Work-life balance

Sõbrad on küsinud mu aja kasutuse kohta, et kuidas on võimalik töö kõrvalt sellises mahus trenni teha?

Microsoft ja hobid work-life balance

Esiteks. Minu trennimahud ei ole suured ja jäävad suurusjärku 10-15h nädalas.

Teiseks. Meie elu koosneb lisaks tööle ka kodust ja sõpradest.

Töö

Tööga on lihtne, päevas läheb sinna keskmiselt 8 tundi (vahest rohkem, vahest vähem). Töötamine Microsoftis on tunduvalt mitmetahulisem kui esmapilgul arvata võib. Meil on hästi välja töötatud mõõdikute süsteem, töö peab olema lihtsalt tehtud ja kellast kellani kontoris istumist ei mõõdeta.

Arvestades kaasaegseid töövahendeid, on meil vabadus teha tööd igal ajal, igas kohas ja iga seadmega (tüüpilised seadmed siis läptop ja telefon). Suur abi on kommunikatsiooni seisukohalt rakendusest Microsoft Teams.

Kui postkasti saabub oluline asi mis nõuab reageerimist ja kohest tegemist, siis ma teen selle ära. Pole üldse oluline kas see asi tuli õhtul kell 10, nädalavahtusel või minu puhkuse ajal.

Minu töö on seotud nii sisemiste kui väliste klientidega. Välised kliendid paiknevad Eestis, kelle tööaeg on tüüpiliselt 9-17. Sisemised kliendid asuvad peamiselt Euroopas ja Redmonis, nõudes igapäevaselt ajatsoonidega arvestamist. Sellest tulenevalt on meie tööaeg paindlik.

Minu tööiseloomu tõttu on ka work-life balance dünaamiline.

Microsoft ja hobid work-life balance

Kodu

Meie kõigi elu algab noorusajaga, kus suved on vabad, me oleme perekonna poolt kaitstud ning võime kasutada oma aega kõige jaoks, mis tore tundub. Hiljem, pere-elu elades, on fookuses madalad riskid ja turvalise kodu loomine ning hoidmine.

Meie lapsed on suureks kasvanud ning oma eludega alustanud, seetõttu saame taas suuremaid riske võtta ja korraldada oma elu ja aega uute põhimõtete järgi.

Hommikuti ärkan pigem varem ja ei pea kedagi kantseldama. Riietun jooksu- või rattariietesse ja lähen sportlikul viisil tööle. Ma ei pea kedagi lasteaeda-kooli-huviringi viima.

Kui tarvis, võin õhtuti olla tööl kauem ning päeva lõpetan taas sportlikult – kas siis jooksu või ratta trenniringiga kodu poole. Mul pole tarvis mõelda laste huviringide lõppemisele ega transpordi- või autologistikat peale.

Televiisorit pole meil kodus juba viimased 10 aastat. See on oluline osa aja ja lahedama elutoa ruumipaigutuse osas. NB! Proovige mõttes teleka puudumise mängu ja vaadake, kui palju tekiks võimalusi toa ägedamaks ümberpaigutamiseks.

Microsoft ja kodu work-life balance

Sõbrad

Mina võrdsustan sõna sõbrad sotsiaalse kapitaliga, mis on ühtlasi meie kõigi edu alus. Ükskõik kui kõvasti endale vastu rinda taguda ning öelda, et “ma kõik ise tegin”, tuleb siiski tunnistada, et alati on kõige taga olnud inimsuhted, sõbrad ja koostöö.

Pean ütlema, et füüsilist kokkusaamist peaks küll rohkem olema. Me teeme, kaasa arvatud ma ise, liiga palju ikkagi kohtumisi ja mõttevahetusi digitaalse maailma kaudu. Ühelt poolt võimaldab see hoida sõprade ringi laiema, kuid teisalt muutuvad läbi selle suhted siiski pinnapealsemaks.

Aitäh kõikidele sõpadele, kes ise aktiivselt ühendust võtavad ja ettepaneku teevad koos välja minna.

Katsun samuti siinkohal ennast parandada, et saaks rohkem aega sõpradega koos veeta.

Microsoft ja sõbrad work-life balance

Lõpetuseks

10-15h nädalas või ka suuremas mahus trenni tegemiseks võluvitsa pole. Kõik on kinni selles, kuidas me oma elu laias plaanis korraldame ja igapäevaste pisiasjadega toime tuleme.

