Kuidas turvaliselt siseneda kalda ääres kajakisse

Paljud on teist kajakiga sõitnud, kuid üllatavalt vähe pööratakse tähelepanu sellele, kuidas oleks kõige parem kajakisse siseneda või sealt väljuda.

Vesteldes hiljuti sellel teemal inimestega kes on juba mitmeid aastaid sõitmas käinud, sain aru et oleks hea teha üks lühike õppeklipp.

Kalda ääres kajaki sisenemine ja väljumine

Õige sisenemine seisneb selles, et astud alguses füüsiliselt üle kajaki ning siis lased oma tagumiku kajaki istmele ning seejärel tood jalad sisse. Väljumine vastupidi – kõigepealt jalad välja kahele poole ning alles seejärel tõused püsti.

Millised siis need “valed” sisenemised on?

Esimene ja kõige levinum “vale meetod” on see, et astutakse jalad ees kajaki sisse ning seejärel potsatakse oma keha järgi. Ilmselgelt ebatasakaalukas sisenemine. Samuti väljumine – kõigepealt visatakse aer kaldale ja siis ronitakse kuidas juhtub kajakist välja.

Teine, ka üsna levinud “vale meetod” on see, et aeru üks ots toetatakse kokpiti selja taha ja teine ots kaldale (see siis peaks lisama tasakaalu) ning seejärel ronitakse mingil suvalisel viisil sisse välja. Selle meetodi miinuseks on selgelt võimalikud aerukahjustused ja mitte sugugi parem tasakaal esimese meetodiga võrreldes.

NB! ma ei annaks oma aeru mitte kellelegi, kes teise meetodi järgi

Päästetööd merel, kuidas siseneda kahese kajaki sisse

Päästetööd merel

Ümberminek

Kõige esimene ümberminek on ikka veidi pelutav, kui pole seda jupp aega teinud. Igatahes leppisime eelnevalt kokku, aerud vasakule, paremale poole läheme ümber ja aerude poolt väljume süstast. Veidi koos kallutada ja ümber ongi – see on väga lihtne Naeratus

Väljumine

Ka vee all peab meeles pidama, et ei hakka põlle aasast rebima enda suunas, vaid seda tuleb tõmmata nö. endast eemale ettepoole ja siis alles pealt ära. Põlle aasa enda pole rebides jääb põll randi taha ning suure jõuga tõmmates tuleb küll lahti aga võib ka katki minna. Juba väljumise ajal tuleb jälgida, et ühes käes on aer ja teise käega hoiad kajakist kinni. Keeruliste ilmaolude korral võib juba paarimeetrine vahe süstaga olla ebamugavalt läbitav, seega mõlemad püsigu süsta juures ja hoidku sellest kinni.

Lainega õigetpidi

Kui on suurem laine siis on soovitus enne kajaki õigeks keeramist ajada nina vastu lainet. See vähendab kohest uuesti ümberminekut ja samuti vähendab see võimalust et liiga palju vett lisaks sisse ei tule.

Kajak õigeks

Peale väljumist on vaja kajak õigetpidi keerata. See on lihtne, võtad vee alt kokpiti tagumisest servast kinni ja tõmbad järsu liigutusega kajaki õigeks. Vees hulpijate tegevus peab olema koordineeritud, ehk siis kajaki ümberkeeramise hetkeks peab teine sellest lahti laskma.

Kui kajak kiire liigutusega õigetpidi keerata, ei jõua see ka veega täituda. Aeglase keeramisega ammutame lihtsalt kajaki küljega kokpitid vett täis, mis omakorda on hiljem väga ebameeldiv.

Aeru ja aerupadja paika sättimine

Üks kahest võtab oma aeru ning kinnitab selle rihmadega oma istme taha. Kui selliseid spetsiaalseid rihmasid pole, siis tuleb aer panna otsapidi nööride/kummide alla. Enne sõitma alustamist tuleb kokku leppida, kumb selle tegevuse teeb.

