Kaart suure ekraaniga Garmini kellas

Kas ja mille poolest on suurema ekraaniga Garmini Fenix 6X Pro Solar parem võrreldes FR945-ga?

Fenix 6X Pro SolarTegin võrdleva analüüsi Garmini super kerge ja funktsionaalse kella FR945 ja tippmudeli Fenix 6X Pro Solar põhjal. Info esitus on ilmselgelt kallutatud Fenix 6 poole.

Nende kellade funktsionaalsus on pealtnäha sama, kuid erinevused tulevad välja nüanssides ning sõltuvalt inimese vajadustest osutuvad need tavaliselt määravaks.

Peamised erinevused nende kellade vahel on seotud

  • aku kestuse ja
  • kaardi navigeerimisega.

Muudest omadustest tasub ära märkimist Fenixi kiirem protsessor, mis avaldub eelkõige kaartide kasutamiskiiruses võrreldes FR945-ga. Teiseks võimaldab Fenixi suurem mälumaht kella rohkem kaarte laadida.

Aku kestus

Siin pole pikka juttu, laias laastus 945 aku kestuse mõõtühik on tund ja Fenix6 Solari aku mõõtühik on päev. Fenixi juures olev Solar tähendab, et selle kella klaas on päikesepaneel ning kell kasutab õues olles ka päikeseenergiat.

Kõige parema ülevaate annab siiski kokkuvõtlik tabel.

Omadus

FR 945

Fenix 6X Pro Solar

Kommentaar

Smartwatch mode

14 päeva

24 päeva

Ühendus telefoniga, teavitused jm igapäevane info.

GPS koos muusikaga

10h

16h

Sport + samal ajal muusika kuulamine.

GPS-i kasutamine

36h

66h

Ainult sportimine.

Max battery GPS
Ultratrac mode


60h

6 päeva (148h)

Ultratrac mode ,st. GPS suhtleb aegajalt satelliitidega. Ei soovita spordis kasutada, joon hüpleb sinna-tänna ning tulemus on siiralt väga halb.

Expedition GPS

(GPS punkt iga 60 min)

-

56 päeva

See on pika ekspeditsiooni trackimiseks.

Battery saver

-

120 päeva

Ainult kella ja kuupäeva kuvamine.

NB! Ametlikud numbrid on ideaalnumbrid ja tegelikkuses võib arvestada 20% väiksemaga. Miks nii? Aga nimelt iga kord nuppu vajutades ja kilomeetri vaheaega kuvades süttib ekraani valgustus, see kulutab omakorda akut. Trail runningu ajal kasutan ka kaardivaadet ning see kasutab kohe jõudsalt akut. Näiteks 945 puhul võin oma praktikast öelda, et puhtalt kaardivaates joostes kestab kella aku 10-12h.

Seega ideaaljuhul saaks 945-ga läbida UTMB võistluse, kuid liiga kindel ei tasu olla. Seevast Fenix 6-ga võib rahulikult igasuguse tempoga UTMB-le minna ilma et peaks vahepeal kella laadima.

Jätkuvalt ei soovita ma kasutada Ultratrac mode’i, kuna see annab väga halva kogemuse.

Expedition mode

Eraldi tasub äramärkimist Fenix 6-e Expedition mode. Selle käigus lülitab kell GPS-i sisse vaid kord tunnis (valikus on 15min - 90min) et GPS koodinaadid kätte saada ja peale päikeseloojangut näitab lihtsalt kellaaega. Ekspedition mode käimapanekul on vaikimisi ekraanivaade kellaaeg ning terve ekspeditsiooni vältel pole tarvis mõelda sellele kas kell (trackimine/GPS) on käima pandud või mitte. Kell käib kogu aeg ning salvestab tracki kaheksa nädalat ilma vahepealse laadimiseta.

Expedition mode’s on kellal kolm ekraani: kellaaeg, distants ja kaart.

Fenix 6X Pro Solar watchFenix 6X Pro Solar distanceFenix 6X Pro Solar kaart

Kaardid ja navigeerimine

Ekraani suuruse erinevus on selgelt 6X Polari kasuks.

  • FR945 ekraan 30,4 mm ja 240x240 pixelit, kella kaal 52g (rihmaga).
  • Fenix 6X Pro ekraan 35,56 mm ja 280x280 pixelit. kella kaal 82g (rihmaga).

Tundub et mõned millimeetrid siit ja sealt, kuid tulemuseks on silmaga haaratavalt suur vahe ja Fenix 6X Pro ekraanile mahub “rohkem kaarti” peale.

Teine oluline erinevus seisneb Fenix 6X olevates kaartide visualisatsioonides (Map theme). See võimaldab vastavalt oludele valida samast kaardist teistsuguse vaate, näiteks Marine, mis toob selgelt esile veekogud ja ülejäänud info muutub ebaoluliseks. Teise näitena Dark Mode, mida on hea kasutada pimedal ajal, sest siis joonistuvad kaardil kontrastid paremini välja lihtsustades sellega navigeerimist.

