Seiklusvõistlusel http://www.arcticcircle24.com/ osalesid Eestist 2 tiimi: Team Leivo (Leivo Sepp, Randy Korb, Heiti Hallikma) ja Team Vaude Estonia (Silver Eensaar, Rain Eensaar, Riho Roopõld).
Ette rutates ütlen kohe ära, et Vaude tuli 3. kohale ning Team Leivo 5. kohale.
Kuidas me rahulolevatena 5. kohaga lõpetasime?
Võistlus koosnes viiest etapist:
- Etapp: Rootsi ja tagasi
- Etapp: Töömehe toimetamised
- Etapp: Tagasi tsivilisatsiooni
- Etapp: Vaade Pellole
- Etapp: Viimane võitlus 6412501
Rootsi ja tagasi
Esimese lisaülesandena tormas meie esivõistleja Randy koos ülejäänud tiimide esindajatega jõkke ning tõi sealt välja hulpiva 0,5L CocaCola pudeli kirjaga 29, kust leidsime esimese etapi kaardi.
Selge, algatuseks oli vaja kanuuga väikesel jõepiirkonnal risti-rästi kühveldada. EMIT (ehk üks igavene kobakas nn. SI-pulk) oli Randy käes seega tema jooksis sisse-välja, ümber-ringi.
Seejärel keerasime nina Ruotsi kunni poole ning kühveldasime koos teistega allavoolu minekule. Ees ootas 3km pikkune üllatusjooks mille käigus tegime sõbralikult koos Vaudega üllatuslikult 14 min viga. Üks punkt oli tee äärest nähtav ainult teisest suunast joostes. Kuna seitse esimese otsa tiimi said selle punkti peatumatult kätte siis ma arvan nad jooksid nii, et üks vaatas paremale, teine vasakule ja kolmas jooksis selg ees ning vaatas tagasisuunal paremale-vasakule.
Saime viimaks rulluisud jalga, kepid kätte, EMIT rändas Leivo näppu ning teele. Esimesse punkti minnes oli mul ees üks tütarlaps, kes pidi olema väga kõva suusataja tavaelus (ilmselt kõik soomlased on), sest mul oli ikka kõva tegu et temast mööda libiseda. Temal olid 90mm rattad ning suusakepid, minul 100mm rattad ja samuti kepid, kuid pelgalt keppidega tõugeldes ma tast mööda ei saanud. Enne punkti suutsin ta siiski maha raputada aga punktis olime taas koos, sest teate – ma ei suutnud seda EMIT-t kuidagi sinna pesasse õiget pidi saada. Aga õnneks oli tegemist toreda girliga kes mu EMIT-i õiget pidi pessa surus.
Siinkohal pean ütlema, et krobelisel ja veeloikudega kaetud asfaldil oli suusakeppidest palju abi. Ja mida punkt edasi, seda ladusamalt sujus mul iseseisvalt EMIT-i kasutamine.
Tegime veel mõned rulluisu tiirud, kohtasime oma Support Crew-d (ehk eesti keeles support kräu – Kaja, Maare). Nemad muidugi ei saanud sugugi aru, et mis meil viga on ja miks me alles 8-10. positsioonil oleme.
Siis aga jätsime Rootsiga hüvasti ning mõlasime tagasi Soome poole. Seekord siis 6 km ülesvoolu, mis sugugi väike polnud. Kui rootsi pool üllatas meid ennist ühe punktiga siis nüüd mõtlesime kõiki teisi tiime üllatada. Ja see läks meil korda.
Nimelt ühte kanuupunkti hiilisime nii osavalt ümber saare, et hiljem kõik ülejäänud tiimid üllatusid, et kuidas me jälle neist tagapool oleme. Soome tagasi jõudes ning rattale minnes olime isegi Vaudest tagapool :-)
Ratas ja jooks
Teise lisaülesande käigus jooksis Heiti mööda kaljut üles ning pidi siis kibekähku mööda köit alla järve laskuma ja tagasi ujuma. Võta aga näpust – esiteks tuli üleval Vaude järel laskumise järjekorras seista ja teiseks arvasid julgestajad soomlased, et Heiti ei tea laskumisest midagi ning teda tuleb turvaliselt 10cm kaupa alla julgestada. Seega mõnusast köiesõidust jäi alles aeglane tiksumine. Õnneks tagasi ujudes võis köie lahti võtta ning siis ei takistanud tema liikumist enam miski.
Samal ajal oli meil Randyga mõnus tegevus käsil, jagasime armulikult kõikidele lõpututele lapimaa sääskedele süüa. Vaude määris end samal ajal Offiga kokku, me küll agiteerisime neid, et nende väikeste kotikeste sisu on pigem söömiseks aga nad ei võtnud meid kuulda.
Siis toimus huvitav ala, jalgrattaga legendorienteerumine. Stiilis: Keera vasakule mäkke, sõida mööda kivist (muide nende mäed on kive paksult täis), keera kõvera männi juurest alla (kõik männid olid seal metsas kõverad), kui oled soo algusesse jõudnud siis keera ümber ja vaata tagasi, märkad ühte paremale keeravat teed, möödu majadest (see oli kõige loomingulisem koht, nimelt majade asemel olid kümnekonnast lauast koosnevad kokku vajunud ja vaevu metsast eristuvad osmikud) jne. Igatahes tegime selle Randy juhtimisel suurepäraselt ära.
