450 km jalgsi-rattaga-suusatades

Veebruari lõpus toimub Poolas võistlus Bergson Winter Challenge.

Mountain Bike BWCSee on võistlus tõeliselt karmidele meestele (ja muidugi naistele). Võistlus kuulub ülemaailmsesse Adventure Racing World Series (seiklusspordi maailmaklass) sarja. ARWorld series raames toimuvad võistllused:

  • Austraalia
  • Poola
  • Hispaania
  • Šotimaa
  • Lõuna-Aafrika
  • Rootsi
  • Brasiilia
  • Uus-Meremaa

Suusatamine BWCBergsoni puhul on tegemist võistlusega, kus teepikkus on vahemikus 400-450 km ning kõik see tuleb läbida 5 ööpäeva jooksul ehk siis 120 tunniga. Peamisteks aladeks on jalgratas, suusatamine, matkamine (jooks on natuke palju öeldud).

Ilmaolud on sügavtalvised ning piirkond on Poola ja Tšehhi vaheline piiriala, st. et päris hoolega on mägedes turnimist. Tõuse kokku tuleb 10 km kanti. Kõrgeim tipp on Sniezka 1602 m. Selle otsa tuleb ilmselt mitmel korral tõusta.

TrekkingEelmisel aastal osales pikal võistlusel üks Eesti tiim ISC Adventures ja lühikesel võistlusel (150km) Twister Adventure. ISC Adventure seiklused pani kirja Maret Vaher: Mägipoja talvine väljakutse Poolas.

Käesoleval aastal on pikal võistlusel koguni 3 tiimi Eestist!!! Maksimaalne võistkondade arv on 30.

ISC Adventure Team

  • Randy Korb
  • Rain Lond
  • Maret Vaher
  • Andres Hiiemäe

Mountain Loghome Adventures

  • Tanel Kannel
  • Andres Minn
  • Pilvi-Heli Vettik
  • Leivo Sepp

Twister Adventure Team

  • Erki Erm
  • Sirli Metsamäe
  • Tiit Tähnas
  • Sven Liivand

Kajakisurfi hooaeg on alanud !

Lugeda saab meie kajakisurfi kohta lähemalt loomulikult Kaja ajaveebist.

Mis asi kajakisurf üldse on? Kõige suuremate lainetega lähed merele ning tõenäoliselt mitte kaugemale kui 200-300 m rannast. Siis ootad mõne sobiva laine, tõmbad ennast selle harjale ning seejärel lendad kajakiga maa poole. Tõsiselt - aegajalt on tunne et lendad, sest kiirus on laine peal meeletu ja süst üsna juhitamatu. Tüüpiliselt ei saa sõita maa poole mitte risti lainega, vaid nõna poolviltu. Ja umbes pooltel kordadel on enam kui tõenäoline, et käid lihtsalt ümber.

Tugev adrenaliin on garanteeritud!

Kajakisurfi tegime esimest korda 2004 aastal koos Rain Londiga. Siin meie toonasest kajakisurfist ka väike meenutus. See annab aimu, et tegemist võib olla ka ekstreemselt ohtliku alaga.

Kajak hulbib mere peal

Kaja enne surfamistLeivo enne surfamist

Leivo peale surfamist

Kuiva jalaga soome

Tormine Pirita tee

Alar Siku matkavõistlus Roosisaarel

Osalesime Alar Siku Matkavõistlusel teamina Ekstreem.ee (Leivo Sepp, Kaja Pino, Alar Jõeste) - segavõistkondade arvestuses 4. koht. Aeg alla 5 tunni - kusagile 4:45 kanti.

Esmased muljed - Väga Tore Seiklus !

Oleme stardi ootelOleme stardi ootel, all vasakul on näha toored kanamunad. Stardis võttis igaüks ühe muna ning kandis selle puutumatuna jalgsietapi lõppu. Nii mõnelgi võistkonnal õnnestus see katki teha - seega oli neil koheselt 10 min trahvi kindlustatud.

 

Alade järjestus: Jooks - Kanuu (tegelikult ka jooks) - Ratas - ja lisaülesanne Ratas.

