Heliformaadid: SACD, DVD-A, CD

Hulgaliselt kolmetähelisi lühendeid:

  1. CD - seda teavad kõik.
  2. DVD-A -> DVD Audio
  3. SACD -> Super Audio CD

Kaks viimast on aga sisuliselt DVD-plaadile pandud ülihea kvaliteediga muusika (mitte film ega muusikavideo).

Sisuliselt on DVD-A ja SACD omavahel konkurendid, mõlemad plaadid (heliformaadid) võimaldavad praktiliselt samasugust kvaliteeti, kuid ometi on tegemist erinevate formaatidega. St. ostes DVD-mängijat, pane tähele et see võimaldaks mängida mõlemat formaati.

Konkurents, näe.

Selleks aga et kõike seda kliendi lollitamist pea peale keerata, on tekkimas siia uus konkurent. Nimelt on prototüübina olemas juba 27 Gb plaat (DVD-A ja SACD on 4,7Gb), mida mängib sinine laserkiir. Kui nüüd see uus plaadiformaat on välja tulnud - mis siis juhtub DVD-A ja SACD-ga ? On need siis väljasurnud isendid või viiakse nende tehnoloogia üle uuele 27Gb kandjale ?

Loe siit, seal alguses on ka väga huvitav tabel nende heliformaatide võrdlemiseks: http://www.audioholics.com/techtips/specsformats/CurrentFormatTrends2.php

Ja mis veel olulist on SACD ja DVD-A seoses. Nimelt ei saa kummastki DVD formaadist teha piraatkoopiaid. Uskumatu - aga seda pole siiani viitsitud lahti häkkida. Tavalisi DVD-filme saab - aga heliplaate mitte. Arvatavasti häkkerid väga aktiivselt ei tegutse ka selles suunas, kuna selle lahti muukimisel tekiks 5Gb muusikat, mis MP3 formaadis oleks ca 100Mb. Kes see ikka hakkab 5Gb üle interneti tõmbama....

JK klubisse Argentina ja Aconcagua juttu puhuma

Täna kella 18:00-ks kogunes Vene tänavale JK alpiklubi rahvas, kus Aconcagua ekspedistiooni liikmed näitasid pilte ja rääkisid ekspeditsioonist, mäel käimisest, tipu vallutamisest, kuid ka kõigest muust, Iquazust (maailma suurim juga), Mendozast, Buenos Airesest ja elust üldse Argentiinas.

Lisaks jutu rääkimisele pakkusime kõikidele soovijatele ka Matet, mis on Argentiina ja kogu Lõuna-Ameerika ergastav rahvusjook.

Kohe selgusid ka erinevad koolkonnad Mate-valmistamisel. Nimelt minule selgitati Argentiinas, et kui Matele on vesi peale valatud, siis bombillat enam ei liigutata. Kuid Airile oli Peet Pullisaar näidanud just seda, et peale vee kallamist peaks seal nüüd millegipärast bombillat liigutama.

Mine võta kinni kumb see nüüd siis õige on ...

Midagi elektroonikahuvilistele !

Nimelt jõudsin ma oma koduga nii kaugele, et mul hakkavad üle jääma mõningad seadmed.

Kunagi aastaid tagasi tegelesin kõrgel asemel elektroonikaga, nii digitaalse kui ka audioga ja seoses sellega sai kogutud aja jooksul märkimisväärne seadmete pagas. Kuid täna on aeg nii kaugel, et sellised asjad ei tule arvatavasti enam mulle leiba teenima, kuid kindlasti leidub inimesi kes selliste seadmete üle oma rõõmu väljendaksid.

Võta ühendust kui mõni nendest seadmetest huvi pakub.

Generaator

Raadio testimise vahend

Sagedusmeeter

Millivoltmeeter B3-41

Millivoltmeeter B3-48

Ostsilloskoop SAGA

Mittelineaarmoonutuse mõõtja

Rannamõisa panga jääseinal ronimas

Jaan kuulutas välja, et on täna jääl ja nii saigi hommikul kogu metallivarustus kotti loobitud ja samuti Rannamõisa sõidetud.

