Püssiga maanteel 140 km

Kõige emotsioonikam hetk poes oli minu jaoks see, kui müüja ütles et “me uuendame Teie ratta tarkvara enne müümist”. Lisaks õpetati ratta programmeerimist ning sain teada, et laadima pean seda ehk korra aastas.

Senine maanteeratas teenis mind õige tublid 8 aastat, kuid igal asjal on aeg ning täna on see päev.

Scott Foil 15 2014

Uus ratas on tagasihoidlikult tumehalli värvi, ei midagi helendavat ega kiiskavat. Ei suuri kirju ega vilkuvaid tulesid. Stiilne vaoshoitus.

Scott Foil 15, 2014 aasta mudel. Kaal 7,35 kg (ilma pedaalideta) ja selleks et oleks tuntav edasiminek ja investeering järgmiseks 10-ks aastaks sai valitud elektrooniline Di2 2x11 käiguvahetus.

Raam: FOIL HMF Carbon Fiber F01 AERO Frame (980g), INT BB
Kahvel: FOIL HMF 1 1/8 " - 1 1/4" Carbon steerer, Integrated Carbon Dropout
Esi/Taga käiguvahetaja: Shimano Ultegra FD-6870/RD-6870SS 22 Speed
Käiguvahetus: Shimano Ultegra ST-6870 22 Speed Electronic Shift
Crankset: Shimano Ultegra FC-6800 Hollowtech II 53 x 39 T Grey
Keskjooks: Ultegra SM-BB7241
Kett: Shimano Ultegra CN-6800
Kassett: Shimano Ultegra CS-680011-28 T
Stemm: Syncros FL1.51-1/8" / four Bolt 31.8 mm
Lenks: Syncros RR2.0 Anatomic 31.8 mm
Pidurid: Shimano Ultegra BR-6800 Grey Super SLR Dual pivot
Jooksud: Syncros RR2.0, 20 Front / 24 Rear
Rehvid: Continental Grand Sport Race Fold 700 x 23C
Sadul: Syncros RP1.5 Titanium
Sadulapost: Ritchey FOIL aero PRO carbon

Ja et rattale vääriline liitlane olla on tugev motivatsioon hakata senisest arukamalt trenni tegema.

Rattaliikudeks tuli välja 140km. Koos sõpradega mööda Viljandi mnt-d Raplani, sealt siis Märjamaa ja Pärnu mnt. kaudu üksi tagasi, kuna sõbrad jätkasid Pärnu peale. Esimeseks korraks 140 km peale tuli keskmine kiirus veidi üle 32 km/h.

Kui mandrimehed Vormsi lingu sisse tõmbasid

Kui mandrimehed Pullapäält oma süstad vette lasid, olid esimesed ratturid juba Vormsi rattapäevale saabunud.

Ling ümber Vormsi

Alustasime 20.juuli 2014, kell 10 hommikul ning sidusime lingu päripäeva ümber Vormsi.

Kui kaks tugevat kajakisõpra panna “Lendavasse Hollandlasse” on tulemuseks väga reibas liikumine. Nende jaoks rahulik tõmme võrdus “Lainetel Tõttaja” jaoks mõnusa keskmise pingutusega. Liikusime külglaines ja  põhja poolt sisenevas Läänemere hoovuses keskmiselt 8-9 km/h.

Sõidu dünaamika.

esimesed 19 km

19 km kuni Vormsi edelanurgani liikusime püsivalt kiirusega 8-9 km/h. Enesetunne kõigil väga hea, aerutamise stiil sportlik ja keegi ei jäänud maha. Sellist sõiduvõimalust tuleb pigem harva ette.

19-26 km

Saxby majaka juures Vormsi lõunapausKohe aga kui Vormsi edelanurga tagant üles põhja poole keerasime, kukkus kiirus 6-7 km/h peale. Läänemeri voolab nimelt ülevalt alla ehk põhjast lõunasse. Oli täitsa veider tunne, kuna sellise pingutuse peale mida me seal sooritasime, näitab spidomeeter tavaliselt hulga suuremaid numbreid. Tund aega sõitu ning 26 km peal tegime Saxby majaka juures lõunapausi.