Kohe jooksuetapi alguses hoidsin mõne hetke vältel ka liidripositsiooni, seega õnnestus teha esimestest tiimidest pilt. Esiplaanil on näha ISC võistkond.

Start on antud - olen hetkel liider

 Rattaetapi esimese punktina sõitsime järvepunkti. Kuna silmasime punkti üsna kaugel kaldast, siis arvasime automaatselt, et tegemist on ujumisega - kuid võta näpust - seal oli põlvini vesi. Sellele vaatamata võtsid paljud tiimid hoolikalt kalda peal tossud jalast.

Rattaetapi esimene punkt - järves.

Alar Tuleb Järvepunktist mis asus vales kohasKõige enam emotsioone tekitas aga teine järve punkt, mis asus kaardil märgituga võrreldes vales kohas. Sinna sai kahte moodi - ümber järve rattaga või ujudes üle järve. Meie - õigemini Alar - kasutasime teist varianti. Alljärgnevalt on näha kuidas Alar juba punkti leidnuna tagasi tuleb. Väga mitmed esimese otsa tiimid jätsid selle punkti võtmata, samuti ka mõned vahepealsed, kuna punkt oli kaardil märgitud kohast kohe kõvasti eemal.

Arvatavasti oleme sellele toredale sprint-võistlusele minemas ka järgmisel korral - ahjaa, finišis sai igaüks endale 4-päki.

Alar Siku Matkavõistlus

_____________

Kaja muljed võistlusest: http://kaja.ekstreem.ee/?ID=1473&s=com 

Rattal magamine: varjukollid, hirmud, tundmatud inimesed

Kujutate ette rattal magamist ? Sõidu ajal ?

 

Kogemus Leedu 36h multispordi võistluse näitel.

 

Käes on juba teine öö, st rajal oleme olnud 28 tundi järjest ning märjast ja imepeenikesest liivast tingituna on tagumik täiesti ära hõõrutud ja valutab kohutavalt. Muuseas, sama kurtsid ka kõik teised lõpetanud. St sadulal istuda ei saanud.

 

Mõned katked, mida ma sellest mäletan – sest tegemist on pideva mäluka piiri peal sõitmisega. Kord täielikku mälukasse vajudes, siis jälle hetkeks ärgates.

Mäletan et kiirus rattaga sõites oli 4 km/h – ma ei usu siiamaani, et rattaga on võimalik nii aeglaselt sõita. Kui rattalt maha tulla (iga väiksemagi kalde, mis oli ülespoole – ehk tõusu – võtsin ma jalgsi!), siis käeskõrval lükates oli maksimumkiirus 2 km/h. Esimene hammakas oli keskmise peal ja tagant ka mingi üsna suure peal.

 

Mida ma nägin ? Und, teatrit, varjuteatrit, elasin mingis omas maailmas. Palju kummalisi olevusi jne.

 

Varjukollid.

Püüa ette kujutada situatsiooni – ma arvan et enamus inimesi on midagi sarnast teatud situatsioonides näinud. Tavaliselt veidi hämaras, migite ebamääraste varjude kogumi tulemusena näed sa hetkeks mingit nö varjukolli – see võib olla mõni tõeline draakon, kuid ka sinu lähedane inimene. Ja olles seda varjukolli märganud kaob see tegelikult järgmiselt hetkel, kuna sa said aru, et sinu enda aju mõtles selle välja ja nüüd oled jälle mõistuse kontrolli all ning näed tegelikult puuriita oma kuuri seina ääres. Olulisim siinjuures on, et see varjukoll kaob hetkeliselt, kui sa oled aru saanud et see on sinu aju väljamõeldud.

 

Varjukolli teater !

Sõitsin rattaga metsateel, vasakpoolse rööparaja peal. Pealamp näitas valgust. Ning äkitselt enda ette vaadates näen esirattast umbes 2 meetri kaugusel maas tantsisklevaid varje. Need varjud tekkisid umbes 2,5 meetri kaugusel ja lõppesid 1,5 m kaugusel rattast. Need olid valdavalt pead – inimeste, loomade, tulnukate, fantaasiaolendite, draakonite, putukate jne – need olid niivõrd ilusad ja täiuslikud, kuivõrd täiuslik üldse saab mustvalge varjuteater olla.