Minu moto on: Elades Elusamat Elu

Lisa: Ajaplaani näidis

Alljärgnev on näidis, millise dünaamikaga mina oma nädala korraldan. Peamine võtmesõna on joostes või rattaga tööl käimine. Ajaliselt sõltub see kõik kliendikohtumistest. Kui on varajane tööalane kohtumine siis teen hommikul lühikese 4km jooksu, muidu tavapäraselt 7-12 km taastava sörgi. Õhtused otsad sõltuvad sellest, mida treeningplaan ette näeb, kas lõigutrenn, tempojooks, aeroobne või pikem jooks. Oma nädala alguseks pean ma pühapäeva õhtut kui viin auto töö juurde.

PÜHAPÄEV:

  • õhtu: Viin auto, ülikonna, särgid jms nädalariided töö juurde.
  • Joostes koju tagasi 4-8 km.

ESMASPÄEV

  • Hommik: joostes-rattaga tööle.
  • Õhtu: joostes-rattaga koju

TEISIPÄEV

  • Hommik: joostes tööle
  • Lisa: hommikujooks ja ÜKE Microsofti ja SMIT-i inimestega
  • Õhtul: joostes koju ja kodus ÜKE.

KOLMAPÄEV

  • Hommik: joostes-rattaga tööle + varajane ujumine
  • Õhtu: joostes-rattaga koju

NELJAPÄEV

  • Hommik: joostes-rattaga tööle + varajane ujumine
  • Õhtu: joostes-rattaga koju

REEDE

  • Hommik: joostes tööle
  • Õhtu: autoga koju ja nädala riided kaasa

LAUPÄEV

  • Võistlus, pikem trenn või matk

PÜHAPÄEV

  • Võistlus, pikem trenn või matk

Roheline rattaretk Lämmijärve ääres

Taaskord Roheliste Rattaretkel.

See on

  • suve algus
  • uus hingamine
  • esimene ujumine (seekord Lämmijärves)
  • mõnus seltskond ja hea muusika
  • priimusel küpsetatud pannkoogid
  • punaseks põlenud käsivarred
  • kolm päeva tõelist puhkust

Aga ka

  • 160 km rattasõitu
  • peldikusabad
  • vestlused veidrate maaomanikega
  • soolane hommikupuder
  • valutavad pepukondid

Kui olete seal osalenud siis teate kui mõnus on hilisem tunne. Rõõmus ja hea.

Kahekesi suve püüdmas.
Leivo ja Kaja roheliste rattaretkel

Ode ja Kreete - tõeline sõbrannade paar. Kui oli vaja sosistada siis nemad tegid seda kõigi eest.
Kreete ja Ode

Laura - äärmiselt tubli ja vastupidav jalgrattatüdruk. Alati naerul näoga.
Laura roheliste retkel

Ramses - meie seltskonnalõvi. Kui oli vaja naabritega heanaaberlikke suhteid pannkookide teemal luua siis seda tegi alati tema.
Ramses roheliste retkel

1985 - kestvusspordi algus - 50km 12 tunniga

Meenub aasta 85 või oli see 86.

Igatahes mäletan, et lugesin ilmselt kuskilt "Noorte Hääle" lehesabast kuulutust, et ühel suvepäeval toimub üritus mille nimi on "50 km 12 tunniga".

Tundus kohe põnev pealkiri, rääkisin emaga läbi ja sain loa minna. Teenindusmaja kõrvalt väljus kollane linnaliini Ikarus, see kõvade pruunide, kunstnahast katetega istmetega veermik.

Buss kogunes hommikul vara rahvast täis ning toimetas meid Loksale. Ühtegi sõpra-tuttavat mul seal polnud. Kuid inimesi oli nii noori kui ka keskealisi. Ahjaa, mina olin siis miski 13-14 aastane.

Mäletan, et kaarte meile küll ei antud, kuid õhtuks pidime jõudma Kallaveresse kus oli meie jaoks reserveeritud tavaline linna saun. Start anti niisiis sujuvalt - ca kell 9:00 paiku hommikul. Rada oli mingil moel tähistatud - mingitest kohtadest meenuvad puude külge seotud punased lindikesed. Kuid päris kindlasti oli lõike kus puudus igasugune märgistus ja tuli kulgeda enesetunde järgi.

Ilmselt arvestati meiega kui nõukogude inimesega, et 2 linti kilomeetri peale on juba piisavalt hea.

