Kas GPS, GLONASS või GALILEO

Kasutan kella Garmin Forerunner 935 ning viimase update’ga tuli kella GPS-le ka GALILEO satelliitide tugi.

Püstitame siis kohe olulise küsmuse: milline staelliitvõrgustik annab täpseima tulemuse?

Kas täpseim on GPS, GPS+GLONASS või GPS+GALILEO?

Hästi lühidalt taustast. Ümber maakera tiirleb suur hulk satelliite, mis tagavad meie GPS-seadmete toimimise – spordikellad, trackerid, telefonid (näit. automaatne parkimine), auto navigatsiooniseadmed, sõjatööstuse masinad, droonid jne. Seega, suur enamus meid ümbritsevast tehnikast kasutab ühel või teisel viisl GPS-i andmeid (mis saabuvad satelliitidelt), et määrata oma asukoht meie planeedil.

Kuna iga riik tahab oma julgeolekut tagada, siis seetõttu on loodud lisaks tavapärasele GPS-satelliit võrgustikule (US omanduses, 31 satelliiti) ka GLONASS (venemaa omanduses, 24 satelliiti) ja GALILEO (EU omanduses, 14 satelliiti). Ka Hiina töötab välja enda oma, aga sellel ma siinkohal ei peatu.

Asukohas Eesti/Tallinn, on samaaegselt nähtavad 5-10 GPS, 6-9 GLONASS ja vaid 2-6 GALILEO satelliiti. Kuna need tiirlevad pidevalt siis seetõttu varieerub ka hetkel nähtavate satelliitide arv.

Jooksurajal ja rattasõidul olen siiani katsetanud GPS või GPS+GLONASS. Meie piirkonnas (Eesti), pole mul kunagi õnnestunud GLONASS-i satelliitidega saavutada suuremat täpsust kui lihtsalt GPS-ga.

Seega, lülitades sisse GLONASS-i, hakkab kell rohkem akut sööma ja päris sagedasti täpsus sootuks väheneb. Seda kinnitavad ka paljud tavakasutajad erinevates foorumites.

Seetõttu olen kasutanud siiani vaid GPS-i ning see on suurepärase tulemuse taganud. Aga uus, GALILEO, mida selle kohta öelda?

Kuna jooksu- ja rattaträkid on siiani väga head olnud, pole näinud põhjust GALILEO’d sisse lülitada. Küll aga on suhteliselt kehva kvaliteediga olnud avavee ujumine. Seetõttu siis tegin katse, ujusin Trapi järveaugus kolm ringi, iga ring erineva GPS seadistusega ja tulemus on alljärgnev.

  • Sinine joon: GPS, joone pikkus 961m
  • Punane joon: GPS+GLONASS, joone pikkus 1,3km
  • Roheline joon: GPS+GALILEO, joone pikkus 898m

Selle pildi alusel võib öelda, et tingimustes kus kell on satelliitidele väga hüplikult näha, toimib kõige paremini GALILEO seadistus.

image

Tehke panused, millal saab Kalevisse ujuma

Kalevi siseujula - nagu kõik väga hästi teavad - on juba pikemat aega remondis. Pidevalt lükatakse tähtaegasid edasi - viimane tärmin oli (lubajaks oli ehitaja Levi Ehitus), et novembris saab valmis ning detsembri keskpaigas saavad esimesed ujujad löögile. http://www.epl.ee/artikkel_300883.html Väidetavalt ühest otsast ujula juba laguneb...