26-34 km

Peale lõunat olime küll energeetiliselt laetud, kuid kiirus püsis järgmised 8km jooksul ikka vaatamata tugevale pingutusele 6-7 km/h.

34-45 km

Tasapisi aga hakkasid kajakininad keerama tagasisuunale. Sellega seoses tõusis ka kiirus tasapisi 7-8 km/h peale. Minu jaoks oli see päris korralik pingutus.

Kuni sinnamaani olin sõitnud suhteliselt madalat profiili, kuid selleks et sõprade kannul püsida tõstsin aerutamise nurka ning võtsin 20km enne lõppu kasutusele reservlihased, mille olin plaaninud välja võtta 10km enne lõppu.

45-49 km

Voosi kurkVoosi kurku keerates ja Seasaare ning Vormsi vahel oli aga vesi nii madal, et liikusime vaid 5-6 km/h. Selle 4 kilomeetriga taastus mu keha aga täielikult eelnevast pingutusest.

Kahese süvis oli suurem ja nõnda oli seal lihtsam isegi jalutades.

49-56 km

Viimane ots pakkus palju emotsioone. Väljapuhanud oleks oli väga tähtis. Vesi voolas tagant peale, tuul ja seoses sellega tekkiv tagant tulev laine hakkas meid mõnusalt edasi ajama. Kiirus oli lõbusalt üle 9 km/h. Surfilaines muidugi ka mõnusad 11-12 km/h lõigud.

Lõpetasime Pullapää sadamasViimastel kilomeetritel saime võimsa vaatemängu osaliseks, välgud sähvisid ümberringi ning taevast langes suuri jämedaid veepiisku.

56km ümber Vormsi, sõiduaeg kokku 7h 50min.

Aitäh sõbrad. Oli mõnus merepäev!

Pildid Assari fotokast

Tagasiteel helistasime sõbrale kelle jutt kõlas umbes nii “panin nii kõvasti kuni ees enam kedagi polnud ja siis panin veel kõvemini kuni taga enam samuti kedagi polnud”. Ehk siis Alari tugevad ja positiivsed emotsioonid sellest kuidas ta samal ajal Vormsi Rattamratonil rattakunniks sai ning kõikidele teistele ratturitele mütsi pähe tõmbas.

Ja meie samal ajal lingu ümber Vormsi ja seal viibiva Alari tõmbasime Naeratus

8h rogain ehk looduspäev metsas

Kõige positiivsem emotsioon sellelt rajalt oli see kui vastu jooksid Viivi ja Kait. Siis muidugi ujumised ja alles peale neid tulid riburadapidi sood-rabad ja metsad ning kõikide positiivsete asjade rea lõpetasid parmud. Negatiivseid asju ei leidunud.

Parmud olid vägagi positiivsed, nad andsid meile mitmel korral kõneainet. Näiteks et mitu elu on parmul? Või et mille järgi nad valivad Riho ja minu vahel? Ja kas mõni parm on algusest lõpuni kaasas? Ja miks nende hulk püsib enam-vähem konstantsena?

Iseendaga jäime ka rahule. Iga punkti juures kekslesime nagu mõned oiutud Šveitsi lambad kell kaelas tilisemas ning otsisime punkti.

Ja taas oli põhjust rõõmustada, sest sellise stiiliga leidsime üles ka need punktid mis asusid vales kohas ja mida mõned orienteerujad ei saanudki kätte. Sest orienteeruja ju teadupärast läheb täpselt punkti peale ja kui seal punkti pole siis ega ta suurt rohkem ringi vaata. Meie seevastu, läti seiklusspordi taustaga teame, et iga punkt on olemas, see tuleb lihtsalt üles leida.