Tervitasime Ültsi, kes juba koos paari sõbraga askeldas seal seinal peal ja julgestas teisi alla. Panime oma köie ka üles, kuid nagu Kaja juba kirjutas, võttis tal mäeveerult allaminek (köie peal kaheksaga laskumine) tublisti aega, kuna talle tundub alati et ripub köie küljes esimest korda ja peab kõvasti kartma.

Hiljem tuletasime meelde ka ülesronimise tehnikat ning selgus et need fiid, mis meil on, ei sobi kohe kuidagi sirge seina peal ronimiseks. Nende nurk on lihtsalt selline ebasobiv, et kui tahad fii sirge seina peal sisse lüüa siis jääb käepide ette ning fii lohiseb lihtsalt mööda seina alla. Peab vist laskma teha sellise fii nagu need Jaanil alati kaasas on.
Tegelikult tahaks kirkadega ronida, kuid need maksavad nii pagana palju  - ca 3500kr tükk. Kaks tükki oleks vaja :-(

Jägala juga lastegaÕhtupoole käisin lastega Jägala juga vaatamas. Pidi olema hirmsasti jääs ja nagu inimesed märkinud, et niipalju jääd polevat seal juba ammust ajast olnud. Suur vesi kohises keskelt alla ja külgede pealt oli natuke ära jäätunud.

Mate, Argentina rahvuslik rituaaljook

Yerba Mate (algselt „yerba mahtay”) on iidne ning tervislik inimesi ühendav sõprade jook.

Legendi järgi Paraguaist alguse saanud ning sealt edasi Argentiinasse ning kogu Lõuna-Ameerikasse levinud. Yerba Matet kasvab Argentiinas, Uruguais, Paraguais ja Brasiilia lõunaosas.

 

Ühisest mate-topsist joomine on suure sõprusemärgi avalduseks. See võib olla perekeskne, armastajatevaheline või sõpruskonna sisene – ning seda võib kasutada nii rannas, pargis või muudes avalikes kohtades.

 

Yerba MateReeglid

Võid astuda ükskõik millisele mate-ringile juurde ja endale matet paluda, kuid pead jälgima mõningaid reegleid:

  1. ära küsi Matele suhkrut
  2. ära ütle, et Mate on ebahügieeniline
  3. ära ütle, et Mate on liiga kuum
  4. ära jäta Matet poolikuks
  5. ära tunne piinlikkust, kui lõppev Mate luriseb
  6. ära kisu kellegi käest Mate topsi endale
  7. ära muuda Mate-joomise järjekorda
  8. ära muuda Mate-joomise rütmi ebakorrapäraseks
  9. ära mõista kunagi serveerijat hukka, kuna ta ise esimese Mate joob

 

Seltskonnas ringleb üks mate-tops, kuhu pidevalt uut vett peale valatakse. Ühest pulbrist saab 25-30 jooki.

 

Kui seltskonnas ringleb üks mate-tops, on tähelepanu keskmes see, kelle kätte ta parasjagu on jõudnud. Tema siis räägib või jutustab midagi ning ülejäänud ootavad oma tähetundi.

 

Matet imetakse läbi metallist filter-pulga, mida nimetatakse bombillaks. Lastele serveeritakse matet ka suhkru või piimaga.

 

Üksi juues võid jätta pärast joomist pulbri topsi ja kallata järgmisel päeval uue vee peale.

 

Kuidas teha:

Pane bombilla topsi.

Täida tops 2/3 ulatuses mate pulbriga.

Vala peale umbes 70-kraadine vesi. Kui mullitab, on, nagu argentiinlased ütlevad, „good mate”.

ÄRA LIIGUTA! Bombilla peab olema kogu aeg ühes asendis!