Kalevi Ujula vanasti

See keskpaik on täpselt käes aga aadressil www.ujula.ee valitseb endiselt mõttetu tühjus. Ja kui enamustest kohtadest on Kalevi ujula lingid maha võetud, siis näiteks siin Kalevi Spordihalli lehel on see veel kenasti üleval, viitamas muidugi sellele samale tühjale www.ujula.ee lehele http://www.spordihall.ee/ 

Aga meenutuseks vaadake Kalevi ujula endist aadressi http://www.hot.ee/siseujula/ 

Tuletan meelde, et see oli ainus koht 50 meetri pikkuste ujumisradadega. Õnneks see ka säilitatakse. Samuti säilitatakse sügavus - 4,5 meetrit. See võimaldab õppida allveeujumist, vettehüppeid ja kujundujumist. Siin on lugeda mõtteid selle ümberehituse plaanimisest http://www.ekyl.ee/modules.php?op=modload&name=News&file=article&sid=8011 

Igatahes ootan ma pikisilmi selle avamist ja aega, millal saan hakata seal ujumas käia.

Väänas lainetega möllamas

Täna küsis üks EMT-i surfar, et "kas täna Väänasse ka lähed, seal on mitu päeva puhunud ning praegu väga suured lained". Kahjuks ei.

Ma nimelt käisin seal möödunud aastal mitmeid kordi kajakisurfi tegemas, mis on iseenesest üks ülilahe-ohtlik-ekstreemne tegevus.

Mina vana ekstremistina haarasin kohe mõttest ja lastest kinni ning sõitsime õhtul Vääna randa.
Tuul oli metsik - kaldal olla ei olnud võimalik - tuul peksis jube valusalt liivaterasid vastu paljast nahka. Samuti olid tormiga kõik riietuskabinid pikali lennutatud ja need hulpisid seal poolest-saati meres. Nagu juba väike New Orleansi Katrina orkaan :-)

Igatahes lained olid vägevamast vägevamad. Koos lastega hullasime ja möllasime üsna kalda ääres. Lainete suurus ja jõud oli ikka metsik. Käskisin lastel hoida kogu aeg enda lähedusse, õnneks kedagi päästa polnud vaja - kuigi peale ühte lainet oli Kreete näost valge ja teatas, et "mind tabas ootamatult metsikult tugev laine mis paiskas mu täiesti vastu põhja, ma tahtsin sind appi hüüda, kuid avastasin et ainult vesi tuleb suhu..." Seepeale ta püüdis ennast kähku taas jalule saada ning pead pinnale tõsta.

Igatahes nentis ta veel mitu korda "uskumatu kui tugev võib ikka laine jõud olla, ma ei saanud mitte midagi teha - laine lihtsalt paiskas mind sinna-tänna nagu ise tahtis".

Pikali olev riietuskabiin

Kreete ja Laura mere ääres

Väga raske on sellises "keevas" vees head pilti tabada. Vähe sellest, et pildistatavad on igal järgmisel hetkel jumal teab kus, on ka fotograafi elu kuumaks köetud....

Ujumine edeneb tasapisi

Täna taas lastega Keilas ujumas.

Tegin 1km ujumist lauaga ja ainult jalgade töö - 45 min. Tahan enne hingamise, rutiini, veega harjumuse saada - siis lähen tasapisi käte töö peale. Täna tegin ka veidi käsi, vaid mingi paarsada meetrit. Eks vaatame järgmine kord, jalgadega on juba päris hea, selles mõttes et ka peale 1 km ujumist tundsid nad ennast suurepäraselt.

Eks iga korraga proovin ikka rohkem ja rohkem käte tööd. Olgu, lõpetan selleks korraks.

Ujumine: Keila veekeskus

Paistab et ma hakkan spordirindele tagasi jõudma vahepealsest talveunest.

Väga tore!

Keila veekeskuses ujumas

Täna siis läksime lastega Keilasse ujuma. Kuna ammu pole ujunud, siis piirdusin täna vaid jalgadega - tegin 500m puhtalt jalgade tööga. Käed toetusid ujumislauale. Jalgade töö hakkas tasapisi meelde tulema.