Rajalt meenuvad mõned seigad - mingi osa teekonnast sai läbitud joostes-sörkides, siis jälle kõndides, vahepeal üksi, kohati kellegagi koos, kuid meenuvad ka paar inimest:

* üks naisterahvas, pakun et ta võis olla üliõpilane - noh ikka 10 aastat minust vanem - tal oli midagi punast seljas ja temaga läbisime koos päris suure hulga maad. Ta rääkis, et tema oli üks korraldajatest (või nende sõber?) (võibolla ma seepärast ei eksinudki ära?) ja üldse oli tal päris arukas jutt.

* üks vanem meesterahvas - tal oli seljas see vana veneaegne länguvajuv suur seljakott ja seal sees olid tal telliskivid. Imelik mees.

Söömisega oli nii, et see pidi igaühel endal seljakotiga kaasas olema, sest ühtegi kontrollpunkti ega joogipunkti küll tee peal polnud.

Igatahes jõudsin õhtuks Kallaveresse, lõppaeg tuligi mul alla 12 tunni. Käisin saunas, siis toimus sauna ees väike tseremoonia ning mulle kui kõige nooremale osavõtjale anti pidulikult üle suur klaas, mille peal oli samuti kirjutatud "50 km 12 tunniga".

Ema oli mulle suvilast vastu tulnud ja ereliukase kaasa võtnud. Nii ma siis istusin selle selga ja sõitsin veel 3-4 km rattaga suvilasse.

Kuna see toimus ikka minu jaoks väga varases nooruses ja üle 20 aasta tagasi, siis äkki on inimesi kes sellest üritusest rohkem mäletavad? Ja kas seda korraldati järgmisel aastal veel nagu lubati?

Auhinnaks saadud klaas seisis pikka aega aukohal kuid mingil saatuse tahtel läks ta õnnetul kombel katki ning on nüüdseks ära visatud.

Valged Aerud - taaskord merel: Ümber suure Pakri

Alustasime Kajaga Kurkse sadamast - kokku 27 km sõitu.

Valged Aerud - süstaga Pakril

Ja Kaja ongi meie toredast Pakri-seiklusest vahva jutu kirjutanud.

Siin ka pilte selle kohta.

NB! Ja muidugi oleme väga uhked oma nimelise kajaki üle millele me ise nime andsime. Ja sellele vastavalt ka soomest aerud lasime tuua.

Ja ilu peab ka olema - ning oranž kajak mere taustal kahe paari valge aeruga ON ilus :-)

Ratastega Paldiskist Tallinnasse - hooaja avamine !

8:35 väljub Balti-Jaamast rong, pilet maksab 18 krooni ja natuke rohkem kui tunni aja pärast oledki Paldiskis.

Täpselt nii algas meie tänane rattasõit Paldiskist Tallinna suunal.

Paldiski rongijaamas

Paldiski majadMajad on ääre-Paldiskis ikka samasugused lobudikud nagu varem, kohati on võibolla ainult veidi hullemaks muutunud.

Need on siis tegelikult vanad vene sõjaväe kasarmud, milledest pole kellelgi sooja ega külma - las vedelevad-lagunevad.

 

 

Paldiski poolsaare tippu jõudnult tegime muidugi taas peatuse. Käisime selle vana sõjaväe vaatetorni juures.

Valvetorn

ValvetornSee valvetorn on küll omal ajal väga huvitava otstarbega olnud.

Nimelt seal üleval istusid ohvitserid, kes jälgisid Pakri saari - selle lõhe suund on täpselt Pakri saarte peale - jälgisid seda kuidas lennukitel pommitati mingeid seatud sihtmärke. Sihtmärgid olid nii maal kui meres.

Selle torni kõrval ja ümber on mitmed maaalused käigud - mõned isegi nii sünged ja pimedad et sinna pole julgenud ka koos vanemaga lapsed minna. Ega ma ei soovita ka igasugusesse käiku minna suvaliselt minna - ma tean kohti kus on olemasoleva käigu all veel teine tasand - ning kunagi ei tea kus pimedas koridoris see võib sind tabada.

Leivo panga serval uurimas

Hiljem turnisime muidugi ka panga serval, kuid sealt lahkudes õnnestus haarata klaasikild rattasse - nii läks täie ette kaasavõetud varukumm jms abivahendid.

