Shetlandi kajakimatka planeerimine

Kust sellised ideed alguse saavad? 

Lendav Hollandlane Kaja ja Leivo

Inspiratsiooni on vaja

Igal hetkel tuleb elada siin ja praegu ning silmad lahti hoida. Iga kohtumine, uus paik, raamat või lihtsalt maailma kaardi vaatamine rikastab meid uute nüanssidega.

Ühel hetkel sõidad mööda Šotimaa teid, piki selle maale omapäraseid lahtesid, ja järgmisel hetkel paigutad ennast sinna looduse keskele. Olgu siis kaljudele ronima, vee peale sõitma, mägedesse matkama, trail runningule jooksma, rattaga downhilli rajale või lihtsalt fotokaga pildistama.

Need kujutluspildid annavad inspiratsiooni!

Inimestega kohtumisel võivad pealtnäha täiesti kasutud asjad tekitada sisemisi võbelusi ja selliseid, mis ei annagi järgi. Mõned aastad tagasi rääkisin ühe kajakisõitjaga, kes mainis oma läbitud kajakisõidu koolitusi ning kõige keerulisem neist oli olnud tõusude ja mõõnadega planeerimisega seotu. See pidi nii keeruline olema, et teise koolituspäeva lõpuks olid kõigi pead täiesti segamini nendest arvutustest.

Selline keerukus on päris inspireeriv.

The Northern Isles Orkney & Shetland Sea KayakingSurfad veebilehtel ja vaatad mida kõike maailmas on tehtud. Milliste emotsioonidega inimesed kirjeldavad oma kogemusi, kui nad kusagilt tulevad. Tellid internetist vajalikud raamatud.

Kui näiteks jõudis kohale raamat “The Northern Isles Orkney & Shetland Sea Kayaking”, ei suutnud me mitu päeva muud teha kui unistada ja pilte vaadata.

Teiste emotsioonid on selgelt inspireerivad!

 

 

Matka võlust poole annab planeerimine ja sisse elamine. Me otsime seiklusi, emotsioone, isiklikku kogemust ja rikkalikke läbielamisi. Aga ka uusi teadmisi, oskusi toime tulla tundmatutes olukordades ning kuidas võimalikult kiiresti adapteeruda muutunud tingimustes. Ma nimetan seda laiemalt võttes ellujäämise õppimiseks, sest dinosaurused on ammu välja surnud, aga alles on loomad, kes suudavad kohanduda uute tingimustega. Muutusi on vaja pidevalt toita ja elus hoida.

PLANEERIMINE

Planeerimine on tänaseks sisuliselt tehtud. Selle käigus valmis meie püha graal, mis koosneb kolmest komponendist: kaardist, loodete atlasest ja loodete tabelitest.

1. Kaart, millele on kantud:

a) eeldatavad marsruudid ja pikkused
b) tõusu ja mõõna suunad ja maks voolutugevused
c) tõusu ja mõõna alguse aeg Lerwicki või Doveri sadamate suhtes
d) maksimaalse veeseisu aeg Lerwicki või Doveri sadamate suhtes
e) magnetilise ja tegeliku põhjasuuna vahe, antud piirkonnas 3-5 kraadi

Matkale kaasa võtmiseks voldime kaardi sobivalt kokku ning paneme veekindlasse kaardihoidjasse.

Shetlandi kaardid

2. Loodete atlas, 13 lehte

Siit loeme tunniajase täpsusega informatsiooni antud piirkonna loodete kohta, Doveri, Lerwicki ja Aberdeeni sadamate suhtes.

Atlase kiletasime ära, et selle saaks kaasa võtta ning kajaki peal kasutada. Kõik 13 lehekülge tuleb igapäevaselt täita, arvutades välja ja kirjutades sinna kuupäeva ning kellaaja. Tulemuseks on tunniajase täpsusega ülevaade olukorrast merel just sellel kuupäeval ja ajal.

Kuna tõusu-mõõna ajad on iga päev erinevad, tuleb igal õhtul markeriga kirjutatud numbrid maha kustutada ja järgmise päeva kellaajad peale kanda.

tidal atlas tõusu mõõna atlas

3. Loodete tabelid, Lerwick ja Dover

Shetlandil antud kohalikud looded on Lerwicki sadama järgi, kuid Orkney saarestiku looded on antud Doveri sadama järgi.

Need tabelid on meie igapäevaseks kolmandaks abiliseks, et välja arvutada ja ära täita loodete atlas. Neid tabeleid me sõidu ajal ei vaja, küll aga igal õhtul, kui on vaja järgmise päeva loodete atlas ette valmistada.

loodete tabelid

Süstaga Atlandi ookeani põhjaosas

Shetland keset Atlandi ookeani

SHETLAND: ookeani meelevallas

Shetland on väike saarestik Suurbritannia ning Norra vahel, kus elab 23000 inimest. Ajalooliselt on see olnud Norra impeeriumi osa, kui Taani printsess aga abiellus Šoti kuningaga, jäi maksmata kaasavara ning siis anti saared Šotimaale. Veel varasemast ajast on teada, et tegemist oli viikingite ja piraatide kodukohaga.