Me jõudsime võistluse lõpuks arusaamale, et meil oli suunataju jäänud kalibreerimata. Õigemini teepikkus ja suunataju olid P-s. Rõõm aga oli suur kui teel kõndivatest inimestest mööda jooksime, sest neil oli järelikult mootor ka P-s, mis meil aga töötas väga hästi.

http://www.orion.ee/et/rogain-2014, 19. juuli 2014, Kõrvemaal.

MM40 klassis 6. koht, Riho ja Leivo. Läbisime 37 km.

Orion rogain 8h, Riho ja Leivo

Pilt Tarvo fotokast

Rullitades Tallinnast Rakverre 100km

vahepeatus ViitnalPaar aastat tagasi sõitsime Tõnis Paalme organiseerimisel rulluiskudel Tallinnast Pärnusse, seekord siis taas üks linnadevaheline sõit – sihtkohaks Rakvere.

Võrreldes seekordset üritust paari aasta tagusega on muutused silmnähtavad.

  • Tõnis sõitis tagurpidi, ehk selg ees kogu selle tee.
  • Enamikel rullitajatel olid suurte ratastega uisud
  • keskmine kiirus oli 2-3 km/h kõrgem, kuigi Rakvere asub Tallinnast ligi 50m kõrgemal

Tõnis selg eesPirita Selveri parklast alustas meid 16 ning täisraja lõpetas 11 uisutajat. Seega suhteliselt minimaalsed kaotused. Kõrvaloleval pildil ei uisutata parasjagu mitte nägu ees, vaid selg ees.

Sõit toimus 12. juulil, algusega kell 00:30 Pirita Selveri parklast.

Sõiduaeg oli ca 5h ning läbisime 96 km.

lõpetamine Rakvere SPA juures

Emajõel soorebasega

ogaline laevavrakk Kalli järves“Mulle meeldis kõige rohkem see ogaline laevavrakk” ütles Kaja, “aga mulle meeldis äikesevihmaga sõitmine” sõnas Ramses kuid Laurale meeldis enim õhtusel päikeseloojangul paadisillal istuda ja rebast vaadata.

Soorebast.

Ramses Laura Kaja Leivo

Soorebast.

Sest kes seal Emajõe suursoos ikka muu on kui soorebane. Ta oli niivõrd julge ja hakkamist täis, et tuli ja luusis kohe ametlikult meie ümber. Alguses oli küll veidi ebaleva sammuga metsast, kuid mida lähemale seda julgemaks muutus. Kaks meetrit aga oli see piir mis jäi siiski tema ja meie vahele. Seega ühe päevaga teda ära ei oleks lasknud taltsutada. Ega me seda soovinudki, muidu oleks juhtunud nagu Väikese Printsis, et pärast taltsutamist pead sa tema eest elu lõpuni hoolt kandma ja vastutama.

Roos ja Rebane.

DSCF2508Rebase asemel saime pildile aga haigru, kes terve Koosa jõe ulatuses meiega mängis. Lendas 50-100m edasi ja jäi ootama. Kui temani jõudsime siis tõusis õhku ja lendas järgmised 100m. Seda lõbusat luurekat mängisime oma 4-5 km.

Praaga külast leidsime veel mõned imelikud Peipsi elukad. Nendele ei osanud esimese hooga kohe nimegi anda. Aga eks need olid vist Peipsi lohe ja Emajõe vasikas.

Peipsi loheEmajõe vasikas

Laura ja Ramses sõitsid vana hea “Valgete Aerudega”.

DSCF2495

Ja paadikaaslaseks oli mul Väike Merineitsi.

S0042549

Alustasime ja lõpetasime Kavastul 14-15. juuli 2014. Esimesel päeval siis Emajõgi – Koosa jõgi – Peipsi - Praaga, 20km. Teisel päeval Praaga – Peipsi – Kalli jõgi / järv – Emajõgi – Kavastu, 30km.

Emajõe alamjooksul

Kuidas me kajakitega Ahvenamaa asemel Saimaale sattusime

Ka siis kui me laevaga üle Soome lahe sõitsime, polnud meil veel ühest seisukohta kas autoninad Helsingist Ahvenamaa või Saimaa poole keeratakse. 19-24. juuni 2014 ehk jaanipäevane kajakimatk põhjanaabrite juures.