Ja siinkohal tulebki see moment, millega Vaude on meile ühe punkti sees, nimelt sattusime legendorienteerumise tagasiteel nendega kokku ja andsime väga otsesed vihjed punkti leidmiseks. Meie vihje kasutamise tagajärjel jõudsidki nad kolmandale kohale finišis.
Seejärel ootas meid ees lugematul hulgal tõuse ja laskumisi, üks vahepealne orienteerumisjooks ning jõudsimegi vahetusalasse, kust pidime asuma taas kanuudele.
Töömehe toimetamised
Nüüd algas aga seiklus. Nimelt vahetusalasse olid meil saadetud söögid-joogid ja järgmiste etappide kaardid. Kohapeal selgus aga, et meie vahetusala kott pole kohale jõudnud.
Vau!
Korraldajad sebisid imekiiresti meile kamba peale ühe 1,5L pudeli CocaColat ja püüdsid ka muul moel abivalmid olla. Kogu raja suurimaks abiks meie isikliku support kräu poolt oli aga sel hetkel kohal olemine. Kaja jooksis 3:50 min/km bussi poole ja sama kiirelt sealt võileivamaterjalidega tagasi. Ja siis võlusid nad Maarega meile imekähku uued võikud, korraldajad leidsid ka õnneks sama kähku meile uued järgmiste etappide kaardid.
Kuigi me olime siinkohal täiesti veendunud, et meil on veidi aega ja et küll varsti Vaude ka jõuab, selgus meid sel hetkel šokeeriv tõsiasi, et nad olid just kanuusse läinud. No kuidas see sai nii olla??? Nad olid ju pidevalt 10min taga. Hiljem selgus aga, et nad olid ühe rattalõigu läbinud ratas õlal, meie samal ajal mööda korralike teid tulistanud.
Nüüd olime siis oma kanuu väljumisega 7. kohal. Ees ootas 12,5 km, millest pool oli kahe järve peal ja teine pool neid ühendava ojakese peal. Vot see oli alles lahe jõgi, nii kitsas ja käänuline et vaevu mahtus mõlemalt poolt mõlaga tõmmata, kuid samas võrdlemisi kiire vooluga.
See aga toimus öösel kell 2 – pimedas? Oh ei, päike paistis ja peegeldus mäekülgedelt.
Vahepeal ronisin oma keskmiselt kanuupositsioonilt maha ja jooksin kaldal, et kanuu paremini üle kivide libiseks.
Järgmine oli 22 km jooksu, sinka-vonka kanuu algusesse rataste juurde tagasi.
Tagasi tsivilisatsiooni
Jõudes oma 2h20min kanuu ja 3h50min jooksuetapilt tagasi vahetusalasse, oli ka meie kadunud kott vahepeal sinna jõudnud. Pakkisime kaasa geelid-batoonid ning lahkusime kiirelt edasi.
Sõtkusime rattad järgmise orienteerumisjooksu poole. Siin võtsime nö aja maha ja tegime ka mõned vead. Enne jooksu algust oli vahe 15min st. sama mis 8 tundi tagasi, kuid seda orienteerumislõigukest tegime täpselt 53 minutit kauem. Vaude aeg 1:07, meil seevastu 2:00. Küll see tsivilisatsiooni jõudmine pidi ikka raske olema.
Vaade Pellole
Selle etapi näol oli tegemist lühikese (~9 km) ja suhteliselt kerge orienteerumisjooksuga. Selle jooksime 50 minutiga läbi.
Vaid üks tipp pesitses enne viimast laskumist ja ülla-ülla, seal oli meid taas support kräu ootamas.
Pean ütlema, et nad olid üldse igal pool ja igal ajal olemas, ehk väga tubli kiitus meie toetajatele Kajale ning Maarele.
Viimane võitlus
See koosnes kahest alast. Rulluisuga jõe kõrval 12km ülesvoolu ning kanuuga allavoolu finišisse tagasi.
Kõik meie konkurendid olid eespool veidi liiga kaugel (4. koht oli 20 min enne meid) ja tagantpoolt polnud kedagi enne 1h tulemas, seega finišispurt oli pigem näiline.
Igal juhul saime kiita, et kõige kergema ja tempokama sammuga lõpetajad olime. Enne meid finišeerujad olid tulnud jalad harkis komberdades.
____________________
Väga lahe võistlus oli. Mulle meeldis sellisel moel ja intensiivselt pingutada. See polnud enam segavõistkonnaga kerge matkake vaid oluliselt tõsisem liikumine koos eesti seiklusspordi eliidi hulka kuuluvate tegijatega.
Kõikide võistkondade liikumisteid saab vaadata siit lehelt: http://jatko.vpalvelin.com/~pekvari/java/index.php?javaid=41
Seal saab analüüsida oma tulemusi.
Support Kräu lugu: Arctic Circle24 ehk polaarjoone taga supportkräud tegemas
Maare tehtud pildivalik asub siin: http://heiti.planet.ee/index.php?idPage=10258
Tulemused
