Kokkuvõtmise asi - 18km

Polegi ammu jooksmas käinud - eks üks oluline põhjus oli selles ka, et mul parema jala päka alt tundis jalg ennast imelikult. Sinna oleks justkui selline imelik muna kasvanud. Tegelikult oli aga asi lihtsalt selles, et peale IdaVirumaa rabamatka kus ma kaks päeva matkasin orienteerumisnaelikutega külmas vees, läks lihtsalt jalg talla alt paiste - naljakas eksole?

Täna siis taas jooksurajal ning kolm ringi Pirital tehtud. Esimene ring läks sellise puhanud moega - 31 min, teine ring mõtlesin igasugu mõtteid ja tempo jäi vähe aeglaseks - lonkisin 32 minutiga. Kolmandal ringil aga otsustasin veidi tempot tõsta ning selle läbisin 30 minutiga. Suurepärane treeninguaeg -> 18 km ajaga 1:33.

Tallinna Sügisjooksu - 21 km - jooksin ma ajaga 1:30.

Paistab aga et selline lonkimine tuleb aga ära lõpetada, muidu on lihtsalt nagu poolteist tundi värsket õhku - aga see peaks ju ikka treening olema?

Lükati silla juures on püsti pandud 21 uut tänavalaternat.

Midagi kestvussportlastele - Extreme Event

Estonian Extreme Event sari jätkab järgmisel aastal uue nime all ja samuti lisandub sarjale neljas etapp. Praegune etappide kava, mis paraku on aldis muutustele, on järgnev:

  • I etapp 23. aprill Kose/Harjumaa
  • II etapp 11. juuni Haanja/Võrumaa
  • III etapp 13. august Nõva/Läänemaa
  • IV etapp 24. september Viljandi

See on esialgne teave korraldajatelt. Need kuupäevad tuleb siis igal-juhul ära broneerida.
Kui sa märkad aega ka väikese küsitluse vastamiseks siis korraldajad paluvad seda teha siin: http://www.xdream.ee/kysitlus.php

Kellele  aga möödunud  hooaeg  juba  kauge  minevikuna  tundub,  siis meelde tuletada  aitab ehk kolmandast  etapist valminud lühifilm. (Varuge kannatust faili avamisel, selle suurus on 43 Mb): http://www.xdream.ee/EXE3.mov Vaatamiseks on vajalik Apple QuickTime Player http://www.apple.com/quicktime/download/

Lisaks loe veel siit: http://www.ekstreem.ee/04/seiklussport/ ja igasuguste võistluste tulemusi näeb sellelt lehelt: http://www.ekstreem.ee/sport/

Järgmisel aastal on meil plaan sinna võistlema minna vähemalt kahe "Ironman 2008" tiimiga.

Torgati süstlad kätte - lihtsalt profülaktika mõttes

Ekspeditsiooni Aconcagua 2005 liikmed käisid täna mustamäe haiglas ja kõik said endale kumbagi õlga ühe süsti.
Airi - meie tubli kirurg - sebis meile välja niiväga olulised vaktsineerimise süstid. Lõuna-Ameerikas on igasuguseid imelikke haigusi, mis meiesugusele põhjamaalt pärit eestlasele võivad väga ohtlikud olla.

Üks on A hepatiidi süst ja teine kõhutüüfuse süst. A hepatiidi süstiga on veel see tore asi, et kui aasta pärast teine süst ka teha, siis on kaitse 20 aastane.

Ja tore on see, et kõik said endale uued passid - KOLLASED PASSID :-)

Kollane pass tähendab rahvusvahelist vaktsineerimise sertifikaati ja seal on kirjas kõik sellised tähtsad süstid, mis on tehtud.

PS: Täna igatahes ei saanud mina seetõttu oma tavapärasesse ujumistrenni minna ja lisaks olid mu õlad mitme tunni vältel üsna kanged - andsid ühesõnaga tunda. No muidugi, kui sulle ikka erve ampullitäis koledaid pisikuid sisse süstitakse, siis ikka on ju paha olla :-)
Vaktsineerimine iseenesest tähendabki ju seda, et sulle süstitakse imaväikene kogus sellesama haiguse viirust, milla vastu sa ennast kaitsta soovid.

