe-Hiiu kergliiklusteel: 5km ülesmäge ja 5km allamäge. Algas ilusti, asfalt kuiv-puhas, hea pidamine, kerged jalanõud mõnus minek. Aga juba 2km peal algas lumesodi ja ebamäärane kuumaastik vahelduva eduga lõpuni. Sellegipoolest hoidsin ülesmäge keskmist 4:14 ning allamäge 3:50. Ülemises otsas puhkepeatust ei teinud, kohe alla tagasi. Seega 10km aeg 40:30 ja keskmine tempo 4:03. Ja pulss oli pigem madal, alles lõpuks ronis tasapisi üle 163-e.

 

Vastlapäeva ja Sõbrapäeva jooksunädal

Iga nädal tuleb oma näoga, Tavalist, keskmist või rutiinset nädalat polegi olnud.

Mõnes mõttes võiks öelda, et tegemist oli puhkenädalaga, kuna kolmapäev ja neljapäev tulid täielikult spordivabad. Elu lihtsalt seadis oma asjad nii, et isegi hommikusi töölesörkimisi ei õnnestunud teha. Enesetunne on suurepärane ja need kaks puhkepäeva kulusid vahepeal marjaks ära.

  • Sporditunde tuli 5 päeva peale kokku 12h.
  • Jooksukilomeetreid 93km.
  • TSS (Training Stress Score): 700

Kuna mulle meeldivad igasugu tehnilised mõõtmised, eneseanalüüsid jms, siis kasutan TrainingPeaks veebikeskkonda. Selle taga seisavad mehed, kes on kümneid aastaid teaduslikult uurinud sportlasi ning neid mõõdistanud igas asendis ja välja töötanud meetodid spordivõimekuse analüüsiks.

Laupäeva õhtul tuli külla Ahto Tatter ning Kaja oli mõnusa kišš-kišš (loodetavasti kirjutasin õigesti) piruka küpsetanud. Vaatasime Ahtoga laiemalt otsa minu käesoleva aasta jooksuplaanidele, mida ja kuidas ma hiljuti teinud olen, et kõige selle pinnalt hakata juba konkreetseid edasisi tegevusi planeerima.

Emotsionaalselt aga kõige lahedam jooks tuli pühapäeval, kui käisime koos Silveriga läbi jooksmas Tallinn City Trail tänast varianti http://wilderness.ee/et/ 

Distants 21km ning tõusumeetreid kokku 251m. Väga kihvt kuidas praktiliselt ilma teid ületamata on võimalik kokku panna nii erinevaid kohti läbiv äge trail-run. Alljärgnev on ülevaatlik pilt, kes aga täpsemalt soovib uurida siis siit lingilt saab endale ka GPS-versiooni alla tõmmata: https://ridewithgps.com/routes/12188307 

Tallinn City Trail

Pilk üle Soomaa suurvee

Käesoleva nädala algus oli erakordselt tihe ning ootust täis. Ootust selle suhtes, et kes saab valituks projektis SEB Tallinna Maraton 2016 alla kolme tunni. Viimasesse ringi olid jäänud 4 meest, kelle vahel toimus siis veebihääletus. http://marathon100.com/

Minu eesmärk on joosta sügisel SEB Maraton ajaga 2:45.

See tundub mulle täiesti pöörane eesmärk, kuid hullud asjad ongi lahedad.

Ausalt öeldes hoidsin ma pöialt Lauri Pihlakule, tema ajalised näitajad olid kõige paljulubavamad – ehk tema pealt oleks näinud ilusat arengut.

Aga siinkohal on sobilik aeg öelda SUUR AITÄH kõikidele sõpradele-tuttavatele. Veebihääletuse tulemusena kogusin 309 häält, kui suure eduga ma võitsin, selle kohta mul infot kahjuks pole.

Nüüd järgmise sammuna teeme vereanalüüsi ning siis uurivad arstid meie sportlikku võimekust kliiniliselt ning alles seejärel otsustatakse – kas ikka oleme sobivad kandidaadid projektis jätkama.