Seejärel tuleb võtta aerupadi, mis peab olema kinnitatud kajakiga risti kulgeva nööri külge istumise taga. Seetõttu risti kulgeva nööri külge, et siis on vabadus aerupatja välja tõmmata ükskõik kummale poole kajakit.

Aerupadi tuleb aeru otsa panna, pandlaga aeru ümbert kinni ja siis täis puhuda. Minul läks kummalegi aerupadja poolele 2-3 puhet. Kajal läks 4-5 puhet.

Sisenemine

Üldjuhul peaks reegel olema selline, et esimesena siseneb kaalukam inimene. Teine hulbib ja aitab kajakit hoida esimese ronimise ajal. Ronimine käib järgmiselt: haarad esimesest kajakiservast kinni ja aidates jalgadega kaasa tõstad ennast kiire liigutusega risti kajaki peale. Seejärel ronida kõhuli kajaki tagumise otsa suunas kuni saad jalad kokpiti, siis libistad ennast kokpiti sisse ja keerad istuma. NB! istuma keeramisel pead hoolega meeles pidama kummal pool on aerupadi, vastasel juhul võib tekkida olukord kus kaotad tasakaalu teisele poole.

Teine siseneb täpselt samamoodi. Toetab käed julgelt kokpiti esimesele servale ja tõstab end sealt kiire liigutusega risti üle kajaki. Kuna nüüd pole kedagi enam kes vees vajadusel vastu hoiaks, peab kajakis istuja hoidma kajakit kergelt padja poole kaldus ning samuti peab sisseronija pigem ennast aerupadja poole hoidma.

Edasine on sama mis esimesel sisenejal – jalad sisse libistada, ja ümber oma keskpunkti rahulikult istuma keerata.

NB! Kajaki nöörid ja kummid ei ole mõeldud enda sissevedamiseks. Need ei pruugi sellele vastu pidada, õige on ikka enda tõstmine kajaki peale.

Veest tühjendamine

Kui oled ümber käinud, on kajakis siiski paratamatult palju vett ning pumbaga seda välja saada on päris raske. Vee väljutamine töötab pumba enda poole tõmbamisel. Sellest väsib erakordselt kiiresti.

Lihtsaim viis mille me leidsime, on selline, et hoiad pumpa põlvede vahel paigas ning siis saad kahe käega tõmmata. Ja pigem keera pump viltu, et tõmbad nö. enda suunas. See on oluliselt kergem kui tõmmata üles või ainult ühe käega.

Lihtsam moodus aga oleks omada siiski kajakis suure Coca poolikut pudelit, millega saab oluliselt kergema jõukuluga kajaki veest tühjendada.

Kui aga on suured läined mis kogu aeg vett sisse viskavad, on pump täiesti asendamatu. Sellisel juhul tuleb siis põll peale panna ning pumba saab siis ühest põlle servast sisse panna ja kajaki ikkagi veest tühjaks.

Muu varustus

Mõlemal oli seljas Kokatati kuivülikond, mis on üks ütlemata hea asi. Ilma kuivakata poleks me küll nõnda kaua saanud vees mulistada.

Kokkuvõtteks

Enne merele minekut peab olema kokku lepitud:

  • kes tegeleb aerupadjaga
  • ja kummale poole süsta väljutakse.

Muidugi peab kaasas olema:

  • aerupadi ja
  • kajaki veest tühjendamise abinõu – pump või potsik.

Kajakiga Malusitel

Me Kajaga polnud varasemalt Malusitele sattunud, seega külastasime täna seda piirkonda. Alustasime Valkla rannast ja tiiruga ümber Vahekari ja Põhja-Malusi jõudsime Lõuna-Malusile lõunatama. Ja muidugi istusime ka ETV pingil, millel kiri “Neile, keda meri pole tagasi andnud”

Lõuna-MalusiIMG_4693

Kuna teekond jäi lühikeseks – 17,5 km ja ilm oli ka palav siis suurt söögiisu veel polnudki ja näksisime niisama. Tagasitee kulges kiirelt, parima kilomeetri aeg oli 5:45. Külastasime Pedase lähedasi kaljusid ja maabusime turvaliselt Valkla rannas.