Alljärgnevalt siis Fenix 6X Pro Solar pildid kõikidest visualisatsioonidest. Lihtsuse mõttes kasutasin vaid kahte kaarti, Garmini enda ja OFM full kaart.

Garmini kelladesse sobivate OSM (OpenStreetMap) kaartide test on siin: http://leivo.ekstreem.ee/post/Garmini-kellade-tasuta-kaardivalik

Selleks et pildid oleksid võrreldavad FR945 kella kaartide testiga on kaardifragmendid täpselt samadest kohtadest: Eesti, Munamäe jalam ning Alpid, Les Houches küla lähedane piirkond.

Kaardiosa kokkuvõte

Suuremal ekraanil tuleb üha selgemalt esile Garmini enda kaardi paremus näiteks OFM kaardi ees. Eriti heaks teeb Garmini enda kaardi kasutamise ka High Contrast theme, kuna see muudab metsa valgeks ning tulemuseks on ainult teedevõrgustikuga väga kenasti loetav kaart.

Kui aga tarvis rohkem maastiku lugeda siis tasub ümber lülitada OFM kaardile, kuna see sisaldab ka kõrgusjooni ja hulgaliselt lisadetaile.

Minu vajadused kella funktsioonide osas tänu ultraspordile ja trail runningule on seotud pika akukestusega ning hea navigatsioonivõimekusega. Sellest lähtuvalt on Fenix 6X Pro Solar see valik, millega mind edaspidi ringi iikumas näeb.

Eesti, Munamäe jalam

Kaardi visualisatsioon

Map Theme

Garmin

OFM Full

None

Fenix 6X Pro Solar Garmin map no theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map no theme

High Contrast

Fenix 6X Pro Solar Garmin map High Contrast theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map High Contrast theme

Dark

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Dark theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Dark theme

Marine

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Marine theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Marine theme

Popularity

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Popularity theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Popularity theme


Alpid, Les Houches küla lähedal

Kaardi visualisatsioon

Map Theme

Garmin

OFM Full

None

Fenix 6X Pro Solar Garmin map no theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map no theme

High Contrast

Fenix 6X Pro Solar Garmin map High Contrast theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map High Contrast theme

Dark

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Dark theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Dark theme

Marine

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Marine theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Marine theme

Popularity

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Popularity theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Popularity theme

Resort Ski

Fenix 6X Pro Solar Garmin map Resort Ski theme

Fenix 6X Pro Solar OFM Full map Resort Ski theme

Garmini kellade tasuta kaardivalik


Garmin Forerunner 945Testisin Garmin FR 945 kellaga erinevaid OSM (OpenStreetMap) kaarte ning alljärgnev on suurepärane ülevaade selle kohta, et milline on kõige otstarbekam kaart kella väikest ekraani silmas pidades.

OSM kaardid on vabatahtlike inimeste poolt igapäevaselt täiendatavad kaardid. Kuna maailma eri piirkondades on inimeste aktiivsus erinev, siis sellest sõltub ka kaartide täpsus. Näiteks Kesk-Euroopas ja Alpides on kaardid väga täpsed, kuid Mehhiko raskesti ligipääsetavates piirkondades seevastu üsna puudulik.


Mõned mõisted alustuseks.

OSM kaardipõhi on see, kuhu lisatakse majad, teed, märgitakse teede klassid jne. Siia panustavad kommuunid üle maailma ühiselt.

OSM kaardipõhi pole aga Garmini seadmetele otseselt loetav, seega peab spetsiaalse kaarditarkvara abil genereerima failid, millest saaks aru nii Basecamp (Garmini arvutisse installeeritav kaarditarkvara) kui ka kellad jms. GPS seadmed. Nende failide genereerimisega tegelevad üksikisikud või ka inimeste grupid üle maailma täpselt nii nagu nad ise heaks arvavad. Lisaks on võimalus kaardifailide genereerimise käigus tõsta objekte/teid esile või vastupidi neid ära jätta/üldistada. Näiteks maanteeratta jaoks sobiliku kaardi jaoks tuuakse esile asfaltkattega teed ja metsateed on kehvasti loetavad, see lihtsustab väikselt ekraanilt info lugemist. Samad inimesed teevad kaarte ka maastikurtta jaoks ning nendel kaartidel on jällegi kõik metsateed kontrastselt välja toodud.

Siit lingilt leiab kogu loetelu inimeste ja tiimide kohta kes genereerivad Garmin GPS-de jaoks sobivaid faile. https://wiki.openstreetmap.org/wiki/OSM_Map_On_Garmin/Download

Nagu näha on neid seal lehel tohutu hulk grupeerituna maailmajagude kaupa. Osadel kaartidel töötab routing, ehk et GPS seade oskab mööda juhatada punktist A punkti B. Osadel kaartidel on kõrgusjooned, osadel pole. On ka lihtsalt kõrgusjoonte kaarte kus puudub igasugune muu info, neid kasutatakse tavaliste kaartide juures lisakihina.