Selle nädala treeningud, 1-7 veebruar 2016.

Treeningtunde kokku 14h, jooksu 109km.

Ainukesed sisetreeningud olid esmaspäevane ÜKE ja teisipäevane jooga. Ja selle nädala märksõnaks olid tuharalihased. Nii korralikult pole ammu õnnestunud ÜKE-s harjutusi teha, et ka neljapäeval olid veel tuharalihased valusad.

VO2max 60Nädala lõpetasin pika jooksuotsaga, 32km keskmise tempoga 4:39. Keskmist kiirust tõstis kindlasti jooksu keskel tehtud kiirem 3km lõik tempoga 4:05. keskmist aeglustas aga selgelt Tabasalu pangapealne, mis on ikka lausjää all. Pöörane kui raske on jalgu maast lahti saada. LaSportiva Crossoverid kaaluvad 426g (1), samal ajal minu lemmikud Saucony Kinvara 6 kaaluvad 244g (1).

race predictorSelle nädala lõpetuseks üllatas Garmini kell mind uue numbriga ning pakkus välja, et Running VO2max 60 ning prognoositav maratoni aeg 2:43:12. Kell arvab juba minu vormist päris hästi. Tehnoloogia on tore ja mulle meeldib nende vidinatega mängida.

 

Kajak jäi seekord katuseleKäisime Taaviga Soomaa suurveel, kuid ürituseks see jäigi, isegi kajak jäi katusele. Nagu omavahel arutasime, et “kuivakad täitsid oma ülesannet hästi, jäid täiesti kuivaks”. Vähemalt kajak “Valged Aerud” sai korra üle kesk-Eesti käia.

Oleme mõlemad kogenud suurvett Soomaal ja tänavune oli siiski väga tagasihoidlik. Looduse rütmi järgi peavad siiski ka tänavu nii loomad kui inimesed käima.

Soomaa üleujutus

Reedel sadas nii ilus valge ja paks lumi maha, et ma ei suutnud vastu panna kiusatusele rattaga välja minna. 2,5 tundi mööda lumiseid metsateid oli kihvt.

Rattaga lumistel metsateedel

Õhus on tunda kevadet

Kuigi täna on alles 31. jaanuar ning peaks rääkima südatalvest, tahaksin küll rääkida juba kevadest. Reede hommik (29.01) oli see päev, tavapärane hommikune 6km jooks tööle, kuid õhus oli kõik teisiti. Ninasõõrmeisse jooksis karge hommikuhõng ning tööle jõudes olin täis värskust ja kevaderõõmu. Jagasin seda tunnet kolleegidega ning oh rõõmu – oli ka teisi kes seda hommikut tundsid.

Postkastis oli juba ootamas kiri sõbralt “see päev mil algab kevad. see on igal aastal. 2016 oli see tänane hommik! Palju õnne! T.

Tore kui Su ümber on inimesi kes märkavad ümbritsevat ja ei rutta nina maas tööle.

Käesoleva nädala pikkus tuli praktiliselt 15 tundi. Jooksu kokku 91km, mida on veidi vähem võrreldes eelmise nädalaga. Jooksukilometraaži peamine mõjutaja oli pühapäevane matk loodusesse koos sõpradega. Kõrvemaal tegime matkasuuskadega 16km pikkuse ringi.

image
Foto: Assar Jõepera

Kolmapäevane keskmise pikkusega jooksu keskel oli ca 10km puhast vesi-jääd. Kitsarööpa tee algusest kuni Hiiu-Õismäe kergliiklustee lõpuni. Tänane pingutus jäisel rajal joosta toob tagasi edaspidi. Tegemist on väga arendava treeninguga nii jalgade tasakaalu arendamise kui ka kogu keha hõlmava pingutusega.

Ärge peljake minna jooksma rasketes tingimustest – lumes, jääs, liivas – see arendab teid oluliselt mitmekülgsemaks ja tugevamaks.

