Xdream II suvine etapp toimus Tamsalu piirkonnas.
Foto: Fotoluks
Jooksu hajutus
Esimene punkt oli jooksu hajutus. Ja nüüd arvasime koos Randy, Pilvi ja veel mõne kõvema orienteerujaga, et kaasvõistlejate eksitamiseks teeme kõigepealt meile antud metsatukale mitu tiiru peale, enne kui punkti võtame.
Uisk
Startisime uisule auväärselt 60-lt kohalt. Kuna minul on uisutamise ajal suhteliselt igav siis võtsin kaardi ja lugesin ajatäiteks legendi lõpuni läbi. Samuti lugesin ajaviiteks ka kogu muu lisainfo läbi.
Jõudsin eelviimase punktini “Tähelepanu!”, see tundus nii tähtis et lugesin seda kaks korda. Kuna minu punktis raudselt ühtegi lippu polnud siis parasjagu käepärast olnud Makule esitasingi ühe täiesti põhjapaneva küsimuse “kas Sinu jooksu hajutuse punktis oli lipp?”, Maku muidugi oli kaardilugemise ja uisutamisega ametis, seega vastus tuli stiilis “ah mine kuu peale, polnud seal mingit lippu, ainult punkt oli”. No olgu pealegi, püüdsin siis Elo kinni ja asusin temaga liputeemalisse kontakti, Elo teadis kohe “jaa, oli muidugi suur lipp, ma veel mõtlesin et äkki olen mingisse vahetusalasse sattunud”. Selge, päevaülesanne oli lahendatud.
Uisus saime kätte ka meist juba kaugele ette ära sõitnud Twister Female tiimi.
Ratas
Ratta alguses tuli meil idee hakata kohe Rattarallit sõitma. Õnneks aga suutsime selle mõtte üsna kähku kalevi alla panna ning sõitsime koos teistega kanuu alasse.
Kanuu
Oli selline kiire vink-vonks kanuu. Elo saab varsti ordeni, juba teist korda järjest saadab Maku ta punkti võtma sõnadega “seal on väike maariba mis viib otse punkti”. Kuid juba teist korda on selle nn. maariba asemel vaja ujuda. Ja need mõlemad korrad pole just meeldivate killast olnud.
Foto: Aivar
Suur tänu muidugi ka seekord ühele meestetiimile, kelle kanuu päramootoris Elo kaldale tagasi sai.
Õllekastide virn
Siis kui meie hakkasime õllekaste üksteise otsa laduma, läks lahti mingi üleüldine kastide varastamine. Nimelt hüppasid ühelt ja teiselt poolt ligi mehed ja naised ning tõmbasid meilt kaste ära. Eks me siis omakorda tõmabsime järgmistelt. Elo istus kenasti seal virna otsas ja tehtud saigi.
Kanuu 2
Siinkohal tuli vägagi kasuks see, et sõitsime kanuuga otse sellesse Porkuni järve ujuva saare keskel asuvasse punkti. Ühesõnaga kanuu lõpuks olime tõusnud 23. kohale.
Ratas
See oli lihtsalt üks tavaline sõidukas punktist A punkti B.
Reljeefikaart
Maku ja tema ülihea orienteerumise oskus tõstis meid selle etapiga 12. kohale. See oli päeva super tulemus. Praktiliselt ilma vigadeta jooksime kõik punktid läbi.
Rattaralli
Olime oma sentimeetrite lugemisega väga ametis ja nii sõitsime kõik need rumalad tiirud kuni punktini. Metsast väljudes aga saime kokku õnneks kohalikega, kelle abil saime end kaarti ning mööda asfalti otse järgmisesse alasse.
Puuliigid
No eestlane tunneb ära oma rahvuspuu tamme. Ja kuna me selle nii täpselt ära arvasime siis ülejäänud puud ei omanud enam mingit tähtsust. Meile meeldib ju teha asju, milles me tugevad oleme. Ja nõnda siis jooksimegi 5 trahviringi ehk 1,25 km. Mulle kohe meeldib võistluse ajal trenni teha.
Joon-O
Kuna korraldajad arvasid, et A-rajal võib joon-orienteerumine liiga lihtne tunduda siis enne meid oli B-rada selle metsa-aluse suuri maanteid täis jooksnud. Ja loomulikult nägi B-raja joon midagi muud välja.
Tänu sellele tegime siin vähemalt 13min viga. Tubli korraldajad, niimoodi saab A-rajale päris korraliku segaduse tekitada B-rajaga.
Ratas
Uhasime Tamsalu viljahoidla poole.
Ronimine
Üks meist (mina ilmselgelt) pidi minema vaatama, kas viljahoidlad on uueks hooajaks valmis. Enne seda öeldi, et kõigepealt jookske 7. korrusele ja siis laskute alla. Jooksin ühe teise mehega koos ja mis selgus – iga korrus on 6 m kõrgune. Seega tegelikult jooksime tavamõistes 14. korruse kõrgusele. Ja mis seal salata, viimased korrused kõndisime.
Foto: Fotoluks
Siis Leidsin eest Heleni, kes mind ilusti köie külge ühendas ja minu ees olevast august läbi saatis sõnadega, et “ära punktist mööda pane”.
Viljasalv oli tühi ning punkt asus selle keskel. Natuke sebimist ja sain oma SI sinna ära piiksutatud. Edasi alla ning taas ühest kitsast mulgust läbi õue.
Viimane ratas ja Finiš
Minu ronimise ajal oli teistel aega ja kuna lipp oli Elo punktis, teadis tema ainukesena kuhu peame sõitma. Seega luges ta meie finišikaardi ette ära ning nüüd oli ainult anna vänta ja õigel ajal finišikaare all pidurit vajutada.
Tulemused: 2. koht segatiimide arvestuses ajaga 5h55min, üldarvestuses 10. koht. Läbisime 67km.
Ja minu meelest ühe päris toreda jutu kirjutas Priit Pullerits: http://suusk.blogspot.com/2010/06/pullerits-kuidas-uks-mees-pikal.html
Ta oli esimest korda rajal ning väga tervendav on näha uue pilguga antud spordiala: “Vihma tibutas. Tahaksite sellistes tingimustes riietega vette minna?”
Igatahes mulle see lugu meeldis ning Pullerits võiks veelgi rajale tulla :-)