Eestis peetud Ironmani võistlus Pirital

See toimus aastal 1999, ma isegi mäletan seda päeva. Ma sattusin olema Pirital kui nad seal vahetusalas olid. Väga nutune on ikka Eestis võistlust pidada kui starti tuleb 3 inimest ning mehed on nii erineva tasemega, et rajal oled sa sellegipoolest kogu aeg täiesti üksi. Vaata neid hämmastavaid tulemusi.

Hansa Ironman (Tallinna Meistrivõistlused)

14.08 1999. a. Pirital

Koht Nimi Klubi   Tulemus
         
1. Randma Hardi 1975 21 CC   9.30.05,8
  Ujumine   59.07,7 59.07,7
  Ratas   5.19.13,7 6.18.21,4
  Jooks   3.11.44,4 9.30.05,8
         
2. Haruoja Mart 1948 Triatleet   13.19.42,8
  Ujumine   1.52.15,9 1.52.15,9
  Ratas   6.45.46,4 8.38.02,3
  Jooks   4.41.40,5 13.19.42,8
         
3. Silberg Uno 1946 Triatleet   14.05.41,8
  Ujumine   2.32.53,6 2.32.53,6
  Ratas   6.46.59,2 9.19.52,8
  Jooks   4.45.49,0 14.05.41,8

Vaata ka päevalehe artiklit 1998 a. Hansa Ironmehe kohta http://www.epl.ee/artikkel_38773.html

Kui palju on üldse Eestis aironmänne

Vaataks üle kõigepealt triatlonistide veebilehed Eestis:

2004.aastal on Eestis 9 tegutsevat triatloniklubi:

  • Tallinn, Klubi "21CC" - treenerid Jüri Käen ja Dea Oja
  • Tallinn, klubi "Triatleet" - treenerid Margus Tamm ja Anu Taveter
  • Tallinna Tehnikaülikooli Spordiklubi - treener Lembit Pallas
  • Kaitsejõudude Spordiklubi - Heino Märks
  • Tabasalu Triatloniklubi - treenerid Margit Viilep , Lembit Pallas ja Urmas Utar
  • Pärnus klubi "Raudmees" - treenerid Ruth Mets, Heldur Otsalt ja Jaan Kesküla
  • Järvamaal Koeru Spordiklubi - treener Vahur Palu
  • Lääne-Virumaal Vinni VAK - treener Gunnar Tõnning
  • Aaspere Spordiklubi - treener Kaido Kreintaal

Ülaltoodus tuleb siis vahet teha selles, et iga triatlonist ei ole veel Ironman ja enamus nendest võibolla ei sea endale ka sellist eesmärki. Hinnanguliselt võib öelkda et Eestis on ca 20 Ironmani, kes sellega suuremal-vähemal määral tegelevad. Üks neist on kindlasti Kirill Litovtšenko (pildil).

Tema kõrgeim koht on 2000 a. USA Florida Ironmani võistlusel III koht, ajaga 8:52. Väga kõva mees.

Kui vaadata üldiselt neid Ironmane, siis selgelt paistab silma see, et kehakaalu neil ilmselgelt pole ja kogu keha - eriti just aga õlad ja käed - on lihaselised (kõrge ujumise osatähtsus).

milline on Eesti Ironmani rada ?

Eesti on küll pisike, kuid ühe ironmani raja jaoks on siin siiski ruumi.
Rada iseenesest lihtne:

  1. Alustad Pühajärvelt - ujud üle järve ja tagasi
  2. Seejärel ratta peale ja sõidad Pühajärve juurest Kosele
  3. Kosel paned ratta kõrvale ning jooksed Tallinnasse

Nii lihtne ongi üks Ironmani võistlus ära teha :-)

Sain lihtsalt oma kella kätte

Uue...

Punase...

Suunto...

Kella, mis oli remondis juba üle poole aasta.