Alguses ma püüdsin oma aju seda poolt välja lülitada, kes võinuks öelda, et „kulla mees, see on jama – see on tavaline teerada”, kuid see ei õnnestunud. Ja ühel hetkel oli mul korraga sees palju minasid – üks mina mõtles need varjud sinna välja, need olid uskumatult ilusad, fantaasiarikkad, plastilised, liikuvad, muunduvad, teine mina – kes oli vaimustunud kõigest sellest mida ta enda ees nägi, mina kes ahmis seda kunsti ning jälgis iga pisimatki detaili nende kõikide olevuste juures, kolmas mina – kes vaatas et „huvitav, ise mõtlen selle meeletu fantaasiamängu välja, ise vaatan ja naudin seda, kuid ära ei kao... hmmm”, neljas mina – kes siiski järjest nõrgenes, kuid kes kartis, et ühel hetkel sekkub tegelik teadvus mu tegemistesse ja siis on varjuteatril lõpp – kuid ei, see ei lõppenud. Ükskõik kui palju ma oma nägemust ka „teaduslikult” analüüsisin, ei kadunud see kusagile, vaid kestis endise hooga edasi. Ma olin ülihaaratud oma näitemängust.

 

Hirmud.

Sõidan rattaga, varjuteater on muutunud millekski muuks, ma näen mingeid segasid kujutelmasid. Ühel hetkel kujutan ette, et kõik tumedamad kohad maapinnal on augud. Nii ma siis vingerdan sileda tee peal ühest servast teise – ainult seetõttu, et mitte auku kukkuda.

Ühel hetkle näen enda ees pikka musta ala. Mõistsin suurt hädaohtu !

Sain aru et nüüd olen läinud. Kuna ma rattaga kukkuda oskan ja auguni oli paar meetrit aega, siis ära keerama ja pidurdama ei hakanud, kuid haarasin kätega tugevalt lenksust, viisin oma kaalu taha et auku kukkudes säilitada enamvähem sõiduasend. Muuseas „auk” tähendas siinkohal ikka vähemalt 10m sügavust kuristikku. Mu otsaesine muutus kümnendik-sekundiga üleni hirmuhigiseks, sõrmenukid olid lenksu pigistamisest valged ja keha ootas kohe vabalangemist.

Ning hetkel mil ma sellesse nö auku sõitsin, käis minust läbi täiesti ootamatu teisipidine jõnksatus – kuna iga mu keharakk oli valmis kukkuma ja ettekujutamise fantaasia oli ülitugev, siis hakkasingi ma sileda maa peal nö maast läbi kukkuma. Selle tulemusena tekkis tunne, et keegi lõi mind altpoolt ja paiskas august välja tagasi.

 

Andres, võistluskaaslane !

Tema sõitis valdavalt eespool, kuna ta ei maganud. Aga mina juurdlesin pidevalt selle üle, et kus ma olen, kellega ma siin olen ja miks ma siin olen.

Minu mõtted Andresest – „Kes see seal ees on kes sõidab? Ma olen teda kusagil näinud? Huvitav kas ta on mees või naine? Hmm, kuidas ma peaksin teda kõnetama (ma tahtsin hirmsasti temaga vahepeal rääkida aga ei julgenud, kuna ei teadnud kuidas tema poole pöörduda)? Mis ta nimi võiks olla (üsna sagedasti arvasin ma, et Kaja sõidab seal ees)? Miks ta nii pikalt minuga koos sõidab ? Ma pean koju minema, huvitav kas ta sõidab sinna ka kaasa ? Huvitav et ta ära ei kao, sest tegelikult ei ole teda seal! Kelle riided tal seljas on (lasin mõttes läbi kõik mulle tuntud orienteerujad ja mõtlesin, et kelle moodi ta kõige rohkem on – kuid ta polnud neist keegi) ?”. Ja jälle ringiga tagasi – Kes see seal selline on? Ta peaks minuga koos olema aga mina teda küll ei tunne. Miks ta ennast ei tutvusta mulle ?