Pedassaare lähedased kaljudPedassaare lähedased kaljud

Malusitel

Jalutuskäik Krassil ja lõunaeine Pakril

Terve nädala elasin teadmises, et nädalavahetusel lähen vee peale. Marsruut võttis oma vormi alles reede lõunaks, siis saatsin marsruudi osas ka teated välja. Lõplikult läksimegi kolmekesi, Mina, Kaja ja “Lendav Hollandlane” ning Jüri oma musta ühesega.

Kaja ning Lendav HollandlaneLendav Hollandlane

Eesmärk sellele päevatripile oli justnimelt jalutuskäik Krassil, kus me keegi polnud varem käinud.

Krassi saar

Krassi saare näol on tegemist pisikese kärbsemustaga keset merd, kuid mis on siiski nii suur et on väärinud äramärkimist Regio teedeatlases. Saar koosneb paeklibust ja seal kasvab mõningane rohelus, mis kohati on lindude poolt küll väga ära söödud. Teine pilt on veel allesolev kohalik rohelus.

Krassi saare lindude poolt näritud rohelusKrassi saare rohelus

Saarele lähenedes tõusiski sealt lendu tohutu hulk lindusid, kuid õnneks on pesitsusaeg möödas ning nad jätsid saare täiesti rahumeelselt meile.

Saarel maa seest välja turritamas raudkänkrad kuuluvad eelmisele sellel saarel seisnud tuletornile. Samuti oli kogu saar kaetud linnupesadega.

Krassi saare vana tuletorni aluslinnupesa Krassi saarel

Kõige paremini võtab saare emotsiooni kokku järgmised  kaks pilti, tormide ja jääminekutega astmetesse kantud paeklibu laiumas üle kogu saare.

Krassi saare üksildus

Krassi saar

Muidugi ei saanud me lahkumata ilma inimese jäetud märgita.

Ei-ei – me ei kritseldanud tuletornile “bõli mõ…”

Ladusime kultuursele inimesele kohaselt maamärgi ehk kivituuri. Kui see Sinu saare külastuse ajal veel püsti, siis hea komme on seda täiendada või tagasi püsti ehitada. Järgmisel pildil siis kõik sellel saarel tol hetkel viibinud kõrgemad tornid.

Krassi saar ja Leivo Kaja Kivituur Majakas Jüri

Saart armastavad ka hülgepoisid, kes olid nii uudishimulikud, et tulid mere peal suisa 2 meetri kaugusele meid vaatlema. Ja ega me võlgu ei jäänud – vaatlesime muidugi neid ka.

uudishimulik hülgepoissuudishimulik hülgepoiss

Kui Krassile sõitsime koos, siis sealt Pakritele suundudes võtsime Lendava Hollandlasega oma tempo leppisime Jüriga kokku, et kohtume Väikse-Pakri põhjatipus. Tal olid nimelt sukeldumisasjad kaasas et vaid talle teadaolevast kohast ühte vette kadunud fotokat otsida.

Lendav Hollandlane võttis talle omase sõidukiiruse ning järgmised 25 km möödusid 3 tunniga nagu lennates, ümber Väikse Pakri ja siis kahe Pakri vahelt üles tagasi.

Kahe Pakri vahelt läbi

Jüri lõpetas just oma sukeldumist - fotokas kahjuks välja ei tulnud, erinevalt 360 omadest, kes leidsid 9 aastat meres lesinud fotoka.

Tegime lõuna, pikutasime ja siis Pedase tippu tagasi.

Kokku Lendav Hollandlane 46,3 km ja sõiduaeg 6 tundi.

Pedase Krassi Pakri marsruut

Kajakiga Kavastu Praaga Piirissare ja Koosa järv

Nädalavahetus marsruudil:

1. päev (reede õhtul peale tööd) Kavastu – Praaga (16 km)

2. päev. Praaga – Piirissaar – Koosa järv (49 km)

3. päev. Koosa järv – Kavastu (20 km)

Marsruut

Praaga üllatas meid väga kena värskelt niidetud talukoha ja lahke pererahvaga.