LOODED: 6 tunnised tsüklid

Ookeani veemassid on tohutud ning kuu ja päikese poolt põhjustatud tõusud ja mõõnad kihutavad piltlikult öeldes kogu aeg ringiratast. Kitsamates kanalites on vee voolu kiiruseks 20-30 km/h, see on peaaegu nagu mäslev jõgi ning sellisesse kohta pole küll turvaline süstaga sattuda. Eriti veel kui tuul peaks vooluga vastassuunas puhuma.

Ja nõnda toimub see ca 4 korda ööpäevas ehk iga 6 tunni tagant vahetub tõus mõõnaga.

SPRING ja NEAP: kuidas tõlkida eesti keelde?

spring ja neap tideKuidas tõlkida eesti keelde mõisted Spring-tide ja Neap-tide? Spring-tide esineb olukorras kui päike ja kuu on kohakuti ning avaldavad koos veemassile mõju, neap-tide aga on siis kui ainult kuu või päike avaldab veemassile mõju. Spring ja neap vahelduvad iga 7 päeva järel (kuu liikumine) ning veemassi hulga vahe on sõltuvalt asukohast kuni kahekordne. Kui neap-i ajal on tõusu ja mõõna vahe 1m siis samas kohas on spring-tide’i ajal 2m kõige madalama ja kõrgema veeseisu vahe.

Lisaks on talvise ja suvise pööripäeva lähedal suuremad tõusud kui kevadise-sügisese pööripäeva ajal. See on muidugi otseselt seotud maa kaugusega päikesest.

TÕUSU SUUND: vesi käib ju lihtsalt edasi-tagasi?

tüüpiline tõus ja mõõnTõusu ja mõõna suunad käivad jäigalt edasi-tagasi, ja et vahepeal vesi seisab? Ei seisa midagi, voolab lihtsalt aeglasemalt ja teises suunas. Vaata kõrvalolevat pilti, see iseloomustab üsna traditsioonilist loode käitumist. Punane graafik tähistab vee voolu suunda kraadides ning sinine graafik vee voolu kiirust ja x-teljel on aeg.

On näha, et tunni ajaga muudab vesi oma suuna 100kraadi pealt 300 peale ning kiirus muutub 0,5 – 7 km/h. Samas mõõna ajal on vee voolu suund 150 kraadi.

tõus ja mõõn

Kuid olgu toodud siia näitena teine pilt ühest kohast Shetlandil kus on näha, et voolu suund muutub hoopis erinevalt. Võib arvata et see teeb planeerimise erakordselt väljakutsuvaks. Tund aega voolab põhja suunas, tund aega lõuna suunas, siis jälle tund aega põhja suunas ja jälle ümberpöörd.

Kõik see annab aimu kui suurel määral on sellises piirkonnas elu juhitud loodetest. Olgu selleks kajakimatkale minek, igapäevane kalal käimine või ka purjetamiskooli lahtioleku ajad.

PLANEERIMINE: mis siin siis keerulist?

Shetland Papa StourEsiteks, on täiesti võimatu planeerida sellist matka ette, kuna lõpliku otsuse määrab ilm. Aga kuidagi ikka tuleb ju planeerida?

Tidal atlas ShetlandIlm tuleb planeerimise käigus välistada ja tegeleda ainult loodete ajastamise, suuna ning kiirusega seotud matemaatikaga. Tegelikult tuleb valmis planeerida palju marsruute ning koha peal tuleb vastu võtta otsus iga päeva kohta eraldi, et kuhu täna tee viib.

Kõrvaloleval pildil on üks näide selle kohta, milline näeb välja loodete atlas Shetlandi piirkonna kohta. Siin on välja toodud loode suund, voolukiirus ja aeg Doveri, Lerwicki ja Aberdeeni sadamate suhtes. Konkreetne pilt on 2 tundi enne Doveri kõrgvett. Neid lehti on kokku 13, mis katavad tunniajase täpsusega kogu loode 12 tunnise tsükli. See atlas koos kuupäevalise ja kellaajalise tõusutabeliga on planeerimise aluseks. Numbrid noolte juures on tähistatud kujul 07.13, see tähendab et neap-tide’i puhul on voolukiirus 0,7kn (1,3 km/h) ja spring-tide’i korral 1,3kn (2,4 km/h).

Shetland asub kõrgemal laiuskraadil kui Eesti ning suve keskel on loojub päike vaid tunniks. Seega kui ikka tõusu või mõõna ajastus annab märku, et välja tuleb sõita kell 5:24 hommikul, siis nii tulebki minna. Tõusedki kell 4 üles, jood hommikukohvi ja lähed. Järgmine võimalus samale marsruudile minna on muidu alles õhtul kell 17.

imageJa mis matemaatikasse puutub, siis tõusude info antakse kindlate sadamate kohta ja kohaliku piirkonna tõusu aeg antakse siis selle sadama suhtes. Näiteks –0325 HW Lerwick tähendab, et antud kohas on veetaseme kõrgeim moment 3 tundi 25 min enne Lerwickut (sadam Shetlandil). Siis tuleb see kõik välja arvutada ja samal ajal tuleb teada, kas kellaaeg on antud universaalaja järgi, kohaliku aja järgi ja kas seda on kohandatud suveajaga. Kui neid asju ei tea, siis paaritunnine möödapanek on seal piirkonnas juba suur risk. Näitena see, kuidas esitatakse tõusu ja mõõna ajad.