Loen käesolevaga sissejuhatuse tehtuks. Pikemat ja detailsemat lugemist on internetis palju.

Seda, kuidas kaardid tehniliselt kella sisse saab, on põhjalikult seletatud tüüpiliselt iga kaarditiimi enda poolt. Seega siin piirdun ma vaid tulemuse kirjeldamisega.

Testi eesmärk

Minu eesmärk oli leida Garmin FR945 kella jaoks mõnusalt loetav kaart, mida oleks hea kasutada peamiselt just matkamist ja trail runningut silmas pidades, kuid ka maatee- ja maastikuratta kasutuseks. Seega metsarajad, seal asuvad objektid, kõrgusjooned jpm on oluline info, samas kiirteed ja suured maanteed võivad olla tagasihoidlikult tähistatud.

Kuna ma olen nende OSM kaartidega palju aastaid tegelenud siis võtsin oma pikaaegse kogemuse põhjal valikusse vaid väikse osa.

Testis osalevad kaardid

1. Garmin.Openstreetmap.nl http://garmin.openstreetmap.nl/. Nimetan neid edaspidi lühidalt OSM (kuigi OSM on tegelikult selle baaskaardi üldine nimetaja). Neil on omakorda kolm erinevat kaarti: OSM generic, OSM generic new ja OFM Lite. Ehk siis viimane kaart on lihtsalt OSM-i lehelt alla laetav OFM kaardi lite versioon.

2. OpenFietsMap http://www.openfietsmap.nl/downloads/europe. Edaspidi OFM full

3. Frikart.no http://www.frikart.no/garmin/velgkart.html. Edaspidi lihtsalt Frikart.

4. Garmini enda vaikimisi kaart kellas (põhineb samuti OSM baaskaardil) https://buy.garmin.com/en-GB/GB/p/155338/. Edaspidi lihtsalt Garmin.

5. Velomap https://www.velomap.org/. Edaspidi Velomap. Neil on omakorda kaks kaarti: Velomap race ja Velomap velo. Race kaardil on rohkem üldistusi tehtud.

6. OpenMTB map https://openmtbmap.org/. Edaspidi MTB. Siin on samuti kaks peamist kaarti, MTB classic ja MTB hiking. Mõlema kaardi nimi ütleb ilusti ära otstarbe.

Testisin kahte asukohta, Eesti Suure Munamäe jalam ja Alpides Les Houches küla lähedal olevat piirkonda. Alljärgnevalt siis kõnekad pildid koos minu kommentaariga ning selle põhjal saab igaüks ise otsustada millist tüüpi kaardid talle kõige paremini sobiksid.

Mõlemal kaardil on näha punane tracki joon, Eestis on tegemist Haanja 20 tippu ja Alpides UTMB raja fragmendiga.

Kokkuvõte

Kui oleks vaja ühte ja universaalset kaarti, siis minu soovitus on OFM full, kui aga spetsiifilisemaks minna siis tulevad mängu detailid ja piirkonnad. Näiteks Norra ja Rootsi osas soovitan vaadata Frikart kaarte, Eesti-Läti-Leedu on päris hea OSM generic new kaartidel kuid ka Garmini enda vaikimisi kaasatuleval kaardil.

Alpides on OFM Full üsna hea kaart, kuid samuti sobib sinna MTB hiking versioon. Tasuks veel edaspidi katsetamist ka Garmini enda kaart, kuhu peale lisada läbipaistev kõrgusjoonte vahekiht.

Eesti, Munamäe jalam

Kaardi nimetus

Kaardipilt

Kommentaar

Garmin

Forerunner 945 Garmin map

Vaikimisi kellas oleva kaart. Sellel puuduvad kõrgusjooned, kuid see pole Eestis kuigi oluline.

Kaardilt on ära jäetud kasutu nimeinfo, mis teeb selle kaardi kella jaoks üsna heaks.

OFM Full

Forerunner 945 OFM Full map

OFM kaardil on kõrgusjooned ja väga palju detailinfot. Väikesed metsa läbivad teed on kellalt raskesti loetavad. Rohelisel taustal hall jooneke pole märgatav.

Roheline mets on kasutult säbruline.

OFM Lite

Forerunner 945 OFM Lite map

Kõrgusjooned puuduvad.

Helehalli triibuline tee kaob helerohelise tausta peal ära ning pole kellast loetav.

MTB Classic

Forerunner 945 MTB classic map

Mets kui ebaoluline info on ära kaotatud ning tulemusena on väiksed rajad ka paremini loetavad.

Miks aga sealt munamäelt allamineval teel on ristid peal, on seotud selle teeklassi omadustega.