Joo ja naudi koos sõpradega.

 

 

Argentina tervitustega,

Leivo ja Kaja

Kogu tõde Aconcagua varustusest

Järgnev on ülevaade kõigest mis ma kaasa võtan. Seljakoti pakkimisel tegin igast detailist pildi.

Kokanaat: Priimus, pott, termokruus, kahvel lusikas, nuga, välgumihkel, potisang, sool. http://www.primus.se/ 

Kogu kokanaat pakitult:

Isiklik esmaabi: haavaplaaster, rulliplaaster, kõhuhäda tabletid (kinni-lahti), valuvaigistid, aspiriin, C-vitamiin, Panthenol, päikesekreem, huulepulk, niit-nõel, rulliside, elastikside, niisutatud puhastuslapid, välgumihkel.

Isiklik esmaabi pakendatult:

Hügieenipaun: käterätik, hambapasta, hambahari, seep, WC-paber, aluspüksid, taskurätikud, kõrvatropid.

Hügieenipaun pakitult:

Söögiasjad: energiabatoonid, joogipulber, kauss, veenõu, tipujook. http://www.maxim.ee/  http://www.bornsport.com/ http://www.mynthon.ee/ (tipujook on Mynthonilt)

Dokumendid: kollane pass, päris pass, kindlustus, raha veekindlalt, lennukipiletid, kaardid.

Tehnika: videokaamera, videokassetid, tagavara-aku, GPS, pealambid, kompass, taskunuga, Liitium-patareid, prillid, pedomeeter (sammulugeja). http://www.miterassa.ee/ http://www.garmin.com/ http://www.petzl.com/ 
http://www.energizer-eu.net/ http://www.victorinox.com/ http://www.julbo.fr/

Videokott ülaltoodud asjade, raha ja dokumentide jaoks. http://www.lowepro.com/

Kommunikatsioonitehnika: SAT-telefon, PDA, laadijad, päikesepatarei, ühendusjuhtmed. http://www.iridium.com/ http://www.hp.com/

Kindad: aluskindad, sulekindad, pealiskindad, sõrmikud (tagavarakindad).
http://www.hestragloves.com/ http://www.scottusa.com/

Sokid: sünteetilised sokid, soojad sokid, õhukesed sokid. http://www.lorpen.com/

Riided: pikk soe aluspesu. http://www.brynje.no/ http://www.sportful.info/

Riided: lühikesed matkapüksid, t-rärgid. http://www.columbia.com/

Riided: Windstopper fliis, matkapüksid. http://www.thenorthface.com/ http://www.halti.fi/ 

Soojad riided: sulejope, müts, paksud püksid. http://www.thenorthface.com http://www.ilves.ee/

Riided: pealisjope ja müts (üks müts on tegelikult, aga sattus kahele pildile). http://www.thenorthface.com/

Saapad ja bahillid. http://www.lasportiva.it/

Sandaalid. http://www.columbia.com/

Matkakepid ja kassid. http://www.grivel.com/ (pildil on küll campi kassid, kuid tegelikult võtsin Griveli omad)

Magamiskott. McKinley -25C

Magamismatt, telk, telgialus. http://www.ferrino.it/ http://www.thermarest.com/

Seljakott pakitult. http://www.ferrino.it/

Kogu varustus transpordivalmis. http://www.matrixpack.ee/

Katsetused PDA, SAT-telefoni ja internetiga

Nii, toksisime PDA peal valmis väikese kirjajupikese, ning moodustasime ühe pildikese, mida siis proovisime e-mailiga saata etteantud aadressile.

Väga üksikud teist on meili saatnud kiirusega 2400 b/s. Minu kõige aeglasem modem enne SAT-telefoni oli 9600 b/s - see oli aastal 1992 (vist?) ja siis oli see täiesti normaalne kiirus.