Eestis võid magada nädalavahetusel kella 10-ni, pika hommikusöögi teha ning siis 12-ks vee peale minna, Shetlandil nii pole võimalik.

MARSRUUDID: vahepeatused, mis need on?

Shetland koosneb mõnest suuremast saarest ning paljudest väikestest saartest. Kajakisõidu marsruudid ongi seotud rannikusõitudega, väikesaarte avastamine, sõitmine piki suuremate saarte rannikut, aga ka koobaste jms kohtade külastamine kuhu on võimalik jõuda ainult süstaga ja mööda merd.

Mis teeb lisaks mitmemeetristele loodetele Shetlandi marsruudid väljakutsuvaks? Peamiselt just see, et rannik on kõrge kaljupank ning maabumiskohti on ainult väga üksikud. Kui ilmaolud peaks keeruliseks muutuma, siis on vaja teada ja kiirelt vastu võtta otsus et milline maabumiskoht on kõige lähem või kõige kiirem. Võib ainult väga hea ilmaennustuse korral välja minna kui on ette teada, et päeva marsruudil 10km jooksul maabumiskohta pole.

LAINED: loksutab nagu Tallinna lahel?

surfilaine swellMis on swell? – seda võib tõlkida kui surfilaine. Ookeanil on tuhandeid kilomeetreid takistuseta vaba pinda ning kui tuul, ka suhteliselt nõrk tuul, ühest suunast puhub, tekib lõpuks selline suure veemassi liikumine ühes suunas. Kuni see veemass on ookeanil, siis pole seda sisuliselt ei näha ega tunda, tegemist on väga pika ja madala lainega ja selle kõrgus laotub lihtsalt vee peale laiali. Kui aga see väga aeglane laine jõuab rannikule kus merepõhi tõuseb väga järsult, peab ka vesi sarnaselt käituma ning tõuseb järsult välja. Seda rannikul tekkivat kõrget surfilainet nimetataksegi sõnaga swell. Surfarid just selliseid laineid oma laudadega otsivadki. Kui nüüd tavalise meresüstaga sinna sattuda – on tulemuseks paras pesumasin.

seisulaine standing wavesSeisulaine, standing waves. See on teine oluline asi jälgida. Kui laine põrkab vastu kaljut, ei kaota see koheselt oma jõudu, vaid põrkab sealt tagasi. Asudes kohas kus kaks lainet kohtuvad, võid sattuda üksiku topeltkõrgusega laine otsa. Olles seda kogenud, võin öelda et südame alt käib jutt läbi. Seisulainet iseloomustab ka erakordselt terav tipp.

Säbrutav meri. See tekib kas põhjavormist või samuti kaljupõrkest. No igatahes lained on sellised, et need tekivad ja kaovad suvalistes kohtades. Ja sellisest kohast on targem eemale hoida, kuna on täiesti ennustamatu kust tõuseb järgmine laine.

Veekeerised. Põhja-, kuid peamiselt siiski kaldavormid tekitavad olukordi, kus on vesi käib ringiratast ja moodustab tsentrifuugi. Tsentrifuugi läbimõõt võib olla sajast meetrist kuni mitme kilomeetrini ning selle voolukiirus omakorda sõltuvuses tuulest, tõusust, mõõnast. See pole koht kuhu peaks kajakiga sisse sõitma.

KOOPAD, kas lihtsalt sisse-välja?

Shetlandi koopad cavesPikkade aastatuhandete jooksul on vesi uuristanud kalju sisse koopaid. Pikemad neist suisa 400m, poolsaare ühelt poolt sisse ning teiselt poolt välja. Ka siin varitsevad mitmed ohud. Nimelt sobiva tõusu-mõõna ajal muutub tunneli sisu mäslevaks mägijõeks.

Ja kuna koopasuud on ju ikka rannikukaljus, ja kuna sealsamas tekib ka swell, võib olla koopasse pääs lihtsalt murdlaine tõttu takistatud.

Kuid on ka kohti, kus koobas on laieneb saare sees väikeseks maabumiskohaks ja päikeseliseks rannaks. Need ongi kohad, kuhu mööda maad minna ei õnnestu.

SHETLANDI PONID

Need Shetlandi nupsikud on lihtsalt seal.

Shetlandi poni

Meresõidu turvalisuse tõstmine

Kes kajakiga merel käinud, see on tundnud kindlasti ka olukordi kus südame alt käib jutt läbi.

Mõtlen seda jutti, peale mida on adrenaliin veres ning hea meel et jätkuvalt püsti oled. On sõite mis jäävad kauaks meelde ja kus selline tunne tuleb iga teise laine korral peale.