MTB Hiking

Forerunner 945 MTB Hiking map

Siin on olemas kõrgusjooned, kuid kollane toon on taas kehvasti loetav kellalt.

Matkamiseks siiski päris hea kaart.

OSM generic

Forerunner 945 OSM generic map

Kõrgusjooni pole. Kaardil on hulk erinevaid invormatiivseid ikoone mis aga varjutavad olulise info.

Samas pole nende ikoonidega väiksel kellaekraanil midagi peale hakata.

OSM generic new

Forerunner 945 OSM generic new map

Sama OSM kaart, kuid segavaid ikoone ja infot on vähemaks võetud.

Tulemuseks on päris hästi loetav kaart.

Regio Topo 1.1
(vana versioon)

Forerunner 945 Regio Topo 1.1 map

Regio kaardil on kohe tihedad kõrgusjooned Munamäe juures. Sest meie enda jaoks on tegemist ikkagi suure mäega.

Muus osas see kaart on ajale jalgu jäänud, siin on liiga vähe erinevaid teedeklasse. Ehk siis metsateed ja autoga sõidetavad teed on kohati samasugused.

Frikart TopoSummer II

Forerunner 945 Frikart Toposummer II map

Norraka tiim on otsustanud et kollane värv sobib metsa tähistamiseks.

Tulemus on kellalt üsna kenasti loetav, sest oluline info on ikkagi teedevõrgustik ja see paistab kollase taustal hästi välja.

Velomap race

Forerunner 945 Velomap race map

Optimeeritud maanteeratta sõiduks “race”-kategooriana.

Näiteks majad kui ebaoluline info on ära kaotatud kaardilt. Oluline on ainult suuremate teede võrgustik.

Velomap velo

Forerunner 945 Velomap velo map

Optimeeritud üldiselt linna/maanteeratta jaoks.

Siit fagmendist ei joonistu erinevused race-kaardiga välja, kuid linna-alas on sellel kaardil detaile veidike rohkem.


Alpid, Les Houches küla lähedane piirkond

Kaardi nimetus

Kaardipilt

Kommentaar

Garmin

Forerunner 945 Garmin map

Alpides on kõrgusjooned väga olulisel kohal.

Kuigi Garmin nimetab oma kellaga kaasatulevat kaarti Topo kaardiks, puuduvad Euroopa kaardi versioonil kõrgusjooned.

OFM Full

Forerunner 945 OFM Full map

OFM kaardil on kenasti kõrgusjooned, kuid metsa ala on väga tugeva ja säbrulise rohelisega mis teeb kogu muu seda läbiva info kehvasti loetavaks. Näiteks jõgi kaob metsa ära, kellalt seda ei näe.

OFM lite

Forerunner 945 OFM Lite map

OFM kaart millel puuduvad kõrgusjooned ja mets ning jõgi sulavad kellaekraanil ühte.

MTB map classic

Forerunner 945 MTB classic map

Maastikuratta sõiduks kohandatud kaart ilma kõrgusjoonteta.

MTB map hiking

Forerunner 945 MTB Hiking map

Matkamiseks mõeldud kaardil on kõrgusjooned kuid metsa ala on helesiniseks tehtud ning kella kasutades on see info mõttetu.

Eelkõige on see helesinine halb seetõttu, et sööb ära kõrgusjooned ja jõed.

Muus osas hea kaart.

OSM generic

Forerunner 945 OSM generic map

Roheliseks täpitatud maastiku tõttu pole kellas just kõige parem valik.

Jõgi on kenasti peal, kuid puuduvad kõrgusjooned.

OSM generic new

Forerunner 945 OSM generic new map

Sellel kaardil puuduvad kõrgusjooned ning jõgi kaob metsa sisse ära. Seda jõge pole võimalik kellal välja lugeda.

Velomap race

Forerunner 945 Velomap race map

Race-kaart, kus välja toodud vaid maanteeratta jaoks olulised teed.

Velomap velo

Forerunner 945 Velomap velo map

Eelmise kaardiga võrreldes on detailid pisut erinevalt esitatud.

Microsoft France - Paris

Pariis-Pariis.

Microsoft France - Paris

Tulin kohale küll 1 päev varem, et täita ära oma üks unistustest - minna Eiffeli torni - kuid täna on juba teine päev Pariisis ja ma pole Eiffeli torni isegi mitte näinud veel.

Tegelikult oli asi selles, et eile (pühapäeval) oli siin võrdlemisi kehva ilm - tuuline ja vihmane, mistõttu kulutasin oma aja kasulikult Christmas-Shoppingut tehes.

Igatahes pakkus ka see palju rõõmu ja nüüd on minu jaoks olulised inimesed meeles peetud.

Microsoft France - Pariis

Microsoft France ehituse arhitektuuris on kasutatud väga palju peeglit, nii välises pildids kui ka sisemises interjööris.