Otsustavaks kaalukausiks sai ikkagi viimase hetke tuuleprognoos ja mitte just laiade kogemustega kajakisõitjad meie seltskonnas.

Sel korral oli meie seltskond väga omapärase suurusega, nimelt kajakeid oli kokku 7 ning inimesi 13. Mõlemad teada-tuntud võimu ja väge omavad numbrid. Aga sellised me olime Naeratus

Jaanipäevane kajakimatk Saimaal

Jaanipäev Saimaal Riho ennustab ilmaJaanipäeva ilma võtab hästi kokku Riho vaade sellele. Ta ennustab parasjagu et mitu kala nad jaanipäevaks saavad, et siis kalapõrna pealt teha juba täpne järgnevate tundide ilmaprognoos. See läks tal alati täppi. Kõik kalad söödi ära.

MeelisMeelis rääkis meile igal õhtul anekdoote ja harjutas laulupeo jaoks isamaalisi laule. Aga et anekdoodid korduma ei hakkaks, pidas ta oma telefonis kogu aeg arvestust, et kellele ja millised anekdoodid juba räägitud on. Kõige suurema skoori sai muidugi Agris, kes pidi neid ka kõikide päevade vältel kajakis tema naabrina kuulama.

Rasmus

Kuid täiesti ootamatult aga selgus, et meil on ka teine koomik tiimis. Rasmus, keda Riho proovis korduvalt kuid ebaõnnestunult kinni keerata ja kellele me pidevalt tuletasime meelde mida ta kõike ei tohi 1. septembril kooli minnes edasi rääkida, sättis oma absoluutseks eeskujuks just Meelise.

Teele ja Risto

Heaks tasakaalustavaks elemendiks olid meil tiimis “noored” Teele ja Risto. Nad tegid meile jaanipäevaks siiski väga maitsva šaslõki, vaatamata sellele, et me teise päeva vihma ja 40km pikkuse päevateekonnaga püüdsime neid endid ära küpsetada.

AgrisAgris oli aga selgelt meie vedur. Sest tema oli ainuke kellel olid väga sportlike kirjadega mütsid-vestid-püksid ning kes kogu oma jõu ammutas energiajookidest. Tänu sellele ülevoolavale energiale tuligi Agrise kajak siduda kinni “noorte” kajaki külge. Kui nüüd noored tagurpidi aerutasid ja Agris edaspidi, siis liikusid nad kokkuvõttes tiimi keskmise kiirusega. Sellest oli meile palju abi.

Jaak

Jaak, kes sihtis kõiki oma action-kaameraga ja sai nõndaviisi lindi peale nii mõnegi anekdoodi, oli ka päris arvestatav kalamees.

Igatahes olid nad jaaniõhtul koos Rihoga päris pikalt kadunud. Ehk neile meeldib kalal käia? See, et nad sel õhtul siiski kalatult naasid, näitab nende visadust ja tahtejõudu kala saada. Tõsiselt võetav tegija.

TanelMeie tiimi vanade asjade tundja kultuurnik Tanel teadis peast kõiki ajaloolisi tähtsündmusi. Me näitasime talle kaljujooniseid ning dateeris need momentaalselt kerge pilguheiduga 8000 aasta vanuseks. Lisaks läbis ta edukalt telgipüstitamise ja neljakohalise telgi sisekujunduse eksami.

KAtrin

Juba pikki aastaid tunneme teda kui Katrin-puulangetaja või Katrin-pastakurnaja.

Kuid seekord üllatas ta meid hoopis oma maalähedusega ja näitas kui hea on muldpõrandaga saunas magada.

 

ElinaTütarlaps Elina, kelle kuulumist spordiringkondadesse näitab muidugi müts tema peas, ei püsinud sekunditki paigal. Küll tegi ta puid, siis süüa, järgmisel hetkel oli saunas ja siis päästis kalameeste õngekonkse meretaimedest vabaks.

