Tänane trena - ratas20 ja jooks10

Peale tööd rattariided selga ja kiire tiir rattaga - kuna ilm oli selline ebamäärane (vihm, mitte vihm) siis otsustasin Pirita teel vaid 20km tiiru kasuks, kuid selle eest tempoka. Kõige veidram aga oli see, et poole maa peal kruvis rattal lenks lahti ja nii jäi suurem pingutus tegemata, sest iga järsema põrutuse või keeramise peale ei allunud esimene ratas minu keeramisele. Nõnda jäigi keskmine kiirus vaid 31km/h peale. Imelik - keegi oleks justkui rattale sabotaaži teinud.

Noh, ratas koju, jooksuriided selga ja trummi - 2 x 5km ringi. Kuna siin lenks lahti ei tule, sain vähemalt joosta sellise tempoga nagu ise tahtsin - nõnda siis tuligi 10km - 46min. Kumbki ring täpselt 23 min - 4.55 / km.
Ühe ringi peale tuleb ca 100m tõusu/langust kokku - st see on Tartu Jooksumaratoni rajast tunduvalt raskem. Tartu JM kulgeb ju valdavalt mäest alla.

Tartu Jooksumaraton

Palju õnne kõikidele sõpradele-tuttavatele!

Teil kõigil oli erakordne võimalus minust sel aastal kiirem olla.

Esimesena läks Toomas Gross (1:35) - temaga lippasin samas tempos ca 4km, siis oli Peeter Hendrikson (1:40) mul seltsiks, temal oli eesmärk Tõnule (1:37) ära teha - mis nagu näha ei õnnestunud.
Varsti tuli Eduard Pukkonen (1:34) ja soovis jõudu ning kimas mööda.
Peetriga samas tempos püsisin ca 10km, kuid siis hakkas pihta. Mingi kõhuhäda tuli kallale.
Nüüd jõudsid tagant Tõnu ja Andres Pae (1:42) järele ning läksid oma tempoga mööda - Tõnu kusjuures päris kiiresti.
Varsti jõudis järele ja rühkis mööda Allan Harand (1:39), tema oli seadnud endale eesmärgiks alla 1:30 teha (kuid polnud jooksujalga sel aastal).
Ja lõpuks tuli tagant ja läks mööda ka Henri Jõesalu (1:41) - tema oli kerge jalaga ning teatas et täna talle istub.

Finišis kohtusin veel Meelis Luiks-ga (1:44), kes oli samuti imestunud et kus ta minust siis mööda sai - eks ikka siis kui mina mõnes TP-s aega veetsin.

Minu enda lugu niisiis - alates kuskil 10-st kilomeetrist tuli hirmus kõhuhäda kallale, nii et minu jooks seisnes peldikust peldikuni jooksmises.

Oeh kui mõnus oli TP-d näha, et kohe saab plastkabiibi ning ukse enda järelt kõvasti kinni tõmmata. Istud seal mitu minutit ja kuulad kuidas väljas hordide viisi jooksjad ähivad ja mööda vupsavad. Ning kui järgmine TP on alles 5 km pärast, siis see oli tõeline piin. Viimane TP on 3km enne finishit - no küll oli ka seal mõnus mitu minutit aega veeta. Ma oleks ka 1km enne finishit võimaluse korral mõnda kabiini lipsanud...

Nõnda siis minu tulemus 1:49 ja koht 457.

Tartu Jooksumaraton

Palju õnne kõikidele sõpradele-tuttavatele!

Teil kõigil oli erakordne võimalus minust sel aastal kiirem olla.

Esimesena läks Toomas Gross (1:35) - temaga lippasin samas tempos ca 4km, siis oli Peeter Hendrikson (1:40) mul seltsiks, temal oli eesmärk Tõnule (1:37) ära teha - mis nagu näha ei õnnestunud.
Varsti tuli Eduard Pukkonen (1:34) ja soovis jõudu ning kimas mööda.
Peetriga samas tempos püsisin ca 10km, kuid siis hakkas pihta. Mingi kõhuhäda tuli kallale.
Nüüd jõudsid tagant Tõnu ja Andres Pae (1:42) järele ning läksid oma tempoga mööda - Tõnu kusjuures päris kiiresti.
Varsti jõudis järele ja rühkis mööda Allan Harand (1:39), tema oli seadnud endale eesmärgiks alla 1:30 teha (kuid polnud jooksujalga sel aastal).
Ja lõpuks tuli tagant ja läks mööda ka Henri Jõesalu (1:41) - tema oli kerge jalaga ning teatas et täna talle istub.

Finišis kohtusin veel Meelis Luiks-ga (1:44), kes oli samuti imestunud et kus ta minust siis mööda sai - eks ikka siis kui mina mõnes TP-s aega veetsin.

Minu enda lugu niisiis - alates kuskil 10-st kilomeetrist tuli hirmus kõhuhäda kallale, nii et minu jooks seisnes peldikust peldikuni jooksmises.