Mulle isiklikult meeldib.

 

Veel SQL 2005 eksamitest ja sertifikaatidest

Täna higistasin üle 3 tunni eksamiruumis - aga tehtud sain järjekordse SQL 2005 eksami:

70-443: PRO: Designing a Database Server Infrastructure by Using Microsoft SQL Server 2005

Seoses sellega on mul saavutatud koos eelmiste SQL 2005 eksamitega sertifikaat:

MCITP: Database Administrator 

Microsoft Certified IT Professional: Database Administrator.

Aga eksamist enesest.
Eksami jooksul kuvatakse sulle 6 situatsiooni. Kusjuures enne järgmise situatiooni saamist pead eelmise lõpetama ja küsimustes tagasi liikuda saab ainult ühe situatsiooni piires.
Situatsioon on olukorra kirjeldus - see on väljaprinditult 4 x A4 ingliskeelne ettevõtte kirjeldus - hetke olukord, probleemid, tehnilised nõuded, ärivajadused, turvanõuded, arhitektuuri joonised jne. Sa pead selle läbi lugema, aru saama ning siis vastama 10-12 küsimusele. Küsimused on kolme tüüpi: ainult ühe õige vastusega, mitme õige vastusevalikuga (vastuste arv ette öeldud), mitme õige vastusega (õigete vastuste arv teadmata).

Ja nii edenes see eksam - mõne küsimuse peale kulub rohkem aega, kuna pead situatsioonist selle õige koha üles leidma. Ja nii kuus ettevõtet oma täiesti erinevate olukordade, probleemide ja muredega.

Eksamiruumi sisenesin kolmveerand 9 paiku ja väljusin alles kell 12 - nii et ausalt öeldes selle pingutuse peale oli lõpus kõht juba päris tühi :-) Ja oh seda õnne kui peale "End exam" nupu vajutust kuvatakse sulle CONGRATULATION.

Punktiarvestus: 1000 on maksimaalne ning tavaline on, et 700 punktiga saab läbi. Ma olen oma 820 punktiga ülirahul.

Hapnikusisaldus veres SpO2

Milleks mõõta südame pulsisagedust ja vere hapnikusisaldust ?

Mägedes käies satub inimene sellisele kõrgusele, kus õhu koostis on kardinaalselt midagi muud kui mere kõrgusel. Kõige hullem on see, et mida kõrgemale lähed, seda hõredam on hapnik. 10km kõrgusel on hapnikusisaldus juba nii väike, et seal peab inimene vastu alla poole minuti.

Kõrgus Hapnikuprotsent õhus Suhteline hapniku
vähenemine
0 m 21% 100%
3000 m 14% 67%
4500 m 12% 57%
6000 m 10% 48%
8800 m 5% 24%

Kuna hapnikku on vähe, siis tekivad ka verevarustuse häired - kopsud on meil ju selleks, et rikastada läbi kopsu suunduvate kapillaaride kogu organismi verevarustust hapnikuga. Kui aga hapniku ei ole piisavalt, siis tekib üldine füüsiline nõrkus ja aju hapnikuvarustuse nõrga tagajärje tulemuselks on nö akuutne mägihaigus. Need kaks asja kokku - füüsiline nõrkus ja peast-segi-olemine - panevad inimese nägema hallutsinatsioone ning samas on ta võimetu ise liikuma allapoole, et oma olukorda parandada.

Kõige seetõttu polegi inimene ise võimeline hindama oma olukorda adekvaatselt - kas tal on piisavalt jõudu/mõtet kõrgemale ronida või mitte. Siinjuures peab inimesele appi tulema tehnoloogia, milleks on ühed väikesed ja kerged (50g) aparaadid, mis mõõdavad nii pulsisagedust kui ka vere hapnikusisaldust. Aparaat pannakse näpu otsa ning 4-5 sekundiga on tulemus käes (mingeid sisselõikeid ei tehta :-), st. vere hapnikusisalduse mõõtmiseks pole vaja noaga kätte lõigata.

OnyxMilline siis on normaalne hapnikusisaldus veres ?

* Normaalne SpO2 on 95 - 98 %
* 3000m kõrgusel on normaalne SpO2 88-92%
* 4200m kõrgusel SpO2 85%-89%
* 5000m, alguses 75% kuid paari päevaga võiks jõuda üle 80% 
* 7000m peal 59-65%
* Everesti tipp 8848m - seal võib olla SpO2 isegi vaid 40%

Millal on olukord halb ?

Kui SpO2 on 5000m peal alla 70%, siis tuleb Väga Tõsiselt mõelda allapoole mineku peale. Või kui tõesti enesetunne on hea, siis jääda samale kõrgusele aklimatiseeruma, kuid samas peab pidevalt jälgima oma verehapniku taset - ja see peab tõusma.

Millal on olukord kriitiline ?

