Emotsioonid on üleval.
Tartu Maratoni mittetoimumine lume puudusel otsustati mõned nädalad varem ning kohe samal ajal tekkis mõte minna seda läbima jalgsi. 21.veebruar 2016.
Tänud mitmekordsetele maailmameistritele, vendadele Silver ja Rain, kellega koos oli hea tempot teha. Ja aitäh meie support-tiimile Kaja, kes 31km ja 46km ootas banaanide ja pastasalatiga. Maratoni rada oli lumega kaetud ning seda sadas päeva jooksul juurdegi – ausalt öeldes oli suusatajatel päris raske – ei libisenud ja ei pidanud 
Jooksjatele seevastu rada sobis ning esimese pundiga lõpetasime 63km pikkuse jooksu vahemikku 6h20m-6h30m. Ja me polnud ainukesed jooksjad – tegelikult oli 16 inimest lausa kohal Kaido Vetevoog’i eestvedamisel. Siin ka kokkuvõtlik artikkel marathon100 lehel.
See nädal aga tuli taas selline pool-puhkenädal. Nii esmaspäeval kui ka teisipäeval pidin asendama treeningud töötegemisega. Elu lihtsalt teeb oma korrektuurid.
- Nädala treeningtunnid kokku: 12h30m.
- Jooksukilomeetreid 123km.
- TSS (Training Stress Score): 643
Teisipäevane lõigutrenn 2x (4km + 1km).
Esimene 4km lõik keskmise tempoga 3:56. See oli Järvevana teel ning õige pisut allatuult, enesetunne hea, vahel väike puhkus ning järgneva 1km lõigu tempo 3:44.
Teine 4km lõik oli Järvevana tee tagasi, seega vastu tuult ning keskmine tempo 4:06. Puhkusekilomeeter ning viimase 1km lõigu peal vajutasin tempoks 3:39. Selle oleks pidanud tegelikult oluliselt kiiremini jooksma, kuna tee viis kergelt mäest alla.
Laupäevane lõigutrenn 8x400m.
Tegin elus esimest korda kahte asja – nimelt läksin sisehalli ainult selleks et joosta ning siis ladusin seal ringi peal lõike. Isegi päris OK oli.
400m jooksmine oli minu jaoks uus ja piisavalt lühike et see ainult päkkadel joosta – tulemus aga avaldas olulist mõju säärelihastele. Algselt planeeritud 12 korra asemel tegingi ainult 8 kordust, kuna tundsin et muidu teen lihastele liiga. Uute asjadega tuleb tagasihoidlikult alustada.
Esimene lõik oli kiirem: 1:11 (tempo 2:58), kuid teised läksid kõik enam-vähem ühte aega 1:18 (tempo 3:15).
See viimane tempo 3:15 on märgilise tähendusega, nimelt maratoni olümpianormi täitmiseks tuleb 42km selle tempoga joosta. Mul on siiralt kahju, et Tiidrek Nurmel jäi Sevilla maratonil Rio olümpianorm täitmata. Aga tasemevahe on ikka pöörane, Tiidreku sõnul on näiteks tempo 3:30 tema “kiiremate aeglaste treeningjooksude tempo”.
Siia toon näitena juurde Tõnu Lillelaid, kes tegi eelmisel nädalal 15km tempokrossi, mille keskmine kiirus oli 3.29. Minu 10km võistlusjooksu aeg ei küüni sinna, kus teistel on lihtsalt treeningtempo.