Ratrtakummi parandamas

NB! 1. Võta alati tagavara kumm kaasa 2. Enne uue kummi panekut kontrolli alati VÄLISKUMM seestpoolt üle.

Leitud ojaNeed on lihtsad kogemused - näiteks praegugi - klaasikillu leidsime nii, et keerasime väliskummi tagurpidi ja vaatasime selle hoolega üle. Kui me poleks seda teinud, oleks meie uus kumm kohe esimese meetriga samamoodi purunenud.

Edasi sõitsime mööda Paldiski poolsaare teid, mis kohati olid suisa vesised - nii et mõlemad saime ka oma varbad märjaks.

Märjad varbad

Tegime peatuse Treppojal ja imetlesime sealset veterohkust.

Treppoja

Jõudsime Laulasmaa randa - tegime lõuna peatuse - läbitud oli juba 35 km - pepu valutas ja kõht oli tühi. Samuti tõdesime mõlemad milline tore nauding on tegelikult binokliga linde uurida - ja mõistsime oma arust ka linnuvaatlejate indu. Binokli aga kinkisid mulle sünnipäevaks minu eelmised töökaaslased - suur tänu hea binokli eest.

Uurime binokliga linde

Jõudsime oma reisiga muidugi läbi Keila-Joa - kus pidime ju ikka sealt läbi minema, veerohkust imetlema ning pilti tegema.

Keila Joal ratastega

Suure kivi peal turnimasTurnisime ka ühe suure kivi otsas.

See oli ühe ütlemata toreda tee peal, mis viis otse Tabasalust Harku järve äärde. Seda meil just vaja oligi, sest siis saime keerata veel Astangult läbi ning oma silmadega üle vaadata kuidas sealne olukord on.

On küll.

Jubedam kui Kole.

Astangul ratastega

Niisama vaadates on Astangu nagu Astangu ikka - homme kell 11 tulevad siia juba JK alpinismiklubi ronijad peale.

Aga ümbruskond on ikka õudne laga küll. See on täiesti masendav millist prahti siia igalt poolt tassitakse.

Muidugi - kui see piirkond pole looduskaitse vms. all, siis oleks pikas perspektiivis päris kasulik siia endale maa osta. Kujutan ette, et 20 aasta pärast hakkavad võrsuma siin esimesed majakesed ning rajatakse kommunikatsioonid jne.

Väga tore päev ratastel. Pepu täiesti haige, läbitud 76 km.

Roheliste Rattaretk "Kuidas elad, Virumaa?"

Kindlasti läheme lastega koos - 12.-14.05.2006

http://www.loodusajakiri.ee/loodus/uudised65.html 
Esialgne kavandatud marsruut:

1.päev, reede 12.05.2006 : kokku ca 45 km.
Sonda - Kiviõli - Küttejõu - Püssi - Aidu - Savala - Mehide - Sirtsi - Sirtsi raba - Pohlaru - Mõiste - Uljaste

2.päev, laupäev 13.05.2006 : kokku ca 85 km.
Uljaste - Voorse - Põdri - Viru-Kabala - Ulvi - Rägavere mõis - Vaeküla ülesõit - Koovälja - Ubja - Siberi - Kunda Hiiemägi - Kunda - Malla mõis - Kuura - Iila - Viru-Nigula - Samma Hiis - Pada - Padaorg - Vanaveski - Kalvi

3.päev, pühapäev 14.05.2006 : kokku ca 50 km.
Kalvi - Aseriaru - Aseri - Rannu - Kõrkküla - Liimala - Purtse - Lüganuse - Erra - Kiviõli - Sonda

Kuid - nagu alati - toimub samal pühapäeval Tartu Jooksumaraton.

Xdream talvel: -23kraadi ja 7 tundi - nõuanded

Tänasel treeningul Otepääl kasutasime abivahendina justnimelt matkakeppe, need mida saab paraja pikkusega lühemaks teha ning millel saab kettaid vahetada. Ajaliselt olime õues 5,5 tundi, mida oli tänase -23 kraadiga vägagi piisavalt.

Nõuanded võistluseks, tänase praktilise kogemuse alusel.

Seljas/jalas/peas:
Brynje soe pesu, NorthFace fliis windstopperiga ja Gore-Tex NorthFace koorikjope (koorikjope tähendab ilma voodrita). Kehal polnud külm kordagi, mõned korrad oli palav. Peas windstopper NorthFace kõrvadega müts.
Jalas - Brynje soe pesu, Halti matkapüksid.