Öeldakse, et kui on alla 30% siis on ellujäämisvõimalused väikesed. Meie Aconcagua ekspeditsioonil sai mõõdetud Kajal vere hapnikusisalduseks kõige kriitilisematel momentidel 25-35%. Tema elu-edu seisnes ilmselgelt selles, et suudeti äärmiselt kiiresti helikopter organiseerida ning ta alla sõidutada.

NB! mõõtmisest

Mõõta tuleb mitu korda ja seejärel saadud tulemuste keskmine leida. Ka näiteks peale 1,5 liitri vedeliku joomist on sinu hapnikusisaldus veres hoopis midagi muud kui see oli enne.

Mõned lingid tootjatele ja veebilehtedele

Harrel Medical inc: Finger Pulse Oxmeter - SPO Model 5500, $199.00
 http://www.harrellmedical.com/detail.aspx?ID=1849 

Veel mõned: Finger Pulse Oximeter
http://www.miami-med.com/pulse_oximeter.htm 
http://www.nextag.com/pulse-oximeter/search-html
http://www.a2zmed.com/pulse_oximeter.htm
http://www.google.com/search?hl=et&q=%22Digital+Finger+Pulse+Oximeter%22

Kõrgmäestikus juhtuvad muudatused inimeses
http://www.mountaineering.ie/features/general/highaltitude.htm

 

Hapnikusisaldus veres SpO2

Milleks mõõta südame pulsisagedust ja vere hapnikusisaldust ?

Mägedes käies satub inimene sellisele kõrgusele, kus õhu koostis on kardinaalselt midagi muud kui mere kõrgusel. Kõige hullem on see, et mida kõrgemale lähed, seda hõredam on hapnik. 10km kõrgusel on hapnikusisaldus juba nii väike, et seal peab inimene vastu alla poole minuti.

Kõrgus Hapnikuprotsent õhus Suhteline hapniku
vähenemine
0 m 21% 100%
3000 m 14% 67%
4500 m 12% 57%
6000 m 10% 48%
8800 m 5% 24%

Kuna hapnikku on vähe, siis tekivad ka verevarustuse häired - kopsud on meil ju selleks, et rikastada läbi kopsu suunduvate kapillaaride kogu organismi verevarustust hapnikuga. Kui aga hapniku ei ole piisavalt, siis tekib üldine füüsiline nõrkus ja aju hapnikuvarustuse nõrga tagajärje tulemuselks on nö akuutne mägihaigus. Need kaks asja kokku - füüsiline nõrkus ja peast-segi-olemine - panevad inimese nägema hallutsinatsioone ning samas on ta võimetu ise liikuma allapoole, et oma olukorda parandada.

Kõige seetõttu polegi inimene ise võimeline hindama oma olukorda adekvaatselt - kas tal on piisavalt jõudu/mõtet kõrgemale ronida või mitte. Siinjuures peab inimesele appi tulema tehnoloogia, milleks on ühed väikesed ja kerged (50g) aparaadid, mis mõõdavad nii pulsisagedust kui ka vere hapnikusisaldust. Aparaat pannakse näpu otsa ning 4-5 sekundiga on tulemus käes (mingeid sisselõikeid ei tehta :-), st. vere hapnikusisalduse mõõtmiseks pole vaja noaga kätte lõigata.

OnyxMilline siis on normaalne hapnikusisaldus veres ?

* Normaalne SpO2 on 95 - 98 %
* 3000m kõrgusel on normaalne SpO2 88-92%
* 4200m kõrgusel SpO2 85%-89%
* 5000m, alguses 75% kuid paari päevaga võiks jõuda üle 80% 
* 7000m peal 59-65%
* Everesti tipp 8848m - seal võib olla SpO2 isegi vaid 40%

Millal on olukord halb ?

Kui SpO2 on 5000m peal alla 70%, siis tuleb Väga Tõsiselt mõelda allapoole mineku peale. Või kui tõesti enesetunne on hea, siis jääda samale kõrgusele aklimatiseeruma, kuid samas peab pidevalt jälgima oma verehapniku taset - ja see peab tõusma.

Millal on olukord kriitiline ?

Öeldakse, et kui on alla 30% siis on ellujäämisvõimalused väikesed. Meie Aconcagua ekspeditsioonil sai mõõdetud Kajal vere hapnikusisalduseks kõige kriitilisematel momentidel 25-35%. Tema elu-edu seisnes ilmselgelt selles, et suudeti äärmiselt kiiresti helikopter organiseerida ning ta alla sõidutada.

NB! mõõtmisest

Mõõta tuleb mitu korda ja seejärel saadud tulemuste keskmine leida. Ka näiteks peale 1,5 liitri vedeliku joomist on sinu hapnikusisaldus veres hoopis midagi muud kui see oli enne.