Praaga

Piirisaare 40 püsielanikuga saar oli täis värvikirevaid maju, mis oma koosluses mõjusid suurepärase tervikuna.

Piirissaar

Joogivesi saadakse küla tänavanurkadel asuvatest kaevudest ja talvel sõidetakse siin veel buraanidega.

WP_20130713_017WP_20130713_016

Kolmanda päeva Koosa jõgi oli 27 kraadises kuumuses tõeline parmujõgi.

Kajakihooaeg 2013

Emajõe alamjooksul 15-16. mai: 32km + 33km.

2 päeva Leivo-Taavi-Toomas.

Emajõe alamjooksul

Kesselaid – Muhu, 1. juuni 30 km

1 päev Leivo-Jüri

Kesselaid - Muhu

Ümber Naissaare, 2. juuni, 50 km

Leivo. Joon katkeb kuna patarei sai tühjaks.

marsruut ümber Naissaare

Kalasadam – Pirita jõgi, 5. juuni, 16 km. (Leivo)

Pirita jõele

Aegna tripp, 11. juuni, 10km. Grupp

image

Tallinna lahel, 16-18 juuni, a’ 10km.

image

Ahvenamaa kajakimatk 4 päeva, grupp.

22 + 23 + 36 + 12 km

Marsruut

Tallinna lahel juuli, Aegnale ja tagasi 33 km

marsruut Tallinna lahel

Prangli – Keri 2 päeva, 29-30 juuni, 33 +19 km, grupp.

Neeme-Äksi-Keri-Prangli 33 km

Prangli-Äksi-Rammu-Neeme 19 km

Prangli-Keri

Hiiumaa laidudel naise ja lastega, 2-4 juuli, 5,5 + 24 + 5,5 km.

Hiiumaa marsruut

Tallinna lahel ümber vahemadala 18 km. 5. juuli (Leivo-Peeter)

marsruut Tallinna lahel

Kallid lapsed, kallid oivikud

Kreete, Laura ja Ramses olid kõik kutsutud oma kooli oivikute õhtule kus neid tunnustati tänukirjadega.

Palju õnne teile kõigile!

Ramses, Kreete-Brunella, Laura-Helena

Kreete-Brunella (Westholmi Gümnaasium)

  • Ainealaste saavutuste eest geograafias

Laura-Helena (Westholmi Gümnaasium)

  • Ainealaste saavutuste eest matemaatikas
  • Känguru matemaatikavõistluse 46. koht

Ramses (21. kool)

  • FLL Eesti finaal, 1. koht robotimängus
  • RobotChallenge EM, 4. koht Lego Sumo
  • Võru Roboti Tsõõr 1. koht Lego joonejärgija
  • Võru Roboti Tsõõr 2. koht Lego Sumo
  • Nuputa matemaatikavõistlus, 4. koht
  • Informaatikaolümpiaad, 3. koht

Ja Kaja püüdis meid kõiki korraga kaameraobjektiivi.

Ramses, Kreete-Brunella, Laura-Helena, Leivo

Üks mees aga palju meenutada. Andres Minn

Andres Minn. Seenior. …11.05.2013


2006 Leedu, 36h võistlus

Kuna kõikide Eesti tiimide liikumistempo oli ühtlaselt tugev, siis tõenäosus metsas ühe ja sama ämblikuvõrgu juures kohtuda oli suur.

Pildil kaks Andrest: Andres Pae ja paremal Andres Minn.

36h Leedumaal, Andres Pae, Andres Minn


2007 Poola, Winter Bergson Challenge

2006 aasta detsembris sain kõne tundmatult numbrilt ja mees kes helistas, oli väga konkreetse jutuga “Tere, mina olen Andres Minn. Tule minuga veebruaris Poola võistlema ühele raskeimale seiklusspordi võistlusele Winter Bergson Challenge”.

Vasakult: Pilvi-Heli Vettik, Leivo Sepp, Andres Minn.

