Nissani autosalongis Peterburi maanteel oli tore ja vastutulelik müügimees, kellest oli näha et teda huvitab see üksik salongis ringijalutav klient ja tema soovid.
Tore, oleks teil mõned rohkem mulle sobivamad mudelid siis külastaksin teid veelgi.
Amservautos pidin tükk aega autode uksi kolksutama (olin ainuke klient), kuni lõpuks üks näitsik küsis, et millega ta saab kasulik olla.
Teate, näitsik oli kena – aga peab ikka väga eriline naisterahvas olema kes suudaks tasemel automüüja olla (see ei tähenda, et automaatselt kõik mehed sobiksid).
Kui tihti me näeme õrnema soo esindajaid autoteeninduses kõnelemas õõtshoobadest või läbikulunud puksidest?
Ma esitasin küsimuse varuratta kohta ning vastus oli stiilis et “tänapäeva autodel on ju kaasas paranduskomplekt”. No mis ma ajast mahajäänu selle kohta ikka oskan öelda. Soovisin neile head päeva.
Opeli salongis tuli minu juurde müügimees käed rinnal risti “näen et teil on abi vaja”. Olin ka enam-vähem ainuke klient.
“Mis hinnast algavad need universaalkerega Opelid?” - “aga millist mootorit teil vaja on?” - “mul on vaja universaalkerega autot ja mootor on teisejärguline”.
Tõi mulle siis kuskilt pataka väljaprinditud exceli tabeleid ja jäi mu kõrvale käed rinnal risti seisma. Mõnele autot puudutavale küsimusele vastas ta “lugege sealt paberitest, kõik mõõdud on seal kirjas, mis see vaatamine ikka aitab”.
Nägemist, Härra Oopel! Pead harjutama, et ka kliendile hinnakirja ulatades püsiksid käed risti rinnal.
Toyota Mustakivi esindus oli seal kõrval, jalutasin sinna.
Väga mõistlik müügimees, selline veidi vanem härrasmees. Kõnelesime autodest ning juba tulid välja ka hobid nii tema kui minu omad. Samuti selgitas ja näitas mulle seda paranduskomplekti olemust ühes kompressoriga nii et ma sain aru. Ta avas lahkelt auto luuke ja näitas mingeid uudseid koormakinnituse süsteeme.
Ühesõnaga, kõige positiivsem ja meeldivam kogemus ning sinna salongi ja selle müügimehe juurde lähen kindlasti veel.