Mõned lingid tootjatele ja veebilehtedele

Harrel Medical inc: Finger Pulse Oxmeter - SPO Model 5500, $199.00
 http://www.harrellmedical.com/detail.aspx?ID=1849 

Veel mõned: Finger Pulse Oximeter
http://www.miami-med.com/pulse_oximeter.htm 
http://www.nextag.com/pulse-oximeter/search-html
http://www.a2zmed.com/pulse_oximeter.htm
http://www.google.com/search?hl=et&q=%22Digital+Finger+Pulse+Oximeter%22

Kõrgmäestikus juhtuvad muudatused inimeses
http://www.mountaineering.ie/features/general/highaltitude.htm

 

Heliformaadid: SACD, DVD-A, CD

Hulgaliselt kolmetähelisi lühendeid:

  1. CD - seda teavad kõik.
  2. DVD-A -> DVD Audio
  3. SACD -> Super Audio CD

Kaks viimast on aga sisuliselt DVD-plaadile pandud ülihea kvaliteediga muusika (mitte film ega muusikavideo).

Sisuliselt on DVD-A ja SACD omavahel konkurendid, mõlemad plaadid (heliformaadid) võimaldavad praktiliselt samasugust kvaliteeti, kuid ometi on tegemist erinevate formaatidega. St. ostes DVD-mängijat, pane tähele et see võimaldaks mängida mõlemat formaati.

Konkurents, näe.

Selleks aga et kõike seda kliendi lollitamist pea peale keerata, on tekkimas siia uus konkurent. Nimelt on prototüübina olemas juba 27 Gb plaat (DVD-A ja SACD on 4,7Gb), mida mängib sinine laserkiir. Kui nüüd see uus plaadiformaat on välja tulnud - mis siis juhtub DVD-A ja SACD-ga ? On need siis väljasurnud isendid või viiakse nende tehnoloogia üle uuele 27Gb kandjale ?

Loe siit, seal alguses on ka väga huvitav tabel nende heliformaatide võrdlemiseks: http://www.audioholics.com/techtips/specsformats/CurrentFormatTrends2.php

Ja mis veel olulist on SACD ja DVD-A seoses. Nimelt ei saa kummastki DVD formaadist teha piraatkoopiaid. Uskumatu - aga seda pole siiani viitsitud lahti häkkida. Tavalisi DVD-filme saab - aga heliplaate mitte. Arvatavasti häkkerid väga aktiivselt ei tegutse ka selles suunas, kuna selle lahti muukimisel tekiks 5Gb muusikat, mis MP3 formaadis oleks ca 100Mb. Kes see ikka hakkab 5Gb üle interneti tõmbama....

Midagi elektroonikahuvilistele !

Nimelt jõudsin ma oma koduga nii kaugele, et mul hakkavad üle jääma mõningad seadmed.

Kunagi aastaid tagasi tegelesin kõrgel asemel elektroonikaga, nii digitaalse kui ka audioga ja seoses sellega sai kogutud aja jooksul märkimisväärne seadmete pagas. Kuid täna on aeg nii kaugel, et sellised asjad ei tule arvatavasti enam mulle leiba teenima, kuid kindlasti leidub inimesi kes selliste seadmete üle oma rõõmu väljendaksid.

Võta ühendust kui mõni nendest seadmetest huvi pakub.

Generaator

Raadio testimise vahend

Sagedusmeeter

Millivoltmeeter B3-41

Millivoltmeeter B3-48

Ostsilloskoop SAGA

Mittelineaarmoonutuse mõõtja

Katsetused PDA, SAT-telefoni ja internetiga

Nii, toksisime PDA peal valmis väikese kirjajupikese, ning moodustasime ühe pildikese, mida siis proovisime e-mailiga saata etteantud aadressile.

Väga üksikud teist on meili saatnud kiirusega 2400 b/s. Minu kõige aeglasem modem enne SAT-telefoni oli 9600 b/s - see oli aastal 1992 (vist?) ja siis oli see täiesti normaalne kiirus.

SAT-telefoniga internetti minek näeb välja järgmine:

Raha hakkab jooksma peale seda, kui Iridiumi gateway on ühendanud kõne tavavõrku (PSTN-i), st. telefonis on kuulda kutsuv toon.
Proovisime meiliga saata teksti ja pilti.

  1. Ühendumine internetiga võtab aega ca 2 minutit
  2. Meili saatmine (32kB) võttis aega 6-7 min ja siis anti timeout
  3. Meiliga rohkem ei proovinud

Järgmiseks proovisime PDA-s oleva FTP-programmiga.

  1. Ühendumine internetiga: 2 minutit
  2. Ühendumine FTP-serveriga: 35 sek
  3. Tekstifaili uploadimine: 30 sek
  4. Pildi uploadimine: 4 min ja seejärela timeout

Olime püstihädas. Tänapäeva programmid, serverid ja võrgud pole mõeldud nii aeglaste ühenduste jaoks.