Juhuse hooleks võib jätta selle, kas tuleb hea maasika-aasta või mitte. Merel tuleb aga võimalikult palju ette mõelda, et tagada nii enda turvalisus kui ka lähedastele teatav meelerahu.

Mis on siis kõige hullem stsenaarium – loomulikult see kui laine või tuul lööb kajaki ümber ning kallast pole käepärast, kajaki sisse tagasi minna ei suuda/ei oska, abi pole kusagilt oodata ja vesi on külm. Või tuleb peale udu, kallast pole näha, tuul pöörab ja hulbitakse kuskile avamerele.

Mees ja kajak

Mida saab ette võtta turvalisuse tõstmiseks?

1. RIIETUS

Riietus saab esimese koha. Isegi kui kallas on käega katsuda ja sinna jõudmine oleks reaalne, siis merevesi on pigem jahe ning inimese keha alajahtub enne kui suudetakse kaldale jõuda. Või kui on isegi kõrval abi olemas siis võib sellegipoolest alajahtumise tagajärjel keha kangestuda ning suutlikkus kajaki sisse tagasi ronida väheneb oluliselt. Siinkohal on ainuõige riietus merele mineku korral kuivhaalar ehk rahvakeeli lihtsalt kuivakas.

2. ESKIMOPÖÖRE

Üheste kajakite korral on oskus eskimopööret teha väga kõrgel kohal. Kuid turvalisust tagavate tegevuste prioriteetide suhtes on see teisel kohal. Eksimopööret oskajad suudavad ümbermineku korral pead kaotamata ja väga kiiresti end õigetpidi tagasi keerata. Kui ollakse ilma spetsriietuseta kaugemal merel, on kiire eskimopööre küll turvalisust tõstev, kuid tuule käes läbimärja ülakehaga on samuti oht alajahtumisele.

3. TEHNILISELT KAJAKISSE RONIMINE

Kajak merel ümber läinudKajaki ümbermineku korral võib juhtuda, et pudenetakse kajakist välja (proffidel seda muidugi üldjuhul ei juhtu) või kahese kajaki ümbermineku korral ronitakse sealt ise välja. Sellises situatsioonis peab olema tehniline oskus ja füüsiline suutlikkus kajaki sisse tagasi ronida. Selleks on mitmeid tehnikaid, kuid kõige lollikindlam ning stabiilsem tehnika on aerupatja kasutades. Ja see peab toimuma maksimaalselt kiiresti ning turvalisuse tagab jällegi esimene punkt ehk spetsiaalne riietus – kuivakas.

Samuti peavad olema käepärast vahendid kajaki veest tühjaks tõstmiseks/pumpamiseks. Kogemus näitab, et kõige parem vahend pole mitte poes müüdav pump, vaid kõige tavalisem pooleks lõigatud 2L Coca-cola pudel. Pumbaga väsivad käed väga kiiresti ära, kuid samas saab pumbata ka põlle vahelt. Topsikuga ei väsi käed ära, saab kiiresti suure vee välja, kuid seda ei saa kasutada põlle vahelt.

Siin asjakohane artikkel koos õppevideoga: http://leivo.ekstreem.ee/post/2013/08/08/Paastetood-merel-kuidas-siseneda-kahese-kajaki-sisse.aspx

4. SIGNAALRAKETT

Punane signaalrakett on väga hea asi ning kui seda nähakse, siis see on nagu Mayday, mayday – merepääste tuleb väga kiiresti kohale. Keset avamerd aga niisama pole mõtet raketti tõmmata – seda ei pruugi keegi näha. Seetõttu on signaalraketi prioriteet kas kõrgem või madalam sõltuvalt olukorrast.

5. NAVIGATSIOONIVAHENDID

Kompassa) kompass: kõige esmane navigatsioonivahend pole mitte GPS, vaid kompass. Kompass on mehaaniline, sellel ei saa kunagi patareid tühjaks ning see töötab ilma näppimata kõikide ilmaolude korral.

b) Paberkaart – lisaks kompassile on elementaarne omada paberkaarti veekindlas ümbrises. Koos kompassiga moodustavad need kaks asja asendamatu navigeerimise abimehe.

c) Loodete tabelid. Kui sõidetakse tugevate hoovuste piirkonnas, on eluliselt vajalik teada loodete täpseid aegu, suundasid ja kiiruseid. Seega ka see info peab olema võrdselt kaardiga operatiivselt kättesaadav.

GPS Montanac) GPS on väga hea vahend, aga

i) sellel võivad saada patareid/akud tühjaks (olen näinud ja isiklikult kogenud paaril korral),

ii) GPS võib katki minna (pigem väike tõenäosus),

iii) GPS võib näppimise ajal pudeneda ning ära uppuda (seda olen ka näinud).

iiii) GPS-i peab näppima, et see õiget asja näitaks – vajalik suumi panek, sihtpunkti panek, ekraanil suuna näitamine jne. See on nagu mingi vastik nutiseade mis hoiab meid 24h ööpäevas oma ohjes.