See on suurepärane kell mägedes matkamiseks - näitab kõrgust, õhurõhku, põhja-lõuna suunda, ennustab ilma ja on muidugi ka veekindel.

Selline väärt kell.

Rabamatkaks valmistumise tähe all

Hommikul enne töötd käisin küll ujumas nagu üks ironman ennast treenima peab ja peale seda käisin Prismast läbi ning tõin töökaaslasele paar sooja ning maitsvat Dallase saia.

Olulisim aga on see, et sain valmis Soomaa rabamatka kaardi ning esialgsed juhised matka osas. http://www.ekstreem.ee/04/soomaa/ 

Tegemist on ühe päris normaalse vene sõjaväe kaardiga kuhu on peale märgitud ka vana-aja taliteed mis läbisid Soomaad. Vähemalt üks neist peaks olema leitav - see oli õrna triibuna märgatav maa-ameti kaardiserveri satelliit-foto pealt.

Igavene jama nende kaartidega

Igatahes tegelen ma Aconcagua 2005 ekspeditsiooni proovimatka ettevalmistamisega. Leppisime kokku et see saab toimuma Soomaal 3-5.detsember. Matkates tundmatus kohas on kõige olulisem asi muidugi täpne asukoha kaart. Niisiis hakkasin ka mina seda otsima.
Tööjuurest sain 1996 a. välja antud 1:50 000 Eesti põhikaardi, kuid selgus et see on siiski ebapiisav orienteerumiseks - samast sain ka 1942 a. venelaste poolt välja antud 1:50 000 põhikaardi, mis andis sama mõõtkava juures aga palju enam informatsiooni.

Põhihädad hakkasid nüüd - kaardid on sisse skäneeritud ja nüüd vaja kaardiprogrammis ära kalibreerida - et oleks kasutatav koos GPS-ga. St. olin sunnitud endale selgeks tegema koordinaatidega seotud eripärad - päris lõpuni aga hakkama ei saanudki sellega.
Lühidalt aga minu tulemustest:

Kaartidel kasutatakse koordinaatsüsteeme ehk võrgustikke (map projection) ja referentsellipsoide (map datum).
Koordinaatsüsteem määrab ära mis põhimõttel on esitatud kaardil koordinaadid. Neid on põhimõtteliselt kahte liiki - 1) kraadid, minutitd, sekundid (geograafiline Long/Lat) ja 2) kilomeetrid (ristkoordinaadistik e UTM). Andku mulle kaardieksperdid selline üldistus andeks.
Referentsellipsoid seevastu määrab ära selle kuidas on antud kaardi juures arvestatud maakera kumerust.

Eestis baaskaardil (1:50 000) on kasutusel L-EST92 koordinaatsüsteem ja Eesti põhikaardil (1:20 000) TM-B koordinaatsüsteem.
Mõlema koordinaatsüsteemi juures võib kasutada map datum WGS-84, mis on ka väga levinud, kuigi täpsem oleks GRS-80.

Kokkuvõtteks sain ma palju targemaks:

  • nende ellipsoidide süsteemiga (map datum) mässama ei pea
  • koordinaatsüsteem tuleb määrata valdavalt UTM
  • kõige kindlam on ise väljatrükitavale kaardile - kraadide, minutite, sekundite -  koordinaatvõrk peale lasta (mina ise kasutan oziexplorerit)

Ujumiskooli 5. treeningpäev

5. ujumistreeningu esmaspäev

Soojenduseks teeme alati jalgu. Jalalabad peavad olema korralikult välja sirutatud ning keeratud pisut sissepoole - alla lüües peab jalg minema suure hooga ning üles tulema vaikselt. Ja jalg peab veest välja käima - nii et taga vesi vahutab.

Pool trenni tegime ka juba täiskrooli - küll see on ikka väsitav - uskumatu.

Veest välja tõstes peab käsi sirgelt üles käima - sellega lõdvestab lihaseid. Pean veel paljupalju seda õppima - ikka tõuseb käsi kuidagi kõveralt veest välja - imelik lugu küll.