SAT-telefoniga internetti minek näeb välja järgmine:

Raha hakkab jooksma peale seda, kui Iridiumi gateway on ühendanud kõne tavavõrku (PSTN-i), st. telefonis on kuulda kutsuv toon.
Proovisime meiliga saata teksti ja pilti.

  1. Ühendumine internetiga võtab aega ca 2 minutit
  2. Meili saatmine (32kB) võttis aega 6-7 min ja siis anti timeout
  3. Meiliga rohkem ei proovinud

Järgmiseks proovisime PDA-s oleva FTP-programmiga.

  1. Ühendumine internetiga: 2 minutit
  2. Ühendumine FTP-serveriga: 35 sek
  3. Tekstifaili uploadimine: 30 sek
  4. Pildi uploadimine: 4 min ja seejärela timeout

Olime püstihädas. Tänapäeva programmid, serverid ja võrgud pole mõeldud nii aeglaste ühenduste jaoks.

Otsisin internetis ringi ja laeidsin ühe teise ftp-programmi. Selle eelis seisnes selles, et tal sai määrata parameetrit, mis ütleb programmile et tegemist on aeglase ühendusega. Väga vajalik meile. Määrasin kiiruseks 2 kb/s.

  1. Ühendumine internetiga: 2 minutit
  2. Ühendumine FTP-serveriga: 35 sek
  3. Tekstifaili uploadimine: 30 sek
  4. Pildi (7kB) uploadimine: 1-2 min ja voilaa, korras

Natuke kiirustest: SAT-telefoni (Iridium) maksimaalne kiirus on 2400 b/s (bitti/sekundis).

Ühenduse kiirust mõõdetakse bittides.
Failide suurusi aga mõõdetakse baitides.
1 bait (B) on 8 bitti (b).

Võtame tekstifaili 2kB (kilobaiti) ja pildifaili 7kB (kilobaiti) - kokku siis 9kB (kilobaiti) - so 9000 B (baiti).

Niisiis: 9000 x 8 = 72000 bitti. Kuna ühenduse kiirus on 2400 bitti, siis teoreetiliselt peaks ülaltoodud maht kohale jõudma 72000 / 2400 = 30 sekundiga. Reaalses elus võtab see siiski rohkem aega, kuna vahepeal arvutatakse ka mingeid kontrollsummasid ja mõnikord lähevad osad paketid kaduma jnejne. Nii et paneme tambovi otsa ja korrutame vähemalt kahega selle aja.

Aga kirvemeetodil võib siis võtta, et 10 kB andmeid läheb kohale minutiga. Sellele lisandub veel internetiühendus alustamise ja ftp-serveriga ühenduse loomise aeg.

Vali õige teksti formaat PDA peal, kui faili suurus on oluline

Tegin loomkatseid PDA peal:

Võtsin 1,5 A4 teksti, ca 6000 tähemärki, 300 reavahetust.

  1. Kopeerisin teksti Wordi, salvestasin Wordi formaadis - tulemuseks 24 kB fail
  2. Pakkisin selle PDA-s zip-ga kokku - tulemuseks 8 kB fail
  3. Kopeerisin teksti Wordi, salvestasin Notepadi (txt) formaadis - tulemuseks 7 kB fail.
  4. Pakkisin selle zip-ga kokku ja tulemuseks on 2,6 kB fail.

Sama fail, kuid reavahetused füüsiliselt eemaldatud

  1. Wordifail - 7,5 kB
  2. pakitult 3 kB
  3. Notepad fail - 5,8 kB
  4. pakitult - 2,4 kB

Nii et igal juhul tuleb kasutada Notepadi formaati (txt only) ja see veel lisaks kokku pakkida. Siis on võimalik 1,5 A4 jutt ära mahutada 2,5 kB peale.

Panin ühe lisatarkvara PDA-le peale - nimelt Notepadi. Selline firma nagu Tillanosoft tegi tasuta Notepadi PDA jaoks.