Oeh kui mõnus oli TP-d näha, et kohe saab plastkabiibi ning ukse enda järelt kõvasti kinni tõmmata. Istud seal mitu minutit ja kuulad kuidas väljas hordide viisi jooksjad ähivad ja mööda vupsavad. Ning kui järgmine TP on alles 5 km pärast, siis see oli tõeline piin. Viimane TP on 3km enne finishit - no küll oli ka seal mõnus mitu minutit aega veeta. Ma oleks ka 1km enne finishit võimaluse korral mõnda kabiini lipsanud...

Nõnda siis minu tulemus 1:49 ja koht 457.

Sportland Kõrvemaa Kevadjooks - tehtud!

Taaskord jooksurajalt. Sportland Kõrvemaa Kevadjooks 16km.

Kõrvemaa jooksuralli on mõnus eelsoojendus Tartu Jooksumaratonile, kuna seal on parajalt mägesid, maastiku, kurve jne. Tegemist ei ole igava rajaga - jooks on seal vaheldusrikas ja möödub kiirelt.

Ekstreemseid kohti pole, kogu rada on ühtlaselt üles-alla mööda teada-tuntud mõnusaid Kõrvemaa teid.

Finišiaeg: 1:12:48, koht lõpuprotokollis 118 (kiirus 4:30/km). Kokku lõpetajaid 427. Alar Jõeste aeg 1:19:50 (kiirus 5min/km), koht 220

tegelikult olen veidi ebarahul oma kohaga, kuna kuskil 8km peal hakkas mul pistma (polegi ammu juhtnud) ning kogu teine pool rajast möödus ebameeldiva terava valuga kõhus. Hingamine oli OK ning jalgades oli ka powerit - kui seda va pistmist poleks olnud :(
Kuigi ma ise olen alati rääkinud seda, et pistma hakkamine on alati vähese treeningu näitaja. Kuna treenitust ei saanud sel hetkel parandada, siis proovisin maksimumi saavutada korrektse hingamisega.

Kui hakkab pistma:
Siinkohal minu soovitused pistmise ärahoidmiseks või mõju vähendamiseks:

  • hinga sisse nina kaudu ja välja suu kaudu (koormuse all näeb see tegelikult nii välja, et sisse hingad mõlema kaudu ja väljahingamise ajaks sulged ninasõõrmed)
  • hinga korrapäraselt - madala koormuse korral näiteks 2 sammu hingad sisse ja 4 sammu välja; keskmise koormuse korral 2 sammu sisse ja 3 välja; kõrge koormuse korral 2 sisse 2 välja;
  • hinga sisse kiiremini ja välja kauem

Ülaltoodud võtteid kasutades õnnestus tempot hoida, kuid juurde sain panna alles viimasel kilomeetril - siis hingeldasin suvaliselt sisse-välja :-)

Viljandi järvejooks - TEHTUD!

Rada
Viljandi jävejooks - pikkus ca 12,5 km
Veidike rajast: ikka uskumatult palju mägesid on seal Viljandi järve ümber, maastik oli mõnusalt vaheldusrikas, kordagi ei tekkinud rutiini. Pidevalt pidi olema valvel järgmise kurvi, tõusu või languse osas.

Parim koht sellel rajal on loomulikult kõige tagumisest tipust tee pealt metsa keeramine - seal on päris korralikult mudane - absoluutselt sobilik lähenemine multisportlasele. Kuna ma olin selle lõiguga arvestanud, siis olid mul jalas pühapäevasest võistlusest veel kuivamata tossud ja nii oli hea nendega otse läbi muda panna ning mööduda kümnetest inimestest, kes püüdsid kikivarvul hüpata oma lumivalgete eliit-maratoni tossudega mättalt mättale.

Jooksurajal sain kokku ka Tõnukesega Ekstreempargist, kellega oli meil rajal tihedaid kontakte stiilis tema ees ja mina ees.

Aeg
Täna oli minu lõpetamise üldkoht 275 ning aeg 49:48. (lõpetajaid üle 2200, rekordiline osavõtjate arv). Keskmine kiirus 4min/km.

Sedapuhku siis minu jaoks teine kord ümber Viljandi järve joosta. Esimene kord oli aastal 2002. Tookord oli 357. koht aeg 53:47 (lõpetajaid 925).

Seega, olen parandanud oma kohta 4 minuti võrra, mida pean väga heaks tulemuseks.

Jooks 40km

Joosta 40km - see on imelihtne.

Nagu kõlas kunagi üks minu esimene eestikeelne elektroonika raamat "Raadio - see on imelihtne".

40 km jooksu õpetus (minu tänasel näitel :-):

0-10 km - jooksed ennast soojaks, lihased hakkavad käima, käed ei külmeta jne: aeg 55 minutit.

11-20 km - soe on sees, nüüd on paras aeg tempot tõsta - samm on kerge, nii et panengi juurde: aeg 53 minutit.

21-30 km - hea minek sees, nüüd hoia tempot - nibin-nabin õnnestubki: aeg 54 minutit.