Neljapäevase jooksu keskel võtsin taas sisse mõned lõigud, seekord siis 5x1000 tempoga 3:50.

Reedel käisime Marathon100 raames korraldatava jooksjate projekti raames Lasnamäe Spordihallis proovitreeningul ning välja valiti 4 jooksjat – mina sealhulgas – kelle vahel toimub nüüd veebihääletus.

Palun anna oma hääl minu nimele siin veebilehel: http://marathon100.com/est/uudised/SEB+Tallinna+Maraton.n/vali-oma-lemmik-3-tunni-maratoonar

Tänan! Sõprade abiga sai valmis video "Jooksmine on lahe!" või siis inglise keeles RUN for FUN.

36h ühistreening Võsu kandis

Hommikul tuli täiega vihma ja kolm inimest lipsasid ruttu autosse et "päeva peale" Võsu kandis ilusasse ilma jõuda.

Võsul 36h ühistreening

Võsule jõudes oli ilm jäänud sama ilusaks kui Tallinnast välja sõites.

Teekonnaaken:

Võsu - Rajukari neeme tipp (torni pilt ongi sealt) - Saviloodi tipp - Lahe küla - Natturi küla - Älvi saar (lõunapaus) - Pedassaare neem - Võsule tagasi.

Läbitud teekond

Kokku tuli 4h 15min ja 31 km. Ja oligi tehtud tiir Vergi poolsaarele.

Lahe serrve mööda

Üle suurte kivide

Lisaks veel siin: http://kaja.ekstreem.ee/?ID=2470&s=com

Alari GPS-track: http://users.emt.ee/alar/vosu_track/

Tartu Maraton 63km ja 9h trekkingut

Täna sai läbi tehtud trekkinguga Tartu Maratoni 63km rada. Alustasime Otepää suusastaadionilt kell 8:00 ning esimene grupp lõpetas Elva Jahilasketiirus 17:07.

Tegu oli peamiselt Bergsoni meeste vastupidavuse ja varustuse testimise treeninguga. Minni eestvedamisel sai teoks - nii koos söögi-joogipunktidega kui ka kõige muu juurdekuuluvaga.

Kokkulepe oli, et allamäge jooksme ning ülesmäge ja sirged kõnnime. Riietuse ning jalanõud valis igaüks ise. Paljud valisid tossud, kuid mina ning mõned veel tegid raja läbi saabaste ja matkakeppidega. Eks ikka selleks, et saapad oleksid Bergsoni jaoks korralikult sisse käidud.

Tartu Maratoni rada Harimäe kandis

Kui esimene pool möödus viperusteta siis teisel poolel seevastu oli neid mõnigi.Näiteks pidi olema 37 km peal toitlustamine, kuid segastel asjaoludel oli see alles 46km peal. Seega - kui seiklusspordi kõige suuremad ajaröövlid on vahetusalad-söögipunktid siis seekord söögipunkti polnud ning aega selle peale ei kulunud :-)

Kuna aga organism ootas juba viimased 5km söögipeatust, oli selle puudumine äärmiselt tore kogemus. Kuna mul polnud seljakotti ühtegi võileiba pandud, hakkas maailm silme ees kiiresti ringi käima. Põhjus oli ilmselgelt ka selles, et ma olin sattunud juhtgruppi.

Matkasime grupiga - Urmo Alling, Ruth ja Maret Vaher, Sven Liivand ja Tiit Tähnas - Tiit ja Sven otsustasid vahepeal joogipeatuse teha ning seejärel jäidki oma tempo juurde. Seega - olles paar kilomeetrit nüüd oma uue väikese tiimiga - Urmo ja õed Vaherid - trekkinud, hakkas mulle tasapisi tunduma et miski on teisiti. Ning kui see mulle kohale jõudis...