Otsisin internetis ringi ja laeidsin ühe teise ftp-programmi. Selle eelis seisnes selles, et tal sai määrata parameetrit, mis ütleb programmile et tegemist on aeglase ühendusega. Väga vajalik meile. Määrasin kiiruseks 2 kb/s.

  1. Ühendumine internetiga: 2 minutit
  2. Ühendumine FTP-serveriga: 35 sek
  3. Tekstifaili uploadimine: 30 sek
  4. Pildi (7kB) uploadimine: 1-2 min ja voilaa, korras

Natuke kiirustest: SAT-telefoni (Iridium) maksimaalne kiirus on 2400 b/s (bitti/sekundis).

Ühenduse kiirust mõõdetakse bittides.
Failide suurusi aga mõõdetakse baitides.
1 bait (B) on 8 bitti (b).

Võtame tekstifaili 2kB (kilobaiti) ja pildifaili 7kB (kilobaiti) - kokku siis 9kB (kilobaiti) - so 9000 B (baiti).

Niisiis: 9000 x 8 = 72000 bitti. Kuna ühenduse kiirus on 2400 bitti, siis teoreetiliselt peaks ülaltoodud maht kohale jõudma 72000 / 2400 = 30 sekundiga. Reaalses elus võtab see siiski rohkem aega, kuna vahepeal arvutatakse ka mingeid kontrollsummasid ja mõnikord lähevad osad paketid kaduma jnejne. Nii et paneme tambovi otsa ja korrutame vähemalt kahega selle aja.

Aga kirvemeetodil võib siis võtta, et 10 kB andmeid läheb kohale minutiga. Sellele lisandub veel internetiühendus alustamise ja ftp-serveriga ühenduse loomise aeg.

Katsetused PDA, SAT-telefoni ja internetiga

Nii, toksisime PDA peal valmis väikese kirjajupikese, ning moodustasime ühe pildikese, mida siis proovisime e-mailiga saata etteantud aadressile.

Väga üksikud teist on meili saatnud kiirusega 2400 b/s. Minu kõige aeglasem modem enne SAT-telefoni oli 9600 b/s - see oli aastal 1992 (vist?) ja siis oli see täiesti normaalne kiirus.

SAT-telefoniga internetti minek näeb välja järgmine:

Raha hakkab jooksma peale seda, kui Iridiumi gateway on ühendanud kõne tavavõrku (PSTN-i), st. telefonis on kuulda kutsuv toon.
Proovisime meiliga saata teksti ja pilti.

  1. Ühendumine internetiga võtab aega ca 2 minutit
  2. Meili saatmine (32kB) võttis aega 6-7 min ja siis anti timeout
  3. Meiliga rohkem ei proovinud

Järgmiseks proovisime PDA-s oleva FTP-programmiga.

  1. Ühendumine internetiga: 2 minutit
  2. Ühendumine FTP-serveriga: 35 sek
  3. Tekstifaili uploadimine: 30 sek
  4. Pildi uploadimine: 4 min ja seejärela timeout

Olime püstihädas. Tänapäeva programmid, serverid ja võrgud pole mõeldud nii aeglaste ühenduste jaoks.

Otsisin internetis ringi ja laeidsin ühe teise ftp-programmi. Selle eelis seisnes selles, et tal sai määrata parameetrit, mis ütleb programmile et tegemist on aeglase ühendusega. Väga vajalik meile. Määrasin kiiruseks 2 kb/s.

  1. Ühendumine internetiga: 2 minutit
  2. Ühendumine FTP-serveriga: 35 sek
  3. Tekstifaili uploadimine: 30 sek
  4. Pildi (7kB) uploadimine: 1-2 min ja voilaa, korras

Natuke kiirustest: SAT-telefoni (Iridium) maksimaalne kiirus on 2400 b/s (bitti/sekundis).

Ühenduse kiirust mõõdetakse bittides.
Failide suurusi aga mõõdetakse baitides.
1 bait (B) on 8 bitti (b).

Võtame tekstifaili 2kB (kilobaiti) ja pildifaili 7kB (kilobaiti) - kokku siis 9kB (kilobaiti) - so 9000 B (baiti).

Niisiis: 9000 x 8 = 72000 bitti. Kuna ühenduse kiirus on 2400 bitti, siis teoreetiliselt peaks ülaltoodud maht kohale jõudma 72000 / 2400 = 30 sekundiga. Reaalses elus võtab see siiski rohkem aega, kuna vahepeal arvutatakse ka mingeid kontrollsummasid ja mõnikord lähevad osad paketid kaduma jnejne. Nii et paneme tambovi otsa ja korrutame vähemalt kahega selle aja.

Aga kirvemeetodil võib siis võtta, et 10 kB andmeid läheb kohale minutiga. Sellele lisandub veel internetiühendus alustamise ja ftp-serveriga ühenduse loomise aeg.