6. RAADIOSIDE JA ABI KUTSUMINE

Ükskõik, kas oled läinud ümber ja ei saa tugeva lainetuse tõttu kajaki sisse tagasi, oled merel eksinud, tuleb peale merehaigus (teatud lainerütmiga on see kerge tulema) või hakkab alajahtumise tunne tekkima – kõik need on olukorrad kus vajatakse välist abi.

Mereraadio side toimub VHF-raadioseadmetega. Kui vaja abi kutsuda, siis raadioside levib ka kohtades kus mobiiltelefoni levi ei pruugi olla. Abi kutsutakse spetsiaalsel kanalil nr. 16 ning alguses tuleb öelda kolm korda mayday, siis kolm korda oma laeva nimi – näiteks valge kajak ja seejärel teada anda oma koordinaadid ning situatsioon. See kõnelemine on vanamoodne lähenemine. Pealegi kui meres hulpida, pole see raadiojaamaga kõnelemine sugugi lihtne tegevus. 

Icom IC-M91D DistressRaadiojaamade kaasaegne süsteem võimaldab kasutada digitaalset Mayday’d ehk distress call-i. See tähendab kriitilises olukorras pole vaja kõneleda, vaid tuleb vajutada ühte spetsiaalset nuppu raadiosaatjal. Selle nupu vajutuse tulemusena saadetakse välja digitaalne hädaabi kutsung (DSC) koos GPS-koordinaatidega ja ka Sinu isiku tunnusega (MMSI). MMSI on seotud konkreetse inimesega ning selle saamisel teab merepääste, et kas tegemist on kajakiga või tankeriga.

Lähim alus (purjekas, tanker, Tallink) tuleb mayday signaali saades teile appi. Ja DSC korral teavad nad täpselt ka koordinaatide järgi, et kuhu tulla.

7. MOBIILTELEFON JA ABI KUTSUMINE

Mobiiltelefon on hea vahend abi kutsumiseks, peab aga eeldama järgmisi asju: a) telefon on veekindel b) telefon on abi vajamise hetkel käepärast, mitte kajaki kokpitis, ka mitte selles väikeses mis on käepärane, vaid päästevesti taskus c) Sul on kohaliku/lähima Merepääste keskuse number kuhu helistada, ära helista sõbrale d) Sa oskad piinliku täpsusega oma asukohta kirjeldada (ideaalis GPS koordinaadid). Kajak on merel nii pisike alus, et selle leidmine ilma koordinaatideta on peaaegu nagu nõela otsimine heinakuhjast.

8. VALGUSSIGNAAL

Jõudsime uuesti signaalraketini. Kui on näha/kuulda, et abi on lähedal kuid nad pole sind leidnud – siis see on parim hetk lasta õhku punane rakett.

Teine hea mõte on omada kajaki peal stroboskoopi, see on siis selline vilkur mis plingib ja paistab kaugele.

 

NB! Raadiojaamade kasutamiseks on vajalik järgmine:

1. Raadiojaam, kui pädevuskoolitusel pole käinud ning raadiojaam pole registreeritud, siis võib seda kasutada Eesti seaduste kohaselt 16-l kanalil hädaabi kutsungi tegemiseks.

SRC tunnistus2. Läbida raadiosideoperaatori koolitus. Kõige esmasem koolitus SRC (Short Range Radio Operator’s Certificate). Selle koolituse läbimisel saab tunnistuse, mis kehtib eluaeg ning annab õiguse ülemaailmselt kasutada raadiojaama ka teisteks suhtlusteks, mitte ainult hädakõne.

3. Registreerida raadiojaam ja saada endale unikaalne MMSI kood. Sellel on siis mõte, kui raadiojaam, mille te punkti 1. juures soetasite omab DSC ja GPS võimekust. Näiteks Icom IC-M91D. MMSI koodi saab Tehnilise Järelvalve Ametist.

4. Registreerida enda raadioseade, MMSI kood, hädaabi kontaktid ja muu oluline informatsioon Eesti Merepääste keskuses. seda saab teha aadressil jrcc@politsei.ee

PS! Kui keegi soovib testida oma jaama ning digitaalset sidet (mis levib kaugemale kui tavaline side), siis minu MMSI kood on 827600018.

Kajaki ettevalmistamine suveks

Mai esimesed kaks nädalat on möödunud kiires tempos, seda nii töö- kui ka eraeluliselt.

Lisaks jooksutreeningutele on kujunenud oluliseks märksõnaks kajak.

Suurepärane  6,5 meetri pikkune alus nimega “Lendav Hollandlane” on meid välja viinud nii nädalavahetustel kui ka lihtsalt peale tööd Tallinna lahele.

Kuid iga sõit on olnud omamoodi emotsioonikas.

Tallinna lahe väiksed sutsakad

See on meie peamine õhtune sõidukoht. Kulub vähe aega transpordi peale ning saab kohe veele. Tallinna laht pakub alati huvitavaid väljakutseid. Näiteks väga harva juhtub seda, et õhtusel ajal on keset lahte peegelsile vesi ning kõrvu kostab vaid Vaikus.