Ma olin ju sattunud liidrigruppi Eesti meistritega, Urmol ja Maretil olid tossud jalas, Ruthil olid küll kerged matkasaapad, kuid tema jõu ja vastupidavust iseloomustab kindlasti see, et talle võiks jalga panna kasvõi tuukri tinasaapad oleks ta ikka sama kiire kui teised või veidike kiirem. Seega olin ühes paadis "hullude" Vaheritega :-)

Urmo küsis olematut söögipunkti läbides retoorilise küsimuse „kas kõigil on süüa kaasas?“ ning pigistas endale ühe geeli naha vahele. Ruth krapsas oma seljakotist vilunud liigutusega ühe võileiva ning jagas selle minuga pooleks - oi sellest oli suur abi. Ja teine väga suur abi Vaherite seltskonnast seisnes selles, et nad teadsid väga täpselt kust kulgeb Tartu Maratoni rada. Ma võin öelda et seal on kümneid kohti kus ma üksi oleksin täiesti eksinud, mis ette rutates võib öelda paari inimesega ka juhtus.

Kokkuvõtteks oli õdede Vaherite ja Urmoga koosveedetud aeg tipp-topp. Tempo oli samuti täitsa pandav ning minu jaoks pisut intensiivsema treeninguga kui algselt arvestatud. Eks omajagu mängis siin rolli ka eilne maraton.

46 km peale oli organiseerunud toitlustus – oi kui hea maitses pastasalat, vorstivõileib ning õunamahl.

Sealt edasi läks enam-vähem nii, et laskumised jooksime ja sirged ka, kui tõus ei olnud tuntav siis sai ka need võetud kerge sammuga.  Nõnda, vahepeal liitus meiega tagantpoolt tulnud Heiti ja nii jõudsimegi Elva jahilasketiiru.

Tartu Maraton 63km finish

Heiti oli vahepeal jooksnud koos Rainiga, kuid jällegi segastel asjaoludel (GPS-i patarei vahetus), läksid nad omavahel kaduma. Ja nõnda siis tegi Heiti ühe pika 5km lisajooksuringi kuid jõudis siiski õigele rajale tagasi. Rain tegi samuti miski huvitava jooksutiiru, kuid tema läbis väga erinevaid radasid ning kõik need polnud mitte Tartu Maratoni rajad. Lisaks õnnestus neil mõlemal mööda lasta toitlustuspunkt mis oli vist sel ajal nähtamatu – igatahes süüa nad ei saanud.

Kui me olime kõik juba lõpuks koos (õige pea jõudsid lõppu ka Minn, Randy, Maku, Tiit, Sven, Pilvi) ning Elo hakkas meid bussiga tagasi viima (Raini müttas endiselt teadmata kohas ringis – tal polnud kaasas ei telefoni, raha ega ka pealampi ja õues oli täiesti kottpime).  Olime juba bussiga peaaegu Arulas kui saabus kõne, et „Rain on jõudnud Jahilasketiiru“. Ots ringi ja tagasi. Rain oli kõvasti seigelnud mööda pimedaid Elva metsasid – muidugi omaarust kõige otsemat teed mööda Jahilasketiiru.

63km tegid läbi 11 inimest. Alustasime 17-kesi, kuid 6 inimesel oligi plaanis pool teha.

Üritus oli väga lahe, kõik jäid äärmiselt rahule!! Minn, hästi tehtud.

Maraton - 42 km ja 3:47

Stamina korraldtud Vana-aasta maraton. Vaata kui huvitav:

poolik hokikepp - mudane metsatee - pikk sirge - piiksuga matt - poolik hokikepp - mudane metsatee - pikk sirge - piiksuga matt - poolik hokikepp - mudane metsatee - pikk sirge - piiksuga matt ...

Ja nii 9 korda järjest.

Vana-Aasta maraton

Oleks võinud isegi kiiremini lonkida aga pidin oma jõudu homseks 63km trekkinguks hoidma. Pulsoka keskmine HR näitas 158. Kiireim kilomeeter oli 20-s ajaga 5:03.

NB! Kaja tegi oma elu esimese maratoni ajaga 4:40 - väga super tubli.

Tulemused siin.