 

Orienteerumine

Kuna kaardialus ja seega ka kaart olid minu käes, siis ma tõesti ei tea, kuidas me vahepeal orienteerusime. Ilmselt oli mingi väga lihtne etapp.

 

Uskumatu ärkamine

Ühes järjekordses peatuses suutsin läbi une mõelda, et võtaks sisse kaasasoleva 25ml vedeliku, mille nimi on Shleha. Tegemist on ergutava joogiga, mida energiabatoonide Born maaletooja Aivo Nadel samuti müüb. Ma sain sellest kolm lonksu.

Kohe peale esimest lonksu viskasin ma miski nalja – ise mõtlesin veel sealjuures, et „eriti värske inimene, viskab nalja ja puha – aga et küllap oli see mingi juhuslik puhang.” Teine ja kolmas lonks sisse – st 25ml punast veidi kibedat kuid maitsvat vedelikku sisse aetud.

Ning ma muutusin 1 minutiga nii kardinaalselt teiseks inimeseks kui veel olla saab. Ma oli värskus, ma olin jõud, ma olin terav – ma olin üliinimene!

Esimene küsimus Andresele – kus me oleme (Andres näitab), miks me nii vähe sõitnud oleme, miks me nii aeglaselt sõidame ja üldse – palju kell on. Noh, kohe ratastele ja edasi !

Kiirus millega edasi sõitsime, oli täiesti normaalne metsatee kiirus, finisini oli ca 4 tundi kuid kogu selle aja püsisin ma ülivärskus ise. Samuti oli kadunud tagumiku valu – kui ennem oli aeglase sõidu vabanduseks valud, siis nüüd istusin sadulasse noh peaaegu nagu tugitooli.

 

Finišeerumine.

Enne lõppu näitasid kaks lätlaste võistkonda meile selgasid. Me kartsime, et kui me neile palju lähemale sõidame, siis panevad nad auru juurde ja on läinud. Seega tegime „järvetriki”.

Nimelt finiš asus järve kaldal – ja loomulikult läksid lätlased sinna mööda lühemat teed. Ümber järve viis samuti tee, kuid oluliselt pikem. Me tundsime ennast nii heas vormis, et otsustasime hoobist ümber-järve tee kasuks ja andsime kõvasti pedaali. Lausliivasel teel panime täiega, kordagi maha tulemata – ütleme et kiirus oli lähedane Tartu Rattamaratoni omale. Ja siis viimane etapp – kilomeeter kruusateed – selle etapi sõitsime me kiirusega mis oleks sobilik olnud isegi Tartu Rattaralli (maanteeerataste sõit) arvestuses. Ja nõnda tegime kahele läti tiimile järvetrikiga päris pikalt ära.

Leedu ADVENTURE RAID BALTIC CUP 2006

Rajal tehtud pildid:

http://www.ekstreem.ee/pildialbumid/06%2036h%20Leedumaal/

Ja rajalt antud otseintervjuu Kajale:

Adventure Raid rajalt kell 03:41: rattaetapil teisel kohal 
Adventure Raid rajalt kell 09:55: kõnnime metsas, kummimadrats kaenlas
Adventure Raid rajalt kell 23: lõpuni on vaid 60 kilomeetrit ratast!
Adventure Raid finishist: Eesti ruulib!

Võitja ISC muljed võistlusest: http://heiti.msn.ee/index.php?idPage=10046 

Leedu kestvusspordi võistlus - 36-kas

No igatahes on nüüd näpp antud ja küllap see käsigi võetakse.

Igatahes Eestis toimunud 36h võistlus oli baltimaade sarjas esimene. Leedus toimub 14-16 juuli ning Lätis 15-17 september.

Leedumaale oleme kirjas siis tiimiga "Ekstreem.ee":

Ülaltoodud nimekirjast tuleb esile tõsta Andres, kes lõpetas erinevalt meist ka käesoleva aasta Eestis toimunud 36h.

