Soomaal jõge puhastamas

30. Novembril oli hommikul –9 kraadi külma, kuid sellele vaatamata tuli kohale tore seltskond kajakitajaid, kes ühise töö käigus ja lõikudeks jaotatud Navesti jõge prügist koristasid.

Pean ütlema, et kaldad olid juba tugevas jääs ning juba ainuüksi jõe peale saamine oli esmaselt jäämurdja rolli täitmine.

Kokku sai puhtaks tehtud 60 km jõge Soomaal. Õllepurgid olid kõige tavalisem hulpiv prügi, kuid esines ka kanistreid jms plastnänni.

Aitäh korraldajatele kes selle ellu kutsusid http://www.seakayakingestonia.com/

Ja pilt on Toomas Tikenbergi fotokaamerast.

image

Seiklusspordivõistlus Näärilaks 2013

Underground võistlus, kus mitte keegi ei tea kes seda korraldab ning keegi millegi eest vastutust ei võta.

Ometi tuli kohale Eesti seiklusspordi paremik ning ca 6 tundi kestvasse võistlustulle astus 27 kahest tiimi Maardu-Ülgase kandis.

Rajameistrid olid tõsiselt head tööd teinud ning iga punkt oli väärt et seda külastada.

Suur aitäh rajameistritele ja abilistele !!

Urmoga võtsime rahulikult ning ilmselt sai ka järgmise aasta Xdream mõne idee võrra rikkalikuma raja Ülgase kanti.

image

image

Jõulumatk Haanjas

Lumeilvese tiitlit on võimalik saada Eestis. Selleks tuleb läbida Haanja 20 kõrgeimat tippu. Just selline üritus viiakse läbi iga aasta 25. detsembril Ekstreempargi poolt. http://www.ekstreempark.ee/ 

Nagu ka varasemalt nii ka seekord, kaks gruppi – jooksjad ning matkajad. Kui mina koos 7 jooksjaga tegime tiiru 3:18 (23 km), siis ligi 200 matkajat said täpselt kaks korda kauem loodust nautida ja teepikkuseks said nad ka väidetavalt 27 km.

image

Laura 17

Hommikune sünnipäevatraditsioon lipuheiskamisega.

Palju õnne Laura!

IMG_5276

Kui eile (aasta lühim päev) oli veel päeva pikkus 6h 3min siis täna on juba 6h 4min.

Rõõmustame pikenevate päevade üle Naeratus

Elektroonika, robootika alus

Maailm on teinud lõpuks tiiru. Nimelt minu isiklik elektroonika-maailm ja jõudnud tagasi algusesse – aastasse 1985 – mil ma olin 13 aastane.

Leidsin üles oma konspektid, mille varaseimaks algusajaks on märgitud just see aasta. Muide samal aastal – 1985 – ilmus ka esimene eestikeelne loogika mikroskeeme tutvustav Jaak Pihlau “Digitaalelektroonika käsiraamat”. See oli minu ammendamatu varaallikas ühtede ja nullide maailmas.

image

Täna siis on ring tagasi jõudnud ning hakkasin Reaalkooli robootikas õpetama noortele päriselt elektroonikat.

Kui 30 a. tagasi oli peamine kirjandus vene keeles, siis täna on minu suur abiline ingliskeelne raamat: “Practical Electronics for Inventors, Third Edition

Kreete 18

Kreetel täitus täna täisealiseks saamine. Hommikuse koogilaua, mille etttevalmistamiseks ärkas Kaja kell 4:45, ääres arutasime läbi millised privileegid ja kohustused sellega seoses tekkisid:

  • võib olla kaua väljas
  • külastada öölokaale (ja muidugi ka näiteks Rock Cafe’d)
  • alkoholi ja sigarette osta poest
  • kõndida tänaval kinnine alkoholi pudel käes
  • vastutada oma tegude eest ise
  • kasutada ja allkirjastada MobiilID-ga
  • osaleda valimistel
  • kuuluda erakonda
  • autojuhilube omada
  • lennukis üksi lennata

Mida aga veel ei saa teha:

  • kasiinosse saab alates 21 aastaselt
  • kandideerida Riigikokku saab alates 21 aastaselt
  • kandideerida Eesti Vabariigi Presidendiks saab alates 40 aastaselt

Algatasime traditsiooni, et sünnipäevad kui meile piisavalt tähtsad isiklikud sündmused, väärivad Eesti lipu heiskamist. Hommikuse tibuvihma saatel oli see igati tore ja auväärne sündmus.