Kajak Lendav Hollandlane Tallinna lahel

Ja üksik purjekas liibumas vastu päikest.

See Tallinna laht on tüüne

Kuid on ka elavamaid hetki olnud. Pirita kandis tulevad rõõmsad optimistid vee peale ringe sõitma ning Tallinna lahel sõitvad suured laevad tekitavad lainemägesid.

lainet ootamasOptimistid tiirutamas

 

Preedi, Vana-Vorsti ja Põltsamaa jõgi 24km

Peale Tartu Jooksumaratoni oli just hea ja sobilik minna kajakiga mõnele väiksemale jõele ning sedapuhku siis Endla looduskaitseala piirimaile. 12 km ülesvoolu ning seejärel sama tee 12 km allavoolu tagasi.

Kiituseks peab ütlema, et vähe on järel kohti, kus vanad maastikud hingavad. Siin oli seda tunda. Ja õhtuoode Tammemäe künkal.

Preedi, Vana-Vorsti ja Põltsamaa jõgiPiknik Tammemäe künkal

 

Elva- ja Emajõgi 33km.

Tartu Kevadjooks 14. mail 2016, jooksin ajaga 37:12 ning olin M40 vanuseklassis 4. koht. Keha tasakaalustamiseks läksime väikesele tiirule Elva- ja Emajõele. 33km rahulikku kajakisõitu allavoolu.

 

Tiir ümber Naissaare 50km

DSCF9206Pühapäev oli mõlemal vaba, ilm ilus ja esialgse plaani osas, et sõidame Naissaarele pannkoogi pikniku pidama, muutus sõidu käigus sujuvalt väljakutseks teha tiir ümber Naissaare. Olen seda varasemalt üksi teinud ning teada on et sellest saab üks päris pikk ots.

50km puhas sõiduaeg tuli 6h 50min ning sellele lisandus kaks puhkepeatust Naissaarel a’ 30 min.

Naissaare piknikupeatus

Naissaare ring

Kahe nädala statistika

Mai esimene nädal:

  • 16 treeningtundi
  • 100km jooksu
  • 65km kajakisõitu

Mai teine nädal

  • 20 treeningtundi
  • 56 km jooksu
  • 114 km kajakisõitu
  • 30km rulluisku

Kajakihooaeg 2014 avatud veebruaris

Üllatavalt mitu inimest tuli merele. Viis ühest süsta tegid 15,7 km pikkuse tiiru ümber Aegna.

Mind vedas ikka “Lainetel Tõttaja”. Ilm oli 0-2 kraadi ning tuul 2-3 m/s. praktiliselt sile meri.

WP_20140215_001WP_20140215_005

image

Vaindloo saare külastamine

Tegime kajakisõpradega toreda nädalavahetuse Eesti kõige põhjapoolsemale - Vaindloo saarele.

Vaindloo saar

Assar vaatab silmapiirile - tänane päevateevalmistume Vaindloolt lahkuma

teel Uhtjule

Vaindloo saare piirivalvurite maja

Esimesel päeval

  • Vainupea – Uhtju: 18 km ja 2:45
  • Uhtju – Vaindloo: 19,4 km ja 5h

Laine kõrgus merel Uhtju ning Vaindloo vahel keskmiselt 2m ja kohati ligi 3-e meetrised lainemäed.

Teisel päeval

  • Vaindloo – Vainupea: 27 km ja 4:33

Suures plaanis meri suhteliselt tasane, kuid lõpus hakkas ootamatut lainet üles keerutama.

image

Kuidas turvaliselt siseneda kalda ääres kajakisse

Paljud on teist kajakiga sõitnud, kuid üllatavalt vähe pööratakse tähelepanu sellele, kuidas oleks kõige parem kajakisse siseneda või sealt väljuda.

Vesteldes hiljuti sellel teemal inimestega kes on juba mitmeid aastaid sõitmas käinud, sain aru et oleks hea teha üks lühike õppeklipp.

Kalda ääres kajaki sisenemine ja väljumine

Õige sisenemine seisneb selles, et astud alguses füüsiliselt üle kajaki ning siis lased oma tagumiku kajaki istmele ning seejärel tood jalad sisse. Väljumine vastupidi – kõigepealt jalad välja kahele poole ning alles seejärel tõused püsti.

Millised siis need “valed” sisenemised on?

Esimene ja kõige levinum “vale meetod” on see, et astutakse jalad ees kajaki sisse ning seejärel potsatakse oma keha järgi. Ilmselgelt ebatasakaalukas sisenemine. Samuti väljumine – kõigepealt visatakse aer kaldale ja siis ronitakse kuidas juhtub kajakist välja.

Teine, ka üsna levinud “vale meetod” on see, et aeru üks ots toetatakse kokpiti selja taha ja teine ots kaldale (see siis peaks lisama tasakaalu) ning seejärel ronitakse mingil suvalisel viisil sisse välja. Selle meetodi miinuseks on selgelt võimalikud aerukahjustused ja mitte sugugi parem tasakaal esimese meetodiga võrreldes.