Kogemus õpeatas, et täiesti piisav ja hea - sama ilma korral olen võistlusel sama riietusega. Üks täiendus - kindlasti võtan kaasa näomaski, kuna sellise temperatuuri korral on isegi kõige väiksem tuulevine väga külm. Maskina ärge kasutage sellist, millel on nina ja suu sees - need kohad lähevad muidu väga ruttu härma ja ninast tilgub vett, mis muutub kohe jääks. Mask peab olema selline, kus on väljas täpselt silmad-nina-suu!!
Ärge pange selga oma sooja sulejopet! Selle te lõhute metsas ära. Oksad on jäätunud ja väga teravad ning tugevad.

Varbad:
Lorpeni õhukesed spordisokid ja Lorpeni sünteetilised Eriti Head Sokid. Saapad - head sissekäidud matkasaapad. Kõige peal bahillid ehk säärised.

Kogemus näitas, täiestis piisav ja hea - sama komplekt saab olema ka võistlustel. 

Näpud:
Miskid vanemad suusakindad - keskmiselt soojad.

Kogemus õpetas, KÜLM. Võistluste ajal võtan kaasa oma mägika kindad - st. õhukesed sisekindad, nende peal sulekindad ja kõige peal koorikkindad. Kõiki kindaid saab ka eraldi kasutada, vastavalt temperatuurile - kuid täna viimased poolteist tundi suvaliste kinnastega oli näppudel nii külm, et otsast tahtsid ära kukkuda.

Liikumine:
Jooksen - no vähemalt 2-3 tundi !
EI, mitte kuskile sa ei jookse - kõige rohkem pool tundi, siis on kõik. Lumi on paks ja teelt kõrvale ära väga kergemeelselt astu - jääd liikumisega tõsiselt hätta. Kõige kiirem ja jõusäästlikum tee on ringi minna.
Arvesta, et ka selliste külmadega EI KÜLMU kõik kraavid/jõed kinni. Alaril õnnestus täna üsna alguses kohe jõkke sisse käia - õnneks ainult üks jalg.

Söömine/joomine:
Võta kaasa termosega sooja jooki. See kulub marjaks ära - minu kogemus soovitab kaasa teha kisselli. Mitte teed või kohvi. Süüa pole eriti vaja, sellise külmaga muutub igasugune kaasa võetud söök kõvaks kui kivi.

Edutegurid:
Kui temperatuur on sama, siis kinnitan, et eduteguriks saab olema sinu suutlikkus sellises ilmas piisavalt kaua viibida. Näiteks meie olime 5,5 tunniga näppudest ja näost täiesti külmunud.
Kuigi väljas oli tuulevaikus!
Vahepeal pöördus siiski see tuulevaikus meile vastu ning siis oli momentaalselt eriti külm.

Mehed:
Ajage võimalusel habe ära - segab ja läheb mõttetult härma.

Naised:
Teil pole midagi ära ajada - aga teie vaadake, et mehed liiga uljaks lähe ja kontrollige et nende näod ikka roosad oleksid. Kui juhtub, et nina, põsenukk või lõug läheb valgeks - siis on vaja kiiresti seda hõõruda ning veri käima panna. Samuti paluge ennast jälgida.

Matkakepid:
Kõige mõistlikum valik - käimiskepid sobivad ka. Matkakeppide eelis on see, et sinna saad panna kõige suurema rõnga. Enda suusakeppe ära võta, need võid parem võtmata jätta - liiga pikad ja segavad. Matkakepp peab olema ca 110-120 cm pikkune.

Xdream talvel: -23kraadi ja 7 tundi - nõuanded

Tänasel treeningul Otepääl kasutasime abivahendina justnimelt matkakeppe, need mida saab paraja pikkusega lühemaks teha ning millel saab kettaid vahetada. Ajaliselt olime õues 5,5 tundi, mida oli tänase -23 kraadiga vägagi piisavalt.

Nõuanded võistluseks, tänase praktilise kogemuse alusel.

Seljas/jalas/peas:
Brynje soe pesu, NorthFace fliis windstopperiga ja Gore-Tex NorthFace koorikjope (koorikjope tähendab ilma voodrita). Kehal polnud külm kordagi, mõned korrad oli palav. Peas windstopper NorthFace kõrvadega müts.
Jalas - Brynje soe pesu, Halti matkapüksid.