Temaga juba igav ei hakka – välk ja pauk.

UrmoEsimese Eesti saunamees Urmo oli kõige põhjalikumalt matkaks valmistunud. Minu küsimusele, et miks me lihtsalt rauda kajakimatkale kaasa võtame, teatas ta et see on saunaahi ning ta võtab selle oma kajaki peale.  Jaanipäevane saunatiir oli aga meie sumedal suveõhtul mõnusaks soojaks vahelduseks.

KajaKaja töötas välja ning juurutas kajakimatkal magustoidu mille nime teab ainult Agris.

Ja ühiselt saime teada, et tema ongi võlusõna “lauake kata end”.

Ja lisaks oskas ta ilma kohalolekuta kõnelda. Eriti just suuremate sildade all või kaljuseinte ääres - kui hüüda seal Kaja, võisid kindel olla ta hüüab vastu.

LeivoLeivo, tema tõmbas kogu aeg ninaga ja ajas vana indiaanlase kombel vees jälgi ja leidis alati üles ka poolenisti hõõguvad lõkkekohad.

XT Suverogain jalutaja vaatevinklist

XT Suverogaini start“Kas ta mõtles seda tõsiselt, et me kõnnimegi kogu selle 6 tundi?” mõtles ilmselt Kaja kui peale XT Suverogainistarti ei teinud ma ühtegi katset jooksma hakata vastupidiselt Kajale. Sest ilmselt tundus Kajale lihtsalt liiga uskumatu, et koos minuga saab võistlusel kõndida.

Seda kõike siis Laulu- ja tantsupeo esimesel päeval, 5. juulil 2014.

Tõsi ta on, perevõistkond ning teise põlvkonna esindajana kaasas Ramses kelle jaoks oli see võistlus esimene nii pikk mööda metsi kõmpimise üritus.

XT Suverogain Kaja, Ramses, LeivoOlles kaardid kätte saanud, tegime 5-6 minutiga valmis oma raja, mille 100% läbimisega oleksime olnud PERE klassi arvestuses 1. kohal. Kui elu teeb oma korrektuure ning meie adapteerusime olukorraga rajal.

Jalutada oli päris tore, on aega teistele selgitada kus me asume ning mis veelgi olulisem, nad pole koomas ning on võimelised infot vastu võtma ja aru saama “jajah, praegu asume siin selle musta punktiirjoone ja pruuni joone ristumiskohas” ehk siis väikesel tõusul keset metsarada.

XT Suverogain planeerimineKõik joonistasid enda kaardile plaani, et oleks lihtsam järge pidada.

Kuue tunniga läbisime kokku 25,3 km ning kogusime 108 punkti, saavutades sellega perevõistkondade arvestuses väga tubli 4. koha.

Võsu kant oli pigem hea koht alustamiseks, kuna seal on hulgaliselt kerge läbitavusega metsa. Samas tuli ka meil mitmel korral läbi Võsu jõe liikuda, ohtralt puudel turnida, sõnajalgades või nõgestes ekselda ning kuni pahkluuni mudasse vajuda. Kõik see aga lisas ainult toredust ja uusi emotsioone.

XT Suverogain läbi sõnajalgadeXT Suverogain puudel turnimas

XT Suverogain puudel turnimasXT Suverogain läbi muda

Kokkuvõttes oli Ramses väga tubli, sest ega metsas pole lihtne liikuda. Üks mu sõber ütles väga tabavalt Karupoeg Puhhi sõnu mudides “Võimatu on olla masenduses, kui sul on olemas (k)õhupall.” Naeratus

Ja Ramses oli terve pika päeva täpselt sama rõõmus nagu ikka!

Ratastega ümber Peipsi 580 km

Läbi paari sõbra jõudis postkasti teade selle kohta, et 25-26. juunil 2014 ollakse minemas maanteeratastega ümber Peipsi sõidule.