Eestlastest on praegusel hetkel Leedu võistlusel kirjas loomulikult ISC (Heiti Hallikma, Randy Korb ja Rain Lond), Twister Adventure (Sven Liivand, Erki Erm, ...) ja mõtlejaid on mõni veelgi.

Suurim erinevus Eestiga seisneb selles, et võistlus on nelja-etapiline: Jooks, ratas, kanuu ja ujumine.

Võistkond nr. 13 - hea õnn

Leivo 36h kestvusvõistluse stardisKuigi jah mitte just päris hea õnn nüüd tagantjärele vaadates. Igatahes 36h võistluselt tulime tagasi katkestajatena - 28 tundi rajal.

AGA - me oleme kõvad tegijad !

Kui me veel 26h paiku arutasime strateegiat ning ma küsisin tiimiliikmete käest üle, et "kas on kõigi jaoks aktsepteeritav ja OK kui finišeerume hommikul kell 8:00" - olid vastused ainult üheselt mõistetavas jaatavas vormis.
Kaja 36h kestvusvõistluse stardisMa teadsin seda nii täpselt arvutada, kuna olid teada mõningad faktid võitjate kohta. Ja ma olen siiamaani selles ajas täiesti kindel. Miks ma seda üle küsisin - aga seetõttu, et tavaliselt oleme lõpetanud 29tunniga, kuid seekord oleks läinud ka teise hommikuni välja - ehk ca 35 tundi.

Kuid läks nii nagu nüüd siit lugeda.

Vahest lihtsalt tuleb teha ebapopulaarseid otsuseid ning nõnda me siis veidi enne 28h astusime rajalt maha. Nii nagu Randy samuti hiljem ütles, et tema jaoks oli Poolas tehtud katkestamise otsus ikka Väga Raske Otsus.

Alar 36h stardisMul polnud peale seda seda otsust ei süügiisu ja muidugi olin väga löödud. Sest tegemist oli ühe raskeima 36h võistlusega mis siiani tehtud ning ma oleks jubedalt tahtud just selle võistluse lõpetada. Õhtupoole ma veel ennustasin võistluskaaslastele (kui oli teada juba fakt et me hommikul lõpetame), et pange tähele - nii kui teine öö saabub, hakkab võistkondi kohe robinal katkestama - ja nii ka läks. Kuid ma ei uskunud et meie sellesse hulka satume.

Rada oli super, raske ning ilm tegi järgmisel õhtul asja ainult hullemaks :-) Mis veel - väga palju huvitavaid seikasid juhtus rajal. Näiteks ühel võistkonnal sai poole kanuutamise pealt siiber ning nad tõstsid kanuu veest välja ja marssisid mööda maanteed koos kanuuga finiši poole :-))
Kodus arvutasime oma orienteerumisvead kokku ning oioioi, konkreetselt 2h30m vigu tegime. Vead:

  1. Ratas: 62 punktist 33 punkti minekul tegime 30 min viga. Oleks võinud otse mööda teed sinna minna, kuid meie panime silla peale ja siis veel mööda suurt teed kusagile öhe.
  2. Jalgsi: alguses ei saanud kanuuga üle - pikk järjekord (oleks pidanud kohe järtsi minema) - 15 min viga
  3. Jalgsi: punkt 58, kuna oli kaardil valesse kohta märgitud siis viga 10 min
  4. Jalgsi: 58 -> 53, püüdsime leida koos Bona Fidega üht teeotsa, kuid ei leidnud - tulemuseks viga 10 min
  5. Jalgsi: 35 -> 66, tahtsime ümber raba mööda teed minna - ei õnnestunud eriti hästi - tulemuseks viga 30 min
  6. Jalgsi: 66 -> 60, eelmine võistkond kaldus veidi liiga paremale, nõnda ka meie nende järel - viga 5 min
  7. Kanuu: Kui pidi Raudna jõkke ülesvoolu keerama, siis unustasime seda teha ning kimasime 1,7 km mööda Hallistet pärituulega allavoolu - viga 30 min
  8. Ratas: 55 punktis ei võtnud esimesel ringil torni otsast "Beal" märki - viga 10 min
  9. Ratas: 68 -> 32 punkti läksime ringiga - viga 10 min
  10. Jalgsi: 65 punkti minekul keerasin keset metsa kaardi 180 kraadi (esimest korda elus :) ja läksime tagasi - viga 3-4 min - õnneks oli Falcki meestel GPS kaasas ning viga tuli väga kähku ilmsiks
  11. Jalgsi 51 punkt, arutasime kas võtta või mitte - natuke juba lihtsalt peast segi - 3-4 min viga :-)