Kreete 18 aastane sünnipäev ja lipu heiskamine

Kreete 18 aastane sünnipäev ja lipu heiskamine

Vaindloo saare külastamine

Tegime kajakisõpradega toreda nädalavahetuse Eesti kõige põhjapoolsemale - Vaindloo saarele.

Vaindloo saar

Assar vaatab silmapiirile - tänane päevateevalmistume Vaindloolt lahkuma

teel Uhtjule

Vaindloo saare piirivalvurite maja

Esimesel päeval

  • Vainupea – Uhtju: 18 km ja 2:45
  • Uhtju – Vaindloo: 19,4 km ja 5h

Laine kõrgus merel Uhtju ning Vaindloo vahel keskmiselt 2m ja kohati ligi 3-e meetrised lainemäed.

Teisel päeval

  • Vaindloo – Vainupea: 27 km ja 4:33

Suures plaanis meri suhteliselt tasane, kuid lõpus hakkas ootamatut lainet üles keerutama.

image

Kuidas turvaliselt siseneda kalda ääres kajakisse

Paljud on teist kajakiga sõitnud, kuid üllatavalt vähe pööratakse tähelepanu sellele, kuidas oleks kõige parem kajakisse siseneda või sealt väljuda.

Vesteldes hiljuti sellel teemal inimestega kes on juba mitmeid aastaid sõitmas käinud, sain aru et oleks hea teha üks lühike õppeklipp.

Kalda ääres kajaki sisenemine ja väljumine

Õige sisenemine seisneb selles, et astud alguses füüsiliselt üle kajaki ning siis lased oma tagumiku kajaki istmele ning seejärel tood jalad sisse. Väljumine vastupidi – kõigepealt jalad välja kahele poole ning alles seejärel tõused püsti.

Millised siis need “valed” sisenemised on?

Esimene ja kõige levinum “vale meetod” on see, et astutakse jalad ees kajaki sisse ning seejärel potsatakse oma keha järgi. Ilmselgelt ebatasakaalukas sisenemine. Samuti väljumine – kõigepealt visatakse aer kaldale ja siis ronitakse kuidas juhtub kajakist välja.

Teine, ka üsna levinud “vale meetod” on see, et aeru üks ots toetatakse kokpiti selja taha ja teine ots kaldale (see siis peaks lisama tasakaalu) ning seejärel ronitakse mingil suvalisel viisil sisse välja. Selle meetodi miinuseks on selgelt võimalikud aerukahjustused ja mitte sugugi parem tasakaal esimese meetodiga võrreldes.

NB! ma ei annaks oma aeru mitte kellelegi, kes teise meetodi järgi

Päästetööd merel, kuidas siseneda kahese kajaki sisse

Päästetööd merel

Ümberminek

Kõige esimene ümberminek on ikka veidi pelutav, kui pole seda jupp aega teinud. Igatahes leppisime eelnevalt kokku, aerud vasakule, paremale poole läheme ümber ja aerude poolt väljume süstast. Veidi koos kallutada ja ümber ongi – see on väga lihtne Naeratus

Väljumine

Ka vee all peab meeles pidama, et ei hakka põlle aasast rebima enda suunas, vaid seda tuleb tõmmata nö. endast eemale ettepoole ja siis alles pealt ära. Põlle aasa enda pole rebides jääb põll randi taha ning suure jõuga tõmmates tuleb küll lahti aga võib ka katki minna. Juba väljumise ajal tuleb jälgida, et ühes käes on aer ja teise käega hoiad kajakist kinni. Keeruliste ilmaolude korral võib juba paarimeetrine vahe süstaga olla ebamugavalt läbitav, seega mõlemad püsigu süsta juures ja hoidku sellest kinni.

Lainega õigetpidi

Kui on suurem laine siis on soovitus enne kajaki õigeks keeramist ajada nina vastu lainet. See vähendab kohest uuesti ümberminekut ja samuti vähendab see võimalust et liiga palju vett lisaks sisse ei tule.