31-40 km - väsimusel ei tohi lasta võimust võtta, kohe on kodu ukse ees - hoia-hoia-hoia - aga siiski: aeg 59 minutit.

Ja tulebki kokku 40km ajaga 3:41.

PS! ilmselt oleks ka viimase 10 saanud parema aja hoida, kuid jook sai otsa 34km peal (1,5 oli seljakotiga kaasas).

Jooks 40km, peaaegu maraton

Kaja näpistas mind põsest ja ütles "noh, pekinägu" kui ma teatasin, et ma pole oma 74kg kehakaaluga üldse rahul Bergsoni võistlusele mõeldes.

Nüüd siis peale tööd jooksukad selga, joogisüsteem seljakotti ja 40km läbitud kergel jooksusammul nigu naksti,

Tegelikult päris nigu-naksti ikka ei läinud:

esimesed 10km - väga mõnus oli olla, alustasin rahuliku maratoni tempoga. Pirita teel puhus mere pealt mahe tuuleke ja kastis mind rõõmsalt üle kai visatud soolaste merelainetega. Et ma higistama ei hakkaks ometi... Jõudsin veidi üle Pirita.

10-20 km - tempo püsis täiesti muutumatuna, enesetunne suurepärane. Pirita-Viimsi-Randvere.

20-30 km - mida lähemale 30-le, seda rohkem oli juba jalgades tunda nende pakkudeks muutumist - aga teletorn möödus siiski märkamatult. Juurdlesin selle üle, kas mu tempo on langenud või mitte. Ilmselt siiski oli, kuid rütm oli sama. Randvere-Mähe-Muuga-Teletorn-Pirita Rinka. Aeg 2:56.

30-35 km - sellel lõigul olid kõige "vingemad" tõusud. Nimelt see Lükati silla tõus. Võtsin joostes, kuid tempo oli ilmselgelt langenud. Jalad olid juba päris väsinud.

35-40 km - Pirita tee kuni koduni. Pirita teel mõõtsin ka oma kilomeetri kiirust (seal on mõnes kohas km-d asfaldile kirjutatud), masendav - 7:10 - 7:15 min/km. Jooksin justkui kellegi teise jalgadega. Kuid mis peamine, ei ühtki kõnnisammu kogu tee peale.

Niisiis: 40km ja lõplik aeg 4:04. Võrdluseks siinkohal, et Helsinki maratoni aeg oli 3:52.

Ahjaa, läksin kodust välja - kaalusin 74,1 kg tagasi jõudes kaalusin 72,2 kg.

Jooks 40km, peaaegu maraton

Kaja näpistas mind põsest ja ütles "noh, pekinägu" kui ma teatasin, et ma pole oma 74kg kehakaaluga üldse rahul Bergsoni võistlusele mõeldes.

Nüüd siis peale tööd jooksukad selga, joogisüsteem seljakotti ja 40km läbitud kergel jooksusammul nigu naksti,

Tegelikult päris nigu-naksti ikka ei läinud:

esimesed 10km - väga mõnus oli olla, alustasin rahuliku maratoni tempoga. Pirita teel puhus mere pealt mahe tuuleke ja kastis mind rõõmsalt üle kai visatud soolaste merelainetega. Et ma higistama ei hakkaks ometi... Jõudsin veidi üle Pirita.

10-20 km - tempo püsis täiesti muutumatuna, enesetunne suurepärane. Pirita-Viimsi-Randvere.

20-30 km - mida lähemale 30-le, seda rohkem oli juba jalgades tunda nende pakkudeks muutumist - aga teletorn möödus siiski märkamatult. Juurdlesin selle üle, kas mu tempo on langenud või mitte. Ilmselt siiski oli, kuid rütm oli sama. Randvere-Mähe-Muuga-Teletorn-Pirita Rinka. Aeg 2:56.

30-35 km - sellel lõigul olid kõige "vingemad" tõusud. Nimelt see Lükati silla tõus. Võtsin joostes, kuid tempo oli ilmselgelt langenud. Jalad olid juba päris väsinud.

35-40 km - Pirita tee kuni koduni. Pirita teel mõõtsin ka oma kilomeetri kiirust (seal on mõnes kohas km-d asfaldile kirjutatud), masendav - 7:10 - 7:15 min/km. Jooksin justkui kellegi teise jalgadega. Kuid mis peamine, ei ühtki kõnnisammu kogu tee peale.

Niisiis: 40km ja lõplik aeg 4:04. Võrdluseks siinkohal, et Helsinki maratoni aeg oli 3:52.

Ahjaa, läksin kodust välja - kaalusin 74,1 kg tagasi jõudes kaalusin 72,2 kg.

Jooks 22

Niisiis Käärikul sedapuhku, Minni juures.

Bergsoni mehed (Randy, Rain, Minn, Tanel, Leivo) tegid ühe pikema jooksutreeningu mööda Tartu Maratoni suusaradasid.

Samuti sai meelde tuletatud köiel tõusmist šumaride abil, mis on kindlasti üks elemente seal võistlusel.