Siin üks näide sellest, et ka seekord ei pääsenud rattaga jõe ületamisest - Kaja vööni sees, kusjuures ta oli 20 min tagasi endale puhtad ja kuivad sokid jalga pannud  ...

Kaja rattaga jõge ületamas

36h kestvusvõistlus - mida sel aastal ?

Taaskord tiim "Lihtsalt segased" koosseisus Leivo, Alar, Kaja - on minemas 36h kestvusvõistlusele.
Vaadake meie 2004 aastal tehtud videoklippi. Ida-Virumaal oli mul kogu võistluse ajal ka suur IBM T41 läptop ning GPS kaasas.
[video src="36hkestvus.wmv"]
Pange tähele, et kaunid naised istusid otse magistri lõpetamiselt autosse ja teekond Ida-Viru poole võis alata :-)
2002 aastal Kõrvemaal meestevõistkonnas "Outrun" tiimiga Kristjan Tiik ja Andrus Kattel tulime meestearvestuses 7. kohale (28 tundi). Lõpetas 24 võistkonda (startis 32).
2003 aastal Kõrvemaal osalesin ainult "support meeskonnana" tiimile "EMT ullud naised" - Kaja, Anne, Leitti. Kahjuks katkestasid - korraldajate jalgsietapi liigse pikkuse tõttu.
2004 aastal Ida-Virumaal lõpetasime võistkonnaga "segased@ EMT" koosseisus Leivo, Kaja, Anne. Segavõistkondade arvestuses suurepärane 4. koht (29 tundi) ! Arvestage et tol korral lõpetas kokku ainult 21 võistkonda (31 startis) - üldarvestuses olime 17 kohal.
2005 aastal Põlvamaal lõpetasime segavõistkonnaga "segased@ EMT" koosseisus Leivo, Kaja, Alar taas segavõistkondade 4. kohal (29 tundi). Üldarvestuses olime 17 kohal ja kokku lõpetas 27 võistkonda (31 startis).
2006 aastal on praeguseks registreerunud 36 võistkonda kellest 12 on  sega- ja 2 naiste võistkonda.  Toimumispaik Soomaa.
36h võistlusel - rataste teine etapp
Lisalugemist: Kestvusvõistluste terminoloogia laiast maailmast

Fred - meeskonnaliige, kes ei jaga enam ööd ega mütsi
Lilly Dipper - meeskonnaliige, kes ainult matkib aerutamisliigutust, mis sarnaneb vesirooside noppimisega. Järgmisel aastal teda ilmselt meeskonnaliikmete nimekirjas üles ei anta.
Minnie Pearl - meeskonnaliige, kes eemaldab hinnasildid varustuse küljest alles stardis.
Puppy Pile (kutsikahunnik) - kõik meeskonnaliikmed on nii läbi, et lamavad läbisegi üksteise peal suvalises hunnikus.
Spoonfest (lusikafestival) - organiseeritum variant kutsikahunnikust, kus meeskonnaliikmed sätivad end soojahoidmiseks nagu lusikad lauahõbeda sahtlis. Kui tehnika on hästi omandatud, mahub kogu tiim ühe teki alla, kusjuures naissoost meeskonnaliige satub peaaegu alati keskele.
Seeing Elvis - kui näed vastu tulemas Elvist, on see ülimalt suure tõenäosusega unepuudusest tingitud hallutsinatsioon.
Allikas: internet