Peale seda tegelesin lastega ja tegime pilte nii vee all kui vee peal.
Laura-Helena vee all mõne mulliga

Kõige toredam oli see, et Kreete hakkas õppima pea ees vettehüppeid - ja kui ma ta igat hüpet pildistasin ja siis kohe peale hüpet koos vaatasime - arenes ta silmnähtavalt. Ta nägi iseennast kõrvalt ja oskas järgmine kord paremini teha.

Kreete-Brunella vette hüppamasSee on huvitsv jah - kui keegi kõrvalt ütleb, et sa pead vette minema pea ees ning seejärel kogu keha kuni varbaotsteni samast kohast - ei saada sellest aru. Aga kui nähakse pilti iseenda õigest/valest hoiakust - saadakse kohe aru mida peab teisiti hoidma ja tegema.

 

Ujumise 8. trenn

8. trenn, seega viimane mis on selleks korraks makstud.

Muidug oli nagu tavaline, aga ma sain tavapärasest rohkem kiita :-) Et tuli nagu hästi välja ?? Kohati tundus mulle endalegi et ma ujun, kuid minu jaoks on põhiprobleem ikka lõdvestumine. Pean suutma laskma oma keha nii lödiks nagu märg pesu, vot siis hakkab ujumine välja tulema.

OK, igatahes võttis Tõnu stopperiga täna lõpetuseks minu 25m otsa aja: 19:20. See tähendab praktiliselt 19 sek. Kui siit edasi arvutada, siis 3,8 km ujumiseks on tarvis läbida 152 basseinipikkust, mis sellise tempoga teeks 48min.

Ahahaa, lubage naerda, peale selle ühe otsa aja peale läbimist pidin ma ju puhkama, sellise tempoga jõuaks kõige rohkem ehk 2 otsa ujuda :-)

Jube raske on ikka ujumise selgeks saamine

Ujumise 7. trenn

Heips,

Täna taas üle pika aja ujumas - selleks et asi paremaks läheks peab ikka ujuma-ujuma-ujuma.
Soojenduseks - nagu alati - ujume lauaga ja teeme vaid jalgade tööd. Seda siis ca 20 min. Edasi ujume tavalist - minu ja Andrese puhul siis krooli.

Ujumine: 6. treeningpäev

Tõnu MeijelTäna võttis Tõnu Meijel kaamera kaasa ning filmis meie ujumisi - nii jalgade kui ka käte tööd. Hiljem siis vaatasime ja kommenteerisime.
Kohati tundus mulle, et mul tuleb isegi midagi välja - kuid enamus ajast ma sain siiski sellest aru, et käsi tuleb teistmoodi liigutada ja kogu keha tuleb vabamalt hoida. Ja lõpuks: vett võid kodus ka juua - ilma kloorita.

Treeningu lõpetasime basseini ees põrandal seistest, pisut ettepoole kummargil kätega aeglaselt ringitades.

Tõnu on algusest peale lubanud, et ta tuleb ka ükskord vette - kuid siiani pole seda juhtunud :-) Ta jälle ütles et järgmine kord tuleb ise ka vette. Kui see tõeks osutub, siis on kahju küll, sest järgmisel esmaspäeval olen mina juba Kopenhagenis IT Forumil.

Muuseas, ühe toreda artikli leidsin Tõnu Meijeliga seoses - ajakiri Tervispluss.

Ujumiskooli 5. treeningpäev

5. ujumistreeningu esmaspäev

Soojenduseks teeme alati jalgu. Jalalabad peavad olema korralikult välja sirutatud ning keeratud pisut sissepoole - alla lüües peab jalg minema suure hooga ning üles tulema vaikselt. Ja jalg peab veest välja käima - nii et taga vesi vahutab.

Pool trenni tegime ka juba täiskrooli - küll see on ikka väsitav - uskumatu.

Veest välja tõstes peab käsi sirgelt üles käima - sellega lõdvestab lihaseid. Pean veel paljupalju seda õppima - ikka tõuseb käsi kuidagi kõveralt veest välja - imelik lugu küll.