Kogemus õpeatas, et täiesti piisav ja hea - sama ilma korral olen võistlusel sama riietusega. Üks täiendus - kindlasti võtan kaasa näomaski, kuna sellise temperatuuri korral on isegi kõige väiksem tuulevine väga külm. Maskina ärge kasutage sellist, millel on nina ja suu sees - need kohad lähevad muidu väga ruttu härma ja ninast tilgub vett, mis muutub kohe jääks. Mask peab olema selline, kus on väljas täpselt silmad-nina-suu!!
Ärge pange selga oma sooja sulejopet! Selle te lõhute metsas ära. Oksad on jäätunud ja väga teravad ning tugevad.

Varbad:
Lorpeni õhukesed spordisokid ja Lorpeni sünteetilised Eriti Head Sokid. Saapad - head sissekäidud matkasaapad. Kõige peal bahillid ehk säärised.

Kogemus näitas, täiestis piisav ja hea - sama komplekt saab olema ka võistlustel. 

Näpud:
Miskid vanemad suusakindad - keskmiselt soojad.

Kogemus õpetas, KÜLM. Võistluste ajal võtan kaasa oma mägika kindad - st. õhukesed sisekindad, nende peal sulekindad ja kõige peal koorikkindad. Kõiki kindaid saab ka eraldi kasutada, vastavalt temperatuurile - kuid täna viimased poolteist tundi suvaliste kinnastega oli näppudel nii külm, et otsast tahtsid ära kukkuda.

Liikumine:
Jooksen - no vähemalt 2-3 tundi !
EI, mitte kuskile sa ei jookse - kõige rohkem pool tundi, siis on kõik. Lumi on paks ja teelt kõrvale ära väga kergemeelselt astu - jääd liikumisega tõsiselt hätta. Kõige kiirem ja jõusäästlikum tee on ringi minna.
Arvesta, et ka selliste külmadega EI KÜLMU kõik kraavid/jõed kinni. Alaril õnnestus täna üsna alguses kohe jõkke sisse käia - õnneks ainult üks jalg.

Söömine/joomine:
Võta kaasa termosega sooja jooki. See kulub marjaks ära - minu kogemus soovitab kaasa teha kisselli. Mitte teed või kohvi. Süüa pole eriti vaja, sellise külmaga muutub igasugune kaasa võetud söök kõvaks kui kivi.

Edutegurid:
Kui temperatuur on sama, siis kinnitan, et eduteguriks saab olema sinu suutlikkus sellises ilmas piisavalt kaua viibida. Näiteks meie olime 5,5 tunniga näppudest ja näost täiesti külmunud.
Kuigi väljas oli tuulevaikus!
Vahepeal pöördus siiski see tuulevaikus meile vastu ning siis oli momentaalselt eriti külm.

Mehed:
Ajage võimalusel habe ära - segab ja läheb mõttetult härma.

Naised:
Teil pole midagi ära ajada - aga teie vaadake, et mehed liiga uljaks lähe ja kontrollige et nende näod ikka roosad oleksid. Kui juhtub, et nina, põsenukk või lõug läheb valgeks - siis on vaja kiiresti seda hõõruda ning veri käima panna. Samuti paluge ennast jälgida.

Matkakepid:
Kõige mõistlikum valik - käimiskepid sobivad ka. Matkakeppide eelis on see, et sinna saad panna kõige suurema rõnga. Enda suusakeppe ära võta, need võid parem võtmata jätta - liiga pikad ja segavad. Matkakepp peab olema ca 110-120 cm pikkune.

Suusamatk üle Soomaa, mis lõppes kanuusõiduga

Planeeritud marsruudist jätsime ühe osa välja, kuna üle raba suusatamine on ikka omajagu kunsttükk ja suhteliselt aeglane tegevus. Esimesel päeval 4 tundi - 10 km, teisel päeval 6 tundi - 14 km.

Aesoo suur koerAlustasime Aivar Ruukeli juurest, Saarisoolt. Esialgne plaan oli minna mööda jõge Aesooni ja sealt rabale keerata, kuid jõgi oli lahti mis lahti. Läksime siis mööda teed. Aesoo rippsilda valvas üks Väga Kõva Häälega ja muidu suure olemisega njuufaundlane. Kuid mõningase koosviibimise järel muutus ta üsna taltsaks ja oli nõus meid üle silla lubama.