NB! ma ei annaks oma aeru mitte kellelegi, kes teise meetodi järgi

Päästetööd merel, kuidas siseneda kahese kajaki sisse

Päästetööd merel

Ümberminek

Kõige esimene ümberminek on ikka veidi pelutav, kui pole seda jupp aega teinud. Igatahes leppisime eelnevalt kokku, aerud vasakule, paremale poole läheme ümber ja aerude poolt väljume süstast. Veidi koos kallutada ja ümber ongi – see on väga lihtne Naeratus

Väljumine

Ka vee all peab meeles pidama, et ei hakka põlle aasast rebima enda suunas, vaid seda tuleb tõmmata nö. endast eemale ettepoole ja siis alles pealt ära. Põlle aasa enda pole rebides jääb põll randi taha ning suure jõuga tõmmates tuleb küll lahti aga võib ka katki minna. Juba väljumise ajal tuleb jälgida, et ühes käes on aer ja teise käega hoiad kajakist kinni. Keeruliste ilmaolude korral võib juba paarimeetrine vahe süstaga olla ebamugavalt läbitav, seega mõlemad püsigu süsta juures ja hoidku sellest kinni.

Lainega õigetpidi

Kui on suurem laine siis on soovitus enne kajaki õigeks keeramist ajada nina vastu lainet. See vähendab kohest uuesti ümberminekut ja samuti vähendab see võimalust et liiga palju vett lisaks sisse ei tule.

Kajak õigeks

Peale väljumist on vaja kajak õigetpidi keerata. See on lihtne, võtad vee alt kokpiti tagumisest servast kinni ja tõmbad järsu liigutusega kajaki õigeks. Vees hulpijate tegevus peab olema koordineeritud, ehk siis kajaki ümberkeeramise hetkeks peab teine sellest lahti laskma.

Kui kajak kiire liigutusega õigetpidi keerata, ei jõua see ka veega täituda. Aeglase keeramisega ammutame lihtsalt kajaki küljega kokpitid vett täis, mis omakorda on hiljem väga ebameeldiv.

Aeru ja aerupadja paika sättimine

Üks kahest võtab oma aeru ning kinnitab selle rihmadega oma istme taha. Kui selliseid spetsiaalseid rihmasid pole, siis tuleb aer panna otsapidi nööride/kummide alla. Enne sõitma alustamist tuleb kokku leppida, kumb selle tegevuse teeb.

Seejärel tuleb võtta aerupadi, mis peab olema kinnitatud kajakiga risti kulgeva nööri külge istumise taga. Seetõttu risti kulgeva nööri külge, et siis on vabadus aerupatja välja tõmmata ükskõik kummale poole kajakit.

Aerupadi tuleb aeru otsa panna, pandlaga aeru ümbert kinni ja siis täis puhuda. Minul läks kummalegi aerupadja poolele 2-3 puhet. Kajal läks 4-5 puhet.

Sisenemine

Üldjuhul peaks reegel olema selline, et esimesena siseneb kaalukam inimene. Teine hulbib ja aitab kajakit hoida esimese ronimise ajal. Ronimine käib järgmiselt: haarad esimesest kajakiservast kinni ja aidates jalgadega kaasa tõstad ennast kiire liigutusega risti kajaki peale. Seejärel ronida kõhuli kajaki tagumise otsa suunas kuni saad jalad kokpiti, siis libistad ennast kokpiti sisse ja keerad istuma. NB! istuma keeramisel pead hoolega meeles pidama kummal pool on aerupadi, vastasel juhul võib tekkida olukord kus kaotad tasakaalu teisele poole.

Teine siseneb täpselt samamoodi. Toetab käed julgelt kokpiti esimesele servale ja tõstab end sealt kiire liigutusega risti üle kajaki. Kuna nüüd pole kedagi enam kes vees vajadusel vastu hoiaks, peab kajakis istuja hoidma kajakit kergelt padja poole kaldus ning samuti peab sisseronija pigem ennast aerupadja poole hoidma.

Edasine on sama mis esimesel sisenejal – jalad sisse libistada, ja ümber oma keskpunkti rahulikult istuma keerata.

NB! Kajaki nöörid ja kummid ei ole mõeldud enda sissevedamiseks. Need ei pruugi sellele vastu pidada, õige on ikka enda tõstmine kajaki peale.

Veest tühjendamine

Kui oled ümber käinud, on kajakis siiski paratamatult palju vett ning pumbaga seda välja saada on päris raske. Vee väljutamine töötab pumba enda poole tõmbamisel. Sellest väsib erakordselt kiiresti.

Lihtsaim viis mille me leidsime, on selline, et hoiad pumpa põlvede vahel paigas ning siis saad kahe käega tõmmata. Ja pigem keera pump viltu, et tõmbad nö. enda suunas. See on oluliselt kergem kui tõmmata üles või ainult ühe käega.

Lihtsam moodus aga oleks omada siiski kajakis suure Coca poolikut pudelit, millega saab oluliselt kergema jõukuluga kajaki veest tühjendada.