Kuna see tundus kohe piisavalt hullu ideena siis hakkasin oma asju selles suunas sättima.

värsked ratturid enne Peipsi tiiru

Enamik pundis olevaid mehi oli nagunii “paberitega”, näiteks Ivar, kes kaks päeva varem tegi 160km pikkuse soojendussõidu ning päev enne seda maratoni jooksis. Või näiteks ürituse peaorganisaator Erik Pallase ja Karol Kovanen kes vaevalt nädal varem Rootsi hulludele mõeldud Vätternrundan 300km pikkuse rattasõidu kaasa tegid.

Ja eks ka ülejäänud meestel olid erinevaid hulluseid võimalik tagataskust välja tõmmata. Vaevalt nädala eest olin lõpetanud just Venemaa suurima seiklusspordivõistluse RedFox, kestusega 3 ööpäeva.

Sõidumuljed pani hästi kirja Ivar: http://blogger-holden.blogspot.de/2014/06/vatternrundani-allaheitmine.html 

Täisringi tegid läbi neli ratturit: Eric Hints, Erik Pallase, Karol Kovanen ja Olavi Mõts. Teistel, mina kaasa arvatud, oli erinevaid põhjuseid miks seda mitte teha.

Peipsi rattatuur neli kanget

Peipsi rattatuur rattaparandusKaasa tegin Venemaa poolse otsa – ehk siis 310km rattasõitu mööda lõbusaid teid, pea pool päeva kallavas vihmas kuid see eest heas seltskonnas. Viimased 200 km sõitsin Ivari rattaga kuna mu enda ratta tagumine käiguvahetaja andis otsad. Suurepärane ratas on Ivaril, päeva lõpuks ei olnud näiteks mu istumisel midagi ütlemist et sadul kõva vms oleks. Samuti oli hästi minu jaoks paigas ette-taha jaotus, st. vaatasin arusaamatus näos kui teised oma käsi raputasid, et seal veri korralikult käima hakkaks.

Narva jõudes kiitsin kui hea ratas Ivaril on, kui siis 10km hiljem oli ennast üks kruvi lahti keeranud ning keset väntamist rippus mul klipi küljes pedaal koos käpaga mis oli keskjooksu küljest maha tulnud. Õnneks aga leidsime vajaliku poldi üles ning see viperus sai kiirelt korda.

Tunne oli väga super, kui Narva Jõesuu SPA saunalava pingi asemel oleks olnud rattasadulad – siis oleks ka see igati OK olnud Naeratus

Suured tänud kõikidele vedajatele ning töö tegijatele. Eriti tahan esile tõsta Olavit, kes vedajana tõstis igasugustes tingimustes tempo selliseks, et selja tagant tirri häält ei kostuks.

Alloleval pildil on stiilinäide selle kohta, et uue joogi saamiseks enam kinni ei peetud, vaid heideti pudel ning anti korraldus see kindlat tüüpi vedelikuga täita.

Ümber Peipsi rattatuur

Soovin omalt poolt edu Erikule, et sellest sõidust edaspidi arvestatav konkurent tuleks Vätternrundani rattatuurile.

Mõned pildid teisest (Eesti) päevast: http://1drv.ms/1mksXy2

Päikesetõusu kohv Tallinna lahel

“3:15 olen valmis, siis jõuab ilusti enne päikesetõusu kell 4:08 merele” vastasin sõbra kirjale kui ta küsis, et “kas keegi päikesetõusu tiiru tahab teha esmaspäeva hommikul”.

Mõlemat kirja võis võtta pool-naljana, aga täpselt nii me koos päikesetõusuga serveerisime endale hommikukohvi ja Kaja küpsetatud soojad saiakesed keset peegelsiledat Tallinna lahte.

Tallinna lahe Päikesetõusu kohvikus ajasime 7. juuli hommikul juttu Kaja ning Tiiduga.

päikesetõus Tallinna lahel

päikesetõus Tallinna lahelpäikesetõus Tallinna lahel

Hommikukohv Tallinna lahel päikesetõusulpäikesetõus Tallinna lahel