 

Marsruut Soomaal

Halliste ja navesti jõgi Aesool

Toonojale jõudsime igatahes kottpimedas, õnneks olime seal mõlemad käinud ning samuti omasime adekvaatseid kaarte ning oskasime suurepäraselt kasutada kompassi ja selle järgi orienteeruda. Kell 17:00 püstitasime pilkases pimeduses selle vana sauna kõrvale oma telgi. Muuseas, keegi on selle aasta augustis sauna maha põletanud. Kuid samas oli näha, et käis töö selle taastamisega.

Toonoja saunKolasime ka majas ringi ning oma suureks heameeleks leidsime ka vana Toonoja päeviku, mis varemalt oli seisnud saunas. Kartsime et ka see on tuleroaks langenud, kuid oh õnne - see rippus kenasti akna küljes nööriga. Lugesime huviga vahepealseid kandeid ning lisasime samuti enda poolt lühikese lõigu.
PS: Hommikul tegime ühiskondlikult kasulikku tööd ning teenisime rahva ja ajaloo huve. Me nimelt pildistasime kogu Toonoja päeviku leht-lehelt ning varsti panen selle siia internetti üles.

Leivo

 

Igatahes kell 11:00 olime taas liikumas, sedapuhku suunaks rabarinnak Karusekose ligidal. Sinna oli maad küll vaid 6 km, kuid selle läbimiseks kulus meil aega veidi alla 3-e tunni. Puhkasime seal, kohtasime ka mõningaid inimesi, kes viisakalt mööda teed sealseid vaatamisväärsusi olid tulnud nautima - rabarinnak, vaatetorn ja laudrada.

Kaja SoomaalMeie aga jätkasime oma teed Riisa silla suunas - õnnetuseks aga puudus meil selle piirkonna normaalne kaart ning seetõttu sattusime päris kohutavasse metsa, mis alguses oli küll suuskadega läbitav, kuid hiljem tuli isegi suusad alt võtta ning sellisel viisl läbi tihniku minna - suuna mõttes abiks jällegi vaid kompass. Kui lõpuks metsast välja jõudsime, ootas meid ees mingi kohutav-jäle põllulahmakas. Jäle seepärast, et kui uskumatult künklikuks on võimalik üks põllumaa Euroopa Liidu toetusrahadega songerdada.

Rabarinnakul vaatetornis

No jah - jõudsime siis lõpuks tee peale ja sealt edasi Riisa sillale. Nüüd oli kell juba 16:45 (teadupärast loojub praegu päike kell 16:03) ja see tähendas ka ühtlasi suurt pimedust. Kinnitasime ühe pealambi eesliikujale ette ning tagaliikujale taha - nagu emasel jaaniussikesel, kes laternaga omale isaseid kohale meelitab.

Helistasime Aivarile ning saavutasime suurepärase kokkuleppe - meie tuleme mööda Riisa laudteed/matkarada tema juurde - teisele poole jõge ja tema siis toob meid kanuuga üle. Mõeldud-tehtud.

Väga huvitav kogemus oli kottpimedas metsas pealampidega mööda laudteed suusatada :-) Samuti pani mind imestama seal parklas seisev auto - no kes see sellisel kellajal sinna laudteele veel läheb ??

Igatahes väga toredaid emotsioone pakkus kanuuga üle jõe sõit, kuna jõe kaldad olid mõlemalt poolt ca 8 meetri ulatuses jääs ning keskel oli umbes 6-7 meetrine must vesi. Ega midagi - meil oli tegelikult aastaid tagasi jäätunud jõel kanuumatkamise kogemus olemas, samuti polnud ka Aivar esimest korda paadis :-) Nii me siis sealt üle saimegi - hooga jääserva peale sõites murdus esimene osa jääst ära, kuid 1,5 meetri kaugusel mustast veest oli juba täiesti kindel jääpind.

Talvine Soomaa

Lõpetasime tädi Hilja juures saunas ja mõnusa õhtusöögiga tema köögis.

Kaja sõbrunes Aivari kassigaTahaks siinkohal öelda suur tänu Aivar Ruukelile ja tädi Hiljale. Ja loomulikult ka matkakaaslasele Kajale.

Kõrvaloleval pildil sõbrunes Kaja kassiga Aivari juures ning jõudis viimasega ka juba kokkuleppele, et laenab seda kõutsi kui kodus vaja oma emasele kiisule pojakesi lasta teha.