Kajak õigeks

Peale väljumist on vaja kajak õigetpidi keerata. See on lihtne, võtad vee alt kokpiti tagumisest servast kinni ja tõmbad järsu liigutusega kajaki õigeks. Vees hulpijate tegevus peab olema koordineeritud, ehk siis kajaki ümberkeeramise hetkeks peab teine sellest lahti laskma.

Kui kajak kiire liigutusega õigetpidi keerata, ei jõua see ka veega täituda. Aeglase keeramisega ammutame lihtsalt kajaki küljega kokpitid vett täis, mis omakorda on hiljem väga ebameeldiv.

Aeru ja aerupadja paika sättimine

Üks kahest võtab oma aeru ning kinnitab selle rihmadega oma istme taha. Kui selliseid spetsiaalseid rihmasid pole, siis tuleb aer panna otsapidi nööride/kummide alla. Enne sõitma alustamist tuleb kokku leppida, kumb selle tegevuse teeb.

Seejärel tuleb võtta aerupadi, mis peab olema kinnitatud kajakiga risti kulgeva nööri külge istumise taga. Seetõttu risti kulgeva nööri külge, et siis on vabadus aerupatja välja tõmmata ükskõik kummale poole kajakit.

Aerupadi tuleb aeru otsa panna, pandlaga aeru ümbert kinni ja siis täis puhuda. Minul läks kummalegi aerupadja poolele 2-3 puhet. Kajal läks 4-5 puhet.

Sisenemine

Üldjuhul peaks reegel olema selline, et esimesena siseneb kaalukam inimene. Teine hulbib ja aitab kajakit hoida esimese ronimise ajal. Ronimine käib järgmiselt: haarad esimesest kajakiservast kinni ja aidates jalgadega kaasa tõstad ennast kiire liigutusega risti kajaki peale. Seejärel ronida kõhuli kajaki tagumise otsa suunas kuni saad jalad kokpiti, siis libistad ennast kokpiti sisse ja keerad istuma. NB! istuma keeramisel pead hoolega meeles pidama kummal pool on aerupadi, vastasel juhul võib tekkida olukord kus kaotad tasakaalu teisele poole.

Teine siseneb täpselt samamoodi. Toetab käed julgelt kokpiti esimesele servale ja tõstab end sealt kiire liigutusega risti üle kajaki. Kuna nüüd pole kedagi enam kes vees vajadusel vastu hoiaks, peab kajakis istuja hoidma kajakit kergelt padja poole kaldus ning samuti peab sisseronija pigem ennast aerupadja poole hoidma.

Edasine on sama mis esimesel sisenejal – jalad sisse libistada, ja ümber oma keskpunkti rahulikult istuma keerata.

NB! Kajaki nöörid ja kummid ei ole mõeldud enda sissevedamiseks. Need ei pruugi sellele vastu pidada, õige on ikka enda tõstmine kajaki peale.

Veest tühjendamine

Kui oled ümber käinud, on kajakis siiski paratamatult palju vett ning pumbaga seda välja saada on päris raske. Vee väljutamine töötab pumba enda poole tõmbamisel. Sellest väsib erakordselt kiiresti.

Lihtsaim viis mille me leidsime, on selline, et hoiad pumpa põlvede vahel paigas ning siis saad kahe käega tõmmata. Ja pigem keera pump viltu, et tõmbad nö. enda suunas. See on oluliselt kergem kui tõmmata üles või ainult ühe käega.

Lihtsam moodus aga oleks omada siiski kajakis suure Coca poolikut pudelit, millega saab oluliselt kergema jõukuluga kajaki veest tühjendada.

Kui aga on suured läined mis kogu aeg vett sisse viskavad, on pump täiesti asendamatu. Sellisel juhul tuleb siis põll peale panna ning pumba saab siis ühest põlle servast sisse panna ja kajaki ikkagi veest tühjaks.

Muu varustus

Mõlemal oli seljas Kokatati kuivülikond, mis on üks ütlemata hea asi. Ilma kuivakata poleks me küll nõnda kaua saanud vees mulistada.

Kokkuvõtteks

Enne merele minekut peab olema kokku lepitud:

  • kes tegeleb aerupadjaga
  • ja kummale poole süsta väljutakse.

Muidugi peab kaasas olema:

  • aerupadi ja
  • kajaki veest tühjendamise abinõu – pump või potsik.