Kui aga on suured läined mis kogu aeg vett sisse viskavad, on pump täiesti asendamatu. Sellisel juhul tuleb siis põll peale panna ning pumba saab siis ühest põlle servast sisse panna ja kajaki ikkagi veest tühjaks.

Muu varustus

Mõlemal oli seljas Kokatati kuivülikond, mis on üks ütlemata hea asi. Ilma kuivakata poleks me küll nõnda kaua saanud vees mulistada.

Kokkuvõtteks

Enne merele minekut peab olema kokku lepitud:

  • kes tegeleb aerupadjaga
  • ja kummale poole süsta väljutakse.

Muidugi peab kaasas olema:

  • aerupadi ja
  • kajaki veest tühjendamise abinõu – pump või potsik.

Kajakiga Malusitel

Me Kajaga polnud varasemalt Malusitele sattunud, seega külastasime täna seda piirkonda. Alustasime Valkla rannast ja tiiruga ümber Vahekari ja Põhja-Malusi jõudsime Lõuna-Malusile lõunatama. Ja muidugi istusime ka ETV pingil, millel kiri “Neile, keda meri pole tagasi andnud”

Lõuna-MalusiIMG_4693

Kuna teekond jäi lühikeseks – 17,5 km ja ilm oli ka palav siis suurt söögiisu veel polnudki ja näksisime niisama. Tagasitee kulges kiirelt, parima kilomeetri aeg oli 5:45. Külastasime Pedase lähedasi kaljusid ja maabusime turvaliselt Valkla rannas.

Pedassaare lähedased kaljudPedassaare lähedased kaljud

Malusitel

Jalutuskäik Krassil ja lõunaeine Pakril

Terve nädala elasin teadmises, et nädalavahetusel lähen vee peale. Marsruut võttis oma vormi alles reede lõunaks, siis saatsin marsruudi osas ka teated välja. Lõplikult läksimegi kolmekesi, Mina, Kaja ja “Lendav Hollandlane” ning Jüri oma musta ühesega.

Kaja ning Lendav HollandlaneLendav Hollandlane

Eesmärk sellele päevatripile oli justnimelt jalutuskäik Krassil, kus me keegi polnud varem käinud.

Krassi saar

Krassi saare näol on tegemist pisikese kärbsemustaga keset merd, kuid mis on siiski nii suur et on väärinud äramärkimist Regio teedeatlases. Saar koosneb paeklibust ja seal kasvab mõningane rohelus, mis kohati on lindude poolt küll väga ära söödud. Teine pilt on veel allesolev kohalik rohelus.

Krassi saare lindude poolt näritud rohelusKrassi saare rohelus

Saarele lähenedes tõusiski sealt lendu tohutu hulk lindusid, kuid õnneks on pesitsusaeg möödas ning nad jätsid saare täiesti rahumeelselt meile.

Saarel maa seest välja turritamas raudkänkrad kuuluvad eelmisele sellel saarel seisnud tuletornile. Samuti oli kogu saar kaetud linnupesadega.

Krassi saare vana tuletorni aluslinnupesa Krassi saarel

Kõige paremini võtab saare emotsiooni kokku järgmised  kaks pilti, tormide ja jääminekutega astmetesse kantud paeklibu laiumas üle kogu saare.

Krassi saare üksildus

Krassi saar

Muidugi ei saanud me lahkumata ilma inimese jäetud märgita.

Ei-ei – me ei kritseldanud tuletornile “bõli mõ…”

Ladusime kultuursele inimesele kohaselt maamärgi ehk kivituuri. Kui see Sinu saare külastuse ajal veel püsti, siis hea komme on seda täiendada või tagasi püsti ehitada. Järgmisel pildil siis kõik sellel saarel tol hetkel viibinud kõrgemad tornid.

Krassi saar ja Leivo Kaja Kivituur Majakas Jüri

Saart armastavad ka hülgepoisid, kes olid nii uudishimulikud, et tulid mere peal suisa 2 meetri kaugusele meid vaatlema. Ja ega me võlgu ei jäänud – vaatlesime muidugi neid ka.

uudishimulik hülgepoissuudishimulik hülgepoiss

Kui Krassile sõitsime koos, siis sealt Pakritele suundudes võtsime Lendava Hollandlasega oma tempo leppisime Jüriga kokku, et kohtume Väikse-Pakri põhjatipus. Tal olid nimelt sukeldumisasjad kaasas et vaid talle teadaolevast kohast ühte vette kadunud fotokat otsida.

Lendav Hollandlane võttis talle omase sõidukiiruse ning järgmised 25 km möödusid 3 tunniga nagu lennates, ümber Väikse Pakri ja siis kahe Pakri vahelt üles tagasi.

Kahe Pakri vahelt läbi

Jüri lõpetas just oma sukeldumist - fotokas kahjuks välja ei tulnud, erinevalt 360 omadest, kes leidsid 9 aastat meres lesinud fotoka.

Tegime lõuna, pikutasime ja siis Pedase tippu tagasi.

Kokku Lendav Hollandlane 46,3 km ja sõiduaeg 6 tundi.

Pedase Krassi Pakri marsruut