Winter Bergson Challenge


2007 Poola, Adventure Racing Poland Championship (80h)

Juba talvel leppisime kokku, et sügisel läheme koos uuesti Poola meistrivõistlustele. Tegemist oli sooja aja võistlusega ja piltidel on näha kuidas peab puhata oskama.

Parempoolsel pildil oleme teisel öösel jõudnud üles mägedesse ning “lõunatame” lihtsalt keset maanteed.

Andres Minn, Adventure Racing Poland ChampionshipAndres Minn, Adventure Racing Poland Championship

Alati oli Minn see, kes ei andnud kunagi tempos alla, oli see trekking mägedes või rattasõit mööda raudteed.

Andres Minn, Adventure Racing Poland ChampionshipAndres Minn, Adventure Racing Poland Championship

Isetehtud kummirõngastega ujuvvahendiga üle järve sõudmine.

Vasakult: Leivo Sepp, Andres Minn, Pilvi-Heli Vettik, Margus Marrandi.

Leivo Sepp, Andres Minn, Pilvi-Heli Vettik, Margus Marrandi. Adventure Racing Poland Championship


2008 veebruar. Winter Bergson Challenge (100h)

Ka järgmisel väga rakel seiklusspordivõistlusel olime samas tiimis.

Mees tundis ennast ilmselgelt hästi kui vähemalt mõlemas käes oli üks Alexander või tema teine lemmik – suusad.

Andres Minn, Winter Bergson ChallengeAndres Minn, Winter Bergson Challenge

Võistluse lõpetamiselt pilt, vasakult: Leivo Sepp, Andres Minn, Pilvi-Heli Vettik, Margus Marrandi.

Leivo Sepp, Andres Minn, Pilvi-Heli Vettik, Margus Marrandi Winter Bergson Challenge


2008, Heiti ja Leivo ühissünnipäev 4. märts

See pilt iseloomustab kuidas tuleb igas olukorras ennast hästi tunda. Andres Minn kanuu ninas ei lase ennast segada mõladest ega ka vees hulpivatest jääpankadest.

Andres Minn kanuu ninas


2009 detsember, Peraküla. Seiklusspordi MM-I hooaja lõpetamine

Selle kohta kirjtuas Kaja hea jutu http://kaja.ekstreem.ee/post/2009/12/20/Seiklussportlased-metsas.aspx

Andres Minn, Peraküla


2009 märts. Olümpia hotell, 24. korruse saunas

leivo2


2009, Taagepera Loss, Kaja ja Leivo pulmad

Vähesed on näinud Minni teistsuguste riietega kui need millega seiklusspordi võistlustel käiakse.

Siin paar pilti kus Andres Minn on lipsu ja pintsakuga ning tantsuplatsil.

Andres Minn ja Leivo SeppKaja Sepp ja Andres Minn

Andres Minn oli ka see mees, kes omandas endale pulmas Kaja sahtlisse kirjutatud romaani käsikirja originaali. Ja muidugi oli ta alati valmis tooli peale ronima, et oma lemmikjoogist laulda.

Andres MinnAndres Minn, õllepruulija


Ülaltoodu on vaid üks väike killuke selle mehe tegemistest. Tema omapärane huumor ja meelekindlus jäävad pikalt meile paljudele eeskujuks.

Andres Minn

Ja mitte kunagi poleks Minn tahtnud et pärast tema aega sõbrad masenduses ja nutuvõru suu ümber oleks.

Ta oli nagu tema koer, kellesse ta ülimalt kiindunud oli. Pool aastat peale koera surma rääkisin talle paar head lugu tema koerast, kuidas ta meid auto tagaistmel jooksuootuses täis ilastas jms toredat. Selle peale ta ütleski, “tead ma vihkan neid kes mulle kaasa tunnevad, ma tahan et mind ja minu koera mäletataks kui tegijat, just nii nagu sa mu koerast praegu rääkisid”.

Seepärast ühinengi positiivselt Kaja mõttega, et “pane siis sealpool õlled külma”.

http://kaja.ekstreem.ee/post/2013/05/13/